Punane meri Koostas: Susann-Marell Paiknemine Punane meri on India ookeani loodeosas. Meri on Bab el Mandebi väina kaudu ühenduses Adeni lahega ja Suessi kanali kaudu Vahemerega. Andmed Pindala on 450 000 km Suurim sügavus on 3040 meetrit. Pikkus ulatub 2250 kilomeetrini Keskmine laius on 300 km Meri on pikliku kujuga, loode-kagusuunaline. Soolsus ja temperatuur Soolsus on umbes 41 promilli Maksimaalne temperatuur on 30 kraadi Minimaalne temperatuur on 20 kraadi Hoovused Seoses hoovustega liigub ja jätkub seal toitu nii väikestele kui suurtele elanikele. Elustik Punane meri on liigirikas See on sooja vee ja suure soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele Seal elavad raid, mantad, kilpkonnad, haid, delfiinid, kaheksajalad, mureenid jt Probleemid Probleem on sukeldujate rohkus ja reeglite puudumine või nende eiramine, mis on kaasa toonud juba nii liikide vähenemise kui korallide kahjustumise Probleem on ka kalapüüdjatega, kes püüavad merest lubatult rohkem Nimetus
Veeringe koosneb erinevatest lülidest: -Auramine -Jõgede äravool -Infliltratsioon (Osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee) -Veebilanss Nii palju kui kulus energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi. Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nimetatakse rannanõlvaks. Seda rannanõlva osa , mille
Sademeid on väga vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Peamised asutuspiirkonnad ja tegevusalad Inimesi elab jäävööndis vähe. Gröönimaal elavad inuitid, kes on karmide tingimustega väga hästi juba harjunud, nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerrakendis kelkudega. Lisaks ehitavad nad omapäraseid paate-kajakke. Iglu ...
karstialad). Väike imbumine on kohtades, kus pindmise kihi moodustavad savi või turvas. *Veebilanss. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. *Maailmameri saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Ookeanid on peamiseks soojuse vastuvõtjaks ning selle kogujaks. Auramisega seotud energia vabaneb uuesti sademete korral. Auramise tõttu kaotab aluspind soojust. Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse pirkonda tõstab vee temp. Seega on soojade hoovuste mõjualal auramine suurem. *Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Päikesekiirgusest neeldub vees 92%. Veekogude pinnakiht on soojem kui sügavamad kihid. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18C. Soolsus
erinevalt, olenevalt, kui pikka aega on lained mingit pinnaosa mõjutanud. Protsesside puhul mõjutavaks teguriks on olnud suund, kuhu poole hoovus on tulnud. Suund on tekkinud tõenäoliselt tuulest. Mõjutavaks faktoriks võivad kindlasti olla ka laevad, mis läheduses sõidavad. Sest laeva liikumise tulemusena tekivad lained, mis jõuavad mereranda välja. Settematerjali näha väga ei olnud kuna lumi oli katnud suure osa pinnases. Tõenäoliselt leidub seal hooajal vetikaid, mis on jõudnud hoovustega veepiirile, kaldaäärsele. Morfogeneetilise klassifikatsiooni järgi jaotus: Prognoos piirkonna geoloogilisele arengule: Vesi jätkab pinnase kujundamist. Olenevalt laineulatuse kaugusest ja tugevusest võib rannajoon kaugemale nihkuda veepiirist. Pilt 1. Eskiis rannajoonest. Pilt 2. Eskiis rannajoonest. Pilt 3. Pealtvaade. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 4. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 5. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 6. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 7
Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on väga vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Peamised asutuspiirkonnad ja tegevusalad: Inimesi elab jäävööndis vähe. Gröönimaal elavad inuitid, kes on karmide tingimustega väga hästi juba harjunud. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerrakendis kelkudega. Lisaks ehitavad nad omapäraseid paate-kajakke. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard
· Veereziimjõe vooluhulga muutused Maailmameri Ookean Pindala km2 Keskm Suurim sügavus sügavus Vaikne 166 241 740 4639 11 034 Atlandi 86 557 800 3927 8607 India 73 426 500 3964 7726 Lõuna 20 327 000 45000 7235 Arktiline 13 224 540 1205 5451 · Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur · Päikesekiirgusest neeldub vees 92 % · Ookeani keskmine temperatuur kõrgem kui maismaal. · Pinnavee keskmine temperatuur 17 kraadi · Tervikuna 3,8 kraadi · Termokliintemperatuuri hüppekiht · Termilin ekvaator 510 pl vahel Soolsus · Mitu grammi soolasid on lahustunud 1 liitris vees (keskmine 35 , Punane meri 40 ) · Lähistroopilistel aladel kõrgemsuur auramine · Ekvatoriaalvööndis madalampalju sademeid
on soe hoovus. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuva maismaa talved tunduvalt pehmemaks. Näiteks Eesti. Külma hoovuse korral on asi vastupidine. Hoovused ja sademed Külm hoovus tekitab laskuvaid õhuvoole ja takistab sellega sademete teket. Sooja hoovuse kohal kujunevad tõusvad õhuvoolud, mis toovad kaasa pilvi ja sademeid. Euroopa ja eriti Põhja-Euroopa kliimat mõjutab oluliselt soe Põhja-Atlandi hoovus. Kuidas? Veel hoovustega seonduv Vanadel aegadel kasutasid hoovuste abi meresõitjad Peale meresõitjate kasutavad hoovuste abi ka paljud kalad, näiteks lõhe ja angerjas. Seal kus puutuvad kokku soe ja külm hoovus tekivad tohutud veekeerised, mis muudavad vee hapnikurikkamaks ja tõstavad põhjast üles planktonile vajalikke toitained. Planktoni küllus meelitab ligi sellest toituvaid kalu. Nii on hoovuste segunemiskohad head kalapüügipiirkonnad. Tõus ja mõõn
Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni. 3.Too näited soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres. Maailmmeri on suur energia hoidja. Aurumise ja selle kandumisel mandrile teel paigutatakse energiat ümber, sest kui aur sedemeteks muutub eraldub selllest sama palju energiat kui aurustumisel. Hoovustega sooja vee ümber paigutamisel külmemasse piirkonda tõuseb vee temperatuur. Soojade hoovuste mõjualal on aurumine suurem. Golfi hoovus suurendab aurumist Ameerika idarannikul. Põhja-atlandi hoovus aga Atlandi ookeani kirde osas. Troopilistelt laiustel liigub hooovustega soe vesi Atlandi ookani põhjaossa ning seal aurudes kandub mandrile. 4.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes. Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november(-60), teistel kuudel on
kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud suudmeta jõed. organismidele. Maailmamere eri piirkondades toodetavaorgaanilise aine hulk Infiltratsioon- osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse ja kõikuda. P-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust sellest saab põhjavesi. See protsess ongi infiltratsioon. Kohtades, kus ning soojade hoovustega soojast mereveest. Maailma veerohkeimad jõed on maad katavad lõhelised kivimid, on imbumine kõige suurem. Väike seal, madala produktiivsusega, kuna hoovustega kantakse sealt taimetoitained kiiresti kus pindmise kihi moodustavad savid või turvas. Põhjavee väljavool eemale. moodustab omakorda ühe lüli maa veeringes. 6.3 Rannaprotsessid
Hoovused,merelooded,liustikud 1. Hoovused - Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Hoovustega liigub soe vesi ekvaatorist suuremate laiuskraaide poole ja külm vesi polaaraladelt ekvaatori poole. Hoovuste tõttu ei lähe meri ekvaatori lähedal liiga kuumaks ja polaarmered ei jahtu üleliia maha. Hoovused jagatakse soojadeks ja külmadeks vastavalt sellele, kas need kannavad ümbritsevast veest soojemat või külmemat vett. Soojad hoovused kannavad soojemat vett polaarmeredesse ja külmad hoovused jahutavad omakorda soojade merede vett. Nii avalduvad ka
Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Mandriliustik. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja Jäämerd katval paakjääl. Suuremad
2. Kõrgemal valgub õhk naaberalade kohale ehk laiali ja seal rõhk suureneb. Kokkuvalgunud õhk mõjub aluspinnale 3. Aluspinna kohal hakkab õhk liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Tekib tuul 11. LOE JA SAA ARU!!! Vaata raamat lk 17 12. Õhumassid on enam-vähem ühesuguste omadustega suured õhu kogumid, mis haaravad enda alla tohutult suure maa-ala. 13. Soojade hoovuste kohal liikuv õhk muudab rannikualade kliima soojemaks ja niiskemaks. Külmade hoovustega liikuv õhk muudab maapinnale jõudes kliima jahedamaks ja kuivemaks. 14. Ookeanilt tulev soe ja niiske õhk kerkib mööda mäestiku tuulepealset nõlva kõrgemale ja jahtub. Veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja hakkab sadama. Tuulealust nõlva mööda õhk laskub ja soojeneb. Mäestikes on kliima niiskem ja tuulisem. 15. Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega - ekvatoriaalne kliimavööde, troopiline kliimavööde parasvööde
Maailmamere temperatuur sltub koha geograafiliselt laiuselt.Ekvaatori lhedal on aastaringselt 27c.Pooluste suunas langeb aga kuni -2c.Veetemperatuur muutub ookeanites kuni 300m sgavuseni, sest sgavamal on vee- temperatuur 4c, mis on kige raskem vesi, on peamiselt liikumatu. 10) Merevee liikumine Maailmamere pind psib harva tasasena. Mida avatum ja suurem on meri, seda tugevamad tuuled seal puhuvad. Tuultega tekib lainetus ehk vee pindmise kihi liikumine. Merevesi liigub ka hoovustega mis kujutab endast ookeanivee kindlasuunalist liikumist.Vee pidev liikumine tekib veemassi ebahtlasest soojenemisest.Enamasti tekivad hoovused alaliste,kindlasuunaliste tuulte tagajrjel. 11)Looded.Tus ja mn.Mida nad teevad? Tusu ja mna intervallid Thtsus inimese elus. Looded e. tus ja mn on maailmamere veetaseme perioodiline tus ja langus mis tekib Kuu klgetmbeju mjul. Tusuperiood on iga 12 tunni tagant.Seega esineb tusu- ja mnanhtus 2korda pevas. 12)Mis on merehoovus?Miks tekivad
kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem.. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale
Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev
1) Põllumajanduslike tootmisvormide võrdlus järgnevate näitajatega: · Maa hulk · Toodang pindalaühiku kohta · Kogutoodangu suurus · Tööjõu vajadus 2) Miks rajatakse terasspõlde? · Kaitseb nõlva erosiooni eest · Põllumajandusmaa puuduse vähendamiseks · Vihmavee kogumiseks · Rohkem päiksele avatud 3) Teraviljakasvatuse kirjeldus Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis Suurima kasvupinnaga teravili nisu 60 % elanikkonnast toidab riis Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu kasvatatakse igal pool, riis peamiselt Aasias, mais suures osas Ameerikas 4) Tõene/väär Ekstensiivses teraviljakasvatuses on kõrge saagikus ja suur kogutoodang. VÄÄR Ekstensiivses teraviljakasvatuses on MADAL saagikus ja suur kogutoodang. 5) Mahetoodangu iseloomustus: · Looduslikud väetised · Taimekoos...
Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Kuigi jäämägi võib juba kaugelt näha olla, on raske tema suurust määrata, sest vaid umbes kümnendik sellest on vee peal. Vee all võib jäämägi ulatuda veepealsest osast sadu meetreid kaugemale. Sellega kokku põrgates võib laev puruneda. Pealegi valitsevad jäämägede esinemisaladel tihti udud, mida põhjustab külma jää ja soojema vee kokkupuutumine, ning ohtu ei pruugi lähedaltki märgata.
See on põhjustatud püsiva ühesuunaliste tuulte, soolsuse ja temperatuuri erinevuste tõttu. 10. Hoovuste roll planeedi kliima kujunemisel. 11. Kuidas mõjutavad kliimat soojad, kuidas külmad hoovused? Soojad hoovused hoovavad ekvaatorilt pooluste poole, külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse tõstab vee temperatuuri. Seetõttu on soojade hoovuste mõjualal ka auramine suurem. 12. Selgita mõisted: ajuvesi, paguvesi, termaalvesi, alanduslehter, veebilanss, suurvesi, tulvavesi ajuvesi- ründevesi on tugevate püsituulte põhjustatud ajutine veetaseme tõus, paguvesi- mererannikul esinev ajutine veetaseme langus, termaalvesi- kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi, alanduslehter-igast suunast kaevu poole
*(Kompensatsioonihoovus - Vahemerest Atlandi ookeani) 11.Missugune on hoovuste tähtsus? *Soojusvahetus erinevate laiuste vahel *Setete transportijad *Mõju kliimale 12.Missugune on hoovuste mõju kliimale a) soojade hoovuste: niiske ja sademed, soojem kliima b) külmade hoovuste: kuiv, jahe kliima 13.Missugused maailmamere osad on kõige produktiivsemad? Rannikud, kus esineb rohkelt maismaalt jõgede abil sissekantud toitained ja mandrilava servad, kus hoovustega kerkib pinnakihi setetesse talletunud toitaineid. 14.Millest sõltuvad rannikute ilmed? 1. Ranniku reljeef (järsk - või laugrannik) 2. Geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) 3. Kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet) 4. Ranniku avatusest (lahesopp või sirge rannik) 5. Veetaseme muutusest 15.Nimetage rannikuid mõjutavaid protsesse? 1. Lainete iseloom (tormide sagedus, tugevus) 2. Hoovused 3. Merejää 4. Taimed 5. Inimtegevus 16
Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema 3 hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Kuigi jäämägi võib juba kaugelt näha olla, on raske tema suurust määrata, sest vaid umbes kümnendik sellest on vee peal. Vee all võib jäämägi ulatuda veepealsest osast sadu meetreid kaugemale. Sellega kokku põrgates võib laev puruneda. Pealegi valitsevad jäämägede esinemisaladel tihti udud, mida põhjustab külma jää ja soojema vee kokkupuutumine, ning ohtu ei pruugi lähedaltki märgata. Õnneks on moodsatel laevadel
Professor Miller uurib jääd. Tema sõnul on Antartikas 96 protsenti kogu maakera jääd ja isegi kui ilm väga soojeneb, on seal piisavalt külm, et jää püsib muutumatuna. Klassis nähtud filmis rääkisid teadlased, et väga suurt rolli mängivad, planeedil Maa, pilved. Pilvede regulaatori roll tähendab seda, et pilved võivad nii jahutada kui ka soendada kliimat. Nendest sõltub kliima soojenemine. Sama moodi on ka ookeanide hoovustega, et need võivad nii soendada kui ka jahutada mandrit. Ookean ja kliima mõjutavad teineteist. Kokkuvõttes ütleksin ,et maailmalõpp on loomulik nagu surm. Iga ennustatud kuupäev on lihtsalt üks viis kas raha teenimiseks või nagu hõimudelgi siis uue ajajärgu algus. Me saame küll lõpetada elu Maal oma loodud relvadega, aga see sõltub kõik riikide läbisaamisest ja kokkulepetest.Meie endi suhetest ja usaldusest. Tänapäeval on tekkinud selline olukord, et kui teadlased midagi
Taimestiku ja fütoplanktoni kasvu jaoks oluline külm hapniku- ja toitainerikas vesi ning valgus. Sellised tingimused on enamasti mandrite äärealadel selfimeres, kuhu suubuvad jõed toovad maismaalt toitainerikast vett. Selfimeri on madal, kuni 140m, seal jõuab ka fotosünteesiks vajalik valgus tavaliselt merepõhjani. Selfialad moodustavad kolmandiku maailmamere pindalast. Kõige kalarikkamad piirkonnad on suurte jõgede suudmed ning paras- ja lähispolaarse kliima ja külmade hoovustega alad. Nendes piirkondades on palju planktonit, mis on kalade peamine toit. Kalavaene koht on polaarookean, mida katab jää ning mis on taimestikule ja kaladele ebasoodne. Kalavaene on ka troopiline ookean rannikualadest ja jõesuudmeist eemal. Palavvöös on kalade kasvuks soodsad tingimused ainult ekvaatori vahetus läheduses, seal on suhteliselt palju valgust ja sajab palju, mistõttu suubub merre rohkesti toitainerikkaid jõgesid. Umbes
Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. ÜLDINE ÕHURINGLUS 1.Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2.Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3.Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4
põhjavette, sest pindmine valgumine on intensiivsem - Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral Maailmameri Merevee omadused: Temperatuur - sõltub mere pinna langeva päikesekiirguse hulgast; sademete ja auramise vahekord; hoovustega veotud vee ümberpaigutamine - Pinnatemperatuur (sõltub kaugusest ekvaatorist) ja põhjatemperatuur (4 kraadi) - Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal - Põhjapoolkeral veetemperatuur oluliselt soojem kui lõunapoolkeral Soolsus - Keskmine soolsus 35 promilli - NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate
Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning umbes 2 m sügavusest alates on soolsus pidevalt vahemikus 34,6-35 st nendel laiustel, kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem, see väheneb koos sügavuse suurenemisega ning vastupidi pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv sügavuti. Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral. Põhja-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust ning soojade hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik.
VEEBILANSS. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumine. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Lisanduda võib veel veevahetus põhjaveega, vee tarbimine jm. Seepärast on ka veebilanss avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. 6.2. Maailmameri Merevee omadused Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega soetud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees
See nuab targemat, vaimukamat, vrskemat mtlemist. Ja thendab samas ka huvitavamat td. Vahel pame me pisut maailma muuta (vi vikest osa sellest) sotsiaalreklaamiga. Vahel saame maailma nha, sest selle tga kaasneb ka reisimist. Rahvusvahelises reklaamiagentuuride ketis ttamine annab vimaluse ttada koos inimestega, kes on prit maailma eri paigust. Ning muidugi on teliselt lahe teha koostd vga andekate kunstnike, fotograafide, muusikute jt loovinimestega. Reklaamit nuab kultuuri viimaste hoovustega kursis olemist, nii et tuleb vaadata filme, telesaateid, lugeda, kia teatris ja nitustel, et hoida vaim erksana. hesnaga reklaam on vga pnev valdkond." Suuremast osast 20. sajandi hiskonna- ja kultuurikriitikute kirjutatud reklaamiuurimustest vib leida aga pigem selliseid hinnanguid, et reklaam on ohtlik, ta hoopis hvitab telist kunsti ja kultuuri ning nestab hiskonna vrtusi. sna varsti prast tnapeva mistes reklaami sndi 19.sajandi
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(d...
kuuldamatud, aga võivad teatud mõjude kokkulangemisel saada tohtutult võimsaks , nii et võivad hävitada isegi laevu ja lennukeid . Infraheli on sagedus mis on madalam , kui 16 tsüklit sekundis . Moskas antud intervjuus, mis avalikustati ka National Enqurer ajakirjas (15 november 1977) märkis Azhazha , et tema arvates tekib infraheli Saatana Kolmnurgas veetemperatuuri muutustest ja võimsa merealuse jõe voolamisest ookeani hoovustega vastupises suunas . USA Wave Propaganic Propagation Laboratory of the U .S. National Oceanic and Atmospheric Administration (NOAA) teadlased kinnitavad , et infraheli lained võivad koonduda tormiks ja et heli võib kanduda edasi tuhandeid miile . NOAA okeanoloog kinnitas, et Saatana Kolmnurgas toimuvad Golfi hoovuse tõttu väga äkilised temperatuuri kõikumised ja vee temperatuuri erinevused võivad põhjustada
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · V...
Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis
Rannajoon on kogu Läänemere lõuna- ja kaguosas kuni Pärnu laheni vähe liigestunud, rand on suhteliselt lauge ning enamasti liivane, rohkesti on luiteid. Läänemere ranna morfoloogia muutub põhja poole minnes keerulisemaks, rannikumeres suureneb kivise ja kaljuse põhja osatähtsus ning seega ka taimedele sobivate kasvukohtade arv. Merepõhja iseloom ja rannajoone liigestatus on tihedas seoses hüdrodünaamiliste tingimustega - veetaseme kõikumise, lainetuse ja hoovustega. Läänemeres on Kuu ja teiste taevakehade külgetõmbejõust tingitud tõus ja mõõn vaevalt märgatav ega ületa 5-10 cm. Siiski võib mõnikord ka Läänemeres veetase kõikuda mitu meetrit. Suuri veetaseme muutusi tuleb ette üsna harva ja need johtuvad pikemat aega samast ilmakaarest puhuvatest tugevatest tuultest ning õhurõhu muutusest. Ajaloost on teada St. Peterburis 1824.a. ja 1924. a. asetleidnud katastroofilised üleujutused, mil veetase tõusis vastavalt 4,24 ja 3,64 m
17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub
asutakse liikuma pära lõpu poole. Jõudes pärani, tõstetakse päraots (e. kott) ühte paatidest (suuremasse) ja tühjendadkse see. Seejärel seotakse päraots uuesti kinni ja lastakse vette. Ankruid välja ei võeta. Suuremate saakide korral lastakse osa kala üle lati tagasi mõrra suu poole ja nii tühjendatakse kogu pära. On olemas ka mõrra nõudmise mehanisme. Mõrdade asetust, eriti lainetusele avatud ja tugevate hoovustega merealadel, tuleb ekspluatasiooni käigus üle kontrollida, sest mõni ankur võib olla järele andnud ja mõrra konfiguratsioon on sel juhul moonutatud. See vähendab nii mõrra vastupidavust lainetusele kui ka püügivõimet. Aeg-ajalt vajavad mõrrad veest väljavõtmist ja puahstamist. Mõrra kinnitusskeem This net is most efficient when fished in still lake waters. Setting the net is easy using four anchor points. It is the tension and float lead lines that hold the net in place
Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad
ja väravavahti. See on iseenesestmõistetav. Samuti peaks olema mõistetav ühenduse formaalsete ametikohtade olemasolu. Ühendus tuleb luua ühise eesmärgi nimel, luua selline õhkkond, kus tehakse koostööd oma ambitsioonidele vastavalt.Tähtis on, et aktiivsete liikmete ja juhtide vaheline distants oleks lühike. Niiviisi on võimalik luua elav ühendus. Tulevikule tuleb aktiivselt vastu astuda, selle asemel, et lasta end lihtsalt hoovustega kaasa haarata. Vägagi soovitav on võtta aeg maha selleks, et järele mõelda, mida tahetakse ja kuhu suundutakse. Mida enam tulevikku suunatuna töötatakse, seda huvitavam see on. Iseenesestki mõista, peab juhi rollis kontrollima, administreerima ning valitsema, aga samuti peab hoolitsema n.ö homse päeva, kuu ja aasta ideede ja arengu eest. Tulevikul on piiramatud võimalused. Ühenduse arengu huvides tuleb kasutada ära liikmete tahtega, tegutsemisega ja huvidega seotud võimalusi
liikuma pära lõpu poole. Jõudes pärani, tõstetakse päraots (ehk kott) ühte paatidest ( suuremasse ) ja tühjendadkse see. Seejärel seotakse päraots uuesti kinni ja lastakse vette. Ankurid välja ei võeta. Suuremate saakide korral laste osa kala üle lati tagas mõrra suu poole ja nii tühjendatakse kogu pära. On olemas ka mõrra nõudmise mehanisme. Mõrdede asetust, eriti lainetusele avatud ja tugevate hoovustega merealadel, tuleb ekspluatsiooni käigus üle kontrollida, sest mõni ankur võib olla järele andunud ja mõrra konfiguratsioon on sel juhul moonutatud. See vähendab nii mõrra vastupidavust lainetusele kui ka püügivõimet. Aeg-ajalt vajavad mõrrad veest väljavõtmist ja puhastamist. Eesti siseveekogudes on mõrrapüüki harrastatud juba ammu, kuid mererannikul võeti suured mõrrad ja rüsad kasutusele alles XIX sajandil. Näiteks Kostivere rannakülla tõid
Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. 4 Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC
Rannajoon on kogu Läänemere lõuna- ja kaguosas kuni Pärnu laheni vähe liigestunud, rand on suhteliselt lauge ning enamasti liivane, rohkesti on luiteid. Läänemere ranna morfoloogia muutub põhja poole minnes keerulisemaks, rannikumeres suureneb kivise ja kaljuse põhja osatähtsus ning seega ka taimedele sobivate kasvukohtade arv. Merepõhja iseloom ja rannajoone liigestatus on tihedas seoses hüdrodünaamiliste tingimustega - veetaseme kõikumise, lainetuse ja hoovustega. Läänemeres on Kuu ja teiste taevakehade külgetõmbejõust tingitud tõus ja mõõn vaevalt märgatav ega ületa 5-10 cm. Siiski võib mõnikord ka Läänemeres veetase kõikuda mitu meetrit. Suuri veetaseme muutusi tuleb ette üsna harva ja need johtuvad pikemat aega samast ilmakaarest puhuvatest tugevatest tuultest ning õhurõhu muutusest. Ajaloost on teada St. Peterburis 1824.a. ja 1924. a. asetleidnud katastroofilised üleujutused, mil veetase tõusis vastavalt 4,24 ja 3,64 m
· Mere pindala vähenemise tõttu muutub kliima kontinentaalsemaks ning mere alt satub ümberkaudsetele aladele sool, mistõttu puuvill ei valmi · Järv 5 kuud aastas jääs · Elanikud kannatavad mageveepuuduse all, põhjavett ei saa juua, kuna see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega. Maailma meri TEMPERATUUR Sõltub: · Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast · Sademete hulga ja auramise vahekord · Hoovustega veotud vee ümberpaigutamine · Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri · 2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 30-40m sügavusel VEETEMPERATUUR · Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid · Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal · Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal!
Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad
täiesti ajatus ruumis, kus võime Londonis siseneda uksest ja väljuda Indias, Austraalias või mõnes tundmatus, nimeta paigas. Paljud unenäod viivad meid muinasjutumaale, kus kivi muutub koogiks, ema kurjaks nõiaks ja meie suurim vaenlane meie päästjaks. Paljud teadlased on avatanud muinasjuttude seoseid unenägudega: mõlemad lubavad oma sümbolite ja moonduste keeles tutvuda alateadvuse hoovustega, kumbki neist ei tunne loogikat, aga mõlemal on oma saladusrikas "subjektiivne " tegelikkus. Ärkvelolekuga võrreldes tunduvad nii mõnedki unenäod suvalised, veidrad ning seletamatud, mida aduma mõnikord une ajalgi. "See on ju ainult unenägu," ütleme iseendale, kui mingi koletis on tõukamas meid kuristikku. Mõned unenägijad suudavad nn selgete unenägude sündmusi isegi mõjutada. Tänu uutele uurimismeetoditele saavad selgete unenägude nägijad, kes on taibanud, et
kirjutada kujul f = f 0 + ( y - y 0 ) , kus y on põhja-lõunasuunaline koordinaat. El Niño klimaatiline fluktuatsioon Vaikse ookeani ekvatoriaalosas, mis esineb kord iga 2-10 aasta kohta. Selgeimaks märgiks on erakordselt soe vesi Ekuadori ja Peruu ranniku lähedal mõne kuu jooksul peale uut aastat (El Niño tõlkes "Jumala laps"). Upwelling ookeanide idarannikul. Hoovused ookeanide idaosas on tavaliselt nõrgemad kui lääneosas (läänesuunaline intensiivistumine). Piirikihi hoovustega idas on aga tihti seotud upwellingud, mis omavad suurt tähtsust bioloogilise produktsiooni kõrge taseme hoidmisel nendes piirkondades (näiteks Aafrika läänerannik, Blanc'i neeme ümbruses).Pikkade lainete mõju tsirkulatsioonile Hoovuste struktuur ookeanis reageerib "kiiresti" muutuvatele välismõjudele (näit. tuulevälja muutustele). Häiritused kantakse vees üle lainetena. Vastavalt tiheduse ja rõhu
