Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"horisondi" - 312 õppematerjali

thumbnail
18
doc

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

1) (või 4.2) üldlahendiks. Kui üldlahendis (4.3) anda integreerimiskonstantidele erinevaid arvväärtusi, siis saame kogumi erilahendeid. J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 14 See tähendab, et ühtede ja samade jõudude mõjul võib masspunkt liikuda vägagi erinevalt. Näiteks keha, mis vabastati ilma algkiiruseta, langeb raskusjõu mõjul vertikaalselt alla mööda sirgjoont. Seesama keha, visatuna horisondi suhtes mingi nurga all, liigub sama raskusjõu mõjul (õhutakistuse jätame arvestamata) mööda mingit kõverjoont. Niisiis, masspunkti konkreetse liikumisseaduse määramiseks ei piisa mõjuvate jõudude etteandmisest, vaid tuleb veel anda liikumise algtingimused. Tuleb nimelt ette anda masspunkti algasendi ja algkiiruse,...

Insenerimehaanika
85 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

16 1 2 = k t1 + 2 2v0 2v0 kust 15 t1 = 2 2k v0 Ülesanne on lahendatud. Järgmises kahes ülesandes uurime horisondi suhtes kaldu visatud keha liikumist. Näites 4.6 õhutakistust ei arvestata, näites 4.7 arvestatakse aga küll. Näide 4.6 Kivike visatakse algkiirusega v0 nurga all horisondi suhtes. Leida kivikese liikumise võrrandid kui õhutakistust ei arvestata. Lahendus Siin on tegemist kahedimensionaalse juhtumiga kus keha liigub vertikaal- tasapinnas. Seetõttu tuleb raskusjõudu arvestada ja see on ka ainuke mõjuv jõud, sest teksti põhjal õhutakistust me siin ei arvesta...

Insenerimehaanika
83 allalaadimist
thumbnail
12
xls

Hinna- ja mahuküpsus

Kood: 1722 KKT= JK PL= KU Eraldusi: 3730 Number of compartments K= 1 Kultuur Seeded or planted OHOR= 4 Mulla organogeense Thickness of organic horisondi tüsedus, cm layer of soil, cm Mudeli parameetrid H50= 19,40 D50= 18,8 M50= 247,1 BH2= 1,71 BD2= 1,54 BM2= 2,2 BH1PL= 12867 BD1PL= 9805 BM1PL= 875924 BH1= 692 BD1= 495 BM1= 3419 Kasvukäik...

Ökonoomika
59 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Enne sooja frondi saabumist mingisse piirkonda asub sellel alal külm õhumass temale iseloomuliku ilmaga. Suvel on külm õhumass labiilne, mistõttu päeval on valitsevateks pilvedeks konvektsioonipilved hoogsadudega, kusjuures öösel on taevas selge. Talvel on külmas õhumassis taevas pilvitu või kaetud alumiste või siis keskmise kõrguse kihiliste pilvedega. Esimeseks sooja frondi tunnuseks on kiudpilvede ilmumine, millede hulk järjest suureneb ja mis tihenevad horisondi selles osas, kust soe front läheneb. Õhurõhk hakkab aeglaselt langema. Tuul tugevneb ja pöördub vasakule (tavaliselt on sooja frondi ees valitsevateks tuulteks...

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mullateaduse III kontrolltöö spikker

-Schwarzerde 1.geneesil põhinev-V.V.Dokutsajev.-hilisemad mullatekkeprotsesse arvestavad. KLASSIFIKATSIOONIDE ÜHIKUD: referentsmullad-WRB-s 3o,lisanduvad II ja III tase täiendsõnade lisamisega(kokku u.170) Mullatüüp- sarnane ehitus, tekkelugu, tekketingimused ning kasutamise põhimõtteline isel. Lähedaste tüüpide kogum-KLASS:1.alltüüp-olulised erinevused tekketingimustes või mullatekkeprotsessides,2.liik-alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi,3.erim-lõimise järgi eristatake kõigi tüüpide piires Lõimis e.erim-oluline kuid mitte pealmine tunnus.Lõimis muutub mullatekkeprotsessi käigus-tuleb teha vahet verikaalses jaotuses-koostatakse lõimise valem. MULDADE LEVIKU SEADUSPÄRASUSED-mullad ei paikne juhuslikult- poolsused-ekvaatorid.Kliimavööndid-temp,sademete jaotus,erinevad muldade lähtekivimid. A.globaalne paiknemine.a)horisontaalne tsonaalsus-...

Mullateadus
222 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Maatüüpi planeedid - Merkuur ja Veenus

1 Merkuur ­ Planeet, kus päevas on kaks aastat. Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes Päikesest keskmiselt vaid 0.4 a.ü. kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuurist on väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne Päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas. Teleskoobis on näha selle planeedi pinnal ebamääraseid püsivaid laike. Nende jälgimise põhjal oletati, et Merkuuri pöörlemiseperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese ning ta on seega pööratud Päikese poole alati ühe ja sama küljega. Kuid 1965. aastal tehtud raadiolokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke väiksem kui 59 päeva, moodustades täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist...

Füüsika
48 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksami materialid

maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega. Maa kuju Võimalikke varaseid tõendeid kerakujulise Maa kohta -Laevade "vajumine" horisondi taha -Põhjanaela asukoha näiline liikumine taevavõlvil sõltuvalt vaatleja asukohast (muutus 1o 111 km kohta) -Ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal Oma aja kohta erakordselt täpse maa ümbermõõdu määratluse tegi 250.a. e.m.a Kreeka mõttetark Eratosthenes, kes arvutas suvisel pööripäeval Syenes Seniidis oleva Päikese, samal päeval Alexandrias 7,2 kraadise päikese varjunurga ning Syene ja Alexandria vahemaa alusel maa kaarepikkuse ja selle alusel ümbermõõdu 43 000...

Maateadus
225 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Mullateaduse eksam

Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. b) Turvastumine ­ liigniiskes õhuvaeses keskkonnas Taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus 67. Kamardumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. Rohttaimede jäänuste ja mikroobse org.aine muundumisel moodustunud huumuse, orgaanilis-mineraalsete komplekside ning biogeensete mineraalühendite kogunemine mineraalosaga tugevasti seotult mulla pindmisse kihti. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 68. Leostumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks....

Mullateadus
645 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Punktmassi kinemaatika

21). Kiiruse moodul suvalisel ajahetkel on seega v = v02 + g 2 t 2 . (1.25) Et arvutada kiiruse moodulit maapinnale langemise hetkel, asendame valemisse (1.25) veel lennuaja valemist (1.22): v = v02 + 2 z 0 g . (1.26) 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. Keha visatakse nurga all horisondi suhtes algkiirusega v 0 . Määrata lennuaeg t, lennukaugus x ja maksimaalne lennukõrgus z max . z max v0 x0 = z 0 = 0 z = 0, x Algkiiruse vektor moodustab x-telje sihis nurga , seega omab ta komponente v0 = (v0 cos ,0, v 0 sin )...

Füüsika
152 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Galileo Galilei

Taevased udulaigud (Taevased udulaigud. www). 13 6. KOKKUVÕTTE GALILEO PÄRANDITEST FÜÜSIKASSE Ta võttis kasutusele kiiruse ja kiirenduse mõisted punkti sirgjoonelise mitteühtlase liikumise puhul ning formuleeris dünaamika esimese seaduse - inertsiseaduse. Ta uuris kehade liikumist kaldpinnal ning kehade vabalangemist õhutühjas ruumis, samuti tegi ta kindlaks, et horisondi suhtes nurga all visatud keha liigub õhutühjas ruumis mööda parabooli. Galilei poolt alustatut arendas edasi Isaac Newton, kes oma teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) esitas dünaamika kolm põhiseadust ja nende alusel punkti dünaamika süstemaatilise kursuse. Tänu Galileo Galileile pöördus uus lehekülg ka astronoomia ajaloos kui 1609. aastal suunas ta taevasse oma 34.6 kordset suurendust andva teleskoobi. Avastused järgnesid pea igal sammul....

Uurimistöö
65 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Tähistused mullakaardil

Tähistused mullakaardil Piirid mullaliikide või erimite piirid ck - kiltkivirähk ø 1 ­10 cm erineva kivisuse või rähksuse astme, k - paekivid metsakõdu või huumusliku horisondi ø 10-20 cm tüsedusega muldade piir k° - raudkivid pk - paeplaadid ø üle 20 Mullad p - paas masiivne kivim KI - mulla nimetus (siffer) d - liivakivi...

Mullateadus
173 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Peter Paul Rubens

Kord maalis ta naist uhkes kostüümis, kord poolalasti, kord koos mehega, siis jälle laste seltsis. Parimad maalid Helene Fourment'ist asuvad Münchenis, Viinis ja Pariisis. Need on eriti väärtuslikud selle poolest, et on algusest lõpuni maalitud kunstniku enese käega. Üks paremaid Helene portreid on maalitud taeva foonilt eralduva heleda siluetina, mis mõjub madala horisondi tõttu eriti majesteetlikult. Helene kannab pildil paela ja sulega laiaäärelist kübarat, pitskraed, toredat kleiti, millel on paeltega kaunistatud varrukad ja raske, krinoliinitaoline seelikuosa. Käes hoiab ta jaanalinnusulgedest lehvikut. Sulgede pehmus, pitsude läbipaistvus ja kleidi tihe, liibuv, läikiv siid on maalil erakordselt ilmekalt edasi antud; kõik need rõivastuse välised omadused sulavad kokku luuleliseks tervikuks....

