18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik elemendid on paigal, servomootori kolb on fikseeritud mingis asendis, vedrul 20 on 0 pingus, st ta ei ole ei kokkusurutud ega välja venitatud. Pöörlemissageduse muutumisel Pts suureneb, vihid paiskuvad laiali, varras 5 ja hoova 19 parem ots liiguvad üles. Hoova 19 vasak ots on esialgu liikumatu, kuna servomootori kolb 13, hoob 15 ja katarakti kolb 18 on fikseeritud. Hoova 19 parema otsa liikumisel üles hakkab üles liikuma ka juhtsiiber, avanevad kanalid ja surve all olev õli suunatakse servomootori kolvi peale. Kolvi alumine varras, mis on seotud küttelatiga liigub alla ja küttelatt poole. Samal ajal kolvi ülemine vars liigub samuti alla ja hoob 15 pöördub ümber reguleeritava toe 14 päripäeva
Vajaduse korral reguleeritakse nullseisule vastavat lugemit pöörates kruvikeerajaga potentsiomeetreid (kummagi fotoelemendi tarvis eraldi), mis paiknevad avades kolorimeetri paremal küljel. Nullseisu kontrollitakse enne igat uut mõõtmistsüklit. Mõõtboksis on kaks kohta küvettide tarvis. Tagumisse küvetti valatakse lahusti, eespoolsesse uuritav lahus. Küvetttide nihutamiseks valguskiire teele on kolorimeetri esiküljel hoob. Hoova asendis 1 on kiire teel küvett lahustiga, asendis 2 aga küvett uuritava lahusega. Valgusfiltri ja fotoelemendi valik toimub kolorimeetri esiküljel asetsevate lülitusnuppude asendi muutmisega. Uuritava lahuse optilise tiheduse mõõtmiseks lükatakse valguskiire teele kõigepealt küvett lahustiga (hoob asendis 1). Suletakse küvetiboksi kaas ning vajutatakse klahvile K1.Tablool ilmub vilkuvast komast vasakul sümbol 1. Selle tehtega viib arvuti mälusse korrektsiooni lahusti suhtes
Sünkronisaatori töö Neutraalne asend: Pöörde momenti üle ei kanta Sünkronisaatori töö Pöörete ühtlustamine: Toimub pöörlevate detailide pöörlemis kiiruste ühtlustamine 8 16.09.2008 Sünkronisaatori töö Sünkronisaatori lülitumisel Ühendatud asend Käikude lülitusmehhanism Käigu lülitamine Käigu valik 1.Käiguvaliku hoova võll Käigukasti 2.Käiguvaliku hoob 3. Käiguvaliku tross juhtimine 4. Käigukang 9 16.09.2008 1.Käigulülitus hoova võll Käigukasti 2. Käigulülitus hoob juhtimine 3. Käigulülitus tross 4. Käigukang Käigulülitus mehhanism Tänan tähelepanu eest 10
Edasi lõigatakse tihedast materjalist lint, mis täpselt kordab temperatuurigraafikut, mähitakse see veetavale trumlile ja paigutatakse kahe juhitava plaadi vahele. See profiildiagramm nihkub pidevalt kellamehhanismi mõjul, mis paneb pöörlema vedava trumli. Võrdlevaks elemendiks on siin täisnurkne hoob, mis võib pöörelda umber telje. Seda hooba pöörab kang, mille otsas olev rull veereb mööda nihkuva lindi serva. Igale rulli asendile vastab mingisugune kindle ahju temperatuur. Hoova vertikaalses väljalõikes asetseb mõõteriista osuti, mis termopaari kaasabil mõõdab ahju temp. Juhul kui esineb mittevastavus nõutava ja tegeliku temperatuuri vahel, puutub osuti vastu hoova ühte kontakti ja sellega pingestab täiendavamootori ankru. Mootori pöörlemine vastavas suunas nihutab klappi, mis kindlustab nõutava muutuse ahjule kütuse andmises. Selle tulemusena muutub temperatuur ahjus vajalikus suunas. Kui ahju temp vastab nõutavale, siis osuti ei puuduta hoova kontakte
Juhtmagistraal töötab järgmiselt: seisupidurit juhitakse seisupiduri kraaniga, millel on kolm asendit: sõiduasendis lastakse õhk seisupidurikraanist kiirendusklappi ja sealt edasi vedruakudesse. Samal ajal läheb ka õhk haagise pidurite juhtklappi. Varupiduriasendis liigutatakse seisupidurikraani sõiduasendist seisuasendi suunda. Kiirendusklapi juhtmagistraalis rõhk väheneb koos sellega väheneb ka rõhk vedruakudes. Ning pidurdusjõud suureneb võrdeliselt hoova liikumisega. Seisupidurikraan on seisuasendis. Haagise juhtklappi aga juhitakse uuesti suruõhk haagise juhtmagistraal tühjeneb ning haagise pidurid vabastatakse.
Kangi põhimõte, kasutamine tõsteseadmes Tungraud Kang on keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu telje või toetuspunkti. Jõu õlg on lühim kaugus rakendatud jõu ja toetuspunkti vahel. Enne kasutamist tuleb tungraua ventiilisüsteemist eemaldada õhk. Seda tehakse: avades ventiili, keerates seda 180° vastupäeva. Seejärel pumbatakse hoova abil mitu korda. Vabastusventiil tuleb sulgeda hoovaga päripäeva keerates, kuni see on täielikult kinni. Siis on tungraud kasutusvalmis. Kui tungraud on varustatud pikenduskruviga, keeratakse see lahti seni kuni tungraua pea on tõstetava koorma all. Tungraua langetamiseks keeratakse vabastusventiili ettevaatlikult vastupäeva. Tungrauda hoitakse peale kasutamist alati vertikaalses asendis, liugur, pikenduskruvi ning pump taandatuna.
· Hõõrdkatted · Plaatvedrud · Hõõrdseibid · Reguleerseib KÄIGUKAST Käigukast koosneb: · Käikude lülitusmehhanism · Vedav võll · Veetav võll · Vahevõll · Sünkronisaatorid · Hammasrattad · Tagurpidikäigu vahehammasratas · Jaotuskast Käiguvahetusmehhanism · Käigukasti kaan · Käigukang · Lülitushargid · Fiksaatorid · Lukk · Lüliti · Liugurid · Hoob · Tross · Hoova võll DIFERENTSIAAL Diferentsiaal koosneb: · Taldrikhammasratas · Teoratas · Rattavõll · Rattavõllihammasratas · Satelliithammasratas · Sattelliitide telg · Korpus · Tigu satelliidid · Lukustid RATTAVÕLLID Rattavõllid koosnevad: · Tugiäärikud · Laagrid · Rattavõlli kestad · Laagrite kinnituspuksid · Tihendid · Ratta rummid · Koonused · Muttrid · Rull laagrid · Kiilud
2. Töö käik 2.1 Proovikehade valmistamine Kaaluda 170 g vormisegu, kallata see põhjaga hülssi (1 ja 2, vt joon. 2) ning paigutada rammimisseadmesse, viia rammimisseadme langevad osad (3, mass 6,35 kg) vasakpoolse hoova abil alla ja tihendada vormisegu parempoolse hoova abil kolme löögiga. Proovikeha (5) kättesaamiseks eemalda hülsi põhi (2) ja suru abitempliga (6) hülsi ühe otsa poole. Joon. 2 Rammimisseade: 3 – ramm; 4 – juhtliist; 1 – hülss; 2 – hülsipõhi; 5 – proovikeha; 6 – tõukur (abitempel).
0-seisundi regulleerimine ja kontroll Teostame alljärgnevalt: 1. Pumbad täidetakse kütusega ja lastakse välja õhk 2. Käivituskang pannakse asendisse STOPP 3. Käsikangiga pumpame KKP kõik pumbad järiekorras läbi. Kui on kerge pumbata siis plunzer seisab o asendis, kui aga on raske pumbata siis see on märk sellest, et pump ei seisa 0 asendis Reguleerida tuleb neid pumpi millised oli raske pumbata, selleks keerame lahti kütuset kahvel – hoova kruvi ja nihutame kahvel – hooba ja pöörame plunzeri 0 – asendisse, keerame kruvi kinni ja kontrollime kohe uuesti 0 – asendit. Karl-Markus Pabos 15.LM
ning võtab iseseisvalt vastu otsuseid arvestades auto kaalu (esitelg, tagatelg ja ka kogu auto kaal). Piduristendi testirullide elektrimootorid asuvad liikuval alusel mis on omakorda ühendatud hoovastiku abil dünamomeetriga. Pärast seda kui elektrimootorid on pannud stendirullid pöörlema, hakkab arvuti kohe andmeid salvestama. Kui auto ratast pidurdatakse siis on elektrimootoril raskem piduristendi rullikuid ringi ajada ja sellega tahab elektrimootor nihkuda. Mootori alus on ühendatud hoova abil dünamomeetriga mis mõõdabki pidurdusjõudu njuutonites (kilod saame siis kui jagame mõõtetulemuse 9,81 ja ega väga palju mööda ka ei pane kui jagame lihtsustamise mõttes 10-ga). Piduristend töötab tavaliselt automaatreiimis kus testija peab täitma arvutiprogrammi poolt antavaid käsklusi mis kuvatakse kuvari ekraanile, piduristendi saab juhtida ka kaugjuhtimispuldi abil. Tehakse külmpiduritesti, mis tähendab, et pidureid testides peab piduritrumli või piduriketta
Teljevahe 2600 mm Min pöördraadius 5,1 m 9. Pidurisüsteemi iseloomustus (ajami jaotus kontuurideks, võimendi tüüp, pidurimehhanismide tüübid esi- ja tagaratastel, pidurdusjõuregulaatori olemasolu, ABS- süsteemi ülesehitus andurite ja kanalite arvu alusel. Milline on hüdroajami üldine ülekandearv) ABS PUMP Esimene ketaspidur Tagumine ketaspidur / trummel käsipidur 10. Hüdropidurisüsteemi analüüs (määrake piduripedaali ja käsipiduri hoova vabakaigu ulatus mm-tes ning määrake mitu korda on esipidurimehhanismile mõjuv jõud suurem kui piduripedaalile mõjuv jõud) 11.Üldhinnang näidisauto veermiku ja juhtseadiste ehitusele ja tehnoseisundile Veermik lihtsa ehitusega, pole palju kuluvaid detaile. Tehnoseisund: väga hea (uus)
Nõelmaatriksprinteri tööpõhimõte (1 elektrooniline juhtlülitus, 2 võimendid elektromagnetite tüürimiseks, 3 värvilint, 4 nõelu sisaldav prindipea (kirjutuspea), 5 prinditava märgi jäljend (punktmosaiik) paberil, 6 prindipeas paiknevad elektromagnetid). Õisprinter Olid kasutusel 1980-ndatel . Ratast keerutatakse kuni soovitud kirjamärk on suunatud vastu paberit. Seejärel löökhaamer (print hammer) lööb hoova vastu märgitüüpi, mis tabab trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise. Töökiirus on 30-60 märki sekundis. Miinuseks on asjaolu, et sellega ei saa printida graafikat. Seda tüüpi printerid on väga mürarikkad ja aeglased mistõttu neid enam ei kasutata. Õisprinteri tähekandur Ridaprinter Prindib terve rea korraga. Puudus: trükikvaliteet väga madal nind mürarikas ning ei saa printida graafikat. Veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk
sisselaskesüsteemi tekitava vaakumi näol. Pidurivõimendi koosneb korpusest, mille sees on diafragma. Korpus on vooliku kaudu ühendatud mootori sisselaskesüsteemiga ja jõuallika töötamise ajal tekib diafragma mõlemale poole vaakum. Mõlemale poole sel põhjusel, et võimendi sees asuv klapp on suletud. Kui juht vajutab piduripedaalile, lükatakse klapp lahti ning diafragma tagumisele küljele tekib atmosfäärirõhk (u 1 bar), mis surub diafragmat ja selle külge hoova kaudu ühendatud piduripeasilindri kolbi väljapoole. Rõhkude erinevus tekitabki võimendusefekti. Piduriklotsid Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjalide kohta kehtivad autotööstuses SAE normid. Kattematerjali koostis
omaga või konstruktsioonilt olla eraldi paiknevad. Näiteks ketaspidur sõidupiduriks, ja seal see trummelpidur seisupiduriks. Girlig süsteem: Seal toimub trumli ja klotside kulumise reguleerimissüsteem automaatselt. Tööpõhimõte seisneb selles, et kahe klotsi vahel paikneb reguleeritava pikkusega varras. Varras on tehtud kaheks osaks ja kroonmutrit keerab käsipiduri trossi külge monteeritud nurkhoob. Bendix süsteem: Seal toimub samuti pilu reguleerimine automaatselt. Selleks on hoova (4), plaat (4) alumine ots hammastatud sektoriks, mis on hambumises klipats 5-ga, mida hoiab vedru. Kui tõmmata trossist 11 hooba 14 ning sellega liigutab vaheplaadi 1 kaudu plaati 3, mis omakorda surub teist klotsi 7 vastu trumlit. Kui pilu on ettenähtust suurem, siis käsipiduri vabastamisel tõmbeplaat 1 plaati 3 alumist tsentri poole võttes hambumises uue asendi. VW kasutab klotside vahelise hoova pikendamiseks kiilu.
sõltuvalt tüübist on vedelikuvool avast A avasse B kas avatud (sele 9.10) või suletud. Silinder, mille liikumiskiirust soovitakse Sele 9.8 Mõlemasuunalise ja mõjutada mõjutab ventiili hoova 4 ühesuunalise toimega takistite kaudu. Selel 9.11 on toodud ventiili tingmärgid. ühendusskeem. Sele 9.9 Pidurdusventiil 93 Tallinna Tööstushariduskeskus Voolamist reguleerivad ventiilid Paralleelse takistiga 7 saab reguleerida
6-fiksaatori vedru 7-vahetatava elemendiga fiksaator 8-vedav 3. käigu hammasratas 9-vedav 2. käigu hammasratas 10-vedav tagasikäigu hammasratas 11-vedav 1. käigu hammasratas 12-siduri karter 13-eesmine käigukasti võll 14-vedava ülekande juhtiv hammasratas 15-teine võll 16-sateliitide telg 17-sateliit 18-pooltelje hammasratas 19-pooltelje salnik 20-spidomeetri hammasratas 21-diferentsiaali karp 22-peaülekande veetav hammasratas 23-käiguvahetusvarras 24-käiguvahetusvarda hoova kang 25-kolmekülgne käigu vahetuse kang 26-tagasikäigu kahvli fiksaator 27-tagasikäigu kahvel 28-tagasikäigu tulede lüliti 29-tagasikäigu vahehammasratas 30-tagasikäigu hammasratta telg 31-reguleeritav rõngas 32-veetav 1. käigu hammasratas 33-liikuv muhv 1. ja 2. käigu lülituseks 34-veetav 2. käigu hammasratas 35-veetav 3. käigu hammasratas 36-plokeeruv sünkronisaatori rõngas 3. ja 4. käigule 37-sisend muhv 3. ja 4. käigule 38-libisev 3. ja 4. käigu sünkronisaatori muhv
Tallates pedaali pärast mootori seiskamist, peab pedaali u 5 vajutuse ajal tunduma pehme, misjärel aga muutuma jäigaks. Pärast mootori käivitamist peab pedaali vastupanu taas vähenema. Kui auto on toodud tõstukile ja mootor seisatud, peab pedaal tunduma pehme veel vähemalt 1 min vältel. Helisignaal - Helisignaali on parem proovida väljas, teel tööpaika - nii väldite tarbetut müra ruumis. Seisupidur - Mehaanilise seisupiduri korral kontrollige hoova (või pedaali) käiku ja põrkmehhanismi tööd. Välisvalgustus - Kontrollige väliste valgustusseadmete tööd; kontrollige ka haakekonksul (kui see on olemas) paikneva pistikupesa toimimist. Kontrollige sõidutulede asendit ja asendikorrektori tööd. Sisevalgustus - Kontrollige, etkõikideuste - luukide avamisel toimib sisevalgustus korralikult. Ärge unustage ka kindalaeka valgustust. Armatuurlaua märgutuled - Kontrollige näidikuploki ja lülitusnuppude valgustust ja märgutulesid
..... “Giovane Amelia” oli salakaubavedajate laev. Nad vedasid idamaade kaupu Prantsusmaale ja Itaaliasse. Seal tööd saades seilati Livernosse, kus Edmond sai käia habemeajaja juures. Järgmisel reisil jäädi pidama Monte-Cristo saarel. Just sellele saarele oli maetud Spadade varandus. Edmond vigastas jalga ning jäi saarele ja asus varandust otsima.... Lõpuks ta leidis koopad, mis olid kahe rahnu poolt blokeeritud. Ta kasutas talle jäetud püssirohtu esimese kivi lõhkamiseks ja hoova abil sai ta koopasse sisse.... Seal ekseldes avastas ta ka varanduse. Varanduse kirstus oli kolm laegast: üks täis kuldmünte, teine täis kullakange ja kolmas täis teemante, pärleid ja rubiine. Edmond oli leidnud Spadade varanduse. Nüüd pühendas Edmond end aga kättemaksule, mis tõotas tulla magus. Ta reisis tagasi Marseillesse ja hakkas otsima oma isa, Mercedest, Danglarsi, Fernandi ja Caderousse. Loomulikult ka prokurör de Villeforti.Caderoussega
html Joonis 5.3.2 Spetsiaalne nurgamõõtja treitera teritusnurkade kontrollimiseks Joonisel 5.3.2 kujutatud nurgamõõtjat kasutatakse treitera esinurga kui ka taganurga mõõtmiseks. Ta koosneb malmplaadist 1 ja sambast 2 ning viimasel üles alla liikuvast liugurist 3. Liugurile on kinnitatud plaat 4, millele on kantud jaotused kuni 90°. Plaadile 4 kinnitatud teljel liigub vabalt hoob 5, mille alumine osa kujutab endast kahe 90° nurga all asetseva tahuga nurgamõõtjat. Hoova ülemine ots, millele on kantud märkjoon, libiseb piki plaadi 4 jaotusi. Kontrollitav treitera asetatakse põhitasapinnaga plaadile ning lõiketasapinnaga risti hoova 5 pinnale. Esinurga mõõtmisel liibub tahk 6 vastu treitera esitahku, taganurga mõõtmisel aga tahk 7 vastu treitera tagatahku. Liibumise õigsust kontrollitakse läbipaistega. Hooval 5 olev märkjoon näitab plaadi 4 skaalal mõõdetava nurga suurust.
prindilaiuse juures kuni 257 mm. Pikk: A3 põikformaadiga prindilaiuse juures kuni 420 mm. Poolpikk: vastab A4 põikformaadile (297-305 mm). Võimaldavad ka värvilist printimist, kasutades seejuures mitmevärvilist värvilinti (4-värvilist). Õisratasprinterid olid kasutusel 1980- ndatel . Kesised võimalused Tehnoloogia- "õis-ratas" printer Ratast keerutatakse kuni soovitud kirjamärk on suunatud vastu paberit. Seejärel löökhaamer (print hammer) lööb hoova vastu märgitüüpi, mis tabab trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise. 30-60 märki sekundis. Teistsuguse kirjaliigi trükkimiseks tuleb vahetada märke kandev ratas. Õisprinteri tähekandur Kokkuvõtteks: Ei võimalda printida graafikat Aeglane Mürarikas Prindib terve rea korraga Veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk perfoveokeid (nagu fotoaparaat). Printeri töökiirus 1000- 3000 rida minutis. Paber rullis Mürarikas
asendis. Kõnealused magnetid on varustatud ka käsijuhtimisega 7, mille abil on lihtne testida ventiili funktsioneerimist Mehaaniline ja käsijuhtimine Sele 8.9 Pneumaatiline- (ülemine) ja hüdrauliline juhtimine Selel 8.8 on toodud käsitsi hoovaga juhitav siiberventiil. Kuna siiber on Siibri juhtimine toimub juhtimissilindri 2 hoovaga seotud järgib siiber hoova 1 abil (sele 8.10). Siibri asend fikseeritakse liikumist. Kui juhttoime kaob liigub lukusti 3 abil. Siiber ei ole jäigalt seotud siiber vedrude 3 mõjul keskasendisse. juhtimissilindriga. Kahte juhtimis- Juhul kui ventiili juhtimisel kasutatakse silindrit vajatakse juhul kui siibril on lukustust jääb siiber peale juhttoime kaks stabiilset tööasendit ja mehaaniline kõrvaldamist valitud olekusse
0,933 : 0,740 = 1,260 5. käik 37 : 50 = 0,740 Tagurpidi käik 44 : 13 = 3,384 Spidomeetri ülekanne 12 : 20 = 0,600 5.2. Käigukasti juhtimine Käiguksti hoovastikku juhtiakse trossi abil. Tross on kinnitatud käiguvahetus hoova liigendi külge, kust omakorda jookseb tross käigukasti, mille sees juhitakse trossi abil käigukasti hoobasid ja kahvleid(sele 7). Sele 7. Käigukasti juhtimine [8] 6. KARDAANÜLEKANDED JA RATTAVÕLLID Valitud sõidukil kasutatakse püsikiirus-jäikliigend, ehk kuulvõllliigendeid ning püsikiirus- liugliigendeid, ehk tripoidliigendeid. Nende abil kantakse pöördemomenti diferentsiaalilt veoratastele(Sele 8.).
Kasutatakse ka suletud sentraalset süsteemi , see tähendab et kui süsteem ei tööta siis ka õli hüdrojaoturisse ei juhita . Sellise süsteemi hüdro pumbal on muudetav tootlikus 0- kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris kolvi aktiivne käik või traktorist viib jagaja siibri neutraalasendisse . Möödavoolu klapp jaoturis avaneb ja õli hakkab jälle tagasi paaki voolama , ning rõhk süsteemis langeb , selliselt töötavad enamik vene traktorite hüdrosüsteemid , sest need kasutavad
Emaplaat Emaplaatide liigitus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa ...
jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder, pidurdusjõu regulaator, piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond: reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond: aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta
ehitusliftid peavad olema varustatud tööorgani mehaaniliste püüdjatega, vältimaks selle iseeneslikku allakukkumist tõsteseadme katkemisel või pidurdusseadme rikke korral. Trosstõstemehhanismiga tööorganite korral kasutatakse kahte tüüpi püüdjaid: a) ekstsentikpüüdja b) kiilpüüdja. Ekstsentrikpüüdja – käivitustross on kinnitatud tõstetrossi külge ja hoiab ekstsentriku eemal masti juhtpinnast. Tõstetrossi katkemisel käivitustross vabaneb ja vedru pöörab hoova abil ekstsentrikku päripäeva, viies ta hetkeliselt kontakti masti juhtpinnaga, takistades sellega lastiplatvormi alla liikumist. Kiilpüüdja – töötab inertsi põhimõttel. Tööplatvormi järsul allaliikumisel jäävad kiilud inertsi tõttu paigale ja surutakse kaldsoonte poolt vastu masti juhtpinda. Hammaslatt tõstemehhanismiga tööplatvormidel kasut automaatseid kiiruse regulaatoreid. 4. Iseliikuvate ja autotõstukite kasutusala ja liigitus ning nende põhiparameetrite üldistatud
põhjustada emmakumma läbipõlemist. Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor fikseeritakse kindlalt paika. Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus ZIF (Zero Insertion Force, nullsisestusjõud). Hetkel on lauaarvutite jaoks kolme sorti pesadega plaate: Socket 370, mis mõeldud Pentium III, vanema seeria Celeronide ning VIA Cyrix protsessorite jaoks. Socket 478, mida kasutavad Pentium 4 ning uuemad Celeron protsessorid. Socket A, mis on kasutusel AMD Athlon protsessorite puhul.
langetada . Kasutatakse ka suletud sentraalset süsteemi , see tähendab et kui süsteem ei tööta siis ka õli hüdrojaoturisse ei juhita . Sellise süsteemi hüdro pumbal on muudetav tootlikus 0- kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris kolvi aktiivne käik või traktorist viib jagaja siibri neutraalasendisse . Möödavoolu klapp jaoturis avaneb ja õli hakkab jälle tagasi paaki voolama , ning rõhk süsteemis langeb , selliselt töötavad enamik vene traktorite hüdrosüsteemid , sest need kasutavad rõhutekitamiseks hammasratas pumpasid , mille
kõrgsurvepumbad Lõpuga reguleerivatel klapp-pumpadel on lisaks imiklapile plunžeri tõukurilt juhitav ülelaskeklapp. 1.takt 6 Plunžeri allaliikumisel avaneb imiklapp ja plunžeripealne ruum täitub kütusega. 2.takt Plunžer liigub ASS-st ÜSS-i poole. Imiklapp sulgub plunžeri tekitatud surve mõjul ja algab kütuse surumine kõrgsurvetorusse. Samal ajal liigub ülelaskeklapi hoova vasak ots koos tõukuriga üles, vähendades lõtku tõukuri ja ülelaskeklapi sääre vahel. Kui lõtk muutub nulliks, avab ülelaskeklapp ülevoolu ja lõpeb kütuse surumise pihustile. Seega on ülelaskeklapi ülesandeks silindrisse antava kütuse tsüklilise koguse reguleerimine enne plunžeri jõudmist oma ÜSS-i. Lõpuga reguleerivatel KKP-del on kütuse silindrilise andmise eelnurk
miini ülesleidmise raskeks. (http://members.multimania.nl/lexpev/studies.html, 8.15.2009) Tankitõrjemiin TM-35 (Lisa 11) oli ristkülikukujuline Nõukogude Liidu miin, mida kasutati II maailmasõja ajal. Miinil oli metallist kest. Miini kest oli ristkülikukujuline, millel oli kandmise käepide küljel ja suur kõrgendatud rõhkplaat keskel. Piisav surve rõhkplaadi keskele surub alla ühe otsa kiigelaua taolise hoova, mis eemaldab kaitsenõela MUV sütikust, mis vabastab lööknõela ja mis omakorda paneb miini plahvatama. Miini põhilaeng koosnes 200 g TNT, mis oli pakitud metallist kesta sisse. (http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page, 3.16.2010) Tankitõrjemiinid TMD-44 ja TMD-B on lihtsad ristküliku kujulised Nõukogude Liidu puidust kestaga miinid. Neid mõlemaid miine kasutati II maailmasõjas. Mõlemad miinid on ehituselt üsna sarnased, ainus erinevus oli sütiku mehhanism
tõmmatakse kinni eelpingega. Vedava hammasratta võlli laagrite eelpinge loob tekgkoormus, mis tekib vedava hammasratta kinnikeeramisel. Laagrite pinge reguleeritakse laagrite sisemiste rõngaste vahele asetatavate tihenditega. Laagrite eelpinge suurust kontrollitakse võlli laagritel pöörlemist takistava momendi järgi. Selleks tuleb tuleb peaülekande korpuse otsmuhv kinnitada kruustangide vahele ning, kinnitatud võlli ääriku avasse dünamomeetri konksu või liigutava raskusega hoova, panna võll pöörlema. Selle juures tuleb võlli pöörlemis takistuse suurus lugeda dünamomeetri või haava skaalalt mitte liikumise algmomendil vaid võlli püsival pöördumisel. Korrutades võlli pöörlemiseks vajaliku jõu kilogrammides konksu kinnituskoha ja võlli telje vahelise kaugusega (raadiusega) meetrites saame võlli pörlamist takistava momendi suuruse. Kui laagrite pöörlemistakistus on normi piires, tuleb mutri asend võlli suhtes märkida kärnidega.
põhjustada emma–kumma läbipõlemist. Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka plastist hoob, mis tuleb protsessori sisestamiseks üles tõsta ning mille allasurumisel protsessor fikseeritakse kindlalt paika. Hoova ülestõstmisel vabanevad protsessori jalad ja teda on kerge pesast eemaldada, siit ka seda tüüpi pesade nimetus ZIF (Zero Insertion Force, nullsisestusjõud). Hetkel on lauaarvutite jaoks kolme sorti pesadega plaate: Socket 370, mis mõeldud Pentium III, vanema seeria Celeronide ning VIA Cyrix protsessorite jaoks. Socket 478, mida kasutavad Pentium 4 ning uuemad Celeron protsessorid. Socket A, mis on kasutusel AMD Athlon protsessorite puhul.
