lost his right arm) 1798- the Battle of the Nile 1801- the Battle of Copenhagen 1805- the Battle of Trafalgar; Napoleon was defeated by Nelson; Nelson was killed by a gunshot Pictures Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sir Horatio Nelson wounded at Tenerife Pictures Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level The barn where, local legend maintains, Nelson was actually born Nelson's column in Trafalgar Square, London Personal life
1. About Horatio Nelson 2. The Victory 3. Emma and Horatia 4. Battles 5. Used material Nelson's Column in Trafalgar Square Born: 29 September 1758 Birthplace: Burnham Thorpe, Norfolk, England Died: 21 October 1805 (killed in battle) Best Known As: The hero of the Battle of Trafalgar Lord Nelson's full title, at the time of his death, was Vice Admiral of the White The Right Honourable Horatio, Viscount Nelson, Knight of the Most Honourable Order of the Bath. Horatio Nelson HMS Victory is a 100 gun ship of the line of the Royal Navy, built in the 1760s and currently a museum in dry dock in Portsmouth. She is the oldest ship still in commission. Nelsons most famous ship, his flagship at the Battle of Trafalgar, 21 October 1805. The Victory Nelsons Flagship The two people he hold most dear in the world his beloved Emma and their daughter Horatia.
b) Kas kuulata oma südant või lasta vanematel end mõjutada? c) Kas kaitsta oma lähedasi (poega), kui nad (ta) on süüdi? d) Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv? 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Teose peategelaseks on Hamlet, kes on Taanimaa prints. Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio, keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot ning rääkis ainult talle, mida vaim oli öelnud ta isa mõrva kohta. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet saatis talle armastuskirju. Hamlet on lojaalne kuna ta ainukesena kandis õukonnaliikmete seast musta leina märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi.
duty. " With these words Nelson successfully inspired his squadron before the Battle of Trafalgar, in 1805, during which he died Battles Battle of Cape St Vincet Battle of the Nile Battle of Santa Cruz de Tenerife Battle of Copenhagen Battle of Trafalgar Victory in the Battle of Trafalgar Victory Victorywas an ancient Earth sailing vessel and one of the most famous ships in British naval history She served as the flagship for Admiral Horatio Nelson at the Battle of Trafalgar in 1805 Victory Memory of him England` s greatest sailor Best known as the hero of the Battle of Trafalgar "I have done my duty, thank God for that", were his last words Used material http://en.wikipedia.org/wiki/Horatio_Nelson,_1st_Viscoun http://www.bbc.co.uk/history/historic_figures/nelson_ horatio.shtml http://www.answers.com/topic/horatio-nelson http://www.sgwilkinson.freeserve.co.uk/hnelson.htm
"Hamlet" tegelaste iseloomustused Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv. Ta oli isegi nõus loobuma oma armastusest. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli väga emotsionaalne ja lojaalne. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halv...
Francisco peab lossi terassil valvet. Õhtu on tähevalge ja väga külm. Kell 12 ilmub lossist Bernardo vahetamaks Francisco välja.Bernardoga tulevad ka vahti pidama Marcellus ja Horatio.Ühte valvesse kutsuti Horatio sellepärast , et too ei uskunud teiste juttu,et nad on näinud kahel ööl vaimu.Lõpuks ilmutaski ennast vaim.Horatio oli suurest ehmatusest valge näost, kuid püüdis vaimuga rääkida , kuid tulutult , vaim kadus.Vaimuks peeti Taani endist kuningat. Hiljem ilmutas vaim end uuesti ning Horati püüab vaimuga uuesti kontakti saada.Kukk kires ja vaim kadus.Horatio ei saanud sellel ööl ka teisel korral vaimuga jutule
oleks ta tohtinud oma isa korraldustele Hamletit ignoreerida alluda. Ta oleks pidanud noormehe kirjadele koheselt vastama jäädes samas kohati salapäraseks. See oleks tekitanud Hamletis huvi ning ta oleks seadnud Ophelia endale prioriteediks. Prints oleks oma seisukohta Poloniuse suhtes ehk muutnud ja poleks teda nii kergekäeliselt tapnud. Sellega oleks säästnud ta Opheliat suurest kurvastusest, mis neiu lõpuks ka hukutas. "Hamletis" olid tegelasteks veel ka näiteks Laertes, Polonius, Horatio ning Hamleti vanad sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Laertes oli kättemaksuhimuline. Ta tahtis Hamleti tappa peale seda, kui selgus, et viimane oli tapnud Laertese õe ja isa. Talle sai saatuslikuks võitlushimu, sest võitluses Hamletiga ta hukkus. Ma leian, et Laertese viga oli see, et ta ei suutnud andestada. Kui ta oleks printsile andestanud, poleks võitlust ehk toimunudki ja kõik oleksid ellu jäänud. Polonius sai samuti surma Hamleti käe läbi ja tema surma põhjustas uudishimu
Teoses esilekerkinud probleemid Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel? Kas kuulata oma südant või lasta vanematel end mõjutada? Kas kaitsta oma lähedasi (poega), kui nad (ta) on süüdi? Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv? Teose peategelaseks on Hamlet, kes on Taanimaa prints. Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio, keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot ning rääkis ainult talle, mida vaim oli öelnud ta isa mõrva kohta. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet saatis talle armastuskirju. Hamlet on lojaalne kuna ta ainukesena kandis õukonnaliikmete seast musta leina märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli
Hamlet oli samuti väga lojaalne, kuna õukondlaste hulgast kandis tema ainsana leina märgiks musta. Tema jaoks oli muidugi väga solvav, et keegi teine seda enam ei teinud, eriti tema ema Gertrud. Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Hamleti autunne ja väärikus seda heaks ei suutnud kiita. Kindlasti oli Hamlet julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ning Guildenstern. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Horatio oli ühtlasi ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Horatio oli haritud ning just sellepärast kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot usaldas, võib järeldada
Hamleti jaoks on väga oluline ka truudus ning ta usaldab oma sõpru täielikult, saades teada oma kahe sõbra Rosencrantz ja Guildenstern reeturlikkusest, haavub ja pettub Hamlet tõsiselt ja otsustab anda neile väärilise tasu, mis osutub siiski rohkem kättemaksuks, sest Hamlet ei seisa kordagi silmitsi Rosencrantzi ja Guildensterniga, et nõuda nende tegudele selgitust. c. Sõpruse hind näidendis on väga kõrge. Horatio on Hamletile alati igas olukorras väga ustav ning järgib tema nõudeid. Ta allutab oma soovid täielikult Hamleti omadele, et säilitada nendevahelist sõprust. Hamlet hindab Horatio truudust, aga ei mõtle Horatio heaolule, vaid kasutab teda oma eesmärkide saavutamiseks. Horatio ei hakka kordagi vastu Hamleti soovidele ning loo lõpuks kaotab ta Hamleti ning jääb üksi ilma sõbrata,
Kuninga tagavaraplaaniks oli Hamlet mürgitada veiniga, kuid kuninganna joob mürgitatud veini ning sureb. Laertes riivab Hamletit mürgise rapiiri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. Seejärel surevad kuningas, Laertes ja Hamlet. Teose peategelaseks on Hamlet, kes on Taanimaa prints. Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio, keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot ning rääkis ainult talle, mida vaim oli öelnud ta isa mõrva kohta. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet saatis talle armastuskirju. Hamlet on lojaalne kuna ta ainukesena kandis õukonnaliikmete seast musta leina märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel
.. Et tema, et just tema...jumal küll, ka loom, kel pole oidu ega aru, peaks leina kauem! Ja et just lellega, mu isa vennaga läks paari - vaevalt kuu ta silmis püsis pisarate sool, siis juba kihlus...Võika kiiruga end visand verepilastuse sängi - ei tule sellest head; ei võigi tulla. Kuid lõhke süda, suu peab seisma lukus. Ilmuvad HORATIO, MARCELLUS JA BERNARDO. HORATIO: Prints, soovin tervist teie kõrgusele! HAMLET: Ma rõõmustan, et sind näen tervena, Horatio - kui mina olen mina. Suruvad teineteisel kätt. Mis tõi su Wittenbergist siia? - Oo, Marcellus! MARCELLUS: Aulik prints! HAMLET: Rõõm näha teidki. Tere õhtust.
Kuningas vihastas ning saatis Hamleti riigist välja. Enne lahkumist jõudis Hamlet sooritada mõrva, mis käis tema au pihta. Kuid viimaks jätkub Taanimaa printsil ikka julgust, et naaseda taas kodumaa pinnale. Laertesega duellile minek polnud ka mingisugune lapsemäng. Hamlet oli ustav, lojaalne ja sõnapidaja mees. Ustavus väljendub suhetes Horatioga. Horatio oli Hamleti ainus usladusalune. Ta rääkis ainult temale, mida isa vaim oli öelnud. Ilma Horatio abita poleks Hamlet arvatavasti oma eesmärke saavutanud. Horatio oli esimene, kellega Hamlet Taanimaale naasedes kohtus. Nad jagasid omi saladusi, sest nad olid parimad sõbrad. Kui hamlet oli suremas, tahtis Horatio juua mürgitatud veini, kuid ta ei teinud seda, sest siis polekski keegi teada saanud, mis tegelikult juhtus. Lojaalne oli ta sellepärast, et kandis õukonnaliikmete seas ainukesena isa leinamise märgiks musta. Hamlet vandus vaimule, et maksab kätte ning ta pidas oma sõna.
