kindlalt ajavahemikul.Kulupooleks auramine ja äravool ning tulupooleks sademed ja juurdevool. - Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab suure osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Suurim soojushulk auramisele kulub passaatide piirkonnas,vähem poolustel ning ekvatoriaalvööndis.Soojade hoovuste mõjualal on aurumine suurem.Maailmamere vee omadusi mõjutavad lisaks päikesekiirguse hulgale veel sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur-92% päikesekiirgusest neeldub vees ja 8% peegeldub tagasi,tervikuna on jaheda veega,soojem piirkond asub 5' ja 10' laiuskraadi vahel. Soolsus-merevesi on mitmesuguste mineraalainete,soolade,gaaside ja org.aine lahja lahus,mis sisaldab ka hõljuvaineid.Merevee soolsus on tingitud aurumise hulgast.Merevee soolsus mõjutab elustikku,nt-liikide arvu(suurem soolsus=liigirikas,väiksem soolsus=liigivaene.Mere peamiseks energiallikaks on
El Nino sagedus on enamasti kaks korda 10 aasta jooksul) El Nino toob endaga kaasa: tugevad troopilised vihmad, mis ulatuvad laialdaselt tormid mitmetes piirkondades sadamete hulk väheneb järsult, esinevad põuad (eriti Brasiilias, aga ka Kesk- Ameerikas, Indoneesias, Lääne-Aafrikas) India ookeani põhja osas ja Brasiilias - kaladest toituvad linnud ei saa toitu, sest kalad lähevad koos hoovustega põhja poole. Kohalikele inimestele on aga linnusõnnik tähtis väärtus. Tulevad põuad. Merekeskkonnas võib primaarproduktsioon varieeruda mitme suuruse võrra (alates mõnest grammist kuni kilodeni 1m3 kohta). Kõige kõrgem primaarproduktsioon on mandrilava juures. Väga madal aga avaookeanis. Peale primaarproduktsiooni on meres ka sekundaarne produktsioon ehk zooplankton. Nendel
palju. Ekvaatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam. See on tingitud suurest sademete hulgast- õhuniiskus on suur ning auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopilistel aladel on soolsus aga keskmisest kõrgem, kuna seal ületab aurumine sademete hulga mitmekordselt. Lähenedes poolustele langeb maailmamere soolsus järsult- tulenevalt väikesest aurumisest ning polaarjää sulamisest. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele. 25. (Hoovused ja hoovustega kaasnev soojusülekanne) Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumised on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Tuuletekkelised hoovused- Sellised hoovused tekivad vee pinnakihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Seepärast sarnanebki pinnahoovuste liikumine üldise tuulte liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest ja tihedusest, mistõttu
suur ning auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopilistel aladel on soolsus aga keskmisest kõrgem, kuna seal ületab aurumine sademete hulga mitmekordselt. Lähenedes poolustele langeb maailmamere soolsus järsult- tulenevalt väikesest aurumisest ning polaarjää sulamisest. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele. 25. TEAB HOOVUSTE TEKKEPÕHJUST, LIIKUMISE SEADUSPÄRA NING SELGITAB HOOVUSTE ROLLI MAA KLIIMA KUJUNEMISEL; (Hoovused ja hoovustega kaasnev soojusülekanne) Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumised on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Tuuletekkelised hoovused- Sellised hoovused tekivad vee pinnakihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Seepärast sarnanebki pinnahoovuste liikumine üldise tuulte liikumisega. Erinevused on tingitud vee
ole veepuudus. Peamiseks veeökosüsteemide madala keskmise produktsiooni pärast on avaookean. Kui enamusi maismaakooslusi iseloomustav värv on roheline, siis veekogusid, eriti avaookeani iseloomustab sinine. See on tingitud ühest küljest vee omadusega hajutada ja peegeldada paremini sinist valgust kui teisi lainepikkusi. Teisest küljest on süüdi klorofülli sisaldavate organismide vahesus. 79. Apvelling? Apvellingu alad on mandrilavade servades, kust hoovustega kerkib pinnakihi setetesse talletunud toitaineid. Ala, kus mere süvakihtidest pärinev külm vesi tõuseb. 80. Fotosünteesi efektiivsus? 1-3%-line taimedele langenud valgusenergia, mida taimed suudavad ära kasutada. Arvutatakse jagades fotosünteesil seotud energia kogu taime pinnale langenud energiaga. Max fotosünteesi efektiivsus on 18%, kõige rohkem piirab seda CO2 kättesaadavus. Teised madala fs efektiivsuse põhjused on seotud sellega, et suurem osa valgusest ei jõua kloroplastideni
Esineb märkimisväärseid mikroklimaatilisi erinevusi. Kliima muutused hilisjääajal: Viimase jääaja maksimumile ligikaudu 20 000 aastat tagasi järgnes kliima soojenemine. Maa kliima väljus jääajast ning suundus jäävaheaega. Suuri muutusi kliimasüsteemides mõjutavad maavälised parameetrid (päikesekiirgus), Maa orbitaalparameetrid ning maakera enda protsessid (soojuse transport hoovustega, mandrite asend ja mägede teke). Põhjapoolkeral tervikuna soojenes kliima märgatavalt juba 14 700 aastat tagasi, kuid Eesti kliima püsis tänu jääserva ja jääpaisjärvede lähedusele arktiline. Lühikesel soojal perioodil 13 300–12 850 aastat tagasi said kasemetsad Lõuna-Eestisse levida. Hilisdrüüase umbes 1000 aasta pikkuse külma perioodi põhjustas tõenäoliselt Põhja-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
