Hoovused,merelooded,liustikud 1. Hoovused - Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Hoovustega liigub soe vesi ekvaatorist suuremate laiuskraaide poole ja külm vesi polaaraladelt ekvaatori poole. Hoovuste tõttu ei lähe meri ekvaatori lähedal liiga kuumaks ja polaarmered ei jahtu üleliia maha. Hoovused jagatakse soojadeks ja külmadeks vastavalt sellele, kas need kannavad ümbritsevast veest soojemat või külmemat vett. Soojad hoovused kannavad soojemat vett polaarmeredesse ja külmad hoovused jahutavad omakorda soojade merede vett. Nii avalduvad ka hoovuste kliimat kujundavad mõjud. Troopikast pooluste poole liikuv suhteliselt soe veemass annab oma teekonnal suurematel laiuskraadidel pidevalt atmosfäärile soojust ära ning pehmendab nii lähemate alade kliimat.
100 m sügavuses. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõveratele liikumisteedele. Apwellingu piirkondades esineb süvavee kerge, mis on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel vähendab hapnikuvaeseid piirkondi. Need piirkonnad on väga rikkalikud planktoni ja muu elustiku suhtes ning seepärast need piirkonnad ka ühed maailma parimad kalapüügipiirkonnad ja suured linnulaadad. Hoovused on vee kindlasuunalised rõhtliikumised, mis on peamiselt põhjustatud tuultest, vee tiheduste erinevustest, loodetest ja ka apwellingust. Eristatakse pinna-, süvaja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks. Põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Omavad väga suurt tähtsust planktonite ja muu elustiku liikumisel. · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja
Lõunapassaathoovus Mosambiigi? California hoovus, Kanaari hoovus 2) Too 5 näidet hoovuste mõjust keskkonnale 1) Ühtlustavad temperatuuri jaotust maailmameres ja atmosfääris 2) Kannavad edasi setteid 3) Muudavad vee koostist (õhk, biogeenilised) 4) Külmad hoovused muudavad ranniku ääres ala kõrbeliseks 5) Soojad hoovused muudavad rannikuäärse ala niiskemaks ja soojemaks 3) Vastan e-koolikoti küsimustele 1. Kuidas mõjutab Golfi hoovus meie igapäevaelu? - kujundab ilma Euroopas tuues sooja õhku 2. Mis on ookeanivee konveier? - ookeanivee ringiliikumine 3. Mis käivitab maailmamere hoovuste konveieri? - erinev tihedus, temperatuur ja tuuled 4
vähemalt 750 000 ● Uuritud umbes 24 000 taime-ja loomaliiki ● Vähe uuritud ookean ● Korallrifid Probleemid ● Reostatus ● Halvad kalapüügi viisid – dünamiit, mürgid ● Korall kaevandamine ehitusmaterjalideks ● Globaalne soojenemine – tõusev veetase, tugevamad tsüklonid ja tormid, merepinna temp. tõus ● Süsihappegaasi õhku paiskamine – vee happesuse suurenemine Hoovused ● Ekvaatoril vee intensiivne soojenemine ja aurumine ● Soe ja soolane vesi ei saa jääda "kuhja", kompensatsioonihoovus, külm, voolab tagasi ● Maakera pöördub itta - Coriolise jõu tõttu soe hoovus kaldub ida poole e. põhja poolkeral paremale Passaathoovused ● Kõigis ookeanides soe lõunapassaathoovus, suundub ekvaatorilt lõunasse piki mandrite idarannikuid - Ida-Austraalia hoovus ● Pideva itta suunduva külma ringhoovuse ümber
Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: SOOJAD- hoovuses KÜLMAD- hoovuses olev vesi on soojem, kui olev vesi on külmem, ümbritsev vesi kui ümbritsev vesi Mõju kliimale · Tõstavad temperatuuri · Alandavad · Soodustavad temperatuuri sademete teket · Ei soodusta
Pilved lähenevad mäele läänest. Pilved peavad mäe ületamiseks kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks. Hoovused: Hoovused on soojad või külmad. Soojad hoovused algavad ekvaatori lähedalt ja suunduvad pooluste poole. Soe hoovus muudab kliima niiskeks (soe õhk tõuseb üles , kondenseerub ja sajab alla) Külmad hoovused algavad pooluste lähedalt ja suunduvad ekvaatori poole. Külm hoovus muudab kliima kuivemaks. Kuidas tekib kõrb? Kõige kuivem Atacama kõrb. 1. seal on troopiline kliima 2. seal on külm hoovus 3. Atacama kõrbe ümbritsevad idast Andid Mussoonid: On suurte mandrite kaguosas, kus poole aastat sajab ja pool aastat on kuiv
ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. veeringe lülid - sademed, aurustumine, äravool Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veebilanss vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Et veebilanss oleks tasakaalus, peab vee juurdetulek olea võrdne vee äraminekuga. Hoovused: külmad-soojad hoovused, kliima muutumine tänu neile külm hoovus: kuiv kül õhk jahutab, muudab kliima jahedamaks ja kuivemaks soe hoovus : pehmendab kliimat, muudab kliima soojemaks ja niiskemaks (sajusemaks) aurustumine tuuled, mis mõjutavad hoovuste liikumist (passaattuuled, läänetuuled, idatuuled) Kasu hoovustest? · Külma ja sooja hoovuse kokkupõrkel tekivad veekeerised,mis uudavad ookeani vee hapnikurikkaks · kergitavad veepõhjast toitaineid veeelustikule pindmistes kihtides
Hüdrosfäär Nim. Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. VESI: 1) Soolane 97% 2) Mage HÜDROSFÄÄR 1) Sisemeri – 1. Liustikud 2. Põhjavesi 3. Järved 4. Jõed 5.Mullavesi 6. Veeaur armosfääris 2) Maailmameri - 1.ookeanid 2.mered ja lahed Jõgede äravool Vett, mis piki voolusängi kõrgemalt madalamale liigub nim. jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1) Sademete hulk ja reziim 2) Aurumine –t 3) Valgala suurus 4) Jõgede langusest 5) Valgala taimestikust VALGALA ehl jõgede äravooluala jaotub kaheks: 1. PERIFEERSED äravoolualad – jõgedevesi jõuab maailmamere nt. kõik Eesti jõed, enamus maailma suurimad jõed. 2. Sise-äravoolualad – vesi voolab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbedesse. Nt VOLGA jõgi. Esinevad ajutise v...
Jäämäed Kuidas tekivad jäämäed Merevee temperatuur sõltub saadavast päikesekiirguse hulgast. Merevesi võib olla vedel ka alla miinuskraadide juures. Miks? Lainete mõjul võivad jää servast lahti suured jääpangad ehk jäämäed, mis hakkavad tuulte ja hoovuste mõjul triivima. Miks jäämägi ei upu? Jäämäed ohustavad laevu. Hoovused Püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul kujunevad ookeani pindmises kihis mõnesaja km laiused maailmamere hoovused. Kui kogu maakera oleks kaetud veega siis liiguksid hoovused vabalt ümber maakera vastavalt püsivatele tuulte suunale. Mandrid muudavad oluliselt hoovuse teekonda. Hoovused ja kliima maismaalt Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seda nimetatakse külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem, kui teda übritsev ookeanivesi-see on soe hoovus.
Hoovused jagunevad 1. Pinnahoovused - Triivhoovused - Tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul, jätkavad liikumist ka siis kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi - Näiteks Atlandi ookeanis: Põhjapassaathoovus, Golfi hoovus (põhjaosas liigub edasi läänetuulte mõju all) - Need on soojad hoovused - Äravooluhoovused - Vesi liigub triivhoovuste poolt ärakantud vee asemele - Näiteks: Atlandi ookeanis, Labradori hoovus, Kanaari hoovus, California hoovud - Need on külmad hoovused 2. Süahoovused - Suured - Tihedam ja raskem külm vesi sukeldub Antarktika mandrinõlval laskuva hoovusena ookeani põhja poole, edasi liigub põhjahoovusena
- Mis on soliflukatsioon? Järved ja sood Millised on järvede peamised setted? Millised on järvenõgude võimalikud tekked? Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? Millised setted on iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. Millised on soostumise põhilised viisid? Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? - Defineeri lainebaas sügavus kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest - Kuidas tekib murdlaine?
Viimastel aastatel on väga palju räägitud kliima soojenemisest ja, et selle põhjustajaks on inimkond. Riigid on seadnud piiranguid ja rakendanud mitmesuguseid meetmeid kasvuhoone gaaside õhku paiskumise vähendamiseks. Kindlasti on see arv vähenenud. Seega usun, et mida vähem on kasvuhoonegaase õhus, seda vähem suudavad nad endasse neelata päikesekiirgust ning maakera soojenemine aeglustub. Veel on väga tähtsaks maakera kliimat mõjutavaks teguriks ookeanide hoovused. Näiteks ookeaniasjatundja Latifi sõnul panustab Vaikse ookeani ostsillatsioon ehk rõhkkondade tugevuse muutumine jahutavat mõju atmosfäärile. Seal liigub piki Lõuna- Ameerika rannikut põhja suunas külm Peruu hoovus. See Vaikse ookeani hoovus toob ekvaatori juures pinnale suure koguse külma sügavamate kihtide vett. See, et temperatuur Maal ei tõuse on aga täiesti normaalne nähtus, jahtumise faasid on loomulikud. Samas, kui nii edasi läheb võib tõesti tulla uus jääaeg
on vähe. * Temp. alla 0 kraadi muutub vesi jääks, mille tihedus on väiksem, kui sama temperatuuriga veel. Vee tihedus kasvab, kui temp. alaneb ning soolsus ja sügavus suurenevad. Mida soolasem on vesi, seda madalamal temperatuuril see külmub. 35 promilli soolsusega ookeanivesi külmub temperatuuril -1,9 kraadi. Kuna jää tihedus on vee omast väiksem, ujub jää vees. Mida kõrgem on vee temperatuur ja suurem soolsus, seda vähem suudab vesi gaase endasse haarata. 3. Hoovused * Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nim. hoovusteks. * Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on ülisuur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused seevastu jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. * Jaheda vee mõjul on ka õhk rannikul jahedam, millega kaasneb suhtelise
sulamisele. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele. Eksami näidisülesanne: Võrdle, iseloomusta ja põhjenda soolsuse erinevusi Läänemere eripaigus. (Joonistagem Läänemere kontuur). Märgid peale soolsuse eripaigus ja märgid ära 3 põhjust, miks see nii on. Soolsuse vahemik promillides: 1-15. (Hint1: venelaste juures on kõige vähem promille! Hint2: Taanlastel on kõige rohkem promille!) Hoovused Hoovuste liigid: 1) Tuuletekkelised hoovused tekivad veepinna kihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Sellepärast sarnanevadki need tuulte üldise liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest (?) ja tihedusest. 2) Soolsuse või temperatuuri erinevustest tekkinud hoovused Need on süvavee hoovused, kuna tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tihenemise suurenemise tõttu (suurem soolsus või madalam temp.). Laskuv vesi tekib polaaraladel
Soolsust mõjutavad tegurid: · Auramine · Sademed · Jõgede sissevool · Ühendus maailmamerega Soolsuse muutumine · Troopikas, lähistroopikas on vesi soolasem tänu suurele auramisele. · Ekvatoriaalses vööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele. · Põhjapoolekra suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede ssuubumisele ja liustikujää sulamisele ja auramine ka väike. Hoovused · Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab Hoovuste mõju kliimale · Soojad hoovused toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. · Külmad hoovused toovad kaasa kuiva ja jahedat õhku, sademeid ei teki
Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Coriolise jõu tõttu liiguvad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. St, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema. Sufosioon - on geoloogiline protsess mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langusi. Maavärin - seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: -tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad maa sisepinged -vulkaanilist maavärinat -langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine -tehnoloogilist maavärinat. Tõugete lähtekohta nim maavärina koldeks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. võimsust- Richteri At...
tsüklon antitsüklon http://www.youtube.com/watch?v=EQQzvS-3Miw&feature=related Kõrg- ja madalrõhualad Eesti kliimat mõjutavad eksikülalised · Talvel: kirdest Arktiline õhumass ( AÕM)- ilm väga külm, vahel tugevad kirdetuuled · Suvel: kagust või edelast troopiline õhumass ( TÕM)- kuum, esinevad äikesetormid, trombid jne 3. Ookeanid ja nendes olevad hoovused · Kaudselt mõjutab ATLANDI ookean ja Põhja- Atlandi hoovus ( läbi tuulte) · Kohalikud kliimaerinevused on tingitud LÄÄNEMERE mõjust: · Mereäärsetel aladel- kõigub t. vähem, õhk niiskem, tuulisem, rohkem päikesepaistelisi päevi 4. Reljeefi ( aluspinna ) mõju Reljeef mõjutab kohalikke kliimaerinevusi · NT: "mäestikud püüavad sademeid" · Kõrgemale minnes langeb temperatuur 1 km- 6 ehk 100m 0,6 kraadi · Lumikate kauem kõrgustikel ( jahedam,
tsükloni väljasopistunud ala. 63. Mis asi on KÕRGRÕHU HARI? antsitsükloni väljasopistunud ala. 64. Mis on LÕUNATSÜKLONID? lõunatsükloniteks nimetatakse selliseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtee laiustele. 65. Mis on KLIIMAT KUJUDAVAD TEGURID? kaugus ekvaatorist kaugus ookeanist (mereline/mussoonne) mere hoovused pinnamood 66. Kuidas satuvad saasteained atmosfääri? inimtegevuse tagajärjel: kütmisel tekkinud suits, autode heitgaasid, soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus, autotransport, maavarade karjääris kaevandamine [lõhkamised], teedeehitusest tulenev tolm looduslikult teel: kõrbetolm, metsatulekahjud, vulkaanipursked, õhku saastavad aerosoolid. 67. Millal on olukord eriti ohtlik? talvel
kliimavöötmetes? *lähistroopilistel aladel suurem aurumine- aurumine suur *parasvöötmes väiksem, lisandub palju magedat vett jõgedest aurumine väike *ekvaatori all väiksem- palju sademeid *arktilistel aladel väiksem,magedat vett lisandub jõgedest väike aurumine 8. Maailmamere tähtsus Maailmamere tähtsus- see kujundab Maa kliimat, on liigiliselt väga mitmekesi, soodne elukeskkond paljudele liikidele ning vetikad toodavad suure osa hapnikust. 9. Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi liikuvaid veemasse. Hoovused paneb liikuma vee erinev temperatuur erinevatel laiuskraadidel, Maale omane gravitatsioonijõud ja pidevalt ühest suunast puhuvad tuuled. 10. Mis suunas liiguvad külmad, soojad passaat-, läänetuulte hoovused? *külmad hoovused- pooluste poolt ekvaatori suunas *soojad hoovused- kannavad ekvaatori alt sooja vett pooluste suunas *passaat hoovused idast läände
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
Õhk liigub kõrgrõhu alalt madalrõhu alale. Mida suuremad õhurõhu erinevused , seda tugev tuul. Kui õhuvoolud tõusevad, siis tekivad sademed, ning õhurõhk langeb (madalrõhuala). Õhk hakkab laskuma 30-60 kraadid vahel. Kui õhuvoolud laskuvad, siis sademeid ei tekki, nind õhurõhk tõuseb (kõrgõhuala). Kliimat kujundavad tegurid: päikeselt saadav kiirgushulk, valitsevad õhumassid ja õhuringlus, maismaa ja mere erinev soojenemine, soojad ja külmad hoovused, koha kõrgus merepinnast, pinnamood. Kui on külm õhk, ning laskuvad õhuvoolud, siis tekib kõrgrõhuala.Kui on soe õhk, ning tõusvad õhuvoolud, siis tekib madalrõhuala. 17.Milline õhumass kujundab Eesti ilma praegu?Mille põhjal seda järeldad? Tsüklon, parasvöötme mereline. Lörts ja lumesadu, 0kraadi 18.Mis on front? Kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi kokkupuute alal. pikkus 1000km laius 200300km 19.Millises piirkonnas paistab päike kaks korda aastas seniidis?
Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast ja saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega. PINNAMOOD: Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik,
Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast ja saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega. PINNAMOOD: Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik,
3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8.Maailmamere tähtsus. 9.Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? 10.Mis suunas liiguvad külmad, soojad, passaat-, läänetuulte hoovused? 11.Hoovuste tähtsus. 12.Millest tekivad lained? 13.Selgita lainete kulutavat toimet järskrannikul. 14.Selgita lainete kuhjavat toimet laugrannikul. 15.Selgita inimese mõju rannajoonele. 16.Kuidas ja kuhu tekivad maasääred? 1Mõisted: HÜDROSFÄÄR- on maad ümbritsev vee kiht, mille moodustavad ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, jää- ja liustike ning atmosfääri vesi.
Hoovused- pindmiste veekihtide horisontaalne liikumine. Soojad hoovused- ekvaatori poolt. Külmad- pooluste poolt. Triivhoovused- püsivate tuule mõjul. Ühtlustavad maailmamere temperatuuri, mõjutavad kliimat, kannavad edasi planktonit. Hoovused, kui kliimamõjutajad- Soe golfi hoovus- Mehhiko lahest Euroopasse, soe õhk, jätk Põhja- Atlandi hoovusena. Labradori hoovus- muudab kanada kliima karmimaks. Külm Benguela hoovus- Antarktikast, aafrika, edelarannikul kuiv ja jahe, kõrbed. Soojad hoovused põhjustavad pehmema ja niiskema kliima. Väin- maailmamere erinevaid osi ühendav ja maismaad lahutav merekitsus. Gibraltari väin, Magalhaesi väin. Kanalid- Suessi ja Panama kanalid Põhjavesi- maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Liigub maakoores, moodustub sademetest ja on mage. Vett läbilaskvad kihid- lubjakivi, kruus, liiv. Vettpidavad kihid- savi Arteelia vesi- surveline põhjavesi. Mineraalvesi- mineraale sisaldav põhjavesi.
Läänemeres näiteks Szczeini laguun, mitmeid laguune esinev Aadria mere põhjasopis). Laguuniks nimetatakse ka atolli keskel või mere pinnani ulatuva vulkaani kaatris asuvat veekogu. Laguuni taimestik ja loomastik erineb mere omast. Limaan suudmelaht, kitsas sügavale maasse ulatuv madal merelaht, mida eraldab merest maasäär. Tekib vajuval rannikul jõesängi suudemosas jõevooluga kantud setete toel. Rohkesti on limaane Aasovi ja Mustamere põhjarannikul. Lained, looded ja hoovused Merevee liikumised: lained, looded (tõus ja mõõn), hoovused, apvelling. 3 Lained ruumis leviv perioodiline häiritus. Maailmameres tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maarävinad, vulkaanilised protsessid jm. Lained kannavad edasi neid tekitanud välismõju energiat. Veeosakesed ise liiguvad vaid väikese amplituudiga. Eriatatakse järgmisi laineid:
b) millisel põhimõttel peab inimkond tegutsema nende vältimisel? - peab mitte raiskama vett, õhu saastumist tuleb vähendada, ei tohi jääke merre lasta. Oluline oleks tegutseda nii, et säiliks tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel ning ei kahjustuks meie ega tulevastu põlvkondade elukeskkond. 3. Põhjused miks ookeanide ja merede vesi soojeneb maismaast ulatuslikumalt ja tugevamini. – vesi soojeneb aeglasemalt aga püsib kauem soe erinevalt maismaast. Hoovused kannavad soojust ulatuslikult laiali. Kuna vesi on alalises liikumises, kandub ookeanide pinnale saabuv päikesesoojust mere sügavustesse ja soojus koguneb enam kui 100m paksusesse pindmisse veekihti. Maismaal soojeneb samal ajal vaid maapinnalähedane õhukene pinnasekiht. Veepind on tasane. 4. Kuidas merehoovuses ühtlustuvad ookeanides küll lõunamerede, kui ka polaarmerede temperatuure? – kuna hoovused on kas soojad või külmad ja siis need ühtlustavadki med
Temperatuurid Jaheda ja niiske kliimaga. Suvel keskmiselt 24°C (kliimavööde suvine ja Suvel keskmine temp 17°C Talvel 16°C talvine temp.) Talvel 6°C Soolsus (põhjused) 35 promilli soolsus, väike 38 promilline soolsus auramine ja palju sademed Suur auramine ja vähesed sademed Hoovused Äravooluhoovused. Väikesed hoovused Inimtegevuse mõju merele Keskkonna probleemid Tihe laevaliiklus ja tugev tööstuste äravoolu tõttu. turism on tekitanud Tugev lapüük ja laevateed saasteid ka mõjutanud Marten Vainult
............................................................................3 2. Läänemeri......................................................................................................................4 2.1 Üldandmed...............................................................................................................4 2.2 Veereziim.................................................................................................................4 2.3 Liigestus ja hoovused...............................................................................................5 2.3.1 Liigestus.......................................................................................................5 2.3.2 Hoovused.....................................................................................................5 2.4 Taimestik ja loomastik.............................................................................................5 2.4
6. Geosünklinaal: Maakoore väljavenitatud kujuga liikuvad alad, Mood mandrite ja ookeanide üleminekupiirkond. Georiftogeen, On ookeanikoore liikuvad alad Ookeanitüüpi maakoore lahknemine ja kiire horisontaalne liikumine Maakoor on tavalisest tunduvalt paksem. Rohkelt vulkaane ja maavärinaid. 7. Ranniku profiil Õpik lk 25 8. Maailmamere profiil 9. Hüdrogeensed reljeefikujundavad protsessid: Liikuva jää ja vee energia: Tuulelainetus, Murdlainetus, hoovused, looded, Jää teke ja liikumine, 10. Geoloogilised välisjõud: Voolav vesi, lainetus, liustike liikumine, tuule tegevus, Ka inimtegevus, Maismaal on valdav, kulumisprotsess, Meres on kuhjumisprotsess. 11. Ranniku tänapäevane mõiste: Rannik on maismaa ja ja suure veekogu kokkupuuteala, kus vee lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiifilised pinnavormid. 12. Sirgel rannikul puuduvad suured muutused suures plaanis. Õgvendunud rannik:
MERI Läänemeri Atlandi ookeani sisemeri Palju mereääreid riike Pindala 373 000km² Keskmine sügavus 60m Suurim sügavus 459m Veereziim, liigestus ja hoovused Riimveeline veekogu Suhteliselt mage vesi Jaguneb kolmeks suureks laheks Väga liigestunud rannajoon Ranniku kujutab lainetus Madalad lained Veetased alandavad idatuuled, tõstavad läänetuuled Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest Läänemeri kui ökosüsteem Koduks paljudele organismidele Toiduallikaks veel rohkematele organismidele Biotsönoosi moodustavad peamiselt veetaimed Loomakooslusesse kuuluvad vähesed loomaliigid
vett, ei lase vett jõgedesse. Alamjooksu jõuab vähe vett, suusmesse hakkab jõudma merevesi. 9. Mis on hoovus ja mis on nende peamised tekkepõhjused? Hoovus onn suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. See on põhjustatud püsiva ühesuunaliste tuulte, soolsuse ja temperatuuri erinevuste tõttu. 10. Hoovuste roll planeedi kliima kujunemisel. 11. Kuidas mõjutavad kliimat soojad, kuidas külmad hoovused? Soojad hoovused hoovavad ekvaatorilt pooluste poole, külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse tõstab vee temperatuuri. Seetõttu on soojade hoovuste mõjualal ka auramine suurem. 12. Selgita mõisted: ajuvesi, paguvesi, termaalvesi, alanduslehter, veebilanss, suurvesi, tulvavesi
Hajuskiirguse voogu mõjutab lisaks päikese seniitkaugusele kõige rohkem see, kui suur osa taevasfäärist on kaetud pilvedega, kuidas pilved paiknevad päikese suhtes ning kui paksud on pilved. Veekogude/maailmamere mõju kliimale: o Vee lähedus vähendab maismaa kliimakõikumist o Külmal aastaajal on meri maismaa soojendaja, soojal aastaajal aga maismaa jahutaja Hoovuste mõju kliimale: o Soojad hoovused kannavad endaga suurt soojushulka: merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal. Polaröö on ajavahemik, mille vältel päike püsib ööpäev silmapiirist madalamal. Soe front on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles
Kliima II osa Mere äärsetel aladel on temperatuur alati ühtlasem kui mandri sisealadel. Amplituut-Kõige soojema ja kõige külmema temperatuuri vahe. 1.Mere ääres: Suvel: +18C ; Talvel: -2C N: 18-2 = 20C 2.Mandri keskel: Suvel: +20C ; Talvel -20C N: 20-20 = 40C Hoovus/ed-Suur veemass, mis liigub maailmameres. Soojad hoovused algavad ekvaatorilt ning liuglevad pooluste suunas. Soe hoovus muudab ilma soojemaks ja soodustab sademeid. Külmad hoovused liiguvad pooluselt ekvaatori suunas. Külm hoovus muudab ilma kuivaks ja külmaks. Õhumass on suur, ühesuguste omadustega õhuhulk. Need omadused sõltuvad: Kohast, kus see õhumass tekib. Ekvatoriaalne õhumass-See kujuneb välja ekvaatori kohal, aastaläbi on niiske ja palav. Troopiline õhumass-See tekib 30-40 laiuskraadidel. Polaarne õhumass-See tekib pooluste kohal, aastaläbi on kuiv ja külm. Parasvöötme õhumass-See tekib 50-60 laiuskraadidel. 1
Talvel aga muudab rannikualad pehmemaks ja soojemaks. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Liigestus Läänemere põhjaosa nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. See jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 meetrit, maru ajal küünib see avamerel 10 meetrini, Soome lahes 6 meetrini ja Liivi lahes 34 meetrini. Soolsus
Tsüklon on madalrõhkkond , pöörleb läänest itta, suvel on meil niiske .. Päikesepaiste puudb ja on vihmane , jahe , pilvine , Talvel soe ja pehme , Antitsüklon on kõrgrõhkkond ss.t et ilm on külm Suvel => Kuiv ilm ja palav , selge talvel => Selge kuiv pakaseline , puuduvad pilved . Tsüklonid võivad tuua kaasa suured tormid ja tormid omakorda üleujutused (Tsunaami) Tooge välja kõik kliimat kujundavad tegurid sahara kõrbes=> Kanaari hoovused , Kõrbemullad , Aasta sademete hulk on kuni 100mm , Keskmine temperatuur 20-30kraadi , Õhurõhk merepinnal millibaarides on 1006-1012 . Edelatuuled , Madalrõhkkond , Kõrgeim punkt 5109 km , Troopika vööde , poolkõrb ja kõrb (loodusvööndis), lõunaeuroopalased , 2,1-3,1% on rahvuslik iive, elutase on suht nadin alustades väga madalast lõpetades keskmisega ( mida on vähe) , liivad , mägimuldade levikuala ,
PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA KUHJAVALE TEGEVUSELE ROHKEM • JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB VEESEISU. Tº MÕJUTAB JÄÄTUMIST, MIS KAITSEB RANDA TORMIDE EEST. RÜSIJÄÄ LÕHUB RANDA. • HOOVUSED – KANNAVAD SETTEID EDASI. KUHJAVAD MAASÄÄRI. • AVATUS – OOKEANILE, MERELE AVATUD RANNIKUID MÕJUTAVAD LAINETUS, HOOVUSED, TÕUS JA MÕÕN ROHKEM. • MAAKOORE LIIKUMINE – AEGLANE TÕUSULIIKUMINE SUURENDAB MAISMAAD, RANNIKULE TEKIVAD UUED SAARED, POOLSAARED, VESI MADALDUB.
Ei sobi hapniku kõrge algkontsent- laiendamisest päeva teistele osadele ratsiooni korra, kuna mullidena (hommik, õhtu). eraldub hapnik ei ole mõõdetav 5 Primaarproduktsiooni mõjutavad tegurid Abiootilised tegurid: 1. valgus 2. toiteained 3. veetemperatuur 4. vee liikumine, hoovused, upvelling Biootilised tegurid: 5. raku füsioloogiline seisund 6. vetikaliigist 1. Valgus Joonis 5. Valguse intensiivsus langeb kiiresti sügavuse suurenedes Joonis 6. Fotosünteesil kasutatakse ainult kindla lainepikkusega. Pikema lainepikkusega valgus absorbeerub pinnakihis
Veetemperatuur muutub ookeanites kuni 300m sgavuseni, sest sgavamal on vee- temperatuur 4c, mis on kige raskem vesi, on peamiselt liikumatu. 10) Merevee liikumine Maailmamere pind psib harva tasasena. Mida avatum ja suurem on meri, seda tugevamad tuuled seal puhuvad. Tuultega tekib lainetus ehk vee pindmise kihi liikumine. Merevesi liigub ka hoovustega mis kujutab endast ookeanivee kindlasuunalist liikumist.Vee pidev liikumine tekib veemassi ebahtlasest soojenemisest.Enamasti tekivad hoovused alaliste,kindlasuunaliste tuulte tagajrjel. 11)Looded.Tus ja mn.Mida nad teevad? Tusu ja mna intervallid Thtsus inimese elus. Looded e. tus ja mn on maailmamere veetaseme perioodiline tus ja langus mis tekib Kuu klgetmbeju mjul. Tusuperiood on iga 12 tunni tagant.Seega esineb tusu- ja mnanhtus 2korda pevas. 12)Mis on merehoovus?Miks tekivad?Merehoovuste liigid. Merehoovuste ssteem.Too nited. Merehoovus on vee horisontaalsuunaline psiv liikumine kindlas suunas meres vi suures jrves.
naturaliseerunud[4]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. · Tähtsamaid võõrliike: · Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) · karbiline Mytilopsis leucophaeata · vesikirbuline Cercopagis pengoi · kümnejalaline Palaemon elegans · kirpvähiline Gammarus tigrinus · vaguviburvetikas Prorocentrum minimum Hoovused · Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini.
Väike veeringe hõlmab atmosfääri ja hüdrosfääri veepinnalt auruv vesi langeb sademetena otse merre. Suur veeringe hõlmab kõiki nelja sfääri(atmosfäär, hüdrosfäär, Litosfäär ja biosfäär). Suure veeringes kandub atmosfääris auruna olev vesi õhuvooludega maismaale ja langeb sademetena alla. Maismaal kasutavad loomad ja taimed osa vett elutegevuseks ning ülejäänud vesi liigub pinnase ja veekogude kaudu taas merre. Miks on hoovused tähtsaks kliima kujundajaks? Hoovused on mereveemasside ümberpaiknemise peamisi põhjuseid, nad avaldavad suurt mõju merevee temperatuuri, soolsuse jt. omaduste jaotumisele. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk tänu millele on soojade hoovuste juures kliima soojem ja niiskem(aurumine suurem). Külma hoovuse tõttu muutub kliima külmemaks ja kuivemaks(aurumine väiksem). Millest sõltub merevee soolsus?
........................... (Pärsia laht ja Punane meri 40 prommilli) 13. Lõpeta lause Mida kõrgem on vee soolsus ja temperatuur, seda ........................................................................................... (Seda vähem on seal lahustunud gaase ) 14. Miks mere pind pidevalt lainetab ? ...................................................................................................... ( Mere pind lainetab pidevalt õhu liikumise tõttu ja ka loodete mõjul) 15. Mida hoovused transpordivad , lisa juurde üks näide? .............................................................................................................. ( Hoovused transpordivad toitaineid ja planktonit. Nt Newfoundlandi juures puutub külm Labradori hoovus kokku sooja Golfi hoovusega , tekivad tihedad udud).
2. Tekkimise põhjused 1) Pöörjoonte kõrgrõhuala * Aasta läbi kõrgrõhkkond * Laskuv õhk soojendab ja suurendab võimalikku aurumist Nt * Põhja-Aafrika (Sahara) * Lõuna-Aafrika (Kalahari) * Araabia poolsaar (Rub Al Khali) * Austraalia kõrbed (Suur liivakõrb) 2) Külmade hoovuste mõju * Kuivad idatuuled * Külmad hoovused * Mandrite läänerannikul * Maailma kuivemad kõrbed Külmad hoovused toovad mandritele kuiva õhku Nt Atacama ja Namibi kõrb 3) Mäestike varjus * Mäestikud ja mägismaad takistavad niiskust toovate õhumasside liikumist Nt Patagoonia, Surmaorg, Suur nõgu, Gobi 4) Mandrite siseosas * Asub kaugel niisketest õhumassidest Nt - Gobi 3. Kõrbekliima * Suur temperatuuri kõikumine ööpäeva ja
· Mida suuremad õhurõhu erinevused , seda tugev tuul. · Kui õhuvoolud tõusevad, siis tekivad sademed, ning õhurõhk langeb (madalrõhuala). · Õhk hakkab laskuma 30-60 kraadid vahel. · Kui õhuvoolud laskuvad, siis sademeid ei tekki, nind õhurõhk tõuseb (kõrgõhuala). · Kliimat kujundavad tegurid on: päikeselt saadav kiirgushulk, valitsevad õhumassid ja õhuringlus, maismaa ja mere erinev soojenemine, soojad ja külmad hoovused, koha kõrgus merepinnast, pinnamood. · Kui on külm õhk, ning laskuvad õhuvoolud, siis tekib kõrgrõhuala. · Kui on soe õhk, ning tõusvad õhuvoolud, siis tekib madalrõhuala. Hoovus on ookeanides liikuv vee mass, tuul paneb liikuma nad ühes suunas. · Hoovused panevad liikuma passaadid · Soe hoovus on see, mis on ümberolevast veest soojem · Külm hoovus on ümberolevast veest külmem. · Ekvaatorilt hakkavad liikuma soojad hoovused
Laam on litosfri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vnditega. Laamtektoonika on teooria ja petus litosfri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil j...
• ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), • geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), • kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), • ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) • veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus- mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: • lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), • hoovused, • merejää, • taimed, • inimtegevus. Lained mõjutavad rannikuid Lained tekivad: • tuule, • maavärina või vulkaanipurske, • tõusu-mõõna, • laevade liikumise tagajärjel • Murdlained tekivad kohas, kus sügavus järsult muutub. Lainete tegevus järsk- ja laugrannikul Veekogu muutub kiiresti sügavaks, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. (järskrannik)
ookeani kohal on kõrgrõhuala ja maismaa kohal madalrõhuala. Suvemussoon toob kaasa sademeid ja suurt õnnetust Indiale. Talvemussoon on maismaalt merele ja ei too kaasa sademeid. GEOGRAAFILISED TEGURID Takistavad õhumasside liikumist. · Mäestikud · Kaugus ookeanidest ja meredest (mereline ja mandriline kliima erinevad sademete hulga ja temperatuuri amplituudi poolest) · Päikesekiirte langemisnurk · Püsivad tuuled · Hoovused (soojad hoovused algavade ekvaatorilt Golfi/Põhja-Atlandi hoovus, Aafrika idarannikul, Ida-Austraalia hoovus, külmad hoovused Peruu hoovus, Aafrika läänerannikul Benguela hoovus, California hoovus, Labradori hoovus, Läänetuulte hoovus, mis on ümber Antarktika). Põhjapoolkeral liiguvad päripäeva, l-poolkeral vastupidi. Hoovus on ühesuguste omadustega veemass. Kui külm hoovus on rannikul võib sinna tekkida kõrb, nt Atacama kõrb, Namibi kõrb Aafrika läänerannikul.
LÄÄNEMERI Referaat Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Veeresiim 3. Eesti rannikumeri 4. Hoovused, Elustik 5. Kokkuvõte 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid
enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 510 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel. Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ja külmadel talvedel hiljem. 4 Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene
Külmafrondi üleminekul tekivad sademed kiiresti, temp langeb. Soojafront: külma õhu pool eliigub soe õhk, sademed tekivad aeglasemalt, temp tõuseb. Mereline kliima- kujuneb pikka aega ookeanide ja merede kohal paiknevates õhumassides. Valitsev rannikutel. Suvel jahe, telvel soojem. Kevad jahe, sügis soe- pikenevad. Niiske. Mandriline kliima- tekib maismaa kohal. Suht kuiv. Hoovauste mõju kliimale- ülisuur, sest nendekohal puhuvad tuuled kannavad sooja v külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused jahvad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Pinnamoe mõju kliimale- rannikuga ll olevad mäeaheklikud peavad kinni ookenilt tulevad niisked õhumassid, mis on sademetest juba tühjad. Üle mäestiku liigub kuiv õhk. Mägedes langeb temp iga km kasvuga 6C. Õhurõhk langeb, tuuled tugevnevad. Happevih- õhku paisatakse kahjulekke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