Kultuurilugu
16 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Peter Paul Rubens

Kord maalis ta naist uhkes kostüümis, kord poolalasti, kord koos mehega, siis jälle laste seltsis. Parimad maalid Helene Fourment'ist asuvad Münchenis, Viinis ja Pariisis. Need on eriti väärtuslikud selle poolest, et on algusest lõpuni maalitud kunstniku enese käega. Üks paremaid Helene portreid on maalitud taeva foonilt eralduva heleda siluetina, mis mõjub madala horisondi tõttu eriti majesteetlikult. Helene kannab pildil paela ja sulega laiaäärelist kübarat, pitskraed, toredat kleiti, millel on paeltega kaunistatud varrukad ja raske, krinoliinitaoline seelikuosa. Käes hoiab ta jaanalinnusulgedest lehvikut. Sulgede pehmus, pitsude läbipaistvus ja kleidi tihe, liibuv, läikiv siid on maalil erakordselt ilmekalt edasi antud; kõik need rõivastuse välised omadused sulavad kokku luuleliseks tervikuks....

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Astronoomia

Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Kepleri seadused Austria teadlane Johann Kepler tegi kindlaks planeetide liikumise kolm seadust: 1 . seadus ­ Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Ellipsiks nim...

Astronoomia
146 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Merkuur nimi ja orbiit

Need efektid kutsub esile Merkuuri orbiidi suur ekstsentrilisus koos pöörlemis- ja tiirlemisperioodi resonantsiga suhtes 3:2. Mõnel laiuskraadil saaks vaatleja jälgida, kuidas Päike tõuseb ning muutub seniidile lähenedes üha suuremaks. Seniidis Päike jääb seisma, liigub veidi aega vastassuunas ning jääb uuesti seisma. Lõpuks liigub Päike aina väiksemaks jäädes uuesti horisondi poole. Tähed aga liiguvad taevas kolm korda kiiremini kui Päike. Teistes kohtades on jälle teistsugused efektid. 9 Merkuuri uurimislugu Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu....

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Vikerkaar

Seos valguse langemise ja vikerkaare tekke vahel · Tänu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevates suundades. · Sinakas-violetne valgus kui kõige lühiajalisem murdub kõige rohkem, punane valgus seevastu kõige vähem. Seepärast ongi vikerkaare alumine osa sinakas-violetne ja ülemine punane. · Vikerkaar on seda kõrgem, mida madalamal horisondi kohal Päike asub. · Kui Päike on kõrgel, horisondist üle 42°, siis me vikerkaart ei näe. See jääb lihtsalt horisondi taha. Kahekordne vikerkaar · Küllalt sageli näeme eredat vikerkaart ümbritsemas teist kahvatumat vikerkaart umbes 51° kaugusel Päikese vastassuunast. · Selle vikerkaare moodustavad need kiired, mis on veepiisas peegeldunud kaks korda, sellepärast on selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine -...

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Must auk

olemust aegruumi kõveruse abil) ­ gravitatsioon mõjutab valgust ­ Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilise mittepöörleva massi gravitatsioonivälja. 1916 ­ Karl Schwarzschild ­ Schwarzschildi raadius (G ­ gravitatsioonikonstant; m ­ objekti mass, c ­ valguse kiirus) = sündmuse horisondi raadius 1967 ­ John Archibald Wheeler ­ nimetus "Must auk" 1971 ­ 1. must auk ­ Cygnus X1 (röntgen kaksiktäht ­ 1. objekt, mida üldiselt võib tunnistada mustaks auguks ­ tema mõjud kaastähele vihjasid sellele, et see peab olema kokkusurutud objekt, massiga, mis on liiga suur, et olla neutrontäht) 1974 ­ Stephen William Hawking ­ Hawkingi kiirgus [must auk peaks...

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vikerkaar ja virmalised

Vikerkaar on inimesele nähtav spektrivärvide kaarena. Vikerkaar tekib siis, kui kuskil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et seda näha peame olema Päikese ja vihmapilve vahel nii, et Päike jääks meile seljataha. Vikerkaar on seda kõrgem, mida madalama horisondi kohal asub Päike. Kui Päike on horisondist üle 45°, siis me vikerkaart ei näe.Vahest võime taevas näha kahte vikerkaart teineteise kohal. Kõrgemal olevas vikerkaares on värvid vastupidiselt alumisele. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Kuna kõik piisad on sarnased, siis võime vikerkaare tekkepõhjust seletada ühte vihmapiiska jälgides. Jälgime vikerkaare olemuse mõistmiseks silma jõudva valguse teed. 1...

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Litosfäär

Horiston seob vett, vähendab auramist, reguleerib soojusreziimi ja mikrobioloogilist tegevust. A-huumus Tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumusesis. Kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõrgeim. E-väljauhte Kujuneb selgelt välja okasmetsa O horisondi all, laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. Värvuselt valkjas. B-sisseuhte Horisondis kujuvad saviosakesed, huumus-ja mitmed keem.üh. võrreldes E-horisondi ja lähtekivimiga on horisont tumeda värvusega ja tihenenud. 4.3 Maailma mullad Mulle veereziim Mulla Sobivus kultuuride viljelemiseks...

Geograafia
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun