Kuna antud piirkonnas on kaks vahetänavat, sai piirkonna lihtsalt jagada kolmeks alaks: Rukki-Maisi vaheline ala, Maisi-Nisu vaheline ala ning Nisu-Veeriku vaheliseks alaks. Kõik kolm piirkonda on elamurajoonid ning vähese liiklusega. Suuremad tänavad, Ravila ja Tulbi, on tihedama liiklusega, sest need tänavad ühendavad elamurajoone ning autoliiklus on selle tõttu tihedam. Piirkonnas kasvab väga palju puid, mis annab sellele alale väga ilusa ilme ja mõningates hoovides on näha ka koeri. Rukki ja Maisi tänavate vahelises alas on ühepereelamud. Majad on enamasti viilkatusega ning ehitatud umbes 50ndate lõpus ja 60ndtael. Majadel on vahetatud katused ning enamikel majadel on korrastatud vooder. Hoovid on kõik hooldatud, mis näitab seda, et tühjana seisvaid maju pole. Peamiselt kasvatatakse hoovides lilli ja domineerivaks viljapuudeliigiks on õunapuud. Enamikes hoovides on puuriidad, mis näitab, et majad on ahjuküttega.
AAFRIKA Aafrika muusikakultuuri võib jaotada vastavalt erinevatele kultuurimõjutustele kaheks suureks piirkonnaks: Põhja-Aafrika alad ( Egiptus, Maroko, Tuneesia, Alzeeria), mis jäävad ajalooliselt ja kultuuriliselt araabia mõjusfääri, ning Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad ( Ghana, Nigeeria, Mosambiik, Angola jt), mida võib pidada mustanahaliste põliselanike traditsioonilise muusika ja kultuuri piirkonnaks. Aafrika muusika puhul räägitaksegi peamiselt viimasest. Saharast lõuna pool elavate rahvaste ja hõimude muusikakultuur on väga mitmekesine. Tavaliselt on laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid omavahel tihedalt seotud. Igal hõimul on ajaloo jooksul välja kujunenud omad laulud, tantsud ja pillid. Traditsioone hoitakse elus, sest koos keele ja muu kombestikuga on neil väga oluline osa hõimu või piirkonna identiteedi kujundamisel ja säilitamisel. Muusika kõlab nii meelelahutu...
llub otseselt elamutevalitsuse juhatajale MAJADE VALITSEMINE ajad antakse majavalitsejale üleandevastuvõtu akti järgi aja valitsemine ja majandamine koostöös maja elanikkonnaga · Majaelanike üldkoosolekud · Majavalitsuse ühiskondlik kaastöökomisjon · Elanike organiseerimine ja nende initsiatiivi ja isetegevuse arendamine elamufondi säilitamisel ja selle õigel kasutamisel, puhtuse ja korra loomisel majades, hoovides ja üldkasutuskohtades, aedade ning haljasalade korrashoiul. MAJAVALITSUSE TÖÖTAJAD M ajahoidjad eekeetjad K oristajad esupesijad T õstukiteenijad U ksehoidjad allipoisid ja veotöölised K eskküttekütjad
901 miljonit inimest. Selliste internetilehekülgede tõttu on tekkinud olukord, et sõna ,,sõber" tähendus on muutunud kardinaalselt. Facebooki andmete järgi on inimesel keskmiselt umbes 150 sõpra, kuid minu arvates jääb õhku küsimus, kas tõesti leidub palju selliseid, kes võivad tõesti väita, et tal on 150 sõpra, kellele iga hetk toetuda. Minu arvates on sotsiaalmeedia mõju kõige negatiivsem väikeste laste puhul, kuna enam ei ole võimalik näha hoovides väikseid lapsi õues mängimas, vaid see toimub nüüd vaid Facebookis farmi ehitades või sõjamänge mängides. Väikestel lastel peaks olema võimalus end välja elada teiste lastega reaalselt suheldes, sest kuidas siis muidu saavad nad 10 aasta pärast näidata teise inimese peale ja öelda, et see oli minu lapsepõlvesõber, kellega ma koos mängisin, kui tegelikult olid nad reaalselt näinud võib-olla vaid paaril korral. Sotsiaalmeedial on muidugi ka palju häid külgi
Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Arhidektuur Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Araablased olid palju üle võtnud bütsantsi ja pärsia ehituskunstist.Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad. Paleed olid alati seest väga rikkalikult kaunistatud.Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehivad erksavärvilised geomeetrilised kujundid koos dekoratiiv- krohviga.Väga palju on templites näha ornamenti,paljudes templites on ka kullast ja marmorist mosaiike.Araabias ei kasutatud ikoone ega portreesi. Mosee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja
vaja ka inimesi, kes hakkaksid masinatega töötama. Tööjõudu saadi enamasti maalt, sest mida rohkem masinaid kasutati põllumajanduses, seda vähem leidus tööd maal. Seetõttu olidki paljud perekonnad sunnitud minema linnadesse uut elu alustama ja hakkama palgatöölisteks vabrikus. Toimus linnastumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuid sealsed elutingimused olid esialgu päris viletsad. Lihtrahvas pidi elama odavates korterites, tihti ka keldrites või hoovides, kus oli ruumi väga vähe ning elementaarsetest asjadest, nagu WC-st, ei saanud unistadagi. Vabrikutes töötamine oli paljude tööliste jaoks raske ja täis ohte. Tänu halbadele elutingimustele levisid ka surmavad haigused. Ajapikku paranes siiski linnaelu keskkond. Ma arvan, et masinatega töötamine muutis küll tootmise lihtsamaks, kuid halb oli see, et paljud käsitöölised jäid oma tööst ilma just tänu masinatele ning olid sunnitud minema tööle ja elama
Arvan, et alguses oli see kõigi jaoks väga hirmutav, kuid mida aeg edasi seda kogenumaks inimesed said ja seda lihtsamaks nende jaoks asi läks. Tööstusrevolutsiooniga kaasnes ka linnastumine. Elutingimused muutusid kordades halvemaks kui nad varem olid olnud, sest ettevõtete kasv tõi linnadesse väga palju uusi inimesi. Töölistele ehitati küll odavaid üürimaju, aga see ei olnud piisav sest osa lihtrahvast elas ikka odavates korterites, vahel ka keldrites või hoovides. Elutingimused olid väga antisanitaarsed, rasked ja ei vastanud elementaarsetele vajadustele. Kuid vaadates pikemat perspektiivi oli tööstusrevolutsioon algus linnaelu pidevaks paranemiseks. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ehitust planeerima. Linnaelu osaks said ka WC, vannituba ja voolav vesi. Eeslinnades asi aga nii kiiresti ei arenenud ning seal olid veel kitsad korterid ja kehvad sanitaarolud. Loodi inimestele kultuuriasutusi, kus linnaelanikud said oma vaba aega sisustada
Üldine Mikitamäe vald asub Eestimaa kagusosas. Piirneb idast Pihkva järvega, põhjapiiriks on Võhandu jõgi, läänest piirneb Veriora valla ja Orava vallaga, lõunast Värska vallaga. Pindala on 104km² ja elanike arv seisuga 01.01.2009 on 1161 inimest. Kuna Mikitamäe vald asub iidsel setumaal, siis on seal säilinud ka setu kultuur ja traditsioonid. Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla AudjassaareLüübnitsa märgala ja JärvepääPäevakese lamminiidu Mädajõe kaldal. Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu. Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe, Võõpsu. Vapp Rohelisel kilbil se...
tiivahunnikud. Suurkõrv pakib oma kõrvad talvitumise ajal kokku. Näha jäävad vaid valged kõrvakaaned e traagused. Põhja-nahkhiir Põhja-nahkhiir on Eesti tavalisim nahkhiir Suvel võib põhja-nahkhiiri kohata lendamas ka asulates majade vahel ja hoovides. Tegemist on paikse liigiga, mis tähendab, et nad jäävad Eestisse T.Tõrv talvituma. Põhja-nahkhiir ei ole talvituspaiga suhtes väga valiv ja talub talvitumise ajal mõnda aega R.Kalda isegi miinuskraade. Hõbe-nahkhiir Hõbe-nahkhiir on Eestis üsna haruldane. Isased hõbe-nahkhiired korraldavad hilissuvel korrusmajade vahel
näitlesid vaid mehed, ka naiste rolle, iga trupp kaitses autoriõigusi Shakespeare'i aegna teater ja tänapäeva teater: S: Kohad nii põrandatel,rõdudel kui ka loozides E: S aegsed teatrid olid lahtised, naised istusid nägu varjatuna, ees reas hoorad(et parem valida oled meestel), räusati näitemängu ajal,põletati kadakaid, vaheaegasid polnud,etendustest teatati lipuga teatri katusel, dekoratsioone polnud, naised ei näidelnud, võõrastemaja hoovides ja baarides Shakespeare'i-aegne näitekirjandus Christopher Marlowe- ajaloolised kroonikad,kasutas legendi doktor Faustusest Ben Jonson- õukonnateater. ''Volpone ehk Rebane'' Robert Greene Thomas Kyd William Shakespeare (1564-1616) sündis Stratfordi linnakeses Avoni linna ääres, õppis kohalikus grammatikakoolis, läks Londonisse, liitus Brubage'i trupiga, Glove teatri dramaturg, näitleja ja osanik, 1612 eemaldus teatrielust,naasis sünnilinna, 23.aprill, oma sünnipäeval,suri
TÄNAVATANTS HIP-HOP Kallid klassikaaslased, hea õpetaja. Seisan täna siin teie ees, et rääkida millestki, mis huvitab mind ka igapäevaselt ning millega tegelen vabal ajal, tavaliselt pärast kooli. Valides sobivat teemat,teadsin kohe, et hakkan rääkima tantsimisest. Täpsemini tänavatantsust. Tänavatants on mõisteks tantsudele, mis on kujunenud väljaspool tantsustuudioid nagu näiteks tänavatel, kooli hoovides, pidudel, parkides jne. Kuulsamad tänavatantsud on näiteks steptants, rumba, tango, dancehall, diskotants, house ja hip-hop. Mina kavatsen rääkida aga Hip-hopist kui tantsustiilist, mis on tänu meediale noorte seas väga populaarseks saanud. Kuid kui öelda vanemale generatsioonile, et tegelen tantsuga, loodetakse, et selleks on rahvatants või võistlustants. Kui jõuan mainida, et hip-hop, ei teata sellest midagi või
veel mujaltki Lõuna-Soomest, peale selle Rootsist, Taanist, Leedust, Tsehhist ja St. Peterburist. Arvatakse, et jalakapässik on Euroopas küllaltki laialt levinud ning kahjustanud jalakaid juba ammu. Ent paljud tema patud on varem ilmselt pandud kurikuulsa jalakasurma (Ophiostoma ulmi) arvele, sest kahjustuste mõned tunnused on üsna sarnased (näiteks ladvaokste kuivamine). Paari aasta jooksul Eestis jalakaid uurides on selgunud, et selliseid on meie parkides, linnatänavatel ja hoovides ootamatult palju ning uusi leiukohti tuleb juurde. Kaudselt näitavad seda ka tormituultes üha sagedamini murduvad jalakaladvad.8 Üksikud 7 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1086_1062.html 8 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1086_1062.html 5 sellised õnnetused on põhjustanud soomustoriku (Polyporus squamosus) tekitatud
ja kristluse mitmed usulahud. Araabia keeles islam tähendab ühendust jumalaga. Inimesed, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, sest muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad. Maailmas on umbes 1,2 miljardit moslemit, s.o. 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale kristust. Siiamaani on muhamedi usk kasvanud kiiremini kui ükski teine usk ja tema kasv pole peatunud tänaseni. Araablaste pühamu ehk mosee. 3 1. ISLAMI USU SÜND. PROHVET MUHAMED Islami prohvet Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat" sündis 570 a. Mekas
Magistraaltoru jaguneb:kõrgsurve 1klass(üle25kg/cm2)2klass(12-25) ja 3klass kuni12 Linnavõrgud jaguneb:madalsurve alla0,5: kesksurve kuni3: kõrgsurve kuni 12 Linnade ja asulate torud maareljeefi 1,5m sügavusel,languga mitte alla 0,02(märg gaas) Kuiv gaas 1m languta. Tööstusettevõte torud ka estakaadidel. Torud valmistatakse teras ja plast. Teedega ristumisel hülsidesse.Kraanid,hüdrolukud kuni maapinnani Eritorustikeks -on suru-,bensiini-,nafta-,leelis-,masuuditrassid ettvõtte hoovides ja on terastorud.32-200mm sügavusel kuni 1,5m Kaabelliinid -jagunevad elektri jõukaabliteks ja side kaablid Jõukaablid jagunevad kõrgepinge 1kv ja madalpingekaabliteks.Elektrijaamu ühendab 35kv kõrgepinge liinid.Jaotusjaamu ühendavad kõrgpingeõhuliinid ja kkbelliinid 1-35kv Kuni 10kv paigaldatakse transeedesse70-80cm sügavusele,kõrgema pingega 1-1,5m sügavusele Tellisedjne Kõik kaablid märgistatakse. Soomus kaablid on teraslindiga või traadist soomusega
India Hiina Araabia Ameerika põliskultuurid Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates saavad alguse aladel. Põhja poole Mesopotaamia ja piirkondades: Himaalaja ...
-vanandatakse. Eriti keeruka kujuga valandites tekivad märgatavad sisepinged ebaühtlase jahtumise tulemusena. Pikema aja kestel need sisepinged vahenevad iseenesest. Niisuguse pingete vähenemise tõttu valand teatud määral deformeerub - muudab kuju, kaardub. Seetõttu lasti varematel aegadel niisuguseid vastutavatel kohtadel töötavaid valandeid, mis ei tohtinud oma kuju muuta(näiteks pinkide sängid), pärast karastamist ja enne mehaanilist töötlemist mitu kuud lamada valamistsehhide hoovides. Niisugune loomulik vananemine aga ei kaota täielikult sisepingeid(pealegi on see väga pikaldane): poole aastaga või isegi aastaga kaob ainult 30-40% esialgsetest pingetest. Seepärast vanandatakse käesoleval ajal valandeid kunstlikult: malmvalandid laaditakse külma või temperetuurini 200-250° kuumutatud ahju ja kuumutatakse aeglaselt, kiirusega 100-150° tunnis temperatuurini 500-600°. Sel temperatuuril
SAKU GÜMNAASIUM Tööstuslik pööre ja selle tagajärjed Referaat Irena Seleznojva 8 klass Saku 2009 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus ...
kohalikke kahjustusi. Jõulutäht on põhjustanud raskeid mürgistusi lastel, kes on taime lehti närinud (Kaur jt, 2010). Alpikann. Mugula söömine põhjustab mürgistuse, mille tunnused on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, tugevad krambid ja hingamislihaste halvatus. Taime mahl ärritab nahka (Kaur jt, 2010). Kokkuvõte Alles mõned aastad tagasi tekitas suurt poleemikat teema, et lasteaedade hoovides ei tohiks kasvada mürgiseid taimi. Tugevatoimelisi mürktaimi kasvab ka igas koduaias, lisaks on ohtlikud mitmed toas kasvatatavad taimed. Mõistlikum on lastele taimi tutvustada ja nende ohtudest rääkida, kui palju rõõmu tekitavad kevadlilled aiast ära kaotada. Erinevate mürktaimede tutvustamine ja nendega seotud ohtudest rääkimine võib aidata ära hoida õnnetusi. Mürktaimedest rääkides tuleks kindlasti rääkida ka esmaabist ning abi kutsumisest.
välja minna. Näiteks rahuliku füüsilise aktiivsuse tegevus on tingitud sellest, miline on ümbruskond igapäevaste toimingute ümber. Ning olenevalt sellest, kas väljas on tuuline või paistab päike, ei saa vanemad alati lastega välja mängima minna. (Roper jt 1996: 276). Poliitilis-majanduslikud tegurid mõjutavad liikumisvõimalusi, mille eest vastutab kohalik omavalitsus. Vastutatakse selle eest, kas kõikide majade hoovides isegi kõige vaesemates on olemas mänguplatsid lastele, kas lasteaedades on kehalise kasvatuse tund, et lapsed ei jääks ilma tervislikust liikumisvormist. Kohalik omavalitsus on vastutav eelkõige kohtade eest, kus saab füüsilist aktiivsust näidata ning rakendada. (Roper jt 1996: 277). 8 2. INAKTIIVSE VÄIKELAPSE TERVISEHÄIRE 2.1. Ülekaalulisuse ohjamine väikelastel
Milline mõju oli industrialiseerimisel ühiskonna arengule? (negativne) Eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks peeti masinaid (masinad tegid töö, mille varem tegid inimesed, ära palju kiiremini) Jubedad töötingimused. (Kaevandustes) Linnastumise negatiivsed küljed: Elutingimused varastes tööstuslinnades olid rasked ja antisanitaarsed. Lihtrahvas elas odavates korterites, sagely keldrites või hoovides, kus tingimused ei vastanud elementaarsematelegi vajadustele. Sellega kaasnes ka laste kõrge suremus, mis oli kohati poole suurem kui maapiirkondades. Lisaks levisid töölisklassi piirkondades, vabrikute läheduses ka epideemiad. Linnades suur kuritegevus. Rasked ja pikad tööpäevad (12-14 h) Lapstööjõu kasutamine 3 klassi- alamklass, kesklass ja kodanlus (keskklassi kõige rohkem) Haigused- süüfilis
mängimiseks ja sportimiseks. Kui lapsed osalevad täiskasvanute poolt organiseeritud spordiprogrammides, siis reegleid õpitakse ja järgitakse selleks, et sportlik tegevus oleks sobilik antud konkreetsel spordialal. Mitteformaalne, mängijate poolt kontrollitud sport Peamiselt kogu informatsioon teadusuuringutes kogutakse vaatluste ja intervjuude kaudu, mida viiakse läbi hoovides, parkides, koolistaadionitel või muudel vabadel mänguplatsidel. Uuringu tulemused on näidanud, et kui lapsed tulevad kokku ja mängivad koos, siis on nad huvitatud neljast faktorist: 1. tegevus ise, eriti siis kui tegevus on suunatud tulemusele; 2. isiklik seotus tegevusega; 3. tasavägine mängutulemus (kui võistlus on põnev või väljakutsuv); 4. võimalus leida kinnitust oma sõprusele mängijatega mängu kestel.
teatri süsteemi. Vana Tuvila teater saavutas kiiresti populaarsuse ka väljaspool Prantsusmaad. Näitlejakeskne teater, ideaaliks commedia dell'arte. Oluline on ka autoritruudus. Sõna väga oluline. 1920ndatel hakkas tegelema improvistasiooni-trupi loomisega. 1924 trupp Les Copiaus. Sulges Vana Tuvila teatri, sest majanduslikult oldi suures kitsikuses. Inspiratsiooni ammutati tsirkuse klounidelt. Eesmärgiks luua tõeline rahvateater. Keskaegsed müsteeriumid mungakloostris, linnaväljakutel, hoovides. Vaatemängulisus, massistseenid. Tuletas meelde Reinhardti monumentaalseid lavastusi. Tagasivaadates Copeau leiab, et väikese ruumi teater välistab massipubliku. Need olid vaid tehnilised laborid. See ei ole teater tõelises mõttes, sest puudus publik. Tõeline teater tuleb tuua rahvani. Nii arvas elu lõpus. Temast inspireerituna sündisid mitmed n-ö teatrilaborid 60-70ndatel (Grotowski, Brook jt). Eelistati tühja lava, elustati rituaal, mindi tagasi teatri juurte juurde.
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
Õisi, vilju, tüvekoort, lehti ja juuri kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis. 33. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder (Sambucus racemosa L. ) [ratsemósa] Racemosus kobarjas, kobarataoline. Selle 3...4 m kõrguse lopsakakasvulise põõsa kodumaa on Kesk- ja põhjapoolne Lõuna-Euroopa kuni Lääne-Aasia, kuid ta on meil laialt naturaliseerunud. Kasvab kõikjal, kuhu linnud on seemneid levitanud; prahipaikades, hoovides, majaseinte ääres, teede servades, põllupeenardel, metsalagendikel, metsistunud parkides jne. Võrsed: helepruunid, peened, looklevad, siledad, säsi helepruun. Lehed: tavaliselt (3) 5-7 lehekesega, elliptilised kuni piklikmunajad, 5......8 x 3.....4 cm, pikalt teritunud lehetippudega, lühirootsulised, jämesaagja servaga, pealt mattrohelised, alt heledamad, varapuhkevad. Õied: kollakasvalged, püstised kuni 8 cm pikkused pöörisjad õisikud, V.
Lepib tugeva varjuga. · viljadest valmistatakse marmelaadi, keedist, siirupit, veini jm 35. Punane leeder (Sambucus racemosa) ja perekond lumimari (Symphoricarpos) Sambucus racemosa - Selle 3...4 m kõrguse lopsakakasvulise põõsa kodumaa on Kesk- ja põhjapoolne LõunaEuroopa kuni Lääne-Aasia, kuid ta on meil laialt naturaliseerunud. Kasvab kõikjal, kuhu linnud on seemneid levitanud; prahipaikades, hoovides, majaseinte ääres, teede servades, põllupeenardel, metsalagendikel, metsistunud parkides jne. Kesk- Euroopa. Eestis naturaliseerunud. Punane leeder on kiirekasvuline ja vähenõudlik liik. Armastab päikesevalgust, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Taimedele ei meeldi eriti lubjarikas niiske pinnas, taluvad hästi linnatingimusi ja kärpimist. Sobib istutamiseks parkide alusrindesse, olles heaks pesitsuspaigaks laululindudele, samuti on tema viljad lindude seas maiuspalana tuntud.
rahvameditsiinis. Sordid: 'Alba'; 'Albopunctata'; 'Albovariegata';'Aurea';'Dwarf Form' 33. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder (Sambucus racemosa L. ) Racemosus kobarjas, kobarataoline. Selle 3...4 m kõrguse lopsakakasvulise põõsa kodumaa on Kesk- ja põhjapoolne Lõuna-Euroopa kuni Lääne-Aasia, kuid ta on meil laialt naturaliseerunud. Kasvab kõikjal, kuhu linnud on seemneid levitanud; prahipaikades, hoovides, majaseinte ääres, teede servades, põllupeenardel, metsalagendikel, metsistunud parkides jne. Tsoon IV. 1596. Tunnused: Võrsed: helepruunid, peened, looklevad, siledad, säsi helepruun. Lehed: tavaliselt (3) 5-7 lehekesega, elliptilised kuni piklikmunajad, 5......8 x 3.....4 cm, pikalt teritunud lehetippudega, lühirootsulised, jämesaagja servaga, pealt mattrohelised, alt heledamad, varapuhkevad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
