Maamussoon e. talvine mussoon- talvel, kui maa on külmem kui meri, tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt merele – põuaperiood.Meremussoon e. suvine mussoon - suvel on kõik vastupidi. Maa on soojem kui meri ja maal tekib madalrõhkkond ja tuuled puhuvad merelt (kõrgrõhkkond) maale (lõunapoolkeralt põhjapoolkerale). Toob kaasa niiskust ja sadu. Tugevad tuuled. 8. Hoovuste jaotus, mõju kliimale. Hoovused aitavad kaasa ühtlasema temp. jaotumisele Maal. Soojuse überjaotumine toimub tuulte ja hoovuste abil. Tekkepõhjused: püsivalt samas suunas puhuvad tuuled, erinev vee tihedus, veerikaste jõgede sissevool ookeanisse. Jaotus: Soe hoovus toob soojema ilma ja sademed. Külm hoovus toob külmema ilma ja kuiva kliima (kõrbed: Atacama, Namiibi) 9. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale.
lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Jaapani aastane sademetehulk on keskmiselt 1467 mm. Jaapani kliimat mõjutavad oluliselt hoovused. ja lähedus Euraasia mandrile. Õhutemperatuur juunist kuni septembrini on kõrge, esineb palju sademeid, mille toovad troopilised õhuvoolud Vaikselt ookeanilt ja Lõuna-Aasiast. Siis, kui need õhuvoolud jõuavad Jaapanini, on nad kogunud endasse palju niiskust. Jaapanis on märgitud vihmaperiood juuni algusest, mis kestab umbes kuu aega. Talvel aga jõuab Jaapani Siberilähedastele aladele kõrgrõhuala ja Lõuna- Jaapanisse madala rõhuga ala
• Kõrbes kuhjab tuul liiva erineva suurusega luideteks. • Tuntumad on sirbikujulised kaarluited ehk barhaanid. • Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud aluriidi ja liivaterakestega mingi takistuse „pommitamine”. Kui selline kulutuse teele jäävad erineva tugevusega kivimid, kujunevad väga omanäolised pinnavormid. 4. Liikuv vesi Ranniku pinnamoodi mõjutavad ka: • lained • hoovused • looded (tõus, mõõn) Vesi nii kuhjab kui kulutab. Vesi kuhjab → valdavalt lausrannik Vesi kulutab → järskrannik (pangad) 5. Murenemine.... .... kivimite purunemine, mille käigus võib muutuda kivimite keemiline koostis. 1. Füüsiline murenemine e rabenemine: ◦ põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purenemine ◦ soojenedes kivimi paisub, jahtudes tõmbub kokku, tekivad praod → pragudes vesi→ vee
Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna- Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Kõrgrõhkkonnale on iseloomulik pilvitu taevas ning seetõttu on ööpäevane temperatuuri amplituud suur - üle paarikümne kraadi. Päeval kuumeneb kõrbe pind tugevasti, öösel aga kiirgub suur osa kogunenud soojusest maailmaruumi, sest pole pilvil, mis seda takistaksid. Seetõttu kannavad kõrbeelanikud mitmel pool kasukaid: loomakarvade vahel
liikumise,murenemise, tuule, vooluvee, põhjavee, liustike, lainetuse ja inimtegevuse tagajärjel; Mõisted: pinnamood ehk reljeef, vana ja noor mäestik, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus,kurrutus, samakõrgusjoon ehk horisontaal, murenemine, erosioon, karst; KLIIMA · teab tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid: geograafiline asukoht, absoluutne kõrgus, · pinnamood, valitsevad õhumassid, õhuringlus, ookeanide ja merede lähedus ning hoovused, selgitab nende mõju kliimale, sh Eesti kliimale; · iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha (sh Eesti) kliimat; · leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega; Mõisted: ilm, kliima, atmosfäär, päikesekiirgus, õhurõhk, õhumass, kõrg- ja madalrõhuala, passaadid,läänetuuled, mandriline ja mereline kliima, samatemperatuurijoon e isoterm; VEESTIK
· Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Ilma määravad parameetris: õhutemperatuur, õhurõhk, sademed, õhuniiskus, tuul, pilvisus. Kliima on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmine ilmade reziim, mida mõjutavad tegurid: päikesekiirguse hulk, õhuringlus, veekogude lähedus, mägede olemasolu, hoovused. 5. Millised on maailma peamised loodusvööndid ja mis neid iseloomustab? Polaarvööde aasta läbi väga külm (Lähispolaarne vööde) Parasvööde neli aastaaega, soe suvi, külm talv, suured temperatuurikõikumised (Lähistroopiline vööde) Troopiline kliimavööde - soe ja kuiv kliima, kõrge õhutemperatuur (Lähisekvatoriaalne vööde) Ekvatoriaaline kliimavööde soe ja niiske, aasta läbi kuum, vihmametsade rohkus 6. Millised on maailma kolm peamist kultuuritüüpi?
Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. Globaalsed ookeanihoovused Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400 m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate
ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja- Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas Alaska osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis. 2.2 KLIIMA USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale
Osa krbeid tekivad veel vihmavarjuefekti tagajrjel. Kui kuum ja niiske hk liigub mda menlva lesse, jahtub see ja ei saa enam hoida endas nii palju niiskust ning see sajab vihma vi lumena alla. letades metipu, hakkab hk laskuma ja soojenema. Nd saab ta hoida endas rohkem niiskust ja vtab selle mestiku taga asuvast maapinnast, kuivatades seda. Teised krbed tekivad ookeanihoovuste mju tttu. Kui polaaraladelt tulevad hoovused liiguvad ekvaatori poole ja lhenevad mandritele, tuseb klm vesi pinnale ning hk selle kohal jahtub. See hk on tavaliselt udune, aga vihma see ei too. Seetttu klmade hoovuste lhedal asuvad rannikualad krbestuvad (nt. California poolsaar). Viimasel ajal on krbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka inimene. On olemas kaks peamist phjust. Esimine on lekarjatamine - koduloomad hvitavad taimestiku ning juurevrgu puudumise tttu hakkab maapind liikuma
Läänemerre. Läänemere põhjareljeef on üldiselt mere lõunaosas ühtlasem, mere põhjaosas aga väga ebaühtlane. Läänemere põhja katavad mitmesugused setted. Madalamatel aladel on põhi enamasti kivine, kaljune või liivane. Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt väikesed aineosakesed, millest moodustuvad savi ja muda, langevad põhja eeskätt süvikualadel, kus puuduvad hoovused ja vee liikumine on aeglane. Setete moodustumiseks vajalikku materjali kannavad Läänemerre jõed, peenemateraline materjal tekib ka meres eneses vee mehaanilise tegevuse toimel ja mitmesuguste orgaaniliste jäänuste kõdunemisel. 5 Läänemere kalastik Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb esmajoones praeguseaegsetest elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste
punakaspruunid ehk ferralliitmullad. Rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire. Toitainete vähesus mullas on üks põhjusi, miks need piirkonnad on väga vähe põllustatud ja enamasti hõreda asustusega. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivim on vulkaanilise päritoluga ja seetõttu mineraalaineterikkam. Ehkki see maa paikneb tõesti geograafilisel joonel ehk ekvaatoril, mis on talle nime andnud, pehmendavad Vaikse ookeani hoovused ja Sierra kõrgus kliimat. Mäestikus on jahedam ja kuivem kui mere ääres, mis tunneb kuiva aastaaega juulist novembrini. Ainult Orientes kohtab tüüpilist ekvatoriaalset kliimat. Rannikualal Costa on aasta ringi ühtlaselt soe 23-25 oC , kuid sademed vähenevad järsult põhjast (4000 mm/a) lõunasse (200 mm/a). Sierras on keskmine temperatuur on 11-14 oC , lõunaosas sajab 400, põhjaosas 1200 mm/a. Oriente keskmine temperatuur on 28 oC, sademeid 3000-4000 mm/a. Asub ekvatoriaalses
· Ettekannete teemad : vt tv lk 54 "punase raamatu" aadress ! , http://bio.edu.ee/taimed · miks on taim-looom kaitse alla võetud ja mitmendasse kaitsealuste liikide kategooriasse nad kuuluvad . · Mille alusel jagatakse kaitsealusaid liike katekooriatesse ? · Mis on sinu liigi ohustatuse põhjus? · Liigi kirjeldus: välimus , paljunemine , toitumine(loomadel) , elupaik jne.. · liigi tähtsus ökosüsteemis ja inimeste jaoks · midagi huvitavat · ettepanekuid liigi kaitsmiseks , "päästmiseks" . I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid. III KATEGOORIA kaitsealused taime-, seene- ja loomaliikid ning kivististed. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas Paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiir...
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi. Atmosfäär on CO2 ja hapniku reservuaariks, atmosfääris on lämmastikutagavara, ...
üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks - Ookeanilise ja mandrilise laama põrk- tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik -kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, 3. Atlandi ookeani hoovused, mis teevad 4. Eoolilised pinnavormid Tuuletekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Luide 5. Üldine atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmosfääris. Seejuures mastaabid on väga erinevad, kusjuures väikseim on soojusliikumine (molekulide vaba tee pikkus) ja suurim globaalne mastaap, mis tähendab tuulte üldistatud ja keskmistatud liikumisi.
1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevus...
intensiivsem. Väike juhul kui pindmise kihi moodustab savi või turvas. Töölehelt! 4. Millest sõltub jõgede äravool? Sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. 5. Analüüsi joonise põhjal vee temperatuuri, soolsuse ja tiheduse muutumist eri laiuskraadidel. 6. Iseloomusta sooja / külma hoovuse mõju kliimale. Soe hoovus toob kaasa suure soojushulga, merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Rannikust mööduv külm hoovus muudab kliima rannikul jahedamaks ja külmemaks, õhk on jahedam ja sisaldab väiksema aurumise tõttu ka vähem niiskust. Hoovuse kohalt soojema maismaa kohale liikudes jahe õhk soojeneb ja muutub ühtlasi kuivemaks. 7. Selgita tõusu ja mõõna teket. Tõusu ja mõõna põhjustab Kuu, Päikese ja Maa külgetõmbejõud. Loodeid tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole
Vana Reljeef: Lausk või järsk Setendid: Kõvad kivimid või kobedad (pehmed) setted Meretase: Lühiajalised ja pikaajalised muutused; erakordne ajuvesi Eksponeeritus: Avameri, sisemeri või lainevari Kliima: Parasvööde, troopika globaalsed kliimamuutused. RANDADE ARENGUT MÕJUTAVAD JÕUD o Lainetus :tuule- ja ummiklaine (kulutus, kuhje, rannasetete ränne) o Tuul: Kaudne mõju lainetuse näol. Otsene mõju voolsetetele. Vormide kujundaja- eelluited o Hoovused: Savikate setete ärakanne, hõljum o Merejää: Kuhjav ja kulutav ning kaitsev o Taimed: Kaitsev, ka setete edasikanne ja kuhjamine o Inimtegevus: Kiirendav või aeglustav (+/-). Paljuaastaste uurimiste tulemused näitavad, et randade intensiivne areng toimub just ekstreemsete tingimuste kokkulangemisel: o väga tugevate tormide sagenemine, o sellega kaasnev erakordselt kõrge mereveetase, o ning sojade talvede tõttu külmumata meri ja
12. Millised naftaproduktid on merekeskkonnale rohkem, ja millised vähem ohtlikud? Miks? Asfalt, bituumen rohkem ohtlikud biodegradatsiooni efektiivsus vähem kui 5% Bensiin, petrool vähem ohtlikud biodegradatsiooni efektiivsus 100% 13. Kuidas toimub reostusjuhtude avastamine? Vaatlus, lennukite lidarsüsteem, satelliidid 14. Kuidas, mis kiirusega ja mis suunas, liigub õlilaik meres? kõige olulisemad on tuul, lained ja hoovused. Kiirus, millega õlilaik triivib tuule mõju all sõltub tuulejõust ja naftakihi paksusest. Tüüpiliselt, liigub see 2% ja 5% tuule kiirusest, mida mõõdetakse 10 m üle veepinna. Avamerel, tavaliselt võetakse triivikiiruse määramiseks 3% tuule kiirusest. 15. Kirjeldage õlilaikude väljanägemist, milles on 0,1, 0,3, 100 või 1000 kuupmeetrit naftat 1 ruutkilomeetri kohta. 0,1: kile, hõbedane läige 0,3: kile, vikerkaarevärvides sillerdav
gGeograafia II kursus 1.MAA KUI SÜSTEEM Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum. Avatud süsteem – aine ja energiavahetus toimub. Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub. Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust. Nimi Iseloomustus Avatud/suletud Seosed Staatiline/dünaami.. Litosfäär Kivimiline kest, mis koosneb Räägitakse kui *Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld maakoorest ja astenosfäärist. suletud ja staatililine (biosfäär). Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige ...
Ameerikas ülekarjatamine väike, sest karjamaid palju. *Aasias rajatakse istandusi ja venemaa müüb toorpalke, sest tahetakse uusi põllumaid. *Aafrikas on rändkarjad ja kuivad alad, seepärast karjatamiskohti vähe Vesiviljelus ja kalapüük Vesiviljelus-Kunstlike meetoditega kasvatatakse kalu, mereande ja veetaimi, et saada suuremat saaki. Kalarikkamad on atlandi ja vaikse ookeani kirde ja loode osad, sest seal saavad kokku soojad(toitained) ja külmad(hapnik) hoovused. NT: USA, Kanada, Norra Rannikupüük:Kõige levinuim, Minnakse väikse paadiga merele ja tullakse hommikul tagasi. Avamerepüük:Merele suure kalalaevaga Ookeanipüük: 10 riiki, väga kallis Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Usa, Jaapan Maailma metsavarud ja metsatööstus Milles seisneb metsade tähtsus? Erosiooni vältimine, hapnik, loomade ja taimede elupaik, tähtis puidumaterjal, keskkonnakaitsetähtsus, jahipidamine. Kuidas mõõdetakse/hinnatakse metsavarusid?
Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. KLIIMA Kliimat kujundavad asukoht, mere lähedus ja pinnamood. Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe ja niiske. Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduvad soojad hoovused (Golfi hoovus). Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda. 6 Janar Käos Norra Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril
org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Pinnamood 8.Suuremad pinnavormid http://www.geographicguide.net/america/pictures/unitedstates.jpg 9.Hinda pinnamoe mõju. Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid 10.Milliseid sise või välisjõudude kujudatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Esile võiks tuua mäestikud mille teke on arvatavasti seotud laamtektoonikaga. 11.Milliseid maavarasid leidub nimetetud riigis?
Missiooni lõpuosas loodetakse saada täiendavat infot Saturni sisemise struktuuri, magnetosfääri ja rõnga massi kohta. Saturnil on olemuslik magnetväli. Tal on lihtne, sümmeetriline kuju-magnetiline dipool. Tema tugevus on ekvaatoril-0,2 Gauss (20 T)-on ligikaudu üks kahekümnendik, mis on väli ümber Jupiteri ja veidi nõrgem kui Maa magnetväli. Selle tulemusena Saturni magnetosfäär on palju väiksem kui. Tõenäoliselt magnetväli on loodud sarnaselt Jupiterile. Hoovused on metallik- vesiniku kihist, mida nimetatakse metallik-vesinik dünamoks. Rühm Ameerika ja Inglise astronoome 2006. aastal teatas ajakirja Nature 30. märtsi numbris, et on avastanud Saturni kõige heledama, A-rõnga sees olevad umbes 100 m läbimõõduga kuukesed. Esialgu on neid teada neli, kuid nende koguarvu hinnatakse kümnekonnale miljonile. Kuukesed on liiga väikesed, et neid ka kõige parematelt fotodelt otseselt näha, nad
Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. mereline kliima pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima külm talv ,soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas! 5)Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes) mõjutab õhumasside (tuulte) liikumist ( mäestik/ tasandik ) Mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur 1 km - 6° C (6)Valitsevad õhumassid, püsivad tuuled) Üldine õhuringlus:
vulkaanid hakkasid uuesti purskama, nende kraatrist paiskus välja gaasi ja tuhka ning hõõguvat laavat. Osa rannikust vajus vee alla, mõnes kohas tekkisid uued saared. Tugevasti said kannatada raudteed ja maanteed, hooned muutusid rusuhunnikuks. Hukkus üle 10 000 inimese ning peavarjuta jäi 2 miljonit elanikku. Joonis 4: Ojos del Salado 4 KLIIMA Tsiili kliimat kujundavateks teguriteks on eelkõige riigi asukoht, pinnamood ja hoovused, aga ka valitsevad õhumassid ning kaugus merest. Riigi asukohast sõltub päikesekiirte langemisnurk - kui palju päikesekiirgust jõuab maapinnale. See mõjutab peamiselt temperatuuri Põhja-Tsiilis on üldiselt temperatuur kõrgem, kui Lõuna-Tsiilis. Andide mäestiku kohal sajab palju, sest mäestik hoiab pilvi kinni. Põhja-Tsiilis on kujunenud kuiva kliimaga ala, kus auramine ületab sademete hulga. Sinna on tekkinud Atacama kõrb, mis on maailma kuivemaid piirkondi
mõju suurem kui mõõdukatel temperatuuridel. Kontinentaalne kliima ja mereline kliima. Atmosfääri gaasid CO2 ja O2 praegused kontsentratsioonid on fotosünteesi limiteerivateks faktoriteks. Vees on määravaks gaaside lahustumine. Gaaside difusioon vees on väga aeglane. CO2 lahustub vees paremini kui O2. Makro- ja mikrotoitainete kättesaadavus: Makrod: N, P, K, Ca Mikrod: ülejäänud u 40 keemilist elementi. Tuul ja hoovused: Hoovused olulised vesikeskkonas, kus mõjutavad toitainete kättesaadavust ja paljud veeorganismid on kohastunud elama pideva hoovuse tingimustes Tuul mõjutab organismide käitumist ning vormib taimede väliskuju. Oluline ka organismide levitajana. Toksilised ühendid: Toiduahelas toimub paljude toksiliste ühendite kuhjumine. Puhastusjaamade sette kasutamine viib keskkonda palju raskemetalle. Inimtegevus: Põhjustab akuutset stressi ja kroonilist stressi. Mõjutab inimest ennast.
aasta suvi jäävad klimatoloogidele meelde kui ühed märjemad üle sajandi kestnud vaatluste reas (Kallis 2009). 3. EESTI KLIIMA KUJUNEMIST JA MUUTUMIST PÕHJUSTAVAD TEGURID Kliima - teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim Ilm õhkkonna hetkeseisund Kliima erineb paikkonniti väga mitmesugustel põhjustel. Nagu ilm, nii on ka kliima selle tagajärg, et päeval maakera pind Päikese käes soojeneb, öösel aga jahtub. Kliimat mõjutavad ka maailmamere hoovused. Imeväike soojushulk, mis tuleb Maa seest, ei ole kliima muutumiseks küllaldane. Päikeselt saadud soojuse annab Maa osaliselt ära, sealjuures vastuvõetud ja äraantud soojushulk paikkonniti erineb (Rowland-Entwistle 1996: 32). Eesti kliima on üleminekuline parasvöötmeline kliima, mis on tugevalt mõjutatud Eesti geograafilisest asendist. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere
suusatada hästi hooldatud suusaradadel. Oslo kesklinn on koduks muuseumidele ja galeriidele, kuningalossile, parkidele ja avalikele asutustele, kuhu kõikjal pääseb jala. Sadamat kaitseb 14. sajandi kindlus. Suurimad linnad on peale Oslo veel Trondheim ja Bergen. Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduvad soojad hoovused. Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda. Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril. Madalaim temperatuur, 51 °C, on registreeritud Karasjokis Põhja-Norras. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Kõige külmemad kuud aastas on
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhu...
Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks. Rüsijää kohal huilgab kord lumetorm, kord sähvivad taevas virmaliste sinakad lindid. Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab silmapiir helendama. Jääkõrbe kohale tõuseb päike. Nüüd ringleb ta jäävälja kohal, selle serva puutumata. Tiirleb nagu lind, kes pika talve jooksul on lendamise unustanud. Suviti eemalduvad jääväljad mandrist
või vähemal määral kõiki organisme. Ivar Murdmaa (2004) on väitel on päike tõesti oluline tegur kliima kujunemisel, kuid tegelikult on kliima köögiks ookean, mis päikese kaasabil kliimat kujundab. See hiiglaslik soojusmasin, mille pidevalt liikvel olev 13 miljoni kuupkilomeetri suurune veemass jaotab suure osa Päikeselt Maale saabuvast kiirgusenergiast soojuse näol ümber oma seaduste järgi. Soojad hoovused, sealhulgas süvahoovused, kannavad soojust troopikavöötmest pooluste poole, soojendades kliimat kõrgetel laiuskraadidel. Nii on põhjapolaarjoonel asuvad sadamad tavaliselt aastaringselt jäävabad, kuna neid "kütab" Atlandi ookeanist Norra hoovusena Barentsi merre tungiv Golfi hoovuse jätk. Samal laiuskraadil paiknevad teisalt pidevalt jääga kaetud Kanada fjordid ja jäine Gröönimaa. Antarktikast piki Lõuna-Ameerika läänerannikut põhja suunas voolav külm hoovus koos
veeosake võngub paralleelselt merepõhjaga edasi-tagasi. Lainete difraktsioon Lainete peegeldumine rannajoone "katkemine" toimub eelkõige sügava järsu seina mõjub kui sekundaarne kujulisel rannikul (sh vesiehitised) laineallikas lauge rannanõlva korral laineharjad Difraktsioon laine paindumine pigem murduvad ja laineenergia tõkke taha muundub turbulentsiks Rannalähedased hoovused nurga all randa jõudnud lainetest Soliton püsivastruktuuriline üksiklaine Sobiva nurga all lõikuvatest solitonidest võib moodustuda hoopis muus suunas leviv ohtlikult järsk laine. Solitonid Madalas vees tuleb solitonilaadseid laineid ja nende lõikumist ette sagedasti Detail Lauri Ilisoni fotost Kauksi rannas [Soomere, Engelbrecht,2006]. Ristlained veepinnal Kivi vette viskamisel hakkavad veepinnal
Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks, temperatuur maapinnal tõuseb 80 kraadini, osades piirkondades ka 90 kraadini. Öösiti aga jahtub järsult, kiirates soojuse atmosfääri tagasi, sest pole
päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. Soe õhk üleval jahtub. Idatuuled saavad alguse poolustel kõrgrõhualalt. 7. Merevee soolsus mis seda mõjutab ja kus paiknevad keskmisest tunduvalt soolasemad ja magedama veega paigad. Merevee soolsuse ja temperatuuri muutumine vertikaalselt. Hoovused, tõusukerge (upwelling). Maailmamerega seotud keskkonnaprobleemid ja maailmamere kaitse. Merevee soolsust mõjutavad: auramise ja sademete vahekord, suubuvad jõed, (kas ühendus ookeaniga on kitsas või lai) merehoovused soojad kannavad pooluste poole soolasemat vett, külmad ekvaatoripoole magedamat. Ekvaatori lähistel on soolsus keskmisest väiksem aurumise tõttu. Põhjapoolkera suurematel laiustel on merevee soolsus märgatavalt väiksem vähese aurumise tõttu,
tuultest,soolsuse-, ja temperatuurierinevustest. Tuul suudab vett mõjutada vaid kuni 100m sügavuseni Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldel n.o otsesuunast põhja poolkeral paremal, lõunas vasakule. Hoovuste suunda mõjutavad rannaroone kuju ja põhja reljeef. Soe hoovus on hoovus,mille temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur. Soojad hoovused voolavad ekvaatorist pooluste suunas (Golfi hoovus) Külm hoovus Külmad hoovused hoovavad pooluselt ekvaatori suunas (California hoovus) 17. Maa kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Eristatakse positiivset ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel
veldid), mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes (Thabana Ntlenyana 3482m) ja lõunas Sneeubergi mägedes (Kompasberg 2505m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 4.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline, sisemaal mandriline poolkõrbekliima, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima. Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab. Kuna LAV asub ekvaatorist lõuna pool, siis sealsed aasta-ajad on vastupidised Eesti aasta-aegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel. Kaplinnas on keskmine temperatuur jaanuaris 21 kraadi ja juulis 12 kraadi
Kõige tähtsamad kalakohad maailmas – püüdma mussoonvihmad) Vaikse ja Atlandi loode- ja kirdeosad, sest Jõgede toitumine ja vee režiim Mäestikes voolavad jõed toituvad liustike seal saavad soojad ja külmad hoovused Jõed toituvad: põhjaveest, sademetest, sulaveest kokku lumesulaveest, liustike sulaveest. Jõe hödrograaf- jõe äravoolu diagramm, mis
kohale jõudsid, olid nad juba evoutsioneerunud laamadeks. · Aktiivne levimine - organismi ümberpaiknemine ühest punktist teise aktiivselt omal jõul liikudes - ujudes, lennates või maad mööda kulgedes. Nt merikilpkonnad, linnud, elevant. · Passiivne levimine - organismi ümberpaiknemine mingi välise jõu mõjul tuul, vesi, teised organismid. Nt tormid võivad kanda edasi terveid putukapopulatsioone, hoovused võivad kanda, inimesed kannavad parasiite jne. Saarte biogeograafia. Saar kui biogeograafia mudelobjekt. Isoleeritud keskkond kui saar. Saarte tüübid (mandrilised ja okeaansed, isolatsiooni varieeruvus). Liigirikkuse seos pindala ning isoleeritusega, nende põhjused. Liikide vahetumine saartel (lokaalsed immigratsioonid ja lokaalsed väljasuremised). Robert MacArthur & Edward Wilson: tasakaaluline liigirikkuse teooria. Lisamõjud lokaalsele immigratsioonile ja ekstinktsioonile
Aset leiavad kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima Päikesekiirgus Otsekiirgus+hajuskiirgus=kogukiirgus Aluspinna albeedo- tagasikiirgunud kiirguse suhe, nt kõige rohkem peegeldub lumelt Kõige rohkem neeldub vees Kliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirte langemisnurk maapinna suhtes, seega koha kaugus ekvaatorist 2. Maismaa ja mere jaotus 3. Reljeef: i) Temperatuurilangus 6 kraadi 1 km kohta . Hoovused . Mandriliustikud ÜLDINE ÕHURINGLUS Õhuringluse muudavad keerukamaks: 1. Coriolise jõud 2. Maapinna hõõrdejõud 3. Mere ja maapinna erinev jahtumine ja soojenemine Coriolise jõud on maapinna pöörlemisel tekkiv inertsjõud, mille mõjul kandub tuul gradientjõu suunas põhjapoolkeral paremale ja lõuna poolkeral vasakule. Gradientjõud on tekkinud õhurõhkude erinevusest ja paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas.