FM – raskuse massi poolt tekitatud jõud; a1 – ülekandetegur; zo – seadevedru 3 eelpingestatus; Raskus riputatakse jäiga tsentri külge selleks, et vähendada anduri staatilist ebaühtlust ja laeva kreeni mõju. Veenivoo tase reguleeritakse vedruga 3. 21/27 jklng3.sxw Joonis 0.2.25. Vee tasapinna muutus toob endaga kaasa membraanile mõjuvate jõudude tasakaalu rikkumise, selle läbipainde ja hoova 4, mis on seotud reguleeriva organiga, proportsionaalse liikumise. Nivoo membraananduri eeliseks on hea tundlikkus ja soojusinertsi puudumine. Tema tööd ei mõjuta rõhk katlas, kuna see mõjub membraanile mõlemalt poolt. Laeva lengerdamise mõju andurile saab vähendada drosselklapi 7 paigaldamisega. Termohüdraulilised nivooandurid. Termohüdraulilised andurid (joonis 0.2.25c) koosneb terastorust 8, mis kinnitatud ribidega katte 9 sisse
6-fiksaatori vedru 7-vahetatava elemendiga fiksaator 8-vedav 3. käigu hammasratas 9-vedav 2. käigu hammasratas 10-vedav tagasikäigu hammasratas 11-vedav 1. käigu hammasratas 12-siduri karter 13-eesmine käigukasti võll 14-vedava ülekande juhtiv hammasratas 15-teine võll 16-sateliitide telg 17-sateliit 18-pooltelje hammasratas 19-pooltelje salnik 20-spidomeetri hammasratas 21-diferentsiaali karp 22-peaülekande veetav hammasratas 23-käiguvahetusvarras 24-käiguvahetusvarda hoova kang 25-kolmekülgne käigu vahetuse kang 26-tagasikäigu kahvli fiksaator 27-tagasikäigu kahvel 28-tagasikäigu tulede lüliti 29-tagasikäigu vahehammasratas 30-tagasikäigu hammasratta telg 31-reguleeritav rõngas 32-veetav 1. käigu hammasratas 33-liikuv muhv 1. ja 2. käigu lülituseks 34-veetav 2. käigu hammasratas 35-veetav 3. käigu hammasratas 36-plokeeruv sünkronisaatori rõngas 3. ja 4. käigule 37-sisend muhv 3. ja 4. käigule 38-libisev 3. ja 4. käigu sünkronisaatori muhv
19. Rikkevoolukaitse- seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse. Hakab tööle siis, kui vool ettenähtud ahelast kõrvale kaldub, s.t ka siis, kui see tungib inimesse. Seade lülitub välja enne, kui inimene saab eluohtliku elektrilöögi. Rikkevoolukaitse lülitab sel juhul seadme lihtsalt välja. Pärast liigvoolu katkestamist lülitatakse ta vastava hoova või nupu abil uuesti sisse. Rikkevoolukaitsmete nimirakendus 30 mA. Ükski isoleermaterjal pole ideaalne ning seetõttu tekib normaaltalitluses isegi korras elektriseadmetes ja -võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraal juhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Korras isolatsiooni puhul on lekkevool väike. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, s.o
2. Mehaanika Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. 2.1 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, satelliitide raamist ja kroonrattast. Satelliitide raamis on tavaliselt 3...5 satelliithammasratast. Planetaarülekandel
Kristel Eslas. PM-20 iseseisev töö Esitada hiljemalt esmaspäev 23.11.2020 Kasutades kombaini manuaali leida vastused. http://manuals.deere.com/omview/ OMZ93235_21/?tM=HO (link tahvlis). Esitada meili teel [email protected] või kirjalikult 1) Kombaini igapäevane määrimine ja hooldus. 2) Kombaini hooldus hooaja lõpus 3) Nimetada nupud JD kombaini juhtkonsoolil ja juhtkangil 1) Heedri käivitamise ja kaldtransportööri reversori lüliti. 2) Separaatori rakenduslüliti. 3) Harvest Smart™-i etteandekiiruse aktiveerimise nupp (sõltuvalt varustusest.) 4) Mootori pöörlemissageduse nupp. (kõrge.) 5) Mootori pöörlemissageduse nupp. (keskmine.) 6) Mootori pöörlemissageduse nupp. (madal.) 7) 3. käigu nupp. (sõltuvalt varustusest.)1 8) 2. käigu / ProDrive™-i režiimi 2 nupp.(sõltuvalt varustusest.)2 9) 1. käigu /ProDrive™-i režiimi 1 nupp. (sõltuvalt varustusest) 2 10) Parkimispiduri nupp (sõ...
Kiirendus 0-100 km/h on 30 Editionil 6,8 s (6,6 s DSG'ga) ja tippkiirus on 245 km/h. Golf 5 Fahrenheit edition 2006. aasta oktoobris lasti Playboy häärberis välja Fahrenheit edition GTI ja GLI mudelitest. Need olid esimesed spetsiaalselt Põhja-Ameerika jaoks tehtud eriseeria GTI ja GLI mudelid. GTI Fahrenheit eristub tavalisest GTI-st Lamborghini Gallardo oranzi värvi, spetsiaalse Fahrenheiti logo, pühendusega plaadiga roolil, kerevärvi sisemuse, oranzi õmblustega DSG hoova, rooli, käsipiduri pideme, põrandakatete (punane GTI logo on eemaldatud) ja erivärvi 18" Charleston velgede poolest. Fahrenheiti mudel oli saadaval ainult DSG käigukastiga. Kokku toodeti Fahrenheiti mudelit GTI-d 1200 tk (Kanadasse 150) ja GLI-d 1200 tk (ei olnud Kanadas saadaval). USA-s maksis Fahrenheiti mudel alates 27 665 USA dollarit. Golf 5 GTI W12-650 Volkswagen eemaldas katte GTI W12-650'lt GTI Festivalil Wörthersee's Austrias 2007. aasta mais
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
raiskav. Käpa ettevalmistamine. Esmalt tuleb kontrollida, et käpa (joon. 3) kõri oleks sobiv traadi läbimõõduga. Kui kõri ei sobi, tuleb see vahetada sobiva vastu. Joon. 3 Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks Etteanderulli reguleerimine. Etteanderullil tuleb valida sobiv soon kasutatava keevitustraadi jaoks. Selleks tuleb: ·lahti keerata traadi etteandmistugevust reguleeriva hoova kruvi ja vabastada traadi survekäpp; ·eemaldada survekäpp, keerata lahti etteanderulli fikseeriv mutter ja eemaldada klamber. Meeles tuleb pidada, et mutril on vasaku käe keere; ·kohanda etteanderull kasutatava traadi läbimõõdule ja aseta etteandemehhanismi teised osad oma kohale. Traadi etteandmine. ·Traadikeral (joon. 4) tuleb lahti keerata ja eemaldada kera hoidev mutter ja seib. Traadikera pidurimutrit ei tohi eemaldada. Joon. 4
seisukohalt piisav, kuid mitte raiskav. Käpa ettevalmistamine: Esmalt tuleb kontrollida, et käpa (joon. 3) kõri oleks sobiv traadi läbimõõduga. Kui kõri ei sobi, tuleb see vahetada sobiva vastu. Joon. 3 Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks: Etteanderulli reguleerimine. Etteanderullil tuleb valida sobiv soon kasutatava keevitustraadi jaoks. Selleks tuleb: • lahti keerata traadi etteandmistugevust reguleeriva hoova kruvi ja vabastada traadi survekäpp; • eemaldada survekäpp, keerata lahti etteanderulli fikseeriv mutter ja eemaldada klamber. Meeles tuleb pidada, et mutril on vasaku käe keere; • kohanda etteanderull kasutatava traadi läbimõõdule ja aseta etteandemehhanismi teised osad oma kohale. Traadi etteandmine: • Traadikeral (joon. 4) tuleb lahti keerata ja eemaldada kera hoidev mutter ja seib. Traadikera pidurimutrit ei tohi eemaldada. Joon. 4
Kiirendus 0- 100 km/h on 30 Editionil 6,8 s (6,6 s DSG'ga) ja tippkiirus on 245 km/h. 5.6. Golf 5 Fahrenheit edition 2006. aasta oktoobris lasti Playboy häärberis välja Fahrenheit edition GTI ja GLI mudelitest. Need olid esimesed spetsiaalselt Põhja-Ameerika jaoks tehtud eriseeria GTI ja GLI mudelid. GTI Fahrenheit eristub tavalisest GTI-st Lamborghini Gallardo oranzi värvi, spetsiaalse Fahrenheiti logo, pühendusega plaadiga roolil, kerevärvi sisemuse, oranzi õmblustega DSG hoova, rooli, käsipiduri pideme, põrandakatete (punane GTI logo on eemaldatud) ja erivärvi 18" Charleston velgede poolest. Fahrenheiti mudel oli saadaval ainult DSG käigukastiga. Kokku toodeti Fahrenheiti mudelit GTI-d 1200 tk (Kanadasse 150) ja GLI-d 1200 tk (ei olnud Kanadas saadaval). USA-s maksis Fahrenheiti mudel alates 27 665 USA dollarit. 14 12.12
Tema haru on ühenduses servovedru 1 liikuva poolega. Joonis 22:Servovedru töö. A. geomeetriline telg. 1.servovedru. 2.siduripedaal. 17 Kui sidur on ühendatud (nagu on kujutatud joonisel), asub servovedru 1 geomeetriline telg A siduripedaali hoova 2 sõrme pikiteljest kõrgemal ja hoiab pedaali paigal. Kui aga pedaalile 2 rakendub jala jõud ja hoob 2 pöördub sõrmel, jääb servovedru telg B sõrme pikiteljest madalamale. Nüüd tekitab servovedru 1 siduripedaali hooval 2 vastupidise suunaga Joonis 23:Servovedru töö. pöördemomendi, mis kergendab siduri A. geomeetriline telg, B. geomeetriline lahutamist ja lahutatud olekus hoidmist. telg.
vastab seadme tootja poolt lubatud maksimumkoormusele. Kaitseventiil, mis hoiab ühtlast langemisskiirust vastavalt kehtivaile normidele, sõltumata koormuse raskusest. Ohutusseade, mis kaitseb juhuslike ja riketest tingitud allalaskmise eest. 7.0 Tõstuki töökorda seadmine Pärast masina komponentide väljavõtmist pakendist kontrollige, kas kõik osad on olemas ja kahjustamata. Pärast seda valmistage tõstuk tööks ette. A) Keerake lahti kinnituskruvi (1 Tabel 7), mis asub tõstuki hoova ühenduspesa küljes (tabel 7). B) Pistke juhthoob ühenduspessa, mis asub tõstuki peal. C) Suruge hoob pessa (3 tabel 7), mehhaanilise tõkiseni. D) Keerake eelnevalt lahtikeeratud kruvi (1 tabel 7) sisse, milleks keerake juhthoova auk kruvi poole ja juhthoova käepide jääb tõstuki teljega risti. Seadme valmistaja ei saa vastutada ühegi kahju eest, mis tuleneb eelneva juhise mittetäitmisest. Juhiste eiramine võib katkestada seadmele antud garantii. TABEL 7 8.0 Kasutamine
Päästepaat, täispuhutav päästeparv ja metallist või plastikust jäik päästeparv, täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat. Päästepaadi veeskamine: Free-Fall ehk vabalangemine ja parda pealt lastav. Free-fall asub laeva ahtris, antakse rileiss vuuk ära, stopper antakse ka lahti ja paat praktiliselt kukub vette. Parda pealt lastav: paaditaavet vabastatakse kinnitusest hoova abil, paat vabastatakse naitoividest, paat püsib paigal ainult lintpidurite abil. Paadi veskamiseks antakse järgi lintpidur ja paat eemaldub taavetist, ühesiivilise ploki aas vabaneb sarvest. Ära hoidmaks paadi lööke veeskamisel vastu laeva parrast, kasutatakse veeskamistalide alumise siivi ja paaditaaveti vahele paigutatud kahesiivilist tali. Päästeparve veeskamine: Ise avanevad, laev
automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu. Andur asub tavaliselt käigukastist väljaspool käiguvalitsa hoova küljes. Anduriga on liidetud veel lüliti, mis katkestab käiviti juhtahela vooluringi. Turvalisuse suurendamiseks on auto käivitamine võimalik ainult käiguvalitsa P ja N asendites. Joonis 5. Käiguvalits 2.2 Planetaarülekanne Automaatkäigukastides muudetakse ülekandearvu planetaarülekannete abil. Planetaarülekanne koosneb päikeserattast, satelliitide raamist ja kroonrattast. Satelliitide raamis on tavaliselt 3...5 satelliithammasratast
Analüüsimeetod keerukate poliitiliste alternatiivide süsteemseks uurimiseks aitamaks otsustajatel määramatuse tingimustes valida avaliku sektori tegevuse eelissuunda. Poliitikaanalüüsi on otstarbekas kasutada kui probleem puudutab näiteks sotsiaalseid küsimusi, kui eksisteerib vastandlikke huvisid ja on vaja võrrelda võrreldamatuid väärtusi. Poliitikaanalüüsi eesmärgiks on saada üksikasjalik ülevaade probleemist, võimalikest lahendustest ja nende mõjudest. Kaks peamist hoova 1. infokogumine poliitika kasutegurite ja võimalike tagajärgede kohta 2. poliitika alternatiivide kaalumine Osalt teadus, osalt poliitiline otsus Eeldab teadusliku teadmise toomist poliitikategemisse Kirjeldav teave (empiiriliste faktide kogumine) ja normatiivne hinnang (väärtustel põhinev) Reeglina ei saa redutseerida pelgalt valemiks Sageli kaasatud poliitikaanalüüsi ka kodanikud Wicked problems ehk enamus avaliku poliitika küsimusi on keerulised ja vastuolulised
Meekond on kinnitatud rihmadega seljaga sõidu suunas. Ei tohi kanda kiivreid jms, mis võivad vabalangemise korral ohustada end või kaassüitjaid. Päästepaadi veeskamine: Free-Fall ehk vabalangemine ja parda pealt lastav. Free-fall asub laeva ahtris, antakse rileiss vuuk ära, stopper antakse ka lahti ja paat praktiliselt kukub vette. Parda pealt lastav: paaditaavet vabastatakse kinnitusest hoova abil, paat vabastatakse naitoividest, paat püsib paigal ainult lintpidurite abil. Paadi veskamiseks antakse järgi lintpidur ja paat eemaldub taavetist, ühesiivilise ploki aas vabaneb sarvest. Ära hoidmaks paadi lööke veeskamisel vastu laeva parrast, kasutatakse veeskamistalide alumise siivi ja paaditaaveti vahele paigutatud kahesiivilist tali. • Traalpüügiga tegeleva laeva tuled, päevamärk ja udusignaal.
Pumppihustis on kütuse pihustusseade ja kütusepumbaelement ehitatud ühtsks agregaadiks ja asetatakse vahetult igale silindrile eraldi.Silindrisse pritsitava kütusehulga reguleerimine toimub pumbapumppihusti plunžeri pööramisega hammaslati abil.Üksikute silindrite pumpelementide töö on omavahelkooskõlastatud juht hoovas - tikuga.Kütuste silindrissepritsimise algus kooskõlastatakse iga vastava silindri tõukurivarda pikkuse reguleerimisega. Kütuselatt on hoova kaudu ühendatud koormusregulaatoriga. Pumppihustite eelised: saab loobuda kõrgsurve torudest lihtsam reguleerida ÕLITUSSÜSTEEM 1 Detailide kokkupuutepindade määrimine, et vähendada nende vahelist hõõrdumisi 2 Detailide jahutamine 3 Pesemine Detailide määrimisviisid võivad olla kas: 1 Koht määrimine plassete määrdeainetega ehk solidool (tehniline vaseliin, nn tavott), määrimiseks kasutades solidoolipritsi või solidoolitoose
ühendamiseks maandusjuhi ning maanduriga. 51.Rikkevoolukaitse- eesmärk on lülitada voolu lekke korral kaitstav ahel välja. See on seade, mis hakkab tööle siis, kui vool ettenähtud ahelast kõrvale kaldub, s.t ka siis, kui see tungib inimesse. seade lülitub välja enne, kui inimene saab eluohtliku elektrilöögi. Rikkevoolukaitse lülitab sel juhul seadme lihtsalt välja. pärast liigvoolu katkestamist lülitatakse ta vastava hoova või nupu abil uuesti sisse.. Rikkevoolukaitsmete sagedasim nimirakendusvool on 10 või 30 milliamprit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