1. Vaatlus. Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta. Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale. Hamlet läheb vahikorda koos Horatio ja Marcellusega (kuninglik ihukaitseväelane)
Esimene vaatus I stseen: Tunnimeeste vahetumine lossimüüril südaööl. Vahid räägivad viirastusest, mis on südaööl end ilmutanud. Horatio viirastust ei usu. Nii ongi ta kohale kutsutud, et võiks vaimu oma silmaga näha. Marcellus ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel.
Shakespear Hamlet- 1. küsimused I vaatus I stseen Mis toimub lossimüüril? Kui usutav on see asjaosaliste jaoks? Tunnimeeste vahetumine lossimüüril südaööl. Vahid räägivad viirastusest, mis on südaööl end ilmutanud. Horatio viirastust ei usu. Nii ongi ta kohale kutsutud, et võiks vaimu oma silmaga näha. (lk 8-9) Marcellus ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. (lk 10) Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. (lk 11-12) II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas
William Shakespeare ,,Hamlet" 1. Miks kutsus Marcellus Horatio öötunniks ühes endaga Helsingöri lossimüürile vahti pidama? Selleks, et Horatio saaks näha Hamlet isa meenutavat vaimu, mis oli end kahel eelneval ööl ilmutanud. Horatio ei suutnud seda uskuda. Lk 8. 2. Millised plaanid olid Norra printsil Fortinbrasil Taanimaaga? Prints tahtis tagasi saada Taanilt maid, mis kuningas Hamlet oli võitnud prints Fortinbrasi isalt õiguspäraselt. Lk 13. 3. Missugused kaks nõuannet mõtete kohta andis Polonius Laertesele, kui viimane hakkas pärast uue kuninga kroonimispidustusi naasma Prantsusmaale? Kõrv ava kõigile, suu vähestele; nõu kuula kõigilt, oma hoia varuks. Lk 22. 4
tõestamine. Et oma isa vaimu jutu õigsuses veenduda, laskis Hamlet näitlejatel etendada ühe näidendi, mis käsitles stseeni kuninga mürgitamisest. Claudiuse reaktsiooni nähes mõistis Hamlet, et vaimu jutt oli tõsi. Paljud õukondlased kahtlesid printsi terves mõistuses. Kas see oli hullus või teesklus, seda ei teatud. Kuid ühes asjas oldi kindlad: kuningas Claudius ei saanud oma venda tappa. Õnneks oli Hamletil ustav sõber Horatio, kes toetas teda. Võimalik, et ilma sõbrata poleks noormehe kättemaks nii kaugele küündinud. Peategelase iseloom oli vagane ja otsustav. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Oma suureks armastuseks pidas Hamlet Opheliat. Ophelia ja Hamleti suhted olid keerulised. Prints saatis neiule armastuskirju ja kinke, et palavat armastust väljendada. Ophelia isa Polonius ja vend Laertes käskisid tal noormehest eemale hoida. Hamletile oli
William Shakespeare „Hamlet“ 1. Miks kutsus Marcellus Horatio öötunniks ühes endaga Helsingöri lossimüürile vahti pidama? Selleks, et Horatio saaks näha Hamlet isa meenutavat vaimu, mis oli end kahel eelneval ööl ilmutanud. Horatio ei suutnud seda uskuda. Lk 8. 2. Millised plaanid olid Norra printsil Fortinbrasil Taanimaaga? Prints tahtis tagasi saada Taanilt maid, mis kuningas Hamlet oli võitnud prints Fortinbrasi isalt õiguspäraselt. Lk 13. 3. Missugused kaks nõuannet mõtete kohta andis Polonius Laertesele, kui viimane hakkas pärast uue kuninga kroonimispidustusi naasma Prantsusmaale? Kõrv ava kõigile, suu – vähestele; nõu kuula kõigilt, oma – hoia varuks. Lk 22. 4
''Hamlet'' on William Shakespeare tragöödia näidend, mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes leinab Helsingöri lossis oma isa, kes oli mõrvatud tema onu Claudiuse poolt. Peale Hamleti isa surma ja uue kuninga Claudiuse troonile tõusmist muutuvad Helsingöri lossis suhted keeruliseks Hamleti ja õukonna vahel. Helsingöri õukonda kuuluvad: Hamleti onu ja uueks kuningaks kroonitud Claudius, Ema Gertrud, Kantsler Polonius ja tema tütar Ophelia ja poeg Laertes Hamleti hea sõber Horatio. Halmet ei sallinud silmaotsaski prints Claudiust, sest Ta oli teadlik, et just tema, ta isa tappis. Ta hakkas talle hauduma kättemaksu ja otsima võimalust Ta ära tappa. Claudius aimas seda, et Hamlet teab tõde ja mõtles ise samuti välja plaani, kuidas Hamlet hävitada. Lõpuks mõtleb välja kuningas ''lepitusturniiri'' Laertese ja Hamleti vahel ja mürgitab Laertese mõõga otsa ja pakub Hamletile veini, mis oli samuti mürgitatud. Kuid seda jõi hoopis Gertrud, mille
1)Tegevusaeg ja –koht: kujutatakse Taanimaa õukonna sündmusi 13. sajandil 2) Sisukokkuvõte: Taanimaa prints Hamlet kohtab oma kadunud isa vaimu, kes pajatab talle oma mõrvast, mille sooritas Claudius. Et viimase süüs veenduda, laseb Hamlet korraldada näidendi, kus etendab need sündmused läbi. Lõpus rapiiriduellil mürgitab Claudius kogemata Hamleti ema Gertrudi, Laertes tapab Hamleti ja vastupidi, kuid nad lepivad siiski ära, Horatio määrati tema loo edasirääkijaks ja Fortinbras tema pärijaks. 3) Probleemid: 1) Hingerahu võib leida kättemaksu teel – Kui Hamleti isa vaim rääkis Hamletile, kuidas Claudius mürgitas ta ja käskis Hamletil kätte maksta, et leidnud Hamlet enne südamerahu, kui ta selle oli ka saavutanud. Enne pidi ta siiski näidendi abil kindlaks tegema, kas Claudius on ikkagi mõrvar. Kui see selgus, ei peatanud Hamletit enam miski, saavutamaks oma lubadust kätte maksta isa surma eest. nt
