- Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist; Tekst annab tunnistust oma loomeprotsessist. 10. Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. - Poeetika - õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma.( Horatius (65-8 e.Kr.) Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars poetica'ks) - Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused.() - Immanentne poeetika - kirjeldab, mida kirjanik nt romaaniks peab (nt romaani Sissekirjutatud. (). 11. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? - Ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme
Vastus: Lugejaarvamuslik? Retseptsioon < lad receptio `(uuesti)saamine, vastuvõtmine'. 26. Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? Vastus: USAs : a) moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustustest jt.) b) ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus, Sallustius jt). Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato. Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel) Venemaal : Aisopose valmid, Homerose-paroodia "Konnade ja hiirte sõda". 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid). Vürst Kurbski (1528-1583): Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde. 27. Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.-19. sajandi Venemaal ja USAs
kirjanduslikest stiilidest. Sajandi teine pool oli eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, hiljem Ovidius). Hakkas kaduma võõrainestik, kirjanike rolli hakkasid täitma poliitikud. 35. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Proosa: Cato (,,Põllumajandusest), Cicero, Caesar Luule, I pool: Catullus, Lucretius II pool: Vergilis, Horatius, hiljem Ovidius 36. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? On jäänud ajalukku Rooma kuulsaima kõnemehena, tema poliitilistel kõndel oli suur mõju ka Euroopa valgustusajal. On kirjutanud peale kõndede (säilinud 58) veel traktaadid filosoofia ja retoorika aladelt, samuti ligi 800 kirja (asendamatud ajalooallikad vabariigi lõppjärgust). Hellenistlike filosoofide teosed on peaaegu kõik kaotsi läinud, seegaa Cicero teosed on nende tundmaõppimisel väärtuslikuks allikaks.
Hadeseks nagu Kreekas. Bacchus (mitte kunagi Dionysos) oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi Liber. 14) Vergilius: karjaselaulud, eepos „Aeneis“ – Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. See idee ajendab kõiki Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. „Bucolica“, „Georgica“. Horatius: „Ars poetica“. Klassikalise esteetika järgi peab teos olema lihtne, terviklik ja harmooniline. 15) Caesar: „Märkmed Gallia sõjast“ – ajalooline kirjandus. Cicero: kõnekunst, kõneõpetuses tähtis roll Õp lk 53 Rooma teatreid ei ehitatud mäeküljele, vaid lauskmaale ja piirati kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Näidenditest koori kadumisega polnud enam vajadust orkestra järele
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt...
mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Renessansile ja euroopa absolutismi ajastule on hilisantiigi kultuur igas suhtes lähedasem kui polise kultuur, ja see kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal. 31. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu (81 eKr- 14 pKr) tähtsamad luuletajad? I sajandil eKr: Lucilius, Cicero, Caesar, Sallustius, Luuletajad- Lucretius, Catullus, Vergilius, Horatius 32. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Koosneb 58 kõnest, reast traktaatidest retoorika ja filosoofia alal ja ligi 800 kirjast. Kõnemehena: retoorika- alastes traktaatides käsitleb kõnemehe printsiipe, nt dialoog ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), veel teoseid: ,,Orator (,,Kõnemees") Filosoofilised teosed: ,,Vestlused Tusculumis", ,,Cato Vanem ehk Vanadusest", ,,Kohustustest", ,,Riigist". 33. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad?
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja o...
vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. Vana-Rooma: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) Livius Andronicus, Ennius, Plautus, Terentius. Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Ilias on ühe linna lugu Ilioni linna lugu (Trooja)
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõ...