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes (Thabana Ntlenyana 3482m) ja lõunas Sneeubergi mägedes (Kompasberg 2505m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 2.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused (läänes külm Benguela hoovus, idas soe Madagaskari hoovus) ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline (sademeid aastas 1000, mäenõlvul kuni 2000 mm, kuu keskmine temperatuur 18-25 C), sisemaal mandriline poolkõrbekliima (300-500 mm), läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima 670-700 mm, juuli keskmine temperatuur 13 C, jaanuari keskmine temperatuur 21 C). Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere
merre, kaasates tsüklonilise ringluse keerulist süsteemi. Nende hulgas tuleb eristada joonilist,aadria, kreeta ja levandi ringlust. Põhja-Aafrika hoovusest lõuna poole eristatakse antitsüklonilisi ringlusi Surti lahes. Vahekihis levandiline vesi liigub ida basseinist läände Giblartari väina juurde. Levandi vee edasikandmine idast läände toimub keerulisel viisil, läbi keerulise ringluse süsteemi. Vahekihilised, teineteisele vastassuunalised aatlandi ja levandi hoovused on näha Gibraltari ja Sitsiilia väinades. Keskmised kiirused ülemkihis on umbes 15 m/s ja keskkihis 5 m/s. Madalkihis vesi liidub aeglaselt põhjast lõuna. Tähtsaimat rolli vee hüdroloogilise struktuuri kujunemisel erinevates Vahemere basseinides mängib veevahetue iseloom väinades. Gibraltari väina sügavusest tingituna isoleerub Vahemere külma aatlandi vee juurdevool. Aatlandi vett hõlmab ülemkiht 150-180m, mille kiirus on 20-30 sm/s. Vahemere vaheveed liiguvad väina merepõhja
peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi. Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama. Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks.
omadustest. Selgita joonise abil Maa kiirgusbilanssi. Miks ei jõua maapinnani kogu atmosfääri jõudnud päikesekiirgus? Osa põrkub pilvedest ja osa neeldub atmosf. Kui ei oleks soojusvahetust Maa erinevate piirkondade vahel, siis oleks suurtel laiustel külmem ja väikestel laiustel soojem kui see praegu on. Nimetage kaks peamist tegurit, mille mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuste vahel. hoovused ja tuuled Mis juhtuks, kui Maa kiirgusbilanss oleks positiivne (negatiivne)? Positiivne- toimuks pidev soojenemine, kuni maakera ülessulamise ja ära põlemiseni, negatiivne- jahtuks maakera kuni jäätumiseni Selgitage, kuidas järgmised tegurid mõjutavad maapinnale saabuva ja neelduva päikesekiirguse hulka. A) Päikese kõrgus Kogu päikese kiirgusenergia tuleb maapinnani horisondil
tekkinud valgetest publik või ideoloogid, see on aga omakorda esile kutsunud kriitika „tõelise“ vastuseisu või mässumeelsuse kadumise ja selle kombetäitmiseks või imitatsiooniks muutmise pärast. Kuigi hip-eesliide oli käibel kogu sajandi, siis hipsterid olid maailmast siiski kuni 1990. aastate lõpuni kadunud. Kuna tänapäevased hipsterid tekkisid eri kohtades üsna ühel ajal, on mõistlik eeldada, et nende taassünni tingisid ühiskondlikud hoovused. Eri allikad peavad hipsterite üheks peamiseks iseloomujooneks loovuse rõhutamist kogu eluväljenduses (Greif et al. 2010; Haddow 2008), seepärast pöördub pilk uurima, mis toimus sel ajal loomingulisusega ühiskonnas laiemalt. 8 Selgelt joonistub välja, et hipsterite taassünnile aitas kaasa loomemajanduse (creative industries) muutumine üheks olulisemaks majandusharuks läänemaailmas (Pratt 2007). Kõige üldisemas mõttes tähendab see tõdemust, et loomingulisus pakub toodetele
mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes, kus ta on 3482m, ja lõunas Sneeubergi mägedes kõrgusega 2505m. Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 2.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused, läänes külm Benguela hoovus ja idas soe Madagaskari hoovus ning lisaks veel ka Suur astang. Idarannikul on niiske merelinekliima, kus aastas on keskmiselt sademeid 1000, mäenõlvul kuni 2000 mm ning kuu keskmine temperatuur kõigub 18-25 kraadi juures, sisemaal mandriline poolkõrbekliima ja seal on keskmiselt 300-500 mm sademeid aastas, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima 670-700 mm sademeid, sealjuures
Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1.Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel (1969) CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969) FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest (1971) LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972) MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990) HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992) OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest (1992) Bonni kokkulepe HNS vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol (1996) BUNKER tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral (2001) AFS laevak...
(ibid.,) Läänemerre suubub ka arvukalt jõgesid millest suurim on Neeva, vooluhulgaga 2500 m³ sekundis. Tänu niiskele kliimale sajab Läänemerre ka rohkem vett kui sellest ära jõuab aurata. Antud vahet hinnatakse 2000 m³ sekundis. Läänemere üldine tase on püsiv. Selle äravool on umbes 16 000 m³ sekundis ehk 500 km³ aastas. Antud protsess toimub läbi Taani väina läbi selle voolab aastas välja umbes 1000 km³ Läänemere riimvett. Mere hoovused aga olenevad tuule suunast ja tugevusest. Kõige sagedamini esineb veevoolu pikki Eesti ranniku ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled ning seda alandavad idakaarte tuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini.
Üle 50% laevadest on üldised kaubalaevad. Umbes 20% Läänemere laevadest on üle 200 miljonit tonni õli vedavad naftatankerid, ligikaudu 11% reisilaevad umbes 50 miljoni reisijaga. Samas on meri juba pikemat aega laevanduses tuntud kitsaste väinade, madala vee ja mitmete saarte poolest, mis ei jäta palju ruumi navigeerimiseks. Hooajatranspordist sõltuvalt tuleb tegeleda ka karmide ilmastikutingimustega (tugevad tormid sügisel, hoovused väinadel ning jäised veed talveperioodil). Lisaks looduslikele piirangutele on viimastel aastatel suurenenud huvi luua ruumi uutele tuuleparkidele ning samaaegselt ka täiendada merekaitsealasid, mis piirab veelgi vaba ala. Läänemere laevandust jälgitakse pidevalt AIS (Automatic Identification System) süsteemi abil. Tänu sellel on võimalik analüüsida andmeid laevade identiteetide, liigi, asukoha ja kiiruse kohta,
2. Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Merre lekkinud õli teeb läbi mitmeid protsesse, mida nimetatakse ilmastiku mõjuks („weathering“) ning mis muutuvad õli omadusi ja käitumist. Peamised tegurid, mis mõjutavad õli käitumist on: •õli füüsilised omadused, eriti erikaal, viskoossus ja lenduvus; •koostis ja keemilised omadused; •meteoroloogilised tingimused (mere seisund, päikesevalgus ja õhutemperatuur); •merevee omadused (erikaal, hoovused, temperatuur, bakterite olemasolu, toitained, lahustatud hapnik, suspendeerunud e. hõljuvad osakesed). 3. Kuidas nimetatakse seadmeid, millega korjatakse õli veepinnalt? Kirjeldage mõne tööpõhimõtet. Reostuse kogumise seadmed, skimmerid, õlitõrjelaevad Reostuskorje seadmed, mille abil kogutakse õlireostust merepinnalt, erinevad suurel määral oma suuruse ja tööpõhimõtete poolest. Peamiste iseloomustajate alusel võib reostuskorje seadmed jagada nelja kategooriasse:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
