aastas 200 km³ merevett aastas. Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8°C, mere loodes ja Kertsi väina lõuna pool langeb kuni +0,5°C. Suvel on veetemperatuur üle +25°C. Sügavusel üle 50-100 m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9°C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. Soolsus on pinna lähedal 1721 (keskmiselt 18,3) , jõesuu lähedal 3 9. Sügavusel üle 50100 m kasvab aeglaselt kuni 30 Marmara mere suunas. Hoovused on kahesugused. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. Elustik Mustas meres elab umbes 185 liiki kalu, ent kalapüük on nõrgalt arenenud. Aastas püütakse umbes 100 000 tonni kalu, peamiselt ansoovist, stauriidi ja makrelli (ehk skumbriat) samuti beluugat, sevrjuugat, atlandi tuura, tülkat ja teisi kalu. On olemas kalade hooajaline ränne, eriti läbi Bosporuse. Agaroidi tootmiseks kogutakse punavetikat.
Seega toimub keevitamine kuivas, aga hüdrostaatiline merevee surve übritseb keevituskambrit. Kuivkeevitamisega kaasneb ka hulganisti riske. On oht, et keevitaja saab elektrilöögi, seepärast tuleb jälgida, et keevitusseadmetel oleks piisav elektriisolatsioon, vool tuleks välja lülitada kohe peale seda kui kaar on kustunud ja piirata avatud vooluringi pingeid keevitusaparaatidel. [1] Kuivkeevitamise eelised: 1) Keevitaja ohutus keevitamine toimub kambris, seega ohusta teda hoovused ega mereelukad. 2) Kvaliteetsed keevisõmblused.[2] Puudused: 1) Kambri ehitus väga keeruline ja nõuab väga palju varustust nii vee alla kui ka pinnale. 2) Väga kõrge hind ja hind suureneb sügavuse kasvades. Ühe kamberkeevituse hinnaks on umbes 80 000 dollarit.[2] Kokkuvõte: Märgkeevitust kui veealuse keevitamise üht liiki on kasutatud juba aastaid. Viimasel aastakümnel on merevetesse ehitatud palju erinevaid objekte ja see on tõstnud veealuse
osa, A.Kont, AS BIT 2004, Loodusvööndid, Kadri 2004, Vitsut, koostaja J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium ROHTLAD ROHTLAD Rohtla on kuiv ala, kus kasvavad kuivalembelised rohttaimed ja on väga vähe puid. · Asuvad parasvöötme lõunaosa keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll · Levivad mandrite siseosades ja rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlaid nimetatakse erinevatel mandritel erinevalt: Euraasias stepp; stepp Ungaris pusta; pusta Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ; Lõuna-Aafrikas veld Rohtlates valitsev kliima: · Asub parasvöötme kliimaga aladel; valitsevad parasvöötme õhumassid, õhumassid 4 aastaaega · Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline.
seoses sellega tehakse igakülgset koostööd nii kalade kaitses kui ka kala taastootmises. 3. Väliskeskkonna tegurid Kalade käitumisele avaldavad mõju paljud tegurid: mis mõjutavad kalade Merereostus, käitumist. Veesoolsus, Veetemperatuur, Hoovused, Vee läbipaistvus, Jääkate ja selle paksus, Vee keemiline koostis, Hapniku vahetus, Põhjataimestiku vohavus jne. 4. Kalavarude Kalavarude prognoosmiseks tehakse palju uuringuid. Selle prognoosimine ja selle eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise tähtsus kalapüügil
Maa kiirgusbilanss Neeldunud ja tagasipeegeldunud kiirguse vahe Positiivne – soojenemine Negatiivne – jahtumine Kliimatekketegurid Maa telje kallak Pöörlemine ümber oma kujuteldava telje Geograafiline laius ekvaatorist Päikesekiirte langemise nurk Reljeef Hoovused Merelise ja mandrilise kliima vaheldumine Koha kõrgus merepinnast Õhuringlus Gradientjõud – õhurõhu erinevused Goriolisi jõud – maa pöörlemisest tingitud Aluspinna hõõrdejõud – aluspinna lähedal õhukihis ~ 1 km kõrgusel Front – kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel Soe front – soojem liigub külmemale peale
Island 2018 Üldiseloomustus Kaugus mandrist - 1500 km Atlandi ookeani põhjaosa Islandi vabariik Atlandi ookeani keskahelik Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril kuuma täpi piirkond vulkaanilise tekkega saar saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aast...
Kattegat Temperatuur Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti rannikumere vesi külmub 0,2 kuni 0,4°C juures). Täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul Suvel soojeneb vesi avamerel 15 16, lahtedes 19 20 kraadini sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Vesi Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Keskmine sügavus on 52 m Sügavaim koht 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini.
Pöörlemine ümber oma telje. Päikese kiirguse hulk, pinnaehituse põhilised jooned, Maa kuju ja sellest tulenev kiirguse jaotumine, maismaa ja mere vahekord, atmosfääri üldine tsirkulatsioon.Kujundavad kliimat trevikuna, nende tõttu tekivad kliimavöötmed. *Sekundaarsed (geograafilised): kaugus merest, reljeef, taimkate, jää- ja lumikate vms 13.Hoovused kliimat kujundava tegurina . Peale ookeanide läheduse mõjutavad kliimat ka merehoovused. Soojad hoovused kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Kui soojad hoovused soojendavad atmosfääri, siis külmad hoovused jahendavad. 14.Inimtegevuse mõju maailma kliimale. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise
Tsüklon ehk madalrõhkkond-sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond-kuiv, suvel palav, talvel väga külm 3. Mere mõju kliimale: Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa. Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. Kaugus ookeanist: a) mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem b) mandriline kliima- külm talv, soe suvi, temperatuuri amplituud on suur, sademeid vähe 4. Hoovused: Soe hoovus- temperatuur kõrgem ümbritsevast veest; toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma. Külm hoovus- temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma. 5. Pinnamood Mõjutab õhumasside liikumist (mäestik/tasandik). Kõrgustike tuulapealsetel nõlvadel on sademeid palju (tõusvad õhuvoolud). Absoluutse kõrguse kasvades langeb õhutemperatuur 1km-6*C
on talvel väike,suvel suur 2) Õhumassid ja nende liikumine: a)polaarne ÕM (kuiv,külm) ; b)parasvöötme ÕM (mereline ÕM- suvel jahe,talvel pehme+niiske) (mandriline ÕM- suvel väga soe,talvel väga külm+kuiv) ; c)troopiline ÕM (soe ja kuiv) 3) Mereäärne asend pehmendab kliimat talvel ja vähendab temp-i erinevusi. 4) Hoovused Põhja-Atlandi soe hoovus (muudab ilma soojemaks ja niiskemaks) 5) Püsivad tuuled Läänetuuledniiske ilm 6) Reljeef ehk pinnamood 4. Madal- ja kõrgrõhkkond: · Madalrõhkkond talv pehme ja lumine, suvi jahe ja niiske. · Kõrgrõhkkond talv külm ja kuiv, suvi väga soe ja kuiv 5. Läänemeri: · Vee soolsus on väike, sest paljud jõed suubuvad Läänemerre ning on palju sademeid.
· Setete kuhjumine · Rändeprotsessid · Kulutusprotsessid. 16. Maailmamere reostamine ja kaitse! · Reostamine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt · Kaitse: tammid, veehoidlad 17. Iseloomusta veeringet maal! 18. Maailmamere mõju kliimale! · Hoovused: poolustelt ekvaatorile- külm hoovus, ekvaatorilt poolustele- soe hoovus · Mandriline kliima: kuiv, kuumad suved, külmad talved, suur temperatuuri kõikumine · Mereline kliima: niiske, soe, väike temperatuuri kõikumine 19. Jõgede toitumine ja üleujutused · Jõgede toitumine: sademed, lume sulamivesi, liustikujää, põhjavesi · Üleujutused: merevee ootamatu tõus, kõrgmäestikud, tugevad hoovihmad, linnastumine, tuul 20
kasutamiseks ning ainult 22% sellest on korralik põllumaa. Tähtsaim faktor põllumaa puhul on ligipääs veele. Vihma sajab üle terve riigi ebaühtlaselt, kusjuures paiguti lokkab põud. Peaaegu 50% LAV-is tarbitavast veest kasutatakse põllumajanduses, nimelt 1.3 miljonit hektarit kastetakse ainult niisutussüsteemide abil. Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline, sisemaal mandriline poolkõrbekliima, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima. Erinevate kliimavöötmete olemasolu võimaldab toota ohtralt erinevaid põllumajandussaadusi. Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab. Kuna LAV asub ekvaatorist lõuna pool, siis sealsed aastaajad on
Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu. nt. kuum lusika s+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja 5. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel 6. Laineenergia teisenenud energialiik, saadud a) gravitatsioonienergiast nt tõus/mõõn b) kineetilisest energiast nt tuul, vette visatud kivi tekitavad lained c) soojusenergiast nt hoovused Maa teke ja areng * 12-15 miljardit aasta tagasi Suur Pauk ( Üks või mitu supernoovat plahvatasid, paisates maailmaruumi tähtede sisemuses sünteesitud raskeid elemente kosmilist tolmu. ) * 4,6 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteemi teke ( kosmilise tolmu pilv hakkas raskusjõu mõjul moodustama tihedamaid ja hõredamaid vööndeid, mis tõmbusid kokku taevakehadeks ) * 4,5 miljardit aastat tagasi Maakoore tardumine * 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi elu teke Maal
arenenud riikides, eelkõige Euroopas, aga ka Jaapanis. Kasvu tagajärjed: · Vaesuse kasv · Haigusepideemiade veelgi suurem levik · Loodusvarade hävimine kiiremas tempos ja sellega kaasnevad kliimamuutused · Suur rahvastiku ümberpaiknemine (arenenud lääneriigid vajavad tööjõudu) Kliima muutumine · Mis põhjustab kliima muutumist? - universumis ja Maail toimuvad looduslikud protsessid (päikesekiirguse hulk, aerosoolid vulkaanipursetest, ookeanide hoovused jne) - inimtegevus (heitgaasid ja mürgid, üha suurenev elektritarbimine, saastamine jne) CO2 kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris Inimese tegevus kiirendab kliimamuutust Maakeral elatakse praegu üle jääajajärgset etappi, mille jooksul planeedi keskmine temperatuur tõuseb. Ärevaks teeb aga kiirus, millega soojenemine toimub. Maakera keskmise temperatuuri normaalne vaheldumiskiirus on umbes kuus kraadi 100 000 aasta jooksul. Praegu on Maa
vihmavesi 2. lume sulavesi 3. põhjavesi 4. liustiku vesi Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava , transportiva ja kuhjava tegevuse vahel. - jõe suure langu korral on voolukiirus suur, kulutades ja transportiv tegevus suur, kuhjav tegevus väike Selgita, miks tekib mõne jõe suudmesse ulatuslik delta? deltad tekivad nende jõgede suudmetesse, mis kannavad edasi palju setteid, kus voolu kiirus jõe suudmes on väike, ja kus jõe suudmesse ei jõua hoovused ja tõus/mõõn. Selgita, kuidas mõjutavad järgmised tegurid sademetevee imbumist põhjavette. Saju kestus- esimestel päevadel imbumine suurem, hiljem väiksem, sest pealmised kihid on juba veega küllastunud Saju intessiivsus- tugeva saju korral väiksem, enamik sademete vett liigub vähe maa sisse. Kivimite poorsus- mida poorsem, seda parem Taimkatte esinemine- rohke taimkatte esinemine vähendab imbumist, sest siis taimed kasutavad vee ära.
· Avameres Hiiumaa lääne- ja looderannikul on lainetus märksa tugevam Kõpu poolsaare kohal (mere sügavus ulatub kuni 20 m-ni) küünib suurimate lainete kõrgus 4-6 m-ni. Ranna lähedal laine kõrgus väheneb. Näiteks Sõru ja Ristna kohal muutuvad laine elemendid järsult 4-4,5 m sügavuses vees. http://www.fimr.fi/fi/itamerinyt/fi_FI/aaltoennuste/# middle http://www.fimr.fi/fi/itamerinyt/fi_FI/aaltoennuste/#middle Hoovused · Meie rannikumere hoovused on äärmiselt muutlikud, sõltudes tuulest veetasemest vee erinevast tihedusest · Läänemeres on täheldatav tsüklonaalne ehk kellaosuti likumisele vastassuunaline veeringlus s.t. hoovuste kõige tõenäolisem liikumissuund meie läänerannikul on lõunast põhja, Soome lahe lõunarannikul aga läänest itta. Hoovused · Väinameres pikemaajaliste nõrkade tuulte korral (3 m/s)
ringsüsteemis sellesse horisondi punkti, kuhu veemassid liiguvad. Hoovuse kiirust mõõdetakse sõlmedes või kaabeltaudes tunnis. Kaabeltau kbt 1/10 miili = 185 m; 1 miil = 10 kbt Hoovuse arvestamine Hoovuse ja triivi üheaegne arvutus Kui sõiduga hoovuses kaasneb tugev tuul, siis hoovusega samaaegselt peab arvestama ka triivi. Triivi- ja hoovusenurga summa c on nurk tõelise kursi ja põhjakursi vahel. C=PK-TK ; c=+ Looded Tõusu ja mõõna hoovused LUNAR TIDES Tekib süsteemi Maa-Kuu pöörlemise tsentrifugaaljõu ja Kuu-Päikese gravitatsiooni jõu ehk raskusjõu mõjul, mis avaldub kõigi kehade vastastikuses tõmbumises Süsüügia ja kvadratuur Suurimad merepinna deformatsioonid tekivad Päikese, Kuu ja Maa asetsemisel ühel sirgel (Kuu loomise ja täiskuu ajal). Sel ajal on Päikese-Kuu gravitatsioonijõu ühismõju suurim (süsüügia) Väikseimad merepinna deformatsioonid tekivad siis, kui Päike ja Kuu asetsevad Maa
4. Kaks selget väljendunud hooajalist kooslust: ränivetikate ülekaal kevadel ja tsüanobakterite ülekaal suvel. 5. Läänemere fütoplanktoni andmebaas (2004) sisaldab 1700 liiki, alamliiki ja varieteeti http://www.helcom.fi/stc/files/Publications/Proceedings/bsep95.pdf Fütoplanktoni horisontaalne levik Läänemeres Mõjutegurid: 1. Soolsus. Joonis 1. Läänemere soolsuse jaotumine 2. Temperatuur. 3. Hoovused 1.1 Soolsuse horisontaalne varieeruvus mere eri osades on 10-15- kordne: 3-5 Põhjalahes, 6-8 avameres, 20-30 Kattegatis ja Skagerrakis. Seetõttu liigiline koosseis mere eri osades erinev. Darssi künnis on "looduslik piir", millest idapoole väheneb tugevasti polühaliinsete liikide arv perekondadest Chaetoceros, Coscinodiscus, Rhizosolenia, Ceratium.. Mereliste fütoplankterite kohastumised riimvees: Mitmed Läänemere fütoplanktonis esinevad merelise päritoluga vetikad erinevad ookeanis
1. Anorgaanilised ained organismides on vesi, soolade ühendid. 2. Orgaanilised ained organismides on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. 3. Makroelemendid on mittemetallid: süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. Mikroelemendid: raud, tsink, kaltsium, jood, magneesium, fosfor jne. 4. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · C (süsinik) moodustab erinevaid molekulaarseid struktuure: lineaarsed (nt. valgud), hargnevad (nt. glükogeen), tsüklilised (nt. steroidhormoonid). · O (hapnik) aeroobsetes organismides oksüdeerija. Hapniku kaasabil lõhustatakse orgaanilised ühendid anorgaanilisteks. Hapniku baasil toodab organism vabu radikaale, mis aitavad tõhustada kaitsesüsteemi tööd. · H (vesinik) vesiniksidemete tekitamine, nt. valkudes ja nukleiinhapetes. Omab ehitusliku funktsiooni. Vee moodustamine. · N (lämmastik) mitmekesistab biomolekulide koostist ja omadusi. Osaleb vesiniksidemete te...
MUST MERI 1. MERE ASEND Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Joonis 1. Musta mere asend. 2. MERE NIMI Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri'). Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jääva...
langema. Muutused maailma energiamajanduses Energiaallikad jaotatakse tavaliselt kaheks suureks grupiks taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvad energiaallikad on energiakandjad, mida saadakse ja mis täienevad looduslike protsesside kaudu ning mis kasutamisel ei ammendu. Taastuvad energiaallikad võib omakorda liigitada põlevateks (puit ja muu biomass) ning mittepõlevateks (päikese kiirgus, tuul, voolav vesi jõgedes, hoovused, maapõuesoojus ehk geotermiline energia ning tõus-mõõn). Taastumatud energiaallikad on aga põhiliselt maakoorega seotud energiavarud, millest olulisemad on kunagiste taimede ja loomade jäänustest tekkinud fossiilsed kütused (nafta, gaas ja kivisüsi). Kuigi neid kütuseid moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, toimub see moodustumine ikkagi nii aeglaselt, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust ning neid käsitletakse siiski taastumatutena
Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul Rand on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab Rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa Setete pikiränne on mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tugevus, vähemal määral hoovused Tulv on veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Voolava vee energia: N = Qhg, kus N voolava vee energia,Q jõe vooluhulk [1 m3/s], h vee paisutuskõrgus [1 m], g raskuskiirendus Haudmik on jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Soot on jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee
.............................. lk 10 1 . Asend 1) 2)La Plata madalik asub Lõuna-Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos , hõlmab Argentiina riigi territoriumi. Asub Põhja-Atlandi ookeani kõrval. Mäestike lähedal ei asu . 3) 55°S ja 38°W . 4) Minu kodukohast asub La Plata madalik umbes 13 150 kilomeetri kaugusel. 2. Pinnamood 1)Lame maapind, lauskmaa , tasane maapind. 2) Vulkaane pole , seepärast ka ei toimu vulkaanipurskeid ning maavärinaid ei esine . 3. Kliima 1) Külmad hoovused, mis tulevad merelt. Toob kaasa külma kliimat ja niisket õhku ehk sademeid. 2) Keskmine õhutemperatuur talvel on 12° ja suvel 21° ringis. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16°. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Sajab enamikul ajal talvel. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Talvel parasvöötmelised õhumassid ja suvel troopilised õhumassid.
3. Pinnamood. 3.1 Saare pinnamood on künklik suurim kõrgus on 737 meetrit. 3.2 Andamanid on ümbritsetud igast küljest veekoguga ja tänu sellele esineb ka maavärinaid, tsunaaminid ning ka vulkaanipurskeid ja nende mõju inimtegevusele on suur, kuna need katastroofid hävitavad inimeste kodusid ning paljud inimesed saavad surma. 4 4. Kliima 4.1 Piirkonna peamised kliimat mõjutav tegur on ookean ning selle soojad hoovused. Ookeani stabiliseeriva mõjuta võib temperatuur päeva jooksul järsult tõusta ja öösel sama järsult langeda.Sooja hoovuse kliima on küll soojem, kuid niiskem. 4.2 Suve keskmine temperatuur on 22,2o , talve keskmine temperatuur on 25,8 o . Vihmaperiood kestab umbes 180 päeva ja maha sajab kuskil 2500 millimeetrit vihma. Andamani saart on kirjeldatud, kui troopilist kliimat, peamine õhumass on TÕM ning selle temperatuur suvel ja talvel on enamasti muutumatu, kuid
27.12.12 Kus asuvad loodusvööndid? 27.12.12 Miks loodusvööndid tekivad? Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesuguse Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja rannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused Omal kohal on ka pinnavormide mõju 27.12.12 Jää- ja külmakõrbed 27.12.12 Paiknevad pooluste ümbruses Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe Polaaröö- ja päeva vaheldumine Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed Liigivaene elustik, peamiselt meredes Inimtegevus raskendatud, püsiasustus puudub Kõige vähem saastatud piirkond 27.12.12 Tundra ja metsatundra 27.12.12
hajuskiirgus-jõuab maapinnale ärast hajumist läbi pilvede veeauru, tolmu jm, kogukiirgus-otse- ja hajuskiirgus kokku, albeedo -aluspinna peegeldumisvõime (tagasipeegeldunud kiirguse ja kogukiirguse suhe) sõltub suuresti aluspinnast, efektiivne kiirgus-maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad. 5. Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. tuul ja hoovused Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad(KMKMKMK), kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte(paremale) ja passaatide(vasakule, keskel) kujunemine, gradient-(suunatud kõrgema rõhuga alt madalama rõhuga ala suunas), Coriolisi(tuule suuna mõjutav jõud on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud e.) ja hõõrdejõu(kuni
1.1Miks Austraalia idarannikul sajab rohkem kui läänerannikul? A) Seal on merelised hoovused. B) Peamine tuulesuund on just idarannikul. 1.2 Miks on põllumajandus koondatud Austraalia rannikualadele/äärealadele? Seal on soodsad tingimused põllumajanduse arenguks, linnadele lähedal, tasane pinnamood. 1.3 Põhjenda lamba- ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias. Lambakasvatus: Asub sisemaal, kuna seal on rohkem põlde . Veisekasvatus: Ääre aladel, kuna seal on jahedam kliima ja veised saadavad atmosfääri palju gaase. 1
Arvamusavaldus: Kas tuumafüüsika arengust on inimkonnale olnud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kasutamise plussideks võib nimetada seda, et CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, sellest tulenevalt hävitatakse osoonikihti vähem. Lisaks tuumajaamades tekkivad jäätmekogused ja tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike. Tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise peamisteks miinusteks võib pidada seda, et tuumajaamade rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, tekkivad jäätmed on radioaktiivsed ning ohtlikud kõigile elusorganismidele. Õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad- Lisaks on tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine keerukas ning üpriski kallis. Areng tuumaenergia rakendamise osas on olnud väga kiire ja muljetavaldav vaadates teaduse se...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR (20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( tem...
http://koolielu.ee/waramu/view/1-621cf2f3-20be-473e-a45e-74c63bb72e51 http://koolielu.ee/waramu/view/1- 9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus ja kus) õpiku kaart lk. 44+ kaart faili lõpus; tv lk. 22 ül. 1,2 Asuvad parasvöötme keskosas (keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll) kõigil mandritel peale Antarktise. Levivad mandrite siseosades või rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes? Asub parasvöötme kliimas reeglina mandrilises kliimas v.a. külmade hoovuste piirkond; 4 aastaaega Kliima on kuiv, sademete hulk on parasvöötme rohtlates väike, tavaliselt 300 600 mm/a
LÄÄNEMERI. Läänemere kaldal on 9 riiki. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri (mandrilava meri ). Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3. Läänemeri on Põhja-Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Läänemere ...
tegeleta kalandusega. 2) Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati vaalade töönduslik küttimine. 3) Röövpüük teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres. 4) Kalarikkamad vee. 1. Külmas vees( külmad hoovused, parasvööde, lähispolaarse vöötme veed) on rohkem planktonit ja hapnikku. 2. Jõgede suudme alad jõed toovad sisemaalt kaasa toiduaineid. 3. Ääremered toitu rohkem- 5) Kalarikkamad ookeanid. 1) vaikne ookean üle poole kalapüügist.( loode ala venemaa, jaapan, hiina; kirde ala kanada, mehhiko, jaapan; L-ameerika lääne rannik Tsiili, peruu) 2) atlandi ookean (kirde osa norra, island; loode osa kanada, usa; aafrika
1. Mõisted Süsteem-omavahel seotud objektide terviklik kogum, nt. auto=süsteem, automootor=alamsüsteem Litosfäär-on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfäär ulatub 50-200 km-ni. Muutused toimuvad aeglaselt, see on jäik ja püsiv. Kuid seal siiski toimub kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Seal on ka fosiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär-ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused toimuvad kiiremini kui litosfääris. Ulatub 1cm 10m-ni. Hüdrosfäär-hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja listikuvee. Hüdrosfäär on litosf...
Nimeta peamised eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgus, õhumassid ja aluspind, hoovused Millised suuremad kõrg-ja madalrõhualad mõjutavad eesti kliimat? Madalrõhualad: islandi miinimum. Kõrgrõhualad: Assoori ja Skandinaavia maksimumid suvel ja Siberi maksimum talvel. Miks saavad eesti kõrgustikud vähem päikesekiirgust kui rannikualad? Sest kõrgustikud püüavad sademeid, seal tekivad vihmapilved ja vihm sajab maha. Kuidas mõjutab pinnamood sademete hulka? Kõrgustikke ületav õhumass tõuseb nii palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus
avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures. Soolane vesi on tihedam. Maailmameri on soojuse koguja. Auramiseks kulub soojust ja auru kondenseerumisel vabaneb soojust (sademete korral). Auramine on suurem ekvaatori prk-s, väheneb pooluste suunas.Auramine on kõige suurem troopilises kliimavöötmes, kuna õhuniiskus on väike. Vee ümberpaigutamisel on tähtis roll hoovustel. Hoovused on ühesuguste omadustega veemassid ookeanis, millel on välja kujunenud oma kindel liikumissuund. Külma hoovusega kaasneb külm ja kuiv õhumass Soojaga- soe ja niiske Hoovuste tekkepõhjused: 1) püsivalt ühest suunast puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused (nt. Põhja passaad hoovus) 2) äravooluhoovused- tekivad kui kuskil on kõrge veetase ja vesi hakkab liikuma madalama veetasemega kohta. 3)
liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule). 8. Hoovuste jaotus, mõju kliimale. Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem. Ekvaatorilt->poolusele. Külma hoovuse tõttu muutub kliima külmemaks ja kuivemaks. Pooluselt-> ekvaatorile. 9. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. Arktiline õhk-> külm, kuiv. Kujunes Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Talvel põhjustab pakast, kevadel külma ja selget ilma.
Taksonite harulduse tüübid (Rabinowitzi jaotus). "Linné puudujääk" ja "Wallace'i puudujääk" looduskaitse biogeograafias. Looduskaitse biogeograafia kaks lähenemist: esindatus ja "kuum punkt". Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana. Bioomid. Bioomide seos temperatuuri ja sademetega. Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. Päikese energia muutus laiuskraaditi. Tuulte muster (Hadley tsirkulatsiooniringid). Coriolise efekt. Hoovused. Sademete muster, seos ookeaniga ja mäestikega. Kõrguse jahutav efekt. Kõrgusvööndilisus. Kliima varieeruvus. Mulla niiskusetingimused, evapotranspiratsioon. Mulla tekke peamised protsessid. Veekeskkonna ulatus ning jaotumine. Mageveekeskkond: kihistumine, toitained. Ookeani soolsuse ja temperatuuri varieerumine. Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb). Simulatsiooni põhimõtted, protsessid ja nähtused, mida saab uurida. BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas
Kuidas selline suue tekib? Suudmes on vool aeglane ning jõe poolt toodud setted vajuvad põhja. Setete kuhjudes moodustuvad saared, mille ümber jõgi hargneb. (max 2 punkti) 9. Võrdle Tsiilit ja Norrat. Leia neli sarnast tunnust. 1) Väga pikk ja kitsas territoorium. 2) Fjordrannik 3) Ranniku kliimat mõjutavad hoovused 4) Mägine reljeef (Andid, Skandinaavia mäed) 5) Mõlemas on arenenud kalatööstus ja naftatööstus. Ja teised õiged vastused (max 4 punkti) 10. Tõmba maha taimeliik, mis loetellu ei sobi. Õlipuu, küpress, oleander, baobab, magnoolia, piinia, aniis. Maha tõmmata baobab Millise loodusvööndi taimed on ülejäänud? Vahemerelised metsad ja põõsastikud
RIIGI VEESTIK Piirnevate merede v. ookeani(de) iseloomustus (kas on soojade v. külmade hoovuste läheduses): Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.Piirneb läänes Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriga, idas Euraasia ja Aafrika mandriga, põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga. Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Hoovused: Angola hoovus,Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus,Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus,Põhjapassaathoovus. Argentiina asub sooja hoovuse lähedal. pikimad jõed (jõetüüp- vt.õp.lk.61) Argentiinas on küllaltki palju jõgesid, mis saavad alguse Andidest. Suurimaks jõeks on La Plata.Teised jõed: Bermejo,Paraguay jõgi, Paraná jõgi, Pilcomayo ,Uruguay jõgi.
Rannikute ilme sõltub: ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik) geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) kliimast (kui kiirelt murenemine toimub, mõjutab setete ärakannet jm) ranniku avatusest (kas tegemist on lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutumisest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn) Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jne) hoovused merejää taimed inimtegevus Erinevad rannikutüübid: Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on
Palavvöös on tihedusest, kaotadest kiirust ja Hapnik 20,95% CO2 0,036 Stefan-Boltzmanni seadus. soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel kaldub normaali suunas. (taimed 365 ppm Absoluutselt musta keha kogukiirgusvõime toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja toodavad) on võrdeline tema absoluutse temperatuuri hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. Miraaž. Halod, tarad jne Argoon 0,93% Metaan CH4 0,00017 neljanda astmega. Konkreetses kohas maapinnale langeva Pühasära e oreool – kastesel rohul, 1,7 ppm päikesekiirguse hulk sõltub koha kastepiisad võimendavad tagasipeegeldust
Liikumapanevad jõud.Nii ookeani kui atmosfääri tsirkulatsiooni liikumapanevaks jõuks on Päikese energia. Kiirgusbilanss on positiivne madalatel laiuskraadidel ja negatiivne kõrgetel laiuskraadidel (joonis 10.1). Kuna keskeltläbi merevee ja õhu temperatuur ajas märkimisväärselt ei muutu, siis peab eksisteerima mehhanism, mis kannab soojust madalatelt laiuskraadidelt pooluste poole. Selles soojuse ülekandes osalevad nii tuuled atmosfääris kui hoovused ookeanis. Ookeanide üldtsirkulatsiooni tekkel on tähtis osa püsivatel passaattuultel subtroopikas ja läänesuunalisel ülekandel parasvöötmes. Tuulte, maakera pöörlemise ja merevee tiheduse gradiendid on põhjuseks, miks mandritevahelistes ookeanides moodustuvad subtroopilised ringvoolud (subtropical gyre). Ekvaatoril on Coriolis'e parameeter f 0 = 0 ning geostroofika vahetult ekvaatoril ei kehti. Samal ajal ekvaatori ületamisel f muudab märki
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
Must meri Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Musta mere tutvustamine ning kirjeldamine. Antud töös kirjutan Musta mere paiknemisest, selle vee omadustest ning vee elustikust. Teemaks valisin Musta mere, sest mulle pakub huvi selle uurimine, kuna ma sain oma eelnevaid teadmisi kinnistada ning sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse m...
Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist. 8. Mis on optimaalala? Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast 9. Nimeta vähemalt 3 füüsikalist keskkonnategurit valgus temperatuur gravitatsioon rõhk muld tuli vesi, hoovused (tuul ja vee hoovused) 10. Nimeta vähemalt 3 keemilist keskkonnategurit niiskus atmosfääri gaasid soolsus toitained happelisus 11. Mis on kohanemine? Isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptsioon e. kohanemine 12. Mis on kohastumine? Liikide pikaajaline, püsiv evolutsiooniline adaptsioon ehk kohastumine 13. Keskkonnamahutavuse definitsioon
Sellised saarestikud on väga omased näiteks Okeaaniale. 3. Teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha kliimat. Kliimat kujundavad tegurid: Geograafiline laius(päikese kiirte langemisnurk)-sellest sõltub päikese kiirguse hulk Lähedus maailmamerele-liikudes sisemaa suunas sademetehulk väheneb, suvel temp. tõuseb ja talvel langeb Hoovuste mõju- 1) soojad hoovused toovad kaasa sooja ja sademed 2) külmad hoovused toovad kaasa külma Pinnamoe mõju- kõrguse kasvades temp. langeb ja sademete hulk langeb Valitsevad tuuled Õhurõhk Tsüklonid Õhuniiskus, sademed 4 Analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele kliima mõju põllumajandusele on väga suur. Ilmast sõltub, milliseid kultuurtaimi saab
Lähenedes poolustele langeb maailmamere soolsus järsult- tulenevalt väikesest aurumisest ning polaarjää sulamisest. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele. 25. (Hoovused ja hoovustega kaasnev soojusülekanne) Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumised on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Tuuletekkelised hoovused- Sellised hoovused tekivad vee pinnakihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Seepärast sarnanebki pinnahoovuste liikumine üldise tuulte liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest ja tihedusest, mistõttu mõjutab inerts neid rohkem. Soolsuse- või temperatuurierinevustest tekkinud hoovused- Sellised hoovused on süvavee hoovused, kuna need tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tiheduse
BIOLOOGIA I Vee funktsioonid organismides Vee funktsioonid molekulaartasandil · Vesi on universaalne lahusti t2nu polaarsele ehitusele. Vees lahustub rohkem aineid, kui yheski teises lahustis. · Hydrofoobsed-ei lahustu vees(rasvad, 6lid, t2rklis). · Hydrofiilsed-lahustuvad vees(glykoos, suhkur, sool). · Vesi on l2hteaineks fotosynteesis. Veest p2rineb fotosynteesil moodustuv hapnik. · Vesi on biokeemiliste reaktsioonide yks komponent. Hydroflyysireaktsioonid ensyymide osav6tul.. T2rklis Glykoos. · Kaitse ylekuumenemise ja mahajahtumise eest. · Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil · Tagab rakkude ainevahetuse e. Metabolismi. · Rakku saabuvad ja temast v2ljutavad ained on vesilahustena. · Vesi tagab raku siser6hu e. Turgori. · Siser6hu v2henemisel taimed n2rtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organ...
vähesel määral liikuvate organismide – plankterite – kogum. Nende liikumiselundid on nõrgalt arenenud ning seega on liikumisvõime väga piiratud, mis tähendab, et plankterid hõljuvad vees passiivselt ja liiguvad edasi vaid lainetuse ja hoovuste mõjul. On ka liike, kes on võimelised iseseisvalt liikuma ning võivad ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu meetreid, kuid horisontaalselt määravad nende liikumist siiski hoovused. (1) Planktonil on oluline osa veekogu aineringetes ning gaasirežiimi ja mineralisatsiooni kujunemisel. (2) Samuti on planktonil väga tähtis roll suuremate veeorganismide, näiteks kalade ja vaalade toiduna. (1) 2.Fütoplankton Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis, sest tegemist on fotosünteesivate organismidega. (3) Fütoplankton on
pilv ja kaasnevad sademed. lühiajaline. Soe front: soe õhk tungib külmale peale, tekib samuti sadu, kuid pole väga tugev, kestab kaua. Soe õhk liigub aeglasemalt 25. Kummas kliimavaldkonnas kõigub aastane õhutemperatuur Eestis vähem, kas merelises või mandrilises? Miks? Eesti merelises kliimavaldkonnas, sest meri hoiab sademeid endas. 26. Miks puhuvad Eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled? Tuuled tulevad lääne poolt kus on hoovused 27. Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem? Kus sulab lumikate kõige hiljem? Kõige varem tekib Haanja kõrgustikus, Otepää kõrgustikul ja Pandivere kõrgustikel. Kõige hiljem tekib saartel. Kõige hiljem sulab kõrgustikel ja Põhja-Eestis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