tuleb ehitada suhteliselt pikad ja kõrged, ajutise kõrge meretaseme pinnalähedastena, sest tugevad purustused meie randades toimuvad reeglipäraselt sügis-talviti just sellise veetasemega (enam kui +1,0 m, Pärnu lahes näiteks isegi +2,0 ja enamgi). · Suvisel madala veetasemega perioodil so suplushooajal ulatuvad aga sellised kõrged konstruktsioonid üle madala merevee taseme, soodustades hoovustega meretaimestiku ja reoainete kuhjumist muulidevahelistesse taskutesse ning nende tagustele lainetuse ja hoovuste varjulistele aladele, mis oluliselt halvendab ranna sanitaarset seisundit, ning puhketingimusi. · Inimajaloo kestel on tung rannikule olnud pidev. Rannikumeri pakkus inimesele toitu, oli ühendusteeks ja siin paiknesid ka esimesed asustused. Inimasustus rannikul muutus koos meretaseme muutustega. Tungis meri peale, taganes ka
Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. · Taimestik Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on Antarktika
Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning umbes 2 m sügavusest alates on soolsus pidevalt vahemikus 34,6-35 st nendel laiustel, kus pinnakihi soolsus on keskmisest suurem, see väheneb koos sügavuse suurenemisega ning vastupidi pinnakihi väiksemale soolsusele vastab selle kasv sügavuti. Soolsus mõjutab elustikku suurem suurema soolsuse korral. Põhja-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust ning soojade hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. · Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID · Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. · Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. · Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid
Veereostustest lahti saamine nõuab palju raha. Suurte summade eest ehitatakse veepuhastusjaamu, mis on erinevate puhastusviisidega. Põhiliselt on kasutusel mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastamine, mille käigus eraldatakse veest mürgised ained. Läänemeri kuulub maailmas kõige enam reostunud veekogude hulka. Teise maailmasõja ajal on sinna uputatud mitmeid keemiarelvi ja teisi radioaktiivseid jäätmeid, mis aastate möödudes ei lagune vaid võivad kanduda hoovustega edasi ja muuta laevaliiklust keeruliseks Suurte mürkide koguste tõttu on loodud Helsingi Komisjon ehk HELCOM. Komisjoni juhtimisel on kokkuleppele jõutud keelustada ohtlike toksiliste ainete ja ühendite kasutamine ning põhirõhk on suunatud takistamaks Põhjamaades raskemetallide, toitainete ja biogeenide sattumisele merre. Töö valmimisel on suuresti kaasa aidanud juhendaja Maarika Laanisto. Tänud meeldiva koostöö eest. 16
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani.
Nt. sigimisränne (Kaug-Ida lõheline liigub merest jõkke kudema); hingamis- ja toitumisränne (klaasiksääse vastne liigub öösiti järve põhjast pinnale hingama ja saaki tabama); kaitseränne (zooplankton liigub järvedes päeval sügavamale, öösel kõrgemale, et kalade eest pääseda); ASUSTUSRÄNNE (Siberi tulnukvähk liigub peipsist, kuhu ta kunstlikult toodi, jõgesid pidi ülesvoolu). Passiivne ränne:nt angerjavastsed hoovustega, jõgedes selgrootud ja vetikad allavoolu. Teiste organismidega, õhuga (nt tolm kuivanud veekogudest, püsimunad), ujuvate objektidega veega leivib eriti plankton. Upwelling- süvaveekihtide vertikaalne hoovus, mis võib kaasa tuua toitainete rikast vett. Antarktikas tõuseb soojem põhjalähedane vesi tsüklonitega üles, sinna koonduvad vaalad. Laevadega tulnukad- laevad ei pea hoovuste tavapärastest suundadest kinni. Laevade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