BERNARDO Long live the king! FRANCISCO Bernardo? BERNARDO He. FRANCISCO You come most carefully upon your hour. BERNARDO 'Tis now struck twelve; get thee to bed, Francisco. FRANCISCO For this relief much thanks: 'tis bitter cold, And I am sick at heart. BERNARDO 4 Have you had quiet guard? FRANCISCO Not a mouse stirring. BERNARDO Well, good night. If you do meet Horatio and Marcellus, The rivals of my watch, bid them make haste. FRANCISCO I think I hear them. Stand, ho! Who's there? Enter HORATIO and MARCELLUS HORATIO Friends to this ground. MARCELLUS And liegemen to the Dane. FRANCISCO Give you good night. MARCELLUS O, farewell, honest soldier: Who hath relieved you? FRANCISCO Bernardo has my place. Give you good night. Exit MARCELLUS 5 Holla! Bernardo! BERNARDO Say, What, is Horatio there?
Hamlet, et Ophelia oli tema eluarmastus. Vaatamata sellele, tõukas ta kogu selle armastuse kõhklusteta eemale, et keskenduda iseenese kättemaksu plaanile, mis lõpuks viis ka Ophelia hukule, ajades noore naise hulluks, tappes ta isa ning ise kadudes ta elust, mis lõppes Ophelia uppumisega. Hamlet oma alatasase mõtlikkuse ja filosofeerimisega mõtestas enesele lahti selle, millist inimest ta tõepoolest usaldada võib ja kellele loota, selleks oli Horatio, kes jäi Hamleti kõrvale terve teose vältel isegi siis, kui Hamlet pealt näha hullus ja tõde kõigile kuulutas, tõenäoliselt nägi kogu selle loo sisu läbi Horatio, teades Hamleti käitumise tegelikke tagamaid. Ka lõpuks, kui hamlet Taanimaale naasis, siis oli Horatio ta lähedal. Võib öelda, et Hamleti komistuskiviks on suur süütunne ja au. Ta teadis, et tegelikult on süüdi nii Poloniuse kui ka Ophelia surmas, kuid mitte see ei viinud teda Lartesega vehklema, milles tema otsa
peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud. Saabuvad saadikud teatega, et lahing maatüki pärast Poolas on võidetud. Horatio, kes viibis duelli juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast, enne kui tragöödia lõpeb surnukehade lossist väljaviimisega Hamlet oli Taani prints, kes õppis Wittenbergis, kuid tuli tagasi Taanimaale selleks et sängitada oma isa. Oma iseloomult oli ta humanist, juurdlev ja arukas ning eelkõige loomulik inimene. Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes
vms). ! ! 1. Vaatlus.! Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. ! Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta.! Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale.! Hamlet läheb vahikorda koos Horatio ja Marcellusega (kuninglik ihukaitseväelane)
Hamlet William Shakespeare Lugesin läbi W. Shakespeare'i näidendi "Hamlet". Selle sündmustik toimub 17. sajandil ja see kestab umbes kuu aega. Tegevus toimub Taanimaal Helsingöri lossis ja selle lähedal. Autor tegevuskohti palju ei kirjelda, kuid võib välja lugeda, et need on uhkelt sisustatud ja seinadel ripuvad seinavaibad ning maalid. Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima
Hamlet kokkuvõte Taanis on midagi kaheldamatut - kesköörivalve on näinud hiljuti surma saanud Taani kuninga Vana Hamleti vaimu. Valvurid annavad tunnistust tunnistajaks Taani Printsi Hamletti Horatio, õppinud õpetajale ja sõbrale. Kõigepealt skeptiline, näeb Horatio kummitust ja otsustab oma välimusest teatada Hamletile. Vahepeal on kroonitud Taani uus kuningas: Claudius, vana-Hamleti vend. Claudius võttis oma naisega vana Hamleti lese, Gertrude. Me vaatame oma abielu tähistamist ja kuuleme Norra printsi Fortinbrase ohu eest, mida Claudius suudab diplomaatia abil vältida. Hamlet osaleb sellel pulmapilvel; Kuid ta on vaevu rõõmsameelne vaim. Ta on ehmumas ema otsusest abielluda Claudius'iga kohe pärast isa kadumist
Hamlet Tegevus toimub 16.-17. sajandil Taanis Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vana kununga vaimu ja räägivad sellest Hamletile. Ka noormees tahab vaimuga kohtuda ning läheb järgmisel ööl kaaslastega lossimüürile vahti pidama. Kummitus ilmubki ja kutsub Hamleti kõrvale. Ta saab teada, et isa ei surnud ussihammusrusse, vaid Claudius tappsi tema. Noorku lubab kätte maksta ning võtab Horatiolt ja Marcelluselt vande mite kellelegi vaimust rääkida. Samal ajal pöördub Laertes tagasi Prantsusmaale ja Norrasse saadetakse kaks saadikut.
Hamlet Hamleti isa on surnud (räägiti, et teda salvas uss, kui ta aias magas), ema on abielus isa vennaga. Pulmad toimusid ebasündsalt ruttu, 1 kuu pärast matuseid. Ühel ööl kohtasid vahisõdurid Marcellus ja Bernando surnud kuninga vaimu, kes ilmus juba kolmat korda, seljas soomusrüü ja käes marssalikepp. Horatio püüdis temaga kontakti saada, kuid vaim ei rääkinud temaga. Nad otsustasid rääkida sellest kuningapojale Hamletile. Hamlet leinab väga oma isa. Ta tahab minna uuesti Wittenbergi õppima, kuid kuninganna ja kuningas veenavad teda koju jääma. Hamlet on nördinud, et tema ema juba 1 kuu pärast isa surma uuesti abiellus. Horatio räägib Hamletile, et nägi öösel tema isa vaimu. Hamlet lubas talle, et tuleb öösel terrassile seda ise vaatama.
HAMLET ESIMENE VAATUS Ilmub vaim Horatio üritab temaga rääkida. Ainult haritlase võisid vaimudega kõnelda- pidid tundma ladina keelt. Vaim oli surnud kuningaga ühte nägu, soomusrüüs. Horatio, Bernardo, Marcellus peavad lossi ees vahti, sest noor Fortinbras on kogunud Norrast mehi, et väevõimuga tagasi võtta taanlastelt need maad, mis tema isa (Fortinbras) kaotas. Kuningas Claudius saadab Corneliuse ja Valtemandi Norra tervitusi viima (noore
· "Timon Ateenast" · "Coriolanus" · "Mõõt mõõdu vastu" · "Cymbeline" Pildil: William Shakespeare "Hamlet" on William Shakespeare'i näidend (tragöödia), mille peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. Tegevus toimub 12. sajandil Taani kuninga õukonnas. Näidend on kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 1599-1601. Sisukokkuvõte Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib
Probleemid teoses ,,Hamlet": Kes ning mis põhjusel tappis kuninga? Hamleti kättemaks. Hamlet mängib hullu ning hiljem Ophelia hullub päriselt. Ophelia armastus Hamleti vastu ning tema naiivsus, tema kuulekus isale ( ta näitab isale Hamleti kirja, ta laseb isal pealt kuulata oma vestlust Hamletiga ). Hamleti kõhklused kas tappa Claudiust või mitte. Hamleti kahtlused oma ema suhtes. Claudiuse soov Hamletist vabaneda. 3. Mercutio ja Horatio Horatio on Hamleti usaldusväärseim sõber. Erinevalt Mercutiost on Horatio väga tõsine. Teda iseloomustab veel tema tasakaalukus, ratsionaalsus ja mõistuspärasus. Mercutio on Romeo üks parimaid sõpru. Ta on naljatlev, lõbus ja teravmeelne ( ka surma võttis ta vastu naljaga: ,,Tulge mind homme vaatama, ja te leiate, et olen surmtõsine ja haudvaikne mees."). Nad sarnanevad oma rollide poolest ja ka selle poolest, et kumbki ei ole otseselt seotud
Tegelased: Claudius -Taani kuningas Gertrud Hamleti ema, kuninganna Hamlet Taanimaa prints Hamleti isa vaim ka nimi Hamlet Polonius kantsler Ophelia Poloniuse tütar, Hamleti kallim Laretes - Poloniuse poeg , Hamleti sõber Horatio Hamleti sõber 1.(lk.8-9) Lossivahid näevad surnud (mürgitatud?) Taani kuninga vaimu kella ühe ajal öösel (soomusrüüs). Kas raske katsumus riigile? Kas tuleb sõda Norraga? Kukk kireb ja vaim kaob. Horatio kavatseb sõber Hamletile rääkida vaimust. 2.(lk.26-27) Hamlet kohtub isa vaimuga. Hamleti isa mõrvas tema oma vend, praegune kuningas (mitte ei nõelanud uss). Mõrvar kallas kuninga kõrva maruheina mahla. Tasu! Jumalaga , pea mind meeles. Hamlet hullunud. 3.(lk.40) Sa kahtle, kas täht on tuli, kas päike liigub veel kas tõde pole suli, kuid usu on truu mu meel. Hamleti kiri Opheliale. 4.(lk.42) Prints loeb: sõnu,sõnu,sõnu 5.(lk
Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio, keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet saatis talle armastuskirju. Kuningas Claudius - ta oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Claudius oli kalk ja julm. Claudius oli väga tark ning ettenägelik. Selliste alatute plaanide välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust. Gertrudis Gertrudis oli kuninganna ning Hamleti ema. Hamlet pidas teda väärituks
Seega pidi Hamlet kindlalt veenduma oma onu süüs, mida ta ka tegi. Ta plaanis seda kättemaksu pikemalt ette ning lõpuks tegi selle ka teoks. Kuigi ma väitsin/väidan, et Hamlet oli pigem teoinimene, kui kahtleja, siis oletusi ja kõhklusi tal selle aja jooksul tõepoolest oli, mis iseenesest on täiesti inimlik. Hamlet üritas siiski käituda läbimõeldult, mitte uisa-päisa. Sõbrad Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ning Guildenstern. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Horatio oli ühtlasi ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Horatio oli haritud ning just sellepärast kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot
Hamlet William Shakespeare I VAATLUS I stseen Tegevuspaigaks on Helsing öri loss, kus parajasti vahetavad Nernardo horatio ja marchellus v älja senise tunni mehe francisco. Sa mal ööl il mutab ennast vai m põhjanaela suunalt, ja vain on üleni raudrüüs ja tunni mehed tunnevad selles ära Hamleti kes oli hukkunud ja kaotanud k õik o ma maad. Kui8 järg misel ööl jälle vai m il mus siis üritas Horatio temaga rääkida kuid asjatult, siis ütles et Marchellusele et too lööks
valitsev kuningas Claudius, kui nii, siis peab ta saama vastava karistuse. Surm vastaku surmaga. Ükski elusolend ei osanud ju arvata, et selline rumaluke plaanib sellist suurt ja võimast kättemaksu. Sellegi poolest ei saanud Hamlet kedagi usaldada. Isegi mitte oma lihast ema, kes oli ju abielu sõlminud mõrvariga. Rääkimata tema ülikooli kaaslastes, keda peeti tema headeks sõpradeks. Kuid siiski leidus üks inimene keda ta usaldas, Horatio. Horatio oli hea sõber, abivalmis, usaldusväärne, mis kõige tähtsam, tal oli oma arvamus. See oli printsi jaoks väga tähtis, kuulata ka olukorda teisest vaatepunktist. Keskajal oli see väga tähtis, oma arvamus, kuna olid tekkinud erinevad ühiskonna klassid. Alamklassi inimesed suhtusid kõrgklassi inimestesse aupaklikult, nõustusid kõigega mis nad väitsid, kuid sisimas kadestasid ja põlgasid neid. Nii tekkiski inimeste seas kahtlustav hoiak. Inimesed ei usaldanud üksteist
Hamlet keerulises inimsuhete maailmas William Shakespeare'i tragöödia ,,Hamlet" nimitegelane leiab end tihti keerulistest suhetekeeristest. Tal on palju konflikte nii oma kaaskonna kui ka lähedastega. Peale isa surma muutusid kõik inimesed tema ümber peale vana sõbra Horatio. Miks tekkisid Hamletil kõigiga probleemid ja miks ei saanud ta kedagi usaldada? Eelkõige oli Hamletil suur viha Claudiuse, oma ema uue abikaasa, Taanimaa kuninga, vastu, sest ta kahtlustas, et just viimane on tema isa surmas süüdi. Talle tundus kahtlane, et kõigest 2 kuud peale vana kuninga surma Claudius tolle naisega abiellub ja troonile astub. Hamleti isa matustel oli Hamlet ainus, et suvatses kohale tulla üleni mustas. Troonimistseremoonia toimus
heaks ei suutnud kiita. Kindlasti oli Hamlet julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Hamleti sõbrad ja nende suhted Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ning Guildenstern. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Horatio oli ühtlasi ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Horatio oli haritud ning just sellepärast kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot
14. Miks Hamlet palvetavat kuningat ei hukka? Hamlet arvas, et kui ta kuninga palvetamise ajal tapab läheb kuningas taevasse. 15. Kuningas saab teenitud palga. Kuidas? Ta tahtis Hamletit mürgitada. Aga Hamlet torkas kuninga läbi ja lisaks sellele sundis teda veel ka mürgitatud veini jooma. Ja kuningas surigi. 16. Keda pead Hamleti ustavaks sõbraks? Miks? Horatiot. Kuna ta jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Horatio oli ühtlasi ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Horatio oli haritud ning just sellepärast kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot usaldas, võib järeldada sellest, et prints rääkis ainult temale, mida vaimult kuulnud oli. Kui Hamlet piraatide tõttu Taanimaale naases, siis oli Horatio esimene, kellega ta kokku sai
Laertes üllatas tol' hetkel printsi nürimata otsaga mõõgalöögiga ning Hamlet sai sellest aru. Ta vahetas Laertesega mõõgad ära ning suskas ka teda nürimata mõõgaga, mille peale too kukkus ja tunnistas printsile, et mõõk oli lisaks nüritamatusele ka mürgitatud. Ta rääkis ka seda, et kõiges nendes mürgitamistes on süüdi kuningas. Hamlet vihastas ja torkas mõõgaga ka kuningat ning sundis tedagi mürgitatud veini jooma. Ka tema ise jõi seda. Tahtis ka juua truu sõber Horatio, aga Hamlet ei lubanud, sest oli vaja kedagi, kes seaks õigluse jalule, kuna polnud alles jäänud kedagi, kes seda teha oleks võinud. Horatio ei joonud ja sellel hetkel suri ka prints Hamlet. Enne oli kostunud ka sõjalärmi. Noor Fortinbras oli Poolast kaasa toonud võidu ja oli tervitanud Inglismaa saadikuid saluudiga. Saadikud olid tulnud ütlema, et Rosencrantz ja Guildenstern on tapetud ning tulid tänu saama. Avastades aga, et kõik on surnud, ei teadnud nad enam kust seda saada
Kindlasti oli Hamlet julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Hamleti sõbrad ja nende suhted Hamleti sõbrad olid Horatio, Rosencrantz ning Guildenstern. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Horatio oli ühtlasi ka ainus, keda Hamlet täielikult usaldas. Horatio oli haritud ning just sellepärast kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot
tegevuspaik välja näeb . Toon ka näite neljanda tseeni sissejuhatusest : Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pildid ; istmed ja voodi . Just nii oligi igal tseenil lühike ja kokkuvõttev paigakirjeldus. Esimeses vaatuses : Kuninga ihukaitseväelased näevad öösel vaimu , kes on väga nende kadunud kuninga moodi . Peale pikka arutelu otsustavad ihukaitseväelased vaimust siiski ka noorele Hamletile rääkida . Nii räägibki Hamleti sõber Horatio Hamletile tema isa vaimust , kuid Hamlet kahtleb tema jutus ja tahab ise öösel sellele jutule kinnitust saada . Samas vaatuses laidab Hamlet mõtetes enda ema kuningannat , kuna tema isa surmast oli alles kaks kuud möödunud aga juba oli ema jõudnud kihluda . Samal ajal lahkub Laertes kuningriigist , kes oli Poloniuse poeg . Laertes hoiatab enda õde Opheliat , et ta mitte mingil juhul Hamletiga tegemist ei teeks . Õpetussõnad jagatud, asus Laertes teele . Veel samal õhtul
Siis ehk poleks Hamlet Poloniust tapnud ja Ophelia oleks suurest kurbusest end arvatavast enesetapust säästnud. Laertes oli Poloniuse poeg, kes sai kuninga ,,tööriistaks'', kuna ta oli oma isa ja õe surma pärast vihkamisest pimestatud ja ei suutnud enam kainelt mõelda. Ta oli väga võitlushimuline, mis sai talle saatuslikuks Hamletiga võitluses. Tema probleem seisneski selles, et ta ei suutnud andestada ja asja unustada. Kui ta oleks seda teinud, poleks teised surnud. Horatio oli Hamleti ustav ja aus sõber. Ta tahtis end koos Hamletiga tappa, aga viimane siiski ei lasknud tal seda teha. Horatio oligi see, kes nägi kogu sündmustikku kõrvalvaataja pilguga, nähes enamus asju Hamletiga toimuvast ja veidi muudki. Tema oli see, kelle lootus ka osaliselt täitus. Nimelt jäi ta ellu ja jutustab seda kõike laiale maailmale. Samas ta kaotas ka oma hea sõbra, kuigi ta tahtis temaga teise ilma kaasa minna.
ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ajal mil Laertes oli surmaunne suikunud. Saabusid saadikud teatega, et lahing maatüki pärast Poolas on võidetud. Horatio, kes viibis duelli juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast. Taanimaast saab võitluseta Norra kuninga valdus. 5. Teose tegeased. Iseloomusta tähtsamaid. Claudius Taanimaa kuningas Hamlet Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg Polonius kantsler Horatio Hamleti sõber Laertes Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius-Norramaale lähetatavad saadikud. Rosencrantz Hamleti endine ülikoolikaaslane
Gertrude - The Queen of Denmark, Hamlet's mother, recently married to Claudius. Gertrude loves Hamlet deeply, but she is a shallow, weak woman who seeks affection and status more urgently than moral rectitude or truth. Gertrude (In-Depth Analysis) Polonius - The Lord Chamberlain of Claudius's court, a pompous, conniving old man. Polonius is the father of Laertes and Ophelia. Horatio - Hamlet's close friend, who studied with the prince at the university in Wittenberg. Horatio is loyal and helpful to Hamlet throughout the play. After Hamlet's death, Horatio remains alive to tell Hamlet's story. Ophelia - Polonius's daughter, a beautiful young woman with whom Hamlet has been in love. Ophelia is a sweet and innocent young girl, who obeys her father and her brother, Laertes. Dependent on men to tell her how to behave, she gives in to Polonius's schemes to spy on Hamlet. Even in her lapse into madness and death, she
reetmist, silmakirjalikkust ning alatust. Näidendi alguses on troonile astunud uus kuningas Claudius, kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast ja kes sooviks, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud. Tähtsaks tegelaseks on Horatio, kes on Hamleti tõeline sõber. Hamleti armastatu on Ophelia kantsler Poloniuse tütar, kes küll armastab Hamletit, kuid laseb teistel oma tundeid mõjutada ning kahtleb Hamleti armastuses. Polonius on väga lipitsev silmakirjalik ja mees , kes soovib oma laste Ophelia ja Laertese elu kontrollida. Oluline tegelane on Hamleti isa vaim, kelle ilmumine annabki näidendile alguse. Esimeses vaatuses näitab Hamlet oma põlglikku suhtumist oma onu ja ema abielu vastu, mida
Compiler Instructor Year Piccadilly Circus Today Favorite place. Walking distance. Shaftesbury memorial fountain Built in 1893 to commemorate Lord Shaftesbury Angel of Christian Charity Renamed Eros Underground tube station 10 March 1906 Baker Street and Waterloo Railway Travel Zone 1 Entrances Trafalgar Square Feature Fountains Pigeons Nelson's Column Admiral Horatio Lord Nelson 21st of October 1805 56 meters high Uses Christmas Ceremony Sport Events Political demonstrations Buildings National Gallery Canada House Leicester Square History Robert Sidney Entertainment Avenue Winter of Discontent Entertainment The centre of London's cinema land. "Theatreland" The Official London Half-Price Theatre Ticket Booth. Gardens William Shakespeare Charlie Chuplin
Kuid Opheliale sees ei meeldi ja meeltesegaduses ta koguni tapab end. Sama ebameeldivad on Hamletile ka tema kunagised väga head sõbrad Rosencrantz ja Guildenstern. Kuningas Claudius on need noormehed kutsunud külla, kuid Hamlet saab kohe aru ja ka nad ise tunnistavad, et kuningas kutsus nad Hamleti juurde uurima, miks too selline imelik on. Ainukene, kes Hamletile lõpuni truuks jääb on tema sõber Horatio. Temale usaldab Hamlet kõiki oma kahtlusi ja saladusi. Talle räägib Hamlet ka kohe kui ise teada saab, et ta isa ei surnud maohammustusse, vaid et ta mõrvati Claudiuse poolt. Peale Horatio jäid Hamletile lõpuni truuks ka kuninga ihukaitseväelased Marcellus ja Bernardo, kes annavadki printsile teada isa vaimust, kes neis vahikorra ajal külastab. Hamlet nimetab vanglaks kogu maailma ja Taanimaad selle vangla kõige hirmsamaks urkaks. Tal on selleks ka põhjust
pidasid duelli mõõgavõitluses. Laertese mõõga ots oli aga nürimata ja mürgiga kaetud ning selle läbi sai Hamlet surmava torke. Hamlet vastas tasuks Laertesele sama mõõga torkega. Enne seda jõudis veel kuninganna juua peekrist mürgitatud veini, mis oli samuti Hamletile mõeldud surma kindlustamiseks. Kui Hamlet mõistis, et ta on määratud surma tappis ta kuninga tasuks kõige halva eest, mida too teinud on. Surid kuninganna, kuningas, Laertes ja Hamlet. Hamleti hea sõber Horatio tahtis ennast samuti mürgitada, kuid Hamlet palus, et tema oleks tunnistajaks kõige juhtunu osas ja räägiks rahvale loo ära nii nagu see oli. Surnud kanti välja ja kõlas suurtükkide kogupauk. 3. Probleem: ,,Olla või mitte olla selles on küsimus." Autor näitas kui raske on on sellistes olukordades toime tulla. Meeltesegaduses tehakse alati kiireid ja mõtlematuid otsuseid, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Nii lõppes ka see lugu kõigi surmaga, kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
