Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"hoovuseid" - 29 õppematerjali

thumbnail
7
doc

Planeet Maa

Elu 2. Maa 3. Maa tiirlemine 4. Atmosfäär, ilmastik 5. Maa tekkimine 6. Kivimid 7. Erosioon 8. Vulkaanid 9. Vesi Elu Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Maa Kaugelt kosmosest näib planeet Maa kui tilluke sinine pall, mis aeglaselt kosmoseruumis ujub. Maa, mida sageli kutsutakse siniseks planeediks, saab oma värvi ookeaniveelt, mis katab enamiku tema pinnast. Kunagi arvati, et planeet Maa on kõige tähtsam koht universumis. Tegelikult on Maa üsana tähtsusetu. Inimeste jaoks on ta eriline ainult sellepärast, et ta on meie kodu. Maa on k...

Geograafia
73 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Loodusgeograafia kokkuvõte

pehmed ja pudedad F. tugevad ja vastupidavad G. tugevad ja kristalse struktuuriga H. pehmed ja kristalse struktuuriga Näited I. lubjakivi, liivakivi J. jõe ja järvesetted K. graniit L. marmor 12.) Kummal poolkeral on ookeanivesi külmem? Põhjenda. (2p) Ookeanivesi on külmem põhjapoolkeral kuna lõunapoolkeral on soojasi hoovuseid rohkem. 13.) Kuhu ja miks kujunevad jõgede deltaalad? Improviseeri joonis. (3p) Jõgedes sisalduvat orgaanilist ja mitteorgaanilist materjali kannab vesi pidevalt mere suunas ning see sadestub madalikele, läbi mille vesi pikkamööda oma teekonna viimasel lõigul voolab. Paljudesse kohtadesse tekib sel moel delta, mis tähendab, et merre suubuv jõgi jaguneb mitmeks kitsaks haruks....

Geograafia
260 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Must Meri

Soolsus on merepinna lähedal keskmiselt 18,3 , mis on umbes pool maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on suhteliselt madal, kuna Musta merre suubub palju jõgesid, millest kõige suurem on Doonau. Teised suuremad jõed on Dnestr ja Dnepr. 7. Avamerel on talviti temperatuur +6 kuni +8 kraadi, suvel on veetemperatuur üle 25 kraadi. Jää tekib talvel ainult Musta mere kirde- ja loodeosa lahtedes, kus temperatuur on tavel +0,5 kraadi. 8. Mustas meres on kahte sorti hoovuseid . Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega. Teised hoovused on triivhoovused, mida põhjustavad tuuled. 9. Rannikualad on läänes ja põhjas tasased, välja arvatud Krimmi poolsaar, mis on mägine. Idas ja lõunas on rannikuala samuti mägine. 10. Musta mere põhjaosas asub Ukraina, kellel e kuulub ka Krimmi poolsaar. Idaosas asuvad Venemaa ja Gruusia, lõunaosas Türgi ning lääneosas Rumeenia ja Bulgaaria....

Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Koolieksami materjal

Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimõõduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. *24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. *8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. *5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. *3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. *1 punkti v...

Kehaline kasvatus
115 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Päike

99 x 1030 kg (7.02 x 1031 untsi) · Tihedus 1.41 gm/cm3 · Pinna külgetõmbejõud (gravitatsioon) 28 (Maakera = 1) · Päeva kestvus 25.38 Maakera päeva. Ümber ekvatori pöörleb ta ühe korra 25,38 Maakera päeva jooksul; lähemale poolustele ­ rohkem, kui 36 Maakera päeva. · Keskmine temperatuur 5,503.85° C (9,935.93° F) Päikese mõju Maale · Säilitab elu Maal · Fotosüntees · Toite allikas organismidele · Mõjutab aastaaegu, hoovuseid ookeanis, kliimat jne Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A 4ike · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1ko · http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html · http://www.lunarbaltic.lv/gallerysol_ee.html · "Eneke nr. 3" · http://www.folklore.ee/tagused/nr30/siimets.pdf · http://www.windows.ucar.edu/tour/link=/mythology /planets/sun.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Sun · http://et.wikipedia.org/wiki/A stronoomia_ajalugu TÄNAN!...

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Spikker

Pinnalainete statistiline kirjeldamineMeres ei ole pinnalained üldjuhul ühe kindla sageduse, amplituudi ja faasiga levivad lained, vaid kujutavad endast erinevate parameetritega lainete summat ehk superpositsiooni. Tuul on alati turbulentne ehk ebaühtlane. Keskmine tuul tekitab hõõrdepinge kaudu hoovuseid (nt Ekmani triivhoovus) ja pikki laineid. Tuule turbulentsed pulsatsioonid tekitavad pinnalaineid. Tuulelained tekivad, kui tuule kiirus ületab 1 m/s. Lainete kasvu algfaasis ergutavad Philipsi teooria järgi tuulega seotud õhurõhu pulsatsioonid nn resonantsmehanismi kaudu lühikese pikkusega laineid. Lainete amplituudi kasvades hakkab Miles'i nn nihketeooria järgi lainetele mõjuma laineharjades tuule...

Merefüüsika
39 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

PÄIKE - slaidiesitlus

Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikesetuul Madala tihedusega laetud osakeste vool Huvitavaid fakte Päikesest Päike kiirgab valguskiiri kõikidel lainepikkustel Päike liigub kolmekordselt Päike ei ole igavene -> Päike kustub umbes 6 miljardi aasta pärast Päikese tähtsus Maale Loob eluvõimalused Maal Soojusallikas Fotosüntees Toiteallikas Mõjutab aastaaegu, hoovuseid , kliimat Päikese tähtsus suvel Tänan tähelepanu eest!...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Hoovused ja mere tegevus

Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel ­vähendab hapnikuvaeseid piirkondi. Need piirkonnad on väga rikkalikud planktoni ja muu elustiku suhtes ning seepärast need piirkonnad ka ühed maailma parimad kalapüügipiirkonnad ja suured linnulaadad. Hoovused on vee kindlasuunalised rõhtliikumised, mis on peamiselt põhjustatud tuultest, vee tiheduste erinevustest, loodetest ja ka apwellingust. Eristatakse pinna-, süvaja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks. Põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Omavad väga suurt tähtsust planktonite ja muu elustiku liikumisel. · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. · Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama...

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ookeani primaarproduktsioon

Ookeani primaarproduktsioon Õppejõud Kai Piirsoo Bioproduktsioon ­ biosüsteemi (organism, populatsioon, kooslus) biomassi sünteesimise määr; juurdekasv, mis moodustub kasvu või paljunemise tulemusena. Sisaldab 2 komponenti: 1.1 Primaarproduktsioon ­ näitab orgaaniliste ainete moodustamise intensiivsust anorgaanilistest ühenditest; mõõdetakse biomassi (mg C, g C, t C) või energia (cal, J) ühikutes veepeegli pindala või veemassiivi ruumala kohta mingi ajaühiku jooksul. Ühik: mgC m-3tund-1; mgC m-2 ööpäev-1 jne. 1.2 Sekundaarproduktsioon ­ heterotroofsete organismide biomassi juurdekasv või talletatud energiahulk. Maailmameres on sekundaarprodutsendid tavaliselt taimedest ja vetikatest toituvad loomad (fütofaagid). 1.1. Primaarproduktsioon võib olla: 1.1.1 Primaarne koguproduktsioon (gross primary production, GPP): autotroofsete (foto...

Mereteadus
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Segaseks aetud planeet

On teada, et CO2 paiskumine atmosfääri hävitab ohtlikul kiirusel osoonikihti. Süsihappegaasi toodetakse nii palju, et loodus ei jaksa seda tasakaalu neutraliseerimiseks enam piisavalt kiiresti ümber töödelda. Tulemuseks on kliima soojenemine ning see põhjustab omakorda Antarktikas jäämägede sulamist, mis mõjutab vee taset meres, soola sisaldust vees ja hoovuseid . Seetõttu on mereelu muutuv ja ohus. Vihmametsad kui suurim hapniku tootmise allikas on hävimisohus. Nende mullad on toitaineterikkad ja pakuvad huvi põllumeestele, kuid nad ei mõtle sellele, et vihmametsad on maailma kõige liigirikkaimad alad nii taimestiku kui ka loomastiku poolest. Lisaks sellele, et neid metsi hävitades ohustatakse õhu puhastamist, rikutakse looduse tasakaalu ka tuhandetelt loomadelt kodude võtmisega...

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

RUHIORG ­ liustiku kulutuse tagajärjel tekkinud U- kujulise ristlõikega org UHTORG - ajutise vooluvee ( vihm ) uuristatud org SÄLKORG ­V tähe kujulise ristlõikega jõeorg LAMMORG - lai lameda põhjaga jõeorg Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Eristatakse pinna-, süva-, ja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks. Põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seetõttu nimetatakse seda külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem kui seda ümbritsev ookeanivesi, seda nimetatakse soojaks hoovuseks. Hoovustel on suur mõju maailma kliimale. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuvate maismaa-...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel ­ 1000 aastat. 35)Mis on Coriolisi jõud? Maa pöörlemisest põhjustatud inertsijõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeeral vasakule. 36)Millised tegurid piiravad produktiivsust teades, et see on väga madal kõrbetes ja Arktikas? 37)Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
131 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Magevesi 3% muu 0,9% jõed2% Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon ­ sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean Veebilanss Veekogudesse või teatud maa-alale ju...

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused

Tekivad vee tiheduse erinevused. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele alles jäänud vesi kõrge soolusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ooekani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuse. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinsrks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel-1000 aastata. 19) Mis on Coriolisi jõud? Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihis kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremal, lõunapoolkeral vasakul. 20) Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? 1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
198 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel ­ 1000 aastat. 19) Mis on Coriolisi jõud? Coriolisi jõud ­ Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeral vasakule. 20) Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? Alfred Lothar Wegener (1. november 1880 Berliin ­ november 1930 Gröönimaa) oli...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
20 allalaadimist
thumbnail
92
ppt

Ökoloogia energia loeng

Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Globaalsed ookeanihoovused Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks e. termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Thermohaline circulation ­ oceabic circulation controlled by horizontal differences in temperature and salinity. ­ , . Ookeani konveier Soojus vabaneb atmosfääri Soe pinna- hoovus Külm soola-...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
15 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Venemaa 19. SAJANDI KUNSTIELU: ROMANTISM JA REALISM

"I.Aivazovski autoportree" (" . ") Ta on eelkõige tuntud mere ja rannaäärsete alade maalijana. Ta armastas merd ja maalis seda, mida kõige rohkem armastab. Tema oskas väljendada mere pidevalt muutuvat liikumist ja hoovuseid õige tehnika ja tundelisusega. Tema tehnika ja kujutlusvõime annavad tema teostele romantistliku kuid samas realistliku hoiaku. Eriti tõhus omadus on kujutada laialivalgunud päikese- ja kuuvalgust, mis mõnikord tuleb pilve tagant, mõnikord läbi udu peaaegu et läbipaistmatu värvikihiga. Ta üritas ka maalida lihtsaid maastikke, kuid nendes väljendus ebakindlus, abitus ja tagasihoidlikkus. Tema teosed on käsitsi valmistatud ning peamiselt õlimaalid. Romantistliku...

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
30
doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja tem...

Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS

Sellepärast tulebki panna põhikoolide ja gümnaasiumide õppekavasse rohkem geograafia tunde, et inimesed tuleksid ka hiljem toime kliima probleemide ja muutustega. 7. UURIMISTÖÖ TULEMUSED JA ARUTELU 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid Joonis 2. Õpilaste arvamus Eesti kliimat mõjutavate tegurite kohta (n=104). Eelnev joonis näitab, et 37% vastanud õpilastest peab hoovuseid suurimateks kliimat mõjutatavateks teguriteks. 14% vastanud õpilastest arvab suurimaks mõjutajaks rõhkkondi, 13% merd, 8% metsa langetamist ja 7% heitgaase. 21% vastanud õpilastest ei osanud antud küsimusele vastata. Jooniselt on näha, et õpilaste poolt antud vastused ühtivad kirjandusest saadud andmetega. Kirjanduses on märgitud, et Eesti kliima juhtivaks kujundajaks on Atlandi ookeani põhjaosa Golfi hoovus. 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga Joonis 3...

Uurimistöö
149 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Euroopa kalavarud

Aasta- aastalt on muutunud kalade rändeteed, see põhjustab ka kalavarude muutumist. Lõuna- Euroopas kõrgelt hinnatud siirdekalad, näiteks Atlandi pelamiinid, sinikala ja makrell rändavad reeglina sügisel lõuna poole, Vahemerre ja kevadel põhja, Musta merre kudema. Aastate lõikes on läbi Türgi väinade rändavate kalade arv pidevalt vähenenud. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Kalade rändeteekonda on ebasoodsalt mõjutanud veetemperatuuri ja vajalikke hoovuseid tekitavate hooajaliste tuulte muutused. Vahemeres elavad kalaliigid vajavad kindlaid tingimusi, mis tagaksid neile sobiva veetemperatuuri ja toidukoguse ning piisava aja kudemiseks. Kui veel paarkümmend aastat tagasi rändasid kalad lõunasse juba septembris, siis Musta mere veetemperatuuri tõusu tõttu liiguvad siirdekalad lõunasse oktoobri keskpaigas 3 või novembri alguses...

Kalandus
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun