GUSTAV KLIMT 2013 GUSTAV KLIMT (1862-1918) · Oli Austria maalikunstnik , sümbolist. Sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. 1879. aastal astus Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I'lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ning 1897. aastal ka president. Seotuks jäi selle setsessiooniga kuni aastani 1908. 1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida Viini Ülikooli Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali.
Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu. Radoon ja selle tütarisotoobid emiteerivad peamiselt alfakiirgust. Radoon pärineb maapinnas ning kivimites. Radoonis ka esineb natukene uraani. Uraani radioaktiivsest lagunemisest alguse saanud radioaktiivsete isotoopide lagunemisreas tekib seitsmenda isotoobina radoon. Gaasilise oleku tõttu liigub radoon vabalt pinnases, võib jõuda atmosfääri ning tungida hoonetesse". [5] ,,Radoon satub hoonetesse, kui siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas või vundamendis olevate pragude ning avade kaudu. Näiteks avad torustiku või juhtmete jaoks. Kuna rõhk hoonetes on tavaliselt madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. Radoon põhjustab ka tervisekahjustusi. ,,Radoonist põhjustatavad tervisekahjustused tulevad siis kui oled elanud väga kaua suure
Rännanud mööda rahvusvahelisi mereteid ja nüüd laialt levinud putukad.Vajadus sooja ja niiskuse järele sunnib neid parasvöötme kliimaga maades hoonetes elama. Putukaid võib leida väga erinevatest kohtadest, näiteks elamukvartalites, hotellides, haiglates ja teistes institut-sioonides, toitlustusasutustes, loomaaedades ning samuti laeva pardal. Sooja kliimaga maades võib neid kohata välistingimustes. Sipelgad võivad tungida hoonetesse (näiteks seinapragudesse, aknavahedesse, lao-ruumidesse jne), taimedesse ja steriilsetesse varudesse. Putukate parved poevad hoonetesse läbi juhtmete (näiteks läbi soojus-ja elektrijuhtmete). Sipelgad saavad vett kraanikausi ja tihendite ümbrusest (näiteks aknad, seinad jm). Sipelgad võivad kaua elada madala temperatuuriga tingimustes tänu töölistele, kes jätkavad toidu otsimist.Minimaalne temperatuur normaalseks eluks on 18 0 C ja kõige soodsam 300 C
valdkonnad 2. põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide sissevedu 3. Reisi- ja transporditeenuste impordi Netoeksport 904 miljonit eurot, mis on 3,5 protsenti SKP-st (2018) Eratarbimine kasvas 4,6 protsenti, sest olid muutused maksusüsteemis Investeeringud Aasta kokkuvõttes suurenesid investeeringud 3,3 protsenti Valdkonnad 1. mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse 2. kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse Valitsussektori suurenesid 2018. aastal 0,3 protsenti lõpptarbimine Anna loetud artikli ja täidetud tabeli põhjal hinnang Eesti majandusele 2018. aastal: 1. Millised valdkonnad andsid kõige suurema panuse Eesti majanduskasvule? 2. Millised valdkonnad pidurdasid 2018. aastal kõige enam Eesti majanduslikku arengut
INFRAHELI Infraheliks nimetatakse helilaineid sagedusega alla 16 Hz. Õhus on nende lainete pikkus üle 20 meetri. Infraheli võib tekkida tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete), plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemise ja äikesega ja mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel. Kuna infraheli on suure lainepikkusega, levib see mitmesugustes keskkondades (ka maakoores) peaaegu nõrgenemata. Infraheli paindub kergesti sellliste takistuste taha, mille mõõtmed on samas suurusjärgus infraheli lainepikkusega. Vähese neeldumise ja suure paindumise tõttu tungib infraheli kõikjale - hoonetesse, maa sisse, vette. Infraheli raskesti avastatav, sest tavalised mikrofonid ei registreeri seda. Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasa...
Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad. Juttselg-hiir hoolib rohkem loomsest toidust - putukatest, tigudest ja ussidest, kuid ta ei ütle ära ka seemnetest, viljateradest, pungadest ja taimevartest. Talveperioodiks, kui värsket taimtoitu kusagilt võtta ei ole, kogub ta omale tagavarasid. Talvel, kui ilmad külmad ja elu karm, võivad juttselg-hiired hulgaliselt ka hoonetesse tungida. Nagu kõik hiired, on ka juttselg-hiir viljakas loom, kes poegib suve jooksul 3...4 korda. Sigimisperiood algab juba aprillis ja võib lõppeda alles oktoobris. Korraga tuuakse ilmale 3...9, isegi kuni 11 poega, kes sündides on paljad ja armetud ning kaaluvad kõigest paar grammi. Hiirepojad kasvavad kiiresti ning nende silmad avanevad 10...12 päeval ja imetamine kestab 2 nädalat. Suguküpsuse saavutavad noored hiired juba 2 kuu vanuselt
Nende menüüs on ka sisalikud ja hiired, vahel isegi mõni linnupoeg. Ta saab alla kugistada oma peast suuremaid saakloomi. Nastik sööb ainult elussaaki. Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu. Elupaik Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades kas üksikult või mitmekesi koos. Väljumise aeg oleneb õhutemperatuurist.
uuendustega kunstis. Ta on tuntud just visionäärina arhitektuurse monumentaalkunsti vallas. Ta on eksperimenteerinud ja loonud innovaatilistes, unikaalsetes tehnoloogiates mini- ja monumentaalskulptuure. Tema diplomitöö Eesti Kunstiakadeemias 1984. aastal (liikuva laserjoonega kvartsklaasskulptuurid) pälvis suure tähelepanu ja oli unikaalne lähenemine omas ajas. Elulugu Loonud monumentaaltöid ja valgusskulptuure avalikesse hoonetesse ja eramutesse Eestis, Soomes, Rootsis, Belgias, USAs. Kavandanud üle 30 klaas- monumentaalteose. Esinenud näitustega, ettekannetega ja konverentsidel üle maailma. Esinenud näitustega Tallinnas, Malmös, Helsingis, Brüsselis ja New Yorgis. Meeli Kõivast avaldatud pikemad artiklid rahvusvahelistes ajakirjades: * Helene Waiss "Stained Glass Quarterly of America", * Thomas Lawrence "Manhattan Arts International", * Vicky Kastanias "The World of Glass".
Gustav Klimt Elulugu Gustav Klimt (14. juuli 1862 – 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik ja sümbolist. Gustav Klimt sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena. Ema oli Anna Klimt. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses. 1879. aastal astus noor Gustav Klimt Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus ta õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I’lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. 1890. aastate alguses kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ning jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni. Lisaks, Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ni...
· plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemise ja äikesega; · mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel. Kuna infraheli on suure lainepikkusega, levib see mitmesugustes keskkondades (ka maakoores) peaaegu nõrgenemata. Infraheli paindub kergesti sellliste takistuste taha, mille mõõtmed on samas suurusjärgus infraheli lainepikkusega. Vähese neeldumise ja suure paindumise tõttu tungib infraheli kõikjale - hoonetesse, maa sisse, vette. Infraheli raskesti avastatav, sest tavalised mikrofonid ei registreeri seda. Infraheli mõju inimestele Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist. Selle põhjuseks on asjaolu, et inimeste siseorganid (süda, kopsud, magu, sisekõrv jne.) võnguvad sagedustega 3 - 12 Hz. Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi.
Lühidalt Stalinistlikest hoonetest ja Hrustsovkadest essee 48. aastal võeti vastu uus Leningradi generaalplaan. Pearõhk pandi linna ajaloolise keskuse taastamisele, et likvideerida sõjapurustused. Uusehitiste jaoks nähti ette eraldi äärelinnarajoonid. Uushooned pidid olema valdavalt mõnekorruselised majad. Kuna puudus tehnika ja inimesi leidus oli mõnekorruselisi maju lihtsam ehitada põhjusel et kahekorruseliste hoonete püstitamine ei nõua erilist ehitustehnikat. Arhitektidel tuli luua selliseid arhitektuurseid teoseid, mis oleksid väärilised Stalini epohhile. Nendeks olid Stalinistlikud majad soliidsed, umbes kuuekorruselised, sotsialismi-ajastu igavikulisuse sümbolid. Tavaline korter oli 2-toaline, pindalaga 55-60 ruutmeetrit. Neid kortereid iseloomustasid kõrged laed (3-3,5 m). Hiljem hakati seda stiili tundma nimetuse all totalitaarne ampiir. Tallinnas leidub taolisi kortereid Stockmanni kaubamaja lähistel. Vastavad nõuded olid...
Esmaabi korraldus Koolis ei ole arstikabinetti ja ei saa kohe anda esmaabi kui siis ainult köögitundides kuna seal on esmaabi kapid ,aga upal koolis on vist see arstikabinet . KODUAPTEEK Palavikualandaja: paracetamol, ibuprofen või aspiriin (kõik toimivad ka palavikualandajana, lastel valikravimiks paracetamol) ettevaatusega tuleks neid kasutada verehaiguste,seedetraktihaiguste ja südamehaiguste põdejail. Paratsetamool (küünal, siirup, tablett). Kraadiklaas Köha korral: rögalahtistid broomhexin , ambroxol (Brontex), luuderohupreparaadid (Hedelix, Prospan) jpt. Köhapärssijad: okseladiintsitraat (Paxeladine), pentoksoksyveriintsitraat (Toclase). Lokaalsete köharavimitena toimivad külmetusbalsamid, pipraja sinepiplaastrid, hanerasv ja mesi. Kurguvalu korral: kurgusprayd (Hexoral,taruvaik+saialill, astelpajuõli), erinevad imemistabletid ja ...
Tema pisikesed jalad on liiga nõrgad ja tiivad liiga pikad, et maast hõlpsasti õhku tõusta. Noorlinnud saavad pesitsemisküpseks nelja-aastaselt. Vapustav, aga kuni selleni veedavad nad kogu aja õhus, kordagi maandumata või õrrele laskumata. Piiritajad vajavad sooja ilma, et hankida piisavalt lendavaid putukaid, nõnda veedavad nad Põhja-Euroopas ainult kolm kuud. Nad saabuvad maikuu alguses Kesk-Aafrikast ja ehitavad kirikutornidesse või kõrgematesse hoonetesse kõrtest ja süljest pesa. Noored piiritajad jäävad sõltuvalt ilmaoludest pessa 37-56 päevaks. Kui ilm on liiga külm, vajuvad nad tardunne umbes talveunetaolisse seisundisse mille ajal neil pole vaja süüa, kuni tingimused paranevad. Piiritajad alustavad tagasiteed juuli keskel, enne kui ööd liiga külmaks muutuvad.
Igal korpusel ja korrusel on vähemalt kaks üksteisest sõltumatut ja nõuetekohaselt märgistatud evakuatsiooniväljapääsu, mis suunavad tulekindlatesse trepikodadesse ja sealt otse välja. Evakueerumise ja evakueerimise võimalusi ühest tuletõkkesektsioonist teise või muusse ohutusse kohta ehitises Kõik hooned on eraldi seisvad tuletõkketsoonid. Hooned on jagatud tuletõkkesektsioonideks nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Inimesi on võimalik evakueerida tulekoldest kaugematesse hoonetesse. Esmased tulekustutusvahendid ja tuleohutuspaigaldised ja nende asukohad: automaatne gaas-tulekustutussüsteem serveriruumides, on mõeldud tulekahju kustutamiseks ja lokaliseerimiseks selle algusjärgus. Vajalik kustutusaine (gaas) asub kahes 50 kg balloonis, mis paiknevad serveriruumi ukse taga. Enne gaaskustutussüsteemi rakendumist peavad kõik inimesed olema serveriruumist lahkunud, sest kustutusgaasid suruvad
kontot või sarimõrvarid/psühhopaadid tunneb ära selle järgi, et nad ei kasuta internetis sotsiaalvõrgustikke. Samas on tõenäoline, et kriminaalse taustaga inimeste interneti kasutamise eesmärgid on teised. Näiteks kasutavad nad internetti selleks, et välja otsida või valida oma uued ohvrid. Eelkõige võiks see olla seksuaalkurjategijate puhul, kes lepivad kokku kohtumisi. Teisalt on võimalik, et kogutakse infot teatud kuritegude sooritamiseks teiste inimeste kaudu, näiteks teatud hoonetesse sisse pääsemiseks koode, mida inimesed oma ettevaatamatusest jagavad. Otsingusüsteemide kaudu on ilmselt võimalik suhteliselt lihtsalt leida infot, kuidas mõnda kuritegu sooritada. Seega on võimalik, et kurjategijad kasutavad internetti ettekavatsetud kuritegude sooritamiseks, et tõsta nende kuritegude edukust kurjategija vaatepunktist. Võiks eeldada, et kriminaalse taustaga inimesed kasutavad internetis rohkem lehekülgi, mida
Ausust ootas ta ka oma alluvatelt ning rõhutas seda igal oma koosolekul. Suurimat peavalu tekitasidki talle alluvad kes osutusid petisteks ja tõmbasid GE mainet „kolinal“ alla. (lennukimootorid iisraeli õhujõududele lk 284) Ettevõtte roll ühiskonnas „Õitsev ettevõte ei maksa ainult makse, mida ühiskond vajab oluliste teenuste pakkumiseks, vaid ehitab ka maailmatasemel rajatisi, mis vastavad ohutus- ja keskkonnanõuetele. Heal järjel ettevõtted investeerivad inimestesse ning hoonetesse. Nad pakuvad häid kindlaid töökohti, mis annavad inimestele omakorda aega, tahtmist ja võimalusi teha midagi ühiskonna heaks 1000kordselt tagasi“(lk379) Jack Welchile olid väga olulised keskkonna küsimused. Kui ta sai teada, et GE paiskab isegi väikestes kogustes mürgiseid ühendeid (PKB - polikloorsed bifenüülid, isolatsiooni materjal) Hudsoni jõkke, lasi ta tootmise ümber korraldada nii, et enam ei peaks neid mürke kasutama
arvestades pole see ka päris võimatu. Euroopast leiti vaaraosipelgas esmakordselt 1828.a. Inglismaal kaminakivide vahel pesitsemas. Vähem kui 150 aastaga on vaaraosipelgas, tänu inimese tahtmatule kaasabile, jõudnud kõigile mandritele ja vallutab üha uusi alasid. Troopikas elab vaaraosipelgas peamiselt vabas looduses, pesitsedes mullas, kivide all, teiste sipelgate ja termiitide pesades, kuid tungib ka inimelamutesse. Euroopas on külmakartlik vaaraosipelgas täielikult kolinud hoonetesse. Mida kaugemale põhja poole, seda rohkem on ta levik seotud asulate ja linnadega, kus leidub köetavaid hooneid. Suurlinnades elab ta ka tänavate all, soojustrasside läheduses, levides neid kommunikatsioone pidi majast majja, kvartalist kvartalisse. Ükski meil looduses elav sipelgas ei sarnane suuruselt, värvuselt ega kehakujult vaaraosipelgaga. Ta töölised on ainult 2-2,5 mm pikkused ja väga saledad - suurim läbimõõt vaevalt 0,5 mm
736 1890 või meilitsi [email protected]. Karjääripäevad Karjääripäeva raames veedavad õpilased Tartu Kutsehariduskeskuses terve päeva. Päev algab tavaliselt kell 10.00. Hommikupoolikul kuulatakse loengut õppimisvõimalustest, sooritatakse teste, vaadatakse õppefilme, mängitakse karjäärimänge. Lõunat on võimalik süüa kooli sööklas ning peale keha kinnitamist siirdutakse õppekäikudele nii Kopli kui ka Põllu tänava hoonetesse. Päevakava ja kestvust on võimalik muuta vastavalt grupi eelistustele. Grupi soovituslik suurus on 10-25 osalejat. Karjääripäevi organiseerib karjääriinfo spetsialist: 736 1890 või [email protected] MSN NÕUSTAMINE [email protected] om E-R 14.00-16.30 Tekkis huvi? Tahaksid osaleda mõnes töötoas või õppekäigul? Tutvu kutsehariduskeskuse koduleheküljel pakutud võimalustega ja tee klassijuhatajale konkreetne ettepanek!
Selle aroomