SITSIILIA, SARDIINIA, KORSIKA, GRÖÖNIMAA, KUUBA, MADAGASKAR, SRI LANKA, SUMATRA, JAAVA, KALIMANTAN, UUSGUINEA, JAAPAN, UUS MEREMAA · POOLSAARED SKANDINAAVIA, JÜÜTI, APENNIINI, PÜRENEE, BALKAN, ARAABIA, HINDUSTAN, INDOHIINA, KOREA, LABRADORI KORDAMISKÜSIMUSED · Vee jaotus Maal (protsendid) · Suur ja väike veeringe · Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused · Maailmameri: auramist, sademete hulka ja soolsust mõjutavad tegurid · Hoovused (tekkepõhjused, liikumise seaduspärasus, tähtsus kliima kujundamisel · Vee kuhjav ja kulutav tegevus rannikutel; rannamoodustised: rannavall, rannabarr, maasäär, murrutuspank, murrutuslava, murrutuskulbas · Maailmamere reostumise põhjused, mõju veeelustikule, inimesele, majandustegevusele, keskkonnale · Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed
6. Geosünklinaal: Maakoore väljavenitatud kujuga liikuvad alad, Mood mandrite ja ookeanide üleminekupiirkond. Georiftogeen, On ookeanikoore liikuvad alad Ookeanitüüpi maakoore lahknemine ja kiire horisontaalne liikumine Maakoor on tavalisest tunduvalt paksem. Rohkelt vulkaane ja maavärinaid. 7. Ranniku profiil Õpik lk 25 8. Maailmamere profiil 9. Hüdrogeensed reljeefikujundavad protsessid: Liikuva jää ja vee energia: Tuulelainetus, Murdlainetus, hoovused, looded, Jää teke ja liikumine, 10. Geoloogilised välisjõud: Voolav vesi, lainetus, liustike liikumine, tuule tegevus, Ka inimtegevus, Maismaal on valdav, kulumisprotsess, Meres on kuhjumisprotsess. 11. Ranniku tänapäevane mõiste: Rannik on maismaa ja ja suure veekogu kokkupuuteala, kus vee lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiifilised pinnavormid. 12. Sirgel rannikul puuduvad suured muutused suures plaanis. Õgvendunud rannik:
langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Jaapani aastane sademetehulk on keskmiselt 1467 mm. Jaapani kliimat mõjutavad oluliselt hoovused ja lähedus Euraasia mandrile ( kuna Jaapan on saar, siis on ta ümbritsetud veega nin see pärast hoovused on peamised kliima mõjutavad tegurid, lähedus mandriga annab lisa soojust).Õhutemperatuur juunist kuni septembrini on kõrge, esineb palju sademeid, mille toovad troopilised õhuvoolud Vaikselt ookeanilt ja Lõuna-Aasiast. Siis, kui need õhuvoolud jõuavad Jaapanini, on nad kogunud endasse palju niiskust. Jaapanis on märgitud vihmaperiood juuni algusest, mis kestab umbes kuu aega
3) Miks on merevesi soolane? Merevette suubuvad jõed kannavad sinna ained, mis on nende teekonnal kalda- ja põhjakivimeist lahustunud. 4) Kuidas muutub merevee temp. laiuse ja sügavuse muutumisel? Laiuste muutumisel: Ekvaatorile lähemal on temp kõrgem, kaugemal aga madala. Põhjapoolkeral langeb merevee temp. Aeglasemalt kui lõunapoolkeral. Sügavuse muutumisel: pinnakihtides on vesi soojem ja liikudes allapoole see langeb. 5) Kuidas tekivad hoovused? Hoovused tekivad püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul. 6) Mis põhjustab loodeid? Maa ja Kuu, natuke ka Maa ja Päikese omavaheline külgetõmbejõud. 7) Kirjelda jõe tegevust ülem-, kesk- ja alamjooksul. Ülemjooksul on veevool kiire, see haarab kaasa suuri kive ja uuristab maapinda. Keskjooksul on veevool pisut aeglasem ja kannad kaasa setteid. Alamjooksuk on veevool aeglane ja setted hakkavad settima. 8) Kuidas tekib lammorg?
Tihedushoovus- hoovus, mis tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuute kohtades. Tihedam vesi on madalama veetasemega ja selle kopenseerimiseks voolab väiksema veetihedusega piirkonnast vett suurema tihedusega piirkonda. Kompensatsioonihoovus- ära voolava vee kompen- seerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Hoovuste tähtsus: planktoni transport(org. aine edasikandjad). Hoovuste kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Ajuvesi veetaseme tõus veekogus tuulte mõjul. El Nino( ilmastikunähtus vaiksel ookeanil, kus ookeanivee ringkäik perioodiliselt muutub ja põhjustab seeläbi erakorralilis loodusnähtusi) põhjuseks on Vaikse ookeani veemasside tavalisest suurem soojenemine. El Nino põhjustab
Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ilmaennustus Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovused liiguvad ekvaatorilt poolustele ja külmad poolustelt ekvaatori poole) atmosfääri koostis: · lämmastik 78% · hapnik 21% · argoon 0,93% · süsihappegaas 0,03% · teised gaasid 0,04% koostisosa Kuidas satub õhku? Miks on oluline? lämmastik 78% Orgaanilise aine lagunemisel Taimedele toitained
läti keeles Baltijas jra; ka Dizjra vene keeles poola keeles Baltyckie Morze, Baltyk rootsi keeles Östersjön Liigestus Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik
1. Too diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.saj II poolel Kalapüük on suurenenud. Kalapüük siseveekogudest on suurenenud märgatavalt. Kalapüük pidurdus 1970 a. tänu merekaitse üldlepingule. 2. Kaardil on kujutatud maailmamere tähtsamad püügipiirkonnad. Põhjendage, miks need Piirkonnad on kalarikkad. Rannikualadel on rohkem kalu. Planktonit on kaladele toiduks piisavalt. Külmad hoovused. 3. Nimetage kaks tähtsamat püügipiirkonda. Põhjameri Beringi meri 4. Milliseid abinõusid rakendatakse kalavarude kaitseks ? Piiratakse püügi koguseid- kvoodid. Maksustatakse püügilaevu. Makstakse preemiat püügist loobumisel. Kasvatatakse kalu mis hiljem lastakse kuskile veekogusse.
(mandriline/mereline kliima); hoovuste mõju(nt soe hoovus toob sademeid; rannikualade kliima); pinnamood (pinna tõustes langeb to 6o km kohta). Eesti kliimat mõjutavad tegurid: parasvöötme õhumassid, päikesekiirguse hulk, Atlandi ookeani mõju(pehmed talved, palju sademeid), kohalikud iseärasused(Läänemeri), reljeef. Eestis on paraskontinentaalne kliima (üleminek mereliselt mandrilisele). Madagaskari kliimat mõjutavad: hoovused toovad sademeid; geograafiline laius suurem päikesekiirguse hulk, kagupassaadid toovad niiskust; pinnamood idapool on mägisem, vähem sademeid. Lõunanaba ümbrus on karmim kui põhjanaba, sest hoovused teevad põhjanaba kliima pehmemaks ja sest põhjas on meri, lõunas maismaa. Mida kõrgem on õhurõhk, seda hõredam on õhk. Meteoroloogia on teadus Maa atmosfääri ehitusest, omadustest ja protsessidest. Klimatoloogia tegeleb eri paikade kliima uurimisega
palavam. Kliimat kujundavad tegurid- 1) kaugus ekvaatorist- määrab päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad. 2) õhuringlus/tuulte suund- madalrõhkkonnad, kõrgrõhkkonnad. 3) mere mõju kliimale- vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa, mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. A) kaugus ookeanist: mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, sademeid rohkem; mandriline kliima- külm talv, soe suvi, sademeid vähe. B) hoovused: soe hoovus- toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma; külm hoovus- toovad külmemat ja kuivemat ilma. 6) pinnamood- mõjutab õhumasside liikumist (mäestik, tasandik) ASTRONOOMILISED- päikesekiirgus, orbiidi ekstsentrilisus, kosmiline kiirgus Üldine õhuringlus: Kerkiv niiske õhk, sademed. M läänetuulte vöönd Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei teki.
Näiteks, kui mägi on 40 laiuskraadi ligidal, siis seal on valdavad läänetuuled.Pilved lähenevad mäele läänest. Pilved peavad mäe ületamiseks kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks Kuidas hoovused mõjutavad kliimat ? 1) Hoovused mõjutavad kliimat, bioloogilisi protsesse ja inimtegevust.Soojad hoovused : Tõstavad
5. Koosta toiduahel. 6. Iseloomusta inimtegevust okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlates. 7. Millised keskkonnaprobleemid esinevad okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ning rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9. Kirjelda leetmulla, pruunmulla ja mustmulla kujunemist. 10. Nimeta rohtlates kasvatatavaid kultuurtaimi. SELGITA MÕISTED: mandriline ja mereline kliima, külmad ja soojad hoovused, mitmerindeline mets, murenemine, pruunmuld, leetmuld, leetumine, taiga, heletaiga, tumetaiga, igikelts, rohtla, preeria, stepp, pusta, pampa, mustmuld, erosioon, uhtorg, tolmutorm.
8-nda klassi kordamine. Merebriis, maabriis, hoovus jne. Briisid · Merebriis ehk päevabriis Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soe õhk paisub ja kerkib. Jahedam õhk on mere kohal nong liigub maa poole, asendades seal üles kerkivat õhku. · Maabriis ehk ööbriis Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri. Mere kohale tekib madalrõhuala ja tuul puhub maalt mere poole. Hoovused · Soe hoovus Soe ja niiske õhk kohtub külmaga. Soe õhk hakkab tõusma. See aga jahtub ning tekivad pilved. · Külm hoovus Õhk soojeneb ja muutub kuivemaks. Pilvi ega sademeid ei teki. Nõlvad · Tuulepealne nõlv Ookeanilt tulev nõlv kerkib mööda mäenõlva üles ja hakkab jahtuma. Kondesnsserub veeaur, tekivad pilved ning hakkab sadama. · Tuulealune nõlv Kuiv õhk laskub mööda nõlva alla ja hakkab taas sadama. Tuuled
kivimitega(lubjakivi, dolomiit, sool, kips).Karsti tekkeks on vaja: *vees lah. kivimeid*niisket kliimat*liikuvat põhjavett*sooje temp.*õhukest pinnakatet JÕED (erosioon-ülemjooksul;setete transp-keskjooksul;akumulatsioon e setete kuhjumine- alamjooksul)*jõe valgala e. valgla- ala, kust jõgi kogub oma vee. Estuaarsuue e. lehtersuue- tekib, kui tõusu/mõõna vaheldumisega kantakse setted kaugemale merele.(looted, hoovused viivad setted ära) *JÕGEDE TÜÜBID 1.uhtorg- ajutine jõgi taimkatteta kallakpindadega jäärakus e. ovraagis(tekit.aj vooluvee poolt) 2.sängaorg- noor jõgi, kus vesi pole veel endale suuremat orgu suurnud kulutada.Jõeorg koosn. ainult sängist. 3.sälkorg- kiirevooluline järsuveereline jõgi, kus põhjaerosioon ületab küljeerosiooni(lõikub järjest süg.) 4.kanjonorg- kuj kiirevoolulistel jõgedel pika aja jooksul settekivimite sisse, oru veerud ei varise. 5
Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ? - tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ? - soojuskiirgus hulk, geograafiline laius, püsivad tuuled, hoovused, pöörlemine ja tiirlemine, lumi ja jää 5. Läänemerre suubuvad suuremad jõed ? - Neeva, 6. Kus paiknevad Eesti sademeterikkamad alad ? - kõrgustikes, sest õhumassid põrkavad vastu künka nõlvu Pinnamood. Põhjaveetekkelised karstid- karstikoopad-orud, lõhed Tuuletekkelised- luited Raskusjõutekkelised- rusukaldad, maalihked, langatuslehtrid
RANNIKUPROTSESSID Mis on rannikuprotsessid? · Rannikuprotsessid toimuvad rannikul lainetuse ja vee tagajärjel. · Rannikuprotsessid hõlmavad: · setete kuhjumist · setete rännet · kulutust Mis tegurid kujundavad rannikuid? · Lainetus -> kulutab, kuhjab, purustab · Hoovused -> kannavad setteid ära · Tuul -> kuhjab · Merejää -> lõhub rannikut · Taimed, loomad -> takistavad setete ärakandumist, kinnistavad pinnast · Jõed -> kannavad rannikule setteid · Inimene -> süvendab, ohustab kogu süsteemi Tuule ja lainetuse tegevus Järskrannik · Järsult sügavneva merepõhjaga rannik · Lained jõuavad kaldale suure energiaga · Lained kulutavad, purustavad ja kannavad ära setteid · Kujunevad astangud ja pangad -> pankrannikud
Geograafia Kalandus. Kala rikkamad piirkonnad : 1) külmad hoovused 2) ranniku alad 3) jõgede suudme alad Kala vaene on avaookean ja süvameri . Kala rikkamad piirkonnad : 1) Kagu ja Loode osa 2) Atlandi - Kagu ja Loode osa Maailmamere kalavarud vähenevad . Üldine kalapüük on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes . Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud .
Punane meri Koostas: Susann-Marell Paiknemine Punane meri on India ookeani loodeosas. Meri on Bab el Mandebi väina kaudu ühenduses Adeni lahega ja Suessi kanali kaudu Vahemerega. Andmed Pindala on 450 000 km Suurim sügavus on 3040 meetrit. Pikkus ulatub 2250 kilomeetrini Keskmine laius on 300 km Meri on pikliku kujuga, loode-kagusuunaline. Soolsus ja temperatuur Soolsus on umbes 41 promilli Maksimaalne temperatuur on 30 kraadi Minimaalne temperatuur on 20 kraadi Hoovused Seoses hoovustega liigub ja jätkub seal toitu nii väikestele kui suurtele elanikele. Elustik Punane meri on liigirikas See on sooja vee ja suure soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele Seal elavad raid, mantad, kilpkonnad, haid, delfiinid, kaheksajalad, mureenid jt Probleemid Probleem on sukeldujate rohkus ja reeglite puudumine või nende eiramine, mis on kaasa toonud juba nii liikide vähenemise kui korallide kahjustumise Probleem on ka kalapüüdjatega, kes pü...
PUNANE MERI Anett Laidver 8.b Araabia poolsaar Aafrika India ookean Ümbritsevad alad ja ühendused Asub Araabia poolsaare ja Aafrika mandri vahel. Ühenduses: Bab El Mandebi väina kaudu India ookeaniga Suessi kanali kaudu Vahemerega Suessi kanal Vaheme ri Punane meri Bab El Adeni laht Mandb i väin Mis ookeani osa? Punane meri on India ookeani osa Asub ookeani loodeosas Punane meri on sisemeri Üldandmed pikliku kujuga, loodekagusuunaline pikkus ulatub kuni 2250 kilomeetrini keskmine laius 300 km pindala: 450 000 km² soolsus: 41%o Sügavus Suurim sügavus 3040 m Keskmine sügavus 490 m Hoovused Elustik korallid haid värvilised kalad ohtlikud mereelukad Rannikuriigid Rannikuriigid: Egiptus, Eritrea, ...
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained j...
liigutamiseks. 11. Rannabarr- meres või suurjärves setete ristirände tagajärjel moodustunud rannajoonega paralleelsed valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees. 12. Setete pikiränne mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tegevus, vähemal määral hoovused. 13. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 14. Voolava vee energia - N= Q x h x g Q jõevooluhulk h-vee paisutuskõrgus meetrites g-raskuskiirendus 15. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeauru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. 16. Koolmekoht- madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 17. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil
- Merevee temperatuur sõltub saadud päikesekiirguse hulgast, polaaraladel ei sula jää kunagi, paravöötmes on meri jääs ainult talvel. 7. Kuidas tekivad jäämäed? - Mage vesi jäätub 0 kraadi juures , merevesi -2 C, seega on jää all null kraadi ning seal saavad elada mõned külmataluvad organismid, nn jääkalad, vetikad. Polaaraladel asuv lumi moodustab aastate.jooksul liustikud ja need hakkavad oma raskuse ja maapinna kallaku tõttu liikuma. 8. Kuidas tekivad hoovused? Näita hoovuste liikumist kaardil. - Püsivalt samas suunas puhuvad tuuled lükkavad maailmaere vee liikuma, nii tekivad ookeanides hoovused. 9. Mis põhjustab tõusu ja mõõna? - Veetase muutub kõigil rannikutel, mõnes kohas on see vaevumärgatav (Eestis), kusagil aga muutub sadu meetreid. Veetaseme muutusel on kindel ööpäevane rütm, neid nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. 10. Kuidas tõus ja mõõn maakera eri piirkondades varieeruvad?
Kariibi meri Asukoht Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Seda ümbritseb lõunas Lõuna-Ameerika, läänes Kesk-Ameerika, põhjas Suured Antillid ja idas Väiksed Antillid. Kariibi meri on ääremeri. Üldandmed Mere pindala on 2 754 000 km². Keskmine sügavus on 2642m. Suurim sügavus on 7 686 m. Soolsus on u. 36‰. Šelfiala on kitsas. Sügavaimad kohad on mere loodeosas. Hoovused Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne- Euroopas jahedamaks. Elustik Kariibi meri on koduks umbes 9% kogu maailma korallriffidele ehk 52000 km². Kohalikud saavad raha teenida kui turistid käivad seal sukeldumas. Majandus Kariibi meri on üks suurimaid
· kõrgusega 0,4-0,6 m. · · Tugevama tuule korral ulatub lainetus põhjani, mis takistab lainetuse · edasist arengut. · · Avameres Hiiumaa lääne- ja looderannikul on lainetus märksa · tugevam · Kõpu poolsaare kohal (mere sügavus ulatub kuni 20 m-ni) küünib · suurimate lainete kõrgus 4-6 m-ni. · Ranna lähedal laine kõrgus väheneb. Näiteks Sõru ja Ristna kohal · muutuvad laine elemendid järsult 4-4,5 m sügavuses vees. Hoovused · · Meie rannikumere hoovused on äärmiselt · muutlikud, sõltudes · tuulest · veetasemest · vee erinevast tihedusest · · Läänemeres on täheldatav tsüklonaalne ehk · kellaosuti likumisele vastassuunaline veeringlus · s.t. hoovuste kõige tõenäolisem liikumissuund · meie läänerannikul on lõunast põhja, Soome · lahe lõunarannikul aga läänest itta.
● Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. ● Soolsushulka mõjutavad aurumine, sademed, vee ringlemine ja juurdevool jõgedest. ● Maailmamere soolaseimaks punktiks on Punane meri ja magedaimaks punktiks Läänemere idaosa. Maailmamere temperatuur ● Maailmamere keskmine temperatuur on 3,8 kraadi(Celsiuse järgi). ● Globaalne soojenemine on hiljuti tõstnud keskmist temperatuuri 0,5 kraadi võrra. ● Mere temperatuuri mõjutavateks teguriteks on ookeani hoovused, tuuled ja soolsus. Maailmamere reostumise põhjused ● Tööstuste ja olme reoveed juhitakse merre ja jõgedesse ● Põldude liigväetamine ● Tihe laevaliiklus ● Meresügavustesse maetud mürkained ● Kliima soojenemine ● Prügisaarte tekitatud keemiline reostus Prügisaared ● Koostis: vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest ● Umbes kahekordse Ameerika Ühendriikide pindalaga ● Vees hulpivad plastikuosakesed meenutavad planktonit ja kilekotid meduuse
Martin Talimets 8.B Kahe linna kliima võrdlus Otsustasin valida kaks linna, London ja Kairo. London on Inglismaa pealinn, mis asub Inglismaa kagu nurgas. Londoni koordinaadid on 51°N 0°W. Kairo on Egiptuse pealinn, asub kirde osas. Kairo koordinaadid on 30°N 31°E. 2. Linnade kliimadiagrammid. Martin Talimets 8.B 3. Võrdlen kahe linna kliimat, selleks täidan tabeli Võrdlusandmed Kairo London Aasta keskmine temperatuur 21° 10° Kõige soojem kuu, Juuli 28° Juuli 17° temperatuuriga Kõige külmem kuu. Jaa...
4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4. Valitsevad tuuled Läänetuuled Läänetuuled 5. Hoovused Atlandi hoovus Golfi hoovus
Krb: Levivad: 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Prijoonte piirkonnas, mandrite siseosades, kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel - hlmab veerandi kogu maismaa pindalast Mandrite rannikualad, mida uhuvad klmad hoovused Kliima: temp. pevane kikumine vga suur, isegi le 20 kraadi. Sademeid alla 100 mm/aastas Mullad: 1)punamullad - troopilistel kliimavtmetel ; 2) hallmullad - lhistroopilises kliimavtmes ; 3) hall-punamullad - parasvtmes Taimed: Efemeerid, kaktused, aaloepuu, datlipalm Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, osad taimed on lhieataimed ja teised elavad le ebasoodsa kuivaperioodi maa-alustes silitusorganites. Loomad: Nrilised, roomajad, mblikud, skorpionid, krberebased, hnid, antiloobid.
4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4. Valitsevad tuuled Läänetuuled Läänetuuled 5. Hoovused Atlandi hoovus Golfi hoovus
kõrbealad. Üha rohkem vett suunatakse põldude ja istanduste niisutamiseks, mille tagajärjel jõed jäävad veevaesemaks ege jõua enam välja oma ajaloolisse suudmepiirkonda. Millest koosneb Läänemere (või mõne teise veekogu) veebilanss? Tulu: Sissevool Põhjamerest, sademed, sissevool jõgedest, Kulu: aurumine, äravool põhjamerre Maismaa ja meri soojenevad eri kiirusega : Maa järjest sügavamal temp. tõuseb , meres 100-200 m sügaval temp jahe, sama; hoovused meres; värvus; sile pinnamood soojeneb kiiremini
2. Geograafilised kliimatekketegurid - Päikesekiirte langemisnurk - Mida väiksem on laiuskraad, seda suurem on langemisnurk (seniit) - Maa ja mere jaotus - Aluspinna iseärasused - Aluspinna värvus - Reljeef ehk pinnamood - Temperatuuri langus kõrguse kasvades - Mäestikud mõjutavad õhumasside liikumist - Hoovused - Külmad hoovused - muudavad kliima külmemaks ja kuivemaks - Soojad hoovused - muudavad kliima soojemaks ja niiskemaks - Mandriliustikud - niinimetatud maailma “külmkapp” - Üldine õhuringlus - Kogu maakera hõlmab õhu püsiv samasuunaline liikumine - Õhuringluse muudavad keerukamaks: - Coriolise jõud - Maapinna hõõrdejõud
ringsüsteemis sellesse horisondi punkti, kuhu veemassid liiguvad. Hoovuse kiirust mõõdetakse sõlmedes või kaabeltaudes tunnis. Kaabeltau kbt 1/10 miili = 185 m; 1 miil = 10 kbt Hoovuse arvestamine Hoovuse ja triivi üheaegne arvutus Kui sõiduga hoovuses kaasneb tugev tuul, siis hoovusega samaaegselt peab arvestama ka triivi. Triivi- ja hoovusenurga summa c on nurk tõelise kursi ja põhjakursi vahel. C=PK-TK ; c=+ Looded Tõusu ja mõõna hoovused LUNAR TIDES Tekib süsteemi Maa-Kuu pöörlemise tsentrifugaaljõu ja Kuu-Päikese gravitatsiooni jõu ehk raskusjõu mõjul, mis avaldub kõigi kehade vastastikuses tõmbumises Süsüügia ja kvadratuur Suurimad merepinna deformatsioonid tekivad Päikese, Kuu ja Maa asetsemisel ühel sirgel (Kuu loomise ja täiskuu ajal). Sel ajal on Päikese-Kuu gravitatsioonijõu ühismõju suurim (süsüügia) Väikseimad merepinna deformatsioonid tekivad siis, kui Päike ja Kuu asetsevad Maa
Sügavus Mere suurim sügavus on 5200 meetrit. Vee soolsus Araabia meri on väga soolane meri. Mere soolsus on kuni 36,5 %. Vee temperatuur ja jääolud Araabia meri ei jäätu talvel, kuna talved on seal soojad ja puhuvad kirde mussoonid. Suvel mussooni suund muutub ja hakkavad puhuma edelatuuled, esineb palju paduvihmu ja ka torme. Temperatuur tõuseb augustis kuni 30 kraadini Vee liikumine Araabia meres pole pidevaid hoovusi. Vett panevad liikuma tuuled, hoovused järgnevad mussoonidele. Araabia mere äärsed riigid on India, Jeemen, Omaan, Pakistan, Iraan, Sri Lanka, Maldiivid, Somaalia. Suuremad Sadamad: Bombay, Karachi, Bandare Abbas ja Abadan, Basra, Aden. Keskkonnaprobleemid Araabia meri on põhiline laeva liiklustee, milles sõidab väga palju laevu, mis veavad naftat. Hiiglaslikud tanklaevad liiguvad läbi selle mere kõikidesse maailma sadamatesse. Väga suur
Selle on liustik liikudes kaasa haaranud ja sulades maha jätnud. Tuul Kannab edasi Kuhjab Kulutab Tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, kus on palju kerget lahtist pinnast Tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade setete tuule poolt õhkutõstmine ning eemale kandmine. Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud aleuniidid ja liivaterakestega mingi takistuse ,,pommitamine". Liikuv vesi Lained Hoovused Looded (tõus ja mõõn) Vesi nii kuhjab, kui kulutab Erosioon-... Uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid*, setteis* ja mulda*. Aitäh, vaatamast!!! =D
lk 89). 5. Selline joonis nagu tv lk 44 ül 3, pead määrama kas antitsüklon või tsüklon. 6. Peab võrdlema külma ja sooja hoovust, kuidas need mõjuvad ranniku kliimale, 3 punkti. 7. On kaks punkti kaardil, üks on Quito ja teine Chigago(?) ning siis on nende diagrammid(sellised nagu tv ül 11 lk 46) ning pead nende omadusi kirjutama vms.eeskujuks sobibki tv ül 11 lk 46, ainult et kaart on ka ja seal hoovused märgitud juurde ja laius kraadid. 8. Maakera joonis kus on ekvaator, põhja-ja lõunapöörijoon ning lõuna-ja põhja polaarjoon vaja märkida. + küsimus et kus on polaaröö-ja päev ning miks see tekib (vb oli ka küsimus veel et kus on 2 korda aastas päike seniidis). 9. On üks läänemere kaart, kuhu on märgitud soe ja külm front ja tsüklon või antitsüklon ning selle järgi pead 4 punktiga kirjeldama ilma tartus (taolised
Eluliselt tähtis on õhutransport hõredalt asustatud kesk- ja lääneosas. 3. Austraalia loodusvarad on boksiit, süsi, rauamaak, alumiiniumoksiid, kuld, vask, valgetina, hõbe, uraan, nikkel, volfram, mineraalliivad, tina, tsink, teemandid, maagaas, toornafta. 4. Austraalia asub India-Austraalia laamal. On toimunud maavärinad. Sellel sajandil pole vulkaanipurskeid toimunud. 5. Kliimat kujundavad järgmised tegurid: õhuringlus, hoovused ja topograafia. 6. Kliima üldiseloomustus: Austraalia asub troopilises kliimavööndis. Valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel +25°C kuni +32°C. Sademeid on väga vähe. 7. Maailma standardite järgi on Austraalias väga puhas õhk. Kasutatud materjal: http://www.environment.gov.au/protection/air-quality http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://www.skwirk
MERE KULUTAV MÕJU RANNIKULE Töö teostaja: Eesmärk: Saada aru protsessidest mis toimub rannas mere tegevusel tagajärjel ja kuidas see mõjutab randa. Minu töö on tehtud peipsi ranna kohta. Peipsi rannas uurisin ja vaatlesin kuidas on ranna olukord, milline on lainetus, kuidas lainetus mõjutab randa. Lisaks, millised on sealsed hoovused ja milline rannanõlva reljeefi . Peipsi rand kuulun laugrannikute hulka, kuna seal on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks (joonis 1). Laugrannikutel on ülekaalus laienete kuhjav tegevus. Enamasti toimub sellistes randades setete edasikanne ja kuhjumine rannale, tugeva tormilainetuse tõttu. [1] Antud joonisel (joonis 1) on näidatud kuidas toimub liiva ümberpaigutamine lainetuse mõjul laugrannikul. [1] [2] Joonis 1 Laugrannik [1] VAATLUSE TULEMUS Peipsi randa mõjutab enamasti ainult tugevad tuuled, mille mõjul toimub setete ümberpaigutamine ühe...
- soolsus mõjutab elustikku, nt liikide arvu (suurim 35-40 juures, väikseim 5-15 juures) - merevees on fütoplankton, mis on otsene v kaudne energiaallikas kõigile mereorganismidele (selle teke sõltub soojustingimustest, taimetoitainete olemasolust) - kus on palju planktonit, on palju kalu! - maailmameres toodetava orgaanilise aine hulk erineb eriti räigelt: - Põhja-Atlandils on kõrge produktiivsus, sest jõgede sissevool on suur, soojad hoovused tulevad sinna - Amazonase ja Kongo suudmepiirkonnad on madala produktiivsusega, sest hoovused kannava ära sealt - kõrgem produktiivsus ka : 40° ja 60° lõunalaiuse vahel, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Aafrika lääne- ja idarannikul. 3 Rannaprotsessid: - rannajoon võib muutuda väga pika aja jooksul nii et ei pane tähelegi - võivad toimuda ka ülikiired muudatused nt suurte tormidega
1. 49kraadi pl, parasvööde 2. temp. kõikumine pole suur, ei lange alla 0, sademeid keskmiselt 500~1000mm 3. ookeani lähedal 4. tasasel alal Chicago Rooma Parasvöötme õhumassid lähistroopiline (pool aastat troopilised, teine pool talvel 0 - (-8)kraadi, suvel 16 24kraadi parasvööde) kaugel ookeanist, sisemaal, suur järvistu ääres talvel 0 - 8kraadi, suvel 24 32kraadi hoovused ei mõjuta Vahemere ääres hoovused ei mõjuta Miks on soojal Golfi hoovusel Euroopa kliimale suurem mõju kui Põhja-Ameerika kliimale? Euroopat mõjutab ainult soe Golfi hoovus, suunaga rannikualadele. P-A takistab Labradori külm hoovus. Miks on Lõuna-Ameerika lõunarannikul tekkinud Atacama kõrb? Lähedal külm Peruu hoovus, mis liigub L-A lääneranniku alade läheduses. Külma hoovuse kohal küla
5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. *1970-merekaitse üldleping. *1974-läänemere konvenstioon HELCOM-reostuse vähendamine. *1975-ramsari konventsioon-kaitsta märgalasid, eelkõige veelinde. *1970-Gdanski konventsioon- kalapüügi kvootide jaotus. !!13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. USA lääneosa,läänemeri,jaapani meri.paras-ja lähispolaarvööde, külmad hoovused 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. India ooken ja ameerika keskosa.Soojad hoovused,süvaookean !!14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. Kanada,Hiina,Norra,Taani 2) suurimad kala importijad 3p. Hispaania,Taani, Jaapan 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tsiili suhtes 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p.
Kordamisküsimused Eesti loodusgeograafia II 1. Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti rannajoon ning millised rannikutüübid on Läänemeres? Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on? Läänemere soolsus on 8-10%. Erinevus on tingitud sellest, et ookeanivee sissevoolamise hulk on erinevates kohtades erinev. 5
mõjuvat tõmbejõudu. Ideealne gaas:1.molekulid on punktmassid, 2. põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, 3. molekulide vahel pole vastastikmõju. Soojusülekande liigid on:1.soojusjuhtivus - soojus kandub osakeslt osakesle ilma, et aine ümber paigutuks. Nt kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvst otsast, metall hea soojusjuht.2.konvektsioon - soojus kandub edasi aine ümberpaigutum tõttu, toimb vedeliks ja gaasids. Nt soojad hoovused määravad õhutemp. 3.soojuskiirgus - soojus kandub kiirgusena edasi. Nt. päike soojendab läbi aknaklaasi. Termodünaamika - makroskoopiline teooria, mis käsitleb soojusvahetust, soojuse muundamist tööks ning muid soojusvahetusega seonduvaid nähtusi. Termodünaamika I printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. (Q=U+A)
Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitused neile mõistetele: delta Mitme haruline jõesuu. soot Seisuveekogu. koolmekoht Veekogude madalaimad kohad. kaskaad mitmeastmeline looduslik v. tehislik juga psühromeeter Mõõteriist õhu suhtelise niiskuse mõõtmiseks. 6. Kuidas liigitatakse hoovusi pindmiste veekihtide liikumise järgi? a. Triihoovused b. Äravooluhoovused c. Maailmamere hoovused 7. Mis on El Nino? Millised muutused toimuvad sel perioodil ilmastikus? Nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga. El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. 8. Mis moodustavad pinnavee ja millest toituvad? a. Jõed, järved, liustikud ja atmosfäär b. Sademetest, põhjaveest 9. Kuidas jaotatakse liustike? a. Mäestikud b
Maa kaldu asetsev telg määrab selle, kui palju mingi koht valgust ja soojust saab. Kui tänu päiksele Maa muudkui soojeneb, siis miks pole see siiani üle kuumenenud? Loomulikult sellepärast, et öösel ja külmal aastaajal maapind jahtub ja kiirgab soojust maailmaruumi tagasi. Kuid need alad, kus on päikesekiirguse hulk suurem, peaks sealne kliima siiski aina soojenema. Sama vastupidi väheste päikesekiirte langemisega. Siin mängib suurt rolli õhkkond: liikuv õhk ja ookeanide hoovused jaotavad soojust ümber ja vähendavad temperatuuri erinevus Maa eirnevates paikades.
ARAABIA MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Araabia meri asub india ookeani loodeosas. Hindustani ja Araabia poolsaare vahel. Pärsia laht Araabia poolsaar Cambay laht Araabia meri India ookean Joonis1. Araabia mere asend MERE NIMI Araabia meri sai oma nime sellest, et selle looderannikul asub Araabia. AVAMERI Araabia meri on avameri, mis on otseühenduses India ookeaniga. SUURUS Araabia mere pindala koos Adeni ja Omaani lahega on 4 592 000km2. Võrreldes Kollase merega on Araabia meri väga suur. SÜGAVUS Araabia mere suurim sügavus on 5803 meetrit. Võrreldes Musta merega on see väga sügav vesi, nimelt on Araabia meri poole sügavam, kui Must meri. VEE SOOLSUS Araabia meri on soolane vesi, selle mere vee soolsus on kuni 36,5 promilli. Araabia merre suubuvad Induse ja Armada jõed. Araabia meres sajab vähe ja auramine on suhteliselt suur. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD Araabia meri ei jäätu , k...
mis esineb troposfääri kõrgemates kihtides lähistroopilistel laiustel, 50-80 m/s. Passaadid 30 laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera pöörlemise tõttu kalduvad põhjapoolkeralt meridiaani suunast paremale (Kirde passaadid) ja lõunapoolkeral vasakule (Kagu passaadid). Hoovus mere või suure järve vee püsiv horisontaal liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt ja eristatakse külmad ja soojad hoovused. Tähtsus: reguleerib kogu maailma kliimat. Atmosfäär ehk õhkkond maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Eristatakse maapinnalt kõrgemale: troposfäär, stropostfäär, mesosfäär, termosfäär, eksosfäär. Metroloogias loetakse atmosfääri üldpiiri kõrguseks
Inimesed rannikualadel -maailmas elab üle 3 miljardi inimese rannikualadel -inimesed muudavad rannikualasid ja loovad sealendi jaoks sobiva elukeskkonna. sageli arvestatakse seejuures looduse mitmekesisuse ja pideva muutlikkusega. -rannikupiirkondade intensiive kasutamine võibviia ohtlike tagajärgedeni. -rannikualade asustamisel ja majandamisel tuleb teada piirkonna looduslikke protsesse ja nendega arvestada. RANNIKUALADE ÜLEUJUTUSED -eelmise sajandi jooksul on maailmamere pind tõusnud u 15cm -arvatakse et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18cm -tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. -2004 aastal tsunami purustatud asula Sumattra saare rannikul -üleujutused on N:Bangladeshis NIILUSE DELTAALA -niiluse delta on väga tiheda asusustsega kus elab kohati kuni 1600 inimest ruutkilomeetril -see on juba ammustest aegadestväga intensiivse põllumajandusega piirkond. -vaid 2,5% Egiptuse territoori...
Korallimeri Karl Johan Leichter 2012 VPG Asukoht Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Saartevaheline meri edelas Austraalia loodes Uus-Ginea kirdes Saalomoni saared idas Vanuatu kagus Uus-Kaledoonid Läänes on Torrese väinaga ühenduses Arafura merega Üldandmed Pindala on 4 068 km2. Sügavam koht on 7661m. Keskmine soolsus on 35 . Mandrilava on kitsas. Hoovused Korallimere ligidalt läheb soe Ida Austraalia hoovus Tõus ja mõõn Alal on umbes 30 eraldiseisvat korallrahu ja atolli, kaksteist neist on täielikult vee all või paljastuvad vaid väga suure mõõnaajal. Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Väga värvikirev, Palju haruldasi loomi ja taimi. Korallid Vetikad Meriliiliad Haid Mureenid Kirjud kalad Korallid Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeli...
(päikese intensiivsus) Parasvöötmes, Briisid Sademed Palavvöötmes, Parasv. läänetuuled Õhutemperatuur Külmvöötmes Passadid Õhurõhk Mussoonid Tuul HOOVUSED INIMTEGEVUS Külmad ja soojad Kliimakujundaja Mida põhjustab Esinemine, näited Kaugus ekvaatorist *Päike seniidid *suurem päikese langemisnurk suvel *väga väike päikese langemisnurk MERI parasvöötmes Palavvöötmes Külmvöötmes 4
15)---------- 16)Iseloom ilma tsüklonis(madalrõhuala)- Tsüklonis on alati vilets, kuid soe ilm 18)Millisel joonisel kujutatud MAABRIISI, millisel kujutatud ÖÖD- maabriis on joonis 2, sest maabriis on öine rannikutuul suunaga rannalt merele ning meri jahtub aeglasemalt, kui maa. ÖÖD on kujutatud joonisel 2. 20) 2.laskuvad õhuvoolud; 4.kagupassaadid; 5.läänetuuled 22)---------- 24)Sest NORRA läänerannikul on mäestikud ja kagupassaadid. 26)Kuna PERUU rannikul on külmad hoovused, mis ei tekita sademeid ehk seal ei saja ÜLDSE! 28)3 näidet igast inimtegevuse mõjust kasvuhoone gaaside tekkele: *NO2-põldude väetamine, eraldumine lennukite düüsidest, autode heitegaasid *freoonid-eraldumine külmutusseadmetest, konditsioneeridest eraldumine, tulekustustusseadmete kasutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
