Tõde ja Õigus II Terve tekst
Päitsik oma mudase jala ja virutas lüpsiku ainsa hoobiga ümber, sest hommikul oli Mari jätnud
tema lõhkenud nisad rasvamata.
,,Ennem oleks võind selle piima põrsad või vasikad saada," lõpetas Mari Päitsiku siunamise ja
lisas õpetlikult juurde: ,,Seal ta nüüd on see vanainimese rõõm ja naer: piim maas ja kõik ilma.
Mine naera ja rõõmusta veel!"
Ja nõnda ei saanud Vargamäe Mari ka sel pühapäevaõhtul naerusuul magama.
XX.
Õppetöö oli härra Mauruse asutises juba täies hoos, kui Indrek jõudis sügisel linna. Nagu üldse
seni, samuti ta jäi ka tänavu pisut hiljaks. See oli juba nähtavasti tema saatuslik osa siinilmas.
Indreku pärale jõudes oli härra Maurus ise parajasti all suures toas, sest ta lahendas
mingisugust Tigapuusse ja vürstisse puutuvat asja, kes olid saanud suuriks sõpradeks
suvevaheajal, mille nad mõlemad veetnud siin. Nemad käisid nüüd ikka kahekesi üheskoos,
kasutades linnas vürsti raha ja Tigapuu kogemusi