hoolitses indiviidi, mitte aga kogu ühiskonna hüvangu eest ja keeldus aktiivsest poliitilisest tegevusest. Epikuurlastele omistatakse lause ,,Ela märkamatult". Epikuurlaste koolkond Epikurose lemmikõpilaseks oli Metrodoros, kuid too suri oma õpetaja eluajal, seega määras Epikuros testamendiga oma ainsaks pärijaks ning kooli juhatajaks Hermarchose. Teised kuulsamad epikuurlased olid veel Kolotes, Apollodoros, Zenon Sidonist, Philodemos, silmapaistvad poeedid ja kirjanikud Horatius Flaccus ja Lucretius Carus. Epikurose enda sooviks oli, et õpilased võimalikult kinni peaksid tema kujundatud vaadetest. Seetõttu ei saa ka epikuurluse hilisemas olemasolus nentida selle koolkonna ei sisulist avardumist ega arenemist. Väidetakse koguni, et tegelikult oligi filosoofia kui niisugune epikuurlastele üksnes kõrvalharrastus, millega vajaduse korral püüti põhjendada ning õigustada nende poolt õigeks peetud tegelikku elukäsitlust ning ellusuhtumist
"Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm (filosoof) "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels (nats-unistas kirjanikuks saada) "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lõpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rünnak." Ovidius (filosoof) "Palju rääkida ja palju öelda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Antov Tsehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." Vegetius "Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda teeb?" Barbara Mandrell "Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." von Clauswitz "Kui Jumal on meiega, siis kes saab olla meie vastu..
barokkteatri lähedasi komöödiaid ja tragikomöödiaid. ,,Cid"(1636) näidend. Esimene klassitsistlik tragöödia (kuigi ei pidanud kinni reeglitest) Ühiskondlikud sündmused, armastuslugu. Tema teoste kangelased on erakordselt tugeva tahtejõuga. Lõpplahenduses täielik masendus enamasti puudub. Tahe ja mõistus piiravad ning pidurdavad näidendites tegelaste kirgi, puhastavad ja õilistavad neid. Alates 1640. kirjutas ta juba täielikus vastavuses klassitsismi eeskirjadega. Horatius (1640) Cinna(1641) Polyectus(1643) Rooma ajaloo ainelised, heroiline poeetika. Jean Racine(1639-1699) Dramaatik. Looming: klassitsistlik tragöödia. Eraeluintriigid, psühholoogilised konfliktid. Tema hilisem teater lähtub enamasti Kreeka traagikute süzeedest. Tragöödiates juhib tegelasi inimtahet väärav saatus. Aleksander Suur (1665) Andromache (1667) Britannicus (1669) Iphigeneia Aulises ( 1674) Phaidra (1677) Vormiliselt on näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega
Komöödias oli 24 lauljat ja nad võisid kujutada peale inimeste ka loomi ning isegi fantastilisi olendeid (pilvi, linde jt). 4.saj kahanes koori osatähtsus sedavõrd, et kohati koori polnudki. Filosoofid Sokrates, Planton, Aristoteles. Vana-Rooma Perioodid 1) rahavaloominguline sõnakunst 2) arhailine ajajärk 3) kuldne ajajärk 4) hõbedane ajajärk 5) hilis impeeriumi ajajärk Zanrid 1) proosa 2) luule 3) draama Esindajad Publius Vergilius Maro kirjanik Quintus Horatius Flaccus lüüriline luuletaja Publius Ovidius Naso esimene suurem luuletaja EEPOSED Rolandi laul(prantsuse eepos) on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing. Vanem Edda islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Ei ole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinevad eri aegadest
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wild...
Kr. arhailine ajajärk (Ennius, Plautus, Terentius (kirjanikud), Cato Vanem-riigimees) foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9
6 2. Dante oli novelli looja 3. Shakespeare kirjutas rüütliromaani paroodia 4. Petrarca kirjutas "Don Quijote" 5. "Gilgame`s" on sumeri eepos 6. "Lacplesis" on leedu eepos 7. "Ilias" on rooma eepos 8. "Odüsseia" on kreeka eepos 9. "Kalevala" on eesti eepos 10. "Niebelungide laul" on saksa eepos Kas nimetatud nimi on tegelane? (autoreid on hulgas) 11. Anakreon 12. Kreon 13. Horatius 14. Horatio 15. Achilleus 16. Aishylos 17. Plautus 18. Claudius Kas antud naistegelane kuulub nimetatud teosesse, legendi 19. Antigone "Kuningas Oidipuses" 20. Ophelia "Hamletis" 21. Isolde "Gilgameshis" 22. Iokaste Trooja sôja müüdis 23. Helena "Iliases" 24. Penelope "Odüsseias" 25. Beatrice "Jumalikus komöödias" Kas see môiste on ôigesti seletatud 26. renessanss on klassitsism 27. sonett on uudne proosavorm renessansiajal 28. farss on lühike jämekoomiline näidend 29
1666 - Toatüdruk 1651 Nicoméde 1634 Kuningaplats ehk Eripärne 1651 Pertharite armastja 1659 Oidipus 1635 Medeia 1660 Kuldvillaku otsimine 1636 Koomiline illusioon 1662 Sertorius 1637 Cid 1663 Sophonisbe 1640 Horatius 1664 Othon 1642 Cinna ehk Augustuse 1666 Aglésias suuremeelsus 1667 Atilla 1642 Polyeuste ehk Ühe märtri 1670 Titus ja Berenike mesinädalad 1671 - Psyche 1643 Pompeiuse surm 1672 Pulcherie 1643 Valetaja 1674 - Surena 1644 Järg valetajale
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Kükloobid Kreeka mütoloogias on kükloobid Taeva, Uranose ja maajumalanna Gaia pojad, tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Sagedamini on mainitud Argest, Brontest, Steropest. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse (Antiigileksikon, 1983), kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke (Fink, 2000). Eeposes ,,Odüsseia" on kükloobid merede valitseja Poseidoni jõhkrad algelise eluviisiga pojad (Antiigileksikon, 1983), eraklikud koopaelanikud ühel saarel Läänes, tahumatud hiiglased, kes ei hari põlde, vaid karjatavad ainult oma loomi. Üks neist oli metsik Polyphemos, kes ei austanud jumalaid ja tappis inimesi. Teda ja tema liigikaaslasi paigutasid hilisemad autorid elama Sitsiiliasse (Fink, 2000). Hamiltoni teos "Antiikmütoloogia" (1975) jutustab Odysseuse ja Polyphemose kohtumisest. Eksiränn...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust u I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini m.a.j. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Rooma kirjandus arenes hiljem kreeka omast (3. saj eKr), kasutas selle kogemusi ning saavutusi ning oli kreeka kirjanduse vahendaja Euroopale ning maailmale tervikuna. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), ...
kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson.) mõtteriim vt parallelism. naisriim vt riim. ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e.Kr) ja Horatius (668 e.Kr), eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801 1822), näiteks "Laulja", "Kuu". paarisriim vt riim. parallelism regivärsilise rahvalaulu nähtus, kus värsirühmad on grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Näiteks: Ma lään reiele rebane, odrareiele orava, kaerareiele kanane, rukkireiele räägukene, ahukselle ainekene. (Rahvalaul.) paronüümid sarnandsõnad, kõlalt lähedased, kuid tähenduselt erinevad sõnad.
riigimees) foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist.
Ta on kaitsnud Tartu Ülikoolis oma magistritööd teemal ,, Eesti släng: olemus ja uurimislugu". . 1.2 Slängi mõistete piiritlemine Eric Partridge (1970 38-40) väidab, et konkreetsemad andmed slängisõnade kasutamisest tulenevad antiiksest Kreekast ja Roomast. Samuti Tõnu Tender on arvamusel, et maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirjapanekud on kasutanud slängielemente sellistes teostes kasutanud nt Homeros, Theokritos, Plautus, Horatius, Juvenalis. Mai Loog (1991: 5) aga arvab ,, Esimene Eesti slängi sõnaraamat", et sõna ,,släng" on pärit inglise allilma keelest (,,cant") ja on sajandeid vana. Sama sõna, ,,slang" kasutati ka tähenduses petmine (,,deception") ja ahel (,,chain"). Viimane viitab sõna päritolule -- nimelt hollandi keeles sõna ,,slang" tähendab ,,uss". Siiski aeg lendab ja släng omab aasta- aastalt ainult laiema tähenduse.
See on kaasasündinud, matkimine annab naudingut. Komöödia matkib halvemaid inimesi, tragöödia paremaid. Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. 21.Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? Tõsine ja lõpetatud, jäljendab tegevust ja tegevuses olevaid inimesi, kasutatakse kõrgkeelt, matkitakse tegevuse kaudu. Peaks kaasa tooma puhastuse. 22.Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada ja miks on nad olulised? Horatius ars poetica ehk läkitus Pisodele. Normatiivne poeetika, sisaldab eeskirju teatud kirjandusliku voolu seisukohalt Augustinuse klassitsism. Keskaeg poeesia teenib jumala ülistust. Luule on õpitav ja õpetatav, luuletaja pole geenius vaid käsitööline. Marco Vida de arte poetica, esimene renessansiaja katse anda süsteemset ülevaadet poeesia olemusest. Luuletaja vajab inspiratsiooni aga ka koolitust.
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
sümbolnovell (juudi kirjanik Franz Kafka, 1883-1924). Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as (l886-1971), August Gailit (1891 -1960}, Peet Vallak (1893 -1959) ja Arvo Valton (1935). 35. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e.Kr) ja Horatius (66-8 e.Kr), eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), näiteks "Laulja", "Kuu". 36. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeldi antiikkirjanduse eeskujul ka euroopa 14.-18. sajandi kirjanduses. Antiikkirjanduse üks tuntumaid pastoraale on Longose (2.-3. saj)
Ta võitles neid jälitanud Aigyptose poegade vastu liidus Argose kuninga Pelasgosega, ent sai lüüa. Ees ootas pulmatseremoonia ja -pidu. Seal andis Danaos oma tütardele salaja pistodad, millega nad pidid oma peigmehed pulmaööl tapma. Kõik täitsid isa käsu, peale ühe, Hypermestra, kellel hakkas noorest tugevast mehest kahju. Ta äratas oma mehe Lynkeuse üles, rääkis talle kõik ära ja aitas tal, hilisemal argoslaste kuningakoja esiisal, põgeneda. Horatius iseloomustas Hypermestrat kui "suurepäraselt reetlikku", kuid selle eest heitis ta isa Danaos ta vangi. Ülejäänud 49 danaiidi kannavad aga allilmas karistust oma meeste tapise eest: nad peavad igavesti kandma sõelaga jõest vett augulise põhjaga tünni. KASSANDRA HÜÜDED - Ka Alexandra (lad. Cassandra). Trooja kuninga Priamose ja Hekabe tütar. Teda kosis Apollon ja kinkis talle ennustajaande, kuid leidmata talt vastuarmastust, võttis ta tema sõnadelt usutavuse. Kassandra ennustas
osalejate tundeid antiigi vastu. 29.Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased, autorid, teosed olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? USAs: a)moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustusest jne) b)ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus,Sallustius jt) Luuletajaid (Homeros,Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaafiguurd Cicero ja Cato. Rooma konstutsioon 3.saj eKr (Polybiose ajalooteose 6.raamatu alusel) Venemaal: Aisopose valmid, Homerose-paroodia „Konnade ja hiirte sõda“ 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid) Vürst Kurbski (1528-1583);Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde. 30.Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.-19.sajandi Venemaal ja USAs.
sümbolnovell (juudi kirjanik Franz Kafka, 1883-1924). Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as (l886-1971), August Gailit (1891 -1960}, Peet Vallak (1893 -1959) ja Arvo Valton (1935). 35. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e.Kr) ja Horatius (66-8 e.Kr), eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), näiteks "Laulja", "Kuu". 36. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeldi antiikkirjanduse eeskujul ka euroopa 14.-18. sajandi kirjanduses. Antiikkirjanduse üks tuntumaid pastoraale on Longose (2.-3. saj)
Tema põhimõte elu on pidev võitlus, kiustustega. Nt. kired alla suruma. Tegi head karjääri, advokaat. Senati liige. Noore keisri Nero õpetaja. S regendi staatuses. Nero lasi tappa oma ema ja S varjas kõike. S süüdistati sepitsuses, vist alusetult, aga Nero ise andis käsu, et tehku enesetapp. Ilmselt mürgiga. S kui filosoof peateos ,,Moraalikirjad Luciliusele" tea enda sõber. Kirjade kogumik, 124 kirja. Osav satiirik. Horatius kirjutas selliseid satiire, mis olid naervad. Leebed moraalid. Kuis S loomingus omandab kaaraaegsema tähenduse. Pilkavalt jäljendav. S satiiriks on ,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" neg külg, võimuahnus. Iseloomunõrkused. Satiiri sisu see ,kuidas Augustus peab taevas kõnet, räägib Claudiusest ning pilkab hääletooni jms. Toimub tegevus ka maapeal ja allilmas. Määratakse karistusesks allilma ja teel sinna lendab üle Rooma ja rahvas tema matustel juubeldab. Äärmiselt õel
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
Retseptsioon < lad receptio `(uuesti)saamine, vastuvõtmine'. 26. Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? USAs : a) moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustustest jt.) b) ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus, Sallustius jt). Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato. Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel) 10 Venemaal : Aisopose valmid, Homeroseparoodia "Konnade ja hiirte sõda". 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid). Vürst Kurbski
· Info. Sissejuhatus. Keskaeg (13-15 sajand) · Renessansi ja barokiajastu kirjandus (16-17 sajand) · Valgustusaja ja klassitsismi kirjandus (18. sajand) · Romantism ja sajandivahetuse kirjandus (19. sajand) · Sajandialguse kirjanikud, ungari avangard ja ajakiri Nyugat ja selle esindajad I (20 sajandi esimene pool) · Ajakirja Nyugati esindajad II (20. sajandi esimene pool) · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Proosa- ja draamakirjanikud · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Luuletajad · Ungari kirjanikud väljaspool Ungari piire, Transilvaania ungari kirjanduse esindajad. Kaasaegne ungari kirjandus. Kirjandusvoolud : · keskaeg 13-15. saj. · renessanss 16-17. saj. · barokk 16-17. saj. · valgustus (klassitsism) 18. saj. · romantism 19. saj. · modernism 20. saj. algus · postmodernism 20-21. saj. 13-15 sajand KESKAEG ungari keele ja kirjanduse esimesed mälestised...
· Aisopos valmid, näiteks "Rebane ja viinamarjad." · Sappho, naisluuletaja Lesbose saarelt. · Vergilius "Aensis" (Rooma eepos), "Bucolia" (karjase laulud). · Hesiodas poeem "Ööd ja päevad," "Jumalate pärinemine." · Ovidius "Amores" (lembelaulud), "Metamorfoosid." · Petronius. · Apuleius "Metamorfoosid." · Caesar "Märkmed Gallia sõjast," "Märkmed kodusõjast." 17 · Horatius oodid. · Terentius "Ämm" (Rooma komöödia). · Palutus "Kulla pott," "Hooplev sõdur" (Rooma komöödiad). 6. ANTIIGI ALGUSE SAANUD JA EUROOPA KULTUURI MÕJUTANUD NÄHTUSED. I Pandi alus mitmetele teadustele: a) Filosoofia - Thale, Sokrates jt. b) Ajalugu - Herodotos "Ajaloo isa." c) Meditsiin - Hippokrates, Galenos. d) Füüsika - Demokritos. e) Geograafia - Strabon "Kõõrdsilm." f) Botaanika - Plinius noorem.
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
kirja panna Rooma rahva virkuse. Veel kirjutas Sallustius. Luulet kirjutas Catullus hellenistlik õpetatud luule. Ta tõi kreeka arhailise lüürika meetodi ladina keelde, tõlkis ka Sappho luulet. Kaasaegsetest mõjutas ta tugevalt Vergiliuse varasemat loomingut. Catullus avaldas mõju ka kunstile. Tibullus ja Propertius mõjutasid eriti renessanssi. Tibulluse eleegiad olid üsna kerged, Propertius oli raskepärasem. Teda mõjutasid hellenistlikud poeedid. Kuldse ajastu kolmik: Vergilius, Horatius, Ovidius. Vergilius kirjutas keiser Augustuse tellimusel propagandateoseid, neist kuulsaim on eepos ,,Aeneas" Rooma poetiseeritud ajalugu Aenease põgenemisest Troojast võitluseni Itaalias. Vergiliuse eeposel oli tugev järelmõju renessansi ja baroki ajal. Horatius kirjutas väga eripalgelist luulet. Elu lõpuks oli temast sisuliselt saanud Augustuse õukonnapoeet. Ta pidas kõige olulisemaks oma oode.
Relvade ning mehe auks seda laulan, mismoodi ta Troojast saatusest aetuna lahkus ja muiste Lavinia rannal maabus Itaalias. Maid pidi, merd pidi vintsutas kaua taevaste võim teda (sest pidas vimma ju raevukas Juno), võitlusevaevagi suurt nägi, enne kui lõi oma linna ning pani paika penaadid sel maal, kust tõusnud latiinid, niisama taatide Alba ja kõrguva Roomagi müürid. 44. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistele varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua? Noorpõlves kuulus Horatiuse sümpaatia vabariiklastele ning ta osales 42. a Philippi lahingus. * värsskirjad tuntuim neist ,,Läkitud Pisodele" e ,,Luulekunst" ( ,,Ars Poetica" ) *Carmen saeculare ( kultushümn pidustuste jaoks ) *"Carmina" ( ,,Oodid" ) kasutas väga erinevaid stroofe. Raske autor tõlkijatele. Teemad: armastus. (rahulik, mõõdukas), sõprus oli olulisem
välja kirjanduslikud žanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 1.kirjanik, rajaja – Livius Andronicus. 1.saj eKr – rooma kirjanduse klassikaline ehk kuldne ajajärk – sajandi esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteoseid (Catullus), kõrgtasemele jõudis proosa (Cicero, Caesar), kirjanduskeele välja arenemine. Sajandi II pool – luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, Ovidius). Toogakomöödia asendub mantlikomöödiaga. Attellanist saab omaette žanr. Augustuse ajal stabiilsus, stagnatsioon. Traditsioonilisus, ajaloo ülistamine, indiviidikesksus. 1.saj – 2.saj algus – hõbedane ajajärk. Hilise impeeriumi periood kuni keskaeg – ladinakeelne kirjandus kristliku kirjandusena. Kuldvillaku otsimine Üks Kreeka kuningas nimega Athamas tüdines oma naisest, jättis selle maha ja abiellus teisega, printsess Inoga
· Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina keele hakkab võtma kultuurkeele ilmet. · Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 eKr 14 pKr · õpikud, õigusteaduse kirjapanemine, Cicero teosed, alus retoorikale, kohtukõned, Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Catullus, Õitsev aeg Roomas. 4. Järelklassikalise ladina keele aeg (hõbedane ajajärk) 14-180 pKr · Ühiskondlikud-poliitilised muutused Roomas. · Senat, magistraadid ja Rooma rahvas valitud demokraatlikult, nüüd üleminek Keisririigile. Esimene keiser Roomas oli Augustus. Keiser Nero oli sadist ja pervert nimetas Rooma linna Neropoliseks. Inimesed proovisid Roomast ära minna, tegi ettepanekuid enesetappu teha.
Grandioossed ehitised: termid. 212 eKr kuulutas kõik impeeriumi elanikud Rooma kodanikeks. Talle järgnes poliitiline kaos. 4. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus. Sotsiaalne ja majanduslik heaolu: "Rooma rahu". Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 25) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal 1. Augustuse aeg: Maecenas, Vergilius, Horatius, Ovidius, Titus Livius. 2. Kultuur pärast Augustust: Seneca; Tacitus; kreeka kultuur keisririigi ajal (Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 26) Hiline keisririik ehk dominaat (284-476) 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2
suuda või suudavad, kuid ei taha. valiku ja hoidumise põhjusi..." · Kumbki võimalus ei vasta jumalikkusele. · Epikuurlus · Hirm jumalate ees · "Epikuurluse" all mõistetakse nii antiikajal kui tänapäeval · Jumalik ettenägelikkus on lihtrahva väljamõeldis. mugavat elunautimist. · Tegelikult on jumalad ülima õnne ja õndsuse seisundis · Horatius: "Minagi olen põrsake Epikurose seakarjast." viibivad olendid. "Kasuta päeva!" Carpe diem! · Nad koosnevad ülipeenetest tuleaatomitest ja elavad · Lööklaused: väljaspool meie maailma tühjuses. · Iga mahasurutud kirg on mürk kehale. · Inimene võib neid austada nende ilu ja täiuslikkuse, kuid · Hinge tuleb meelte kaudu ravida. mitte kasu pärast
Lääne-Euroopas moes olnud värsivormilisi pühendusi pulmade, väitekirjade kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste jm puhkudel hakkasid kirjutama luulehuvilised Tallinnaski. Kreeka, ladina jt keelte kõrval on luuleharrastajad mõnelgi juhul teadlikult kasutanud eesti keelt. Uusladina luule protestantlikul Saksamaal, eeskujuks rooma luule, teatraalne. Kaks suurt rühma: Akadeemiline luule Tartus, säilinud u 1000 luuletust, luulering Emajõe Muusad. Tallinna luule on isikupärasem, eeskujuks Horatius, oluline mängulisus, säilinud on epigramme, satiirilisi luuletusi. Saksa barokk viljakas, loodi keeleseltse, kirjanduses tähtis Opitz, kes tegi luules karmid reeglid. Parim saksa luuletaja sellest ajast on Paul Fleming, kes sattus Tallinna 1965. a Pärsia saatkonna koosseisus (reisist Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"). Ta moodustas Saksamaa moe järgi oma lamburiringi harrastusluuletajatest, kuhu kuulus gümnaasiumiprofessoreid, pastoreid jt. Seltsi liikmed tutvusid Opitzi
Näiteks: Kuula, seal kordab keegi iga natukese aja pärast: viiu-vii! viiu-vii! Kordab seda pisut kähiseval, nagu mitmekordsel häälel, milles oleks nagu vaikne nukrus ... (Anton Hansen Tammsaare.) ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e.Kr) ja Horatius (668 e.Kr), eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (18011822), näiteks "Laulja", "Kuu". oratoorium muusikas pikem mitmeosaline draamatilise süzeega heliteos. Kirjanduses kasutusel omaterminina näiteks Jaan Oksa (18841918) luuleloomingus (oratoorium "Kannatamine"). orkestra antiikteatri tähtsaim koht, väike ümmargune plats (läbimõõt ~24 meetrit), mille keskel oli Dionysose altar ning külgedel kaks sissekäiku
OVIDIUS – Rooma eleegia silmapaistvaim esindaja. Ovidiust peeti tundelüürika meistriks ja teda ei ületanud Roomas enam keegi. Augustus nõudis vanade väärtuste hindamist ja kõlbelist elu – karsklust ja kasinust. Eleegia käsitleb peamiselt armastust ja sellega seostuvaid kannatusi. Nukrus lahusoleku pärast. Armastatu truudusetuse pärast kurtmist. Rooma eleegia kangelannad, kellele luuletused olid pühendatud, olid enamasti välja mõeldud, neid ei eksisteerinud. Nii Vergilius kui Horatius olid majanduslikult kindlustamata. Ovidius oli aga hoopis pärit jõukast perest, sai hea hariduse, kuid erilist karjääri ei tee. Ilmselt ei olnud tal viitsimist. Kaasajal (omal ajal) oli ta kõige populaarsem autor üldse. Temaatikaks jättis ainet oma elust (oli vähemalt kolm korda abielus), aga mitte ei luuletanud ta ainult oma naisest. Kuigi ta oli kõige populaarsem, saadeti ta 50-aastaselt pagendusse, aga see oli tol ajal väga ränk karistus. Rooma oli tollel ajal maailma keskpunkt
*) Loomulik kuid mitte vajalik nauding (nt delikatessid, abielu). *) Ebaloomulik ja mitte vajalik nauding (nt kuulsuse ja au taga ajamine). -) Usub, et enne nautimist tuleks kaaluda: *) Kaua antud nauding kestab. *) Millised tagajärjed tulevad (kuidas mõjub tervisele ja hingerahule). -) Praktikas Epikurose filosoofiast kujunes hoopis midagi muud ehk elupõletuse õpetus tänapäeval mõistetakse selle all seda, et inimene armastab mugavat elu ja elu nautimist. -) Horatius ütles: ,,Carpe Diem" ehk nopi või kasuta päeva tema mõtles selle all, et pane pidu ja ära lase ühtki päeva raisku. Stoikud * Zenon Kitionist (336-264 eKr) temast arenes välja Stoikude koolkond ning too nimi tulenes sellest, et nad käisid ringi sammaskäikudes. -) Tähtis mees oli ka Marcus Aurelius (121-180). * Peamised mõtted olid: -) Saatusele tuleks alistuda ja sellega ei tuleks võidelda.
Ta suutis luulega vahendada kõiki tundevarjundeid, eriti õnne, igatsust ja südamevalu armastatu pärast. Sappho kirjutas aioolia stroofivorme (tuntuim on Sappho stroof). Tema luul koguti üheksaks raamatuks. Säilinud on katkendeid ja kaks tervikluuletust, mille kohta on papüüruseleidudest saadud väärtuslikke tekstitäpsustusi. Antiikajal austati Sapphot kui kümnendat muusat. Catullus ja Horatius matkisid teda. Sappho elu ja surma kohta tekkis juba antiikajal legende (ta olevat hüljanud Alkaiose armastuse, armastanud õnnetult Phaoni ja selle ajel enda Leukase saare kaljudelt alla heitnud). 1.2. Ovidiuse Ovidius (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja, silmapaistvaim eleegik. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba m...
Esimene ühtne meremehe riietus (tööriietus) õmmeldi kokku purjeriidest. Harilikult tegi seda purjemeister. Tööriietus õmmeldi enamasti heledast purjeriidest. Sellepärast kutsuti meremehi hüüdnimega „valgejakid“ või kui riietus tõrvatud vantidest määrdus, siis „tõrvajakid“. Ameerika Ühendriikide sõjalaevastiku madrustelt võeti eeskujuks triibulised särgid ja sinised pluusid, mille hüüdnimi oli „sinijakid“ Palju detaile toodi meremehe riietusse armastatud admirali Horatius Nelsoni mälestuseks: Mustad lindid mütsil olid algselt leinalindid tema surma puhul. Kolm valget triipu sinisel madrusekrael meenutavad kolme tema kuulsaimat võidulahingut. Kardpaelast lenk laevaohvitseride vormipintsakul märgib tema haavatasaamist, mida tuntakse Nelsoni aasa nime all. Nokata madrusemüts on mälestus galeeriorja punasest mütsist (sunnitöölise müts). Mütsi lint ja krae pärinevad ajast, millal meremees kandis patsi ja selles paela. Et pats ei määriks pluusi,
viis sisse uue valitsemissüsteemi - tetrarhia. Tetrarhia põhimõte oli, et riigi eri osi hakkavad valitsema kaks keisrit, kellel on omakorda kaks asetäitjat. Selle tulemus oli see, et Rooma kui poliitiline keskus lakkab olemast. Diocletianusega lõppebki varase keisririigi periood. Kirjandus: ,,Rooma ajalugu", Maskin, 1962 lk 291-310; lk 318-375; lk 400-439. Kirjandus: Kleis ,,Antiikkirjanduse ajalugu" lk 176-228; (... ,,Antoloogia") Vergilius, Horatius, Seneca, Petronius, Juvenalis; E. Salumaa ,,Antiikfilosoofia ajalugu I" lk 188-247; ,,Antiikfilosoofia ajalugu II" lk 11-18, 28-78. Rooma keisririigiaegne vaimuelu Rooma keisririigi varane periood oli ka kultuurilise õitsengu periood. See kajastub tolleaegses ideoloogias. Augustuse ajal tekkis uus riigiideoloogia, mis oli seotud Augustusega. Seni oli tavaks olnud jagada ajalugu erinevateks perioodideks (metallide järgi), iga periood kujutati eelmisest halvemana. Augustuse ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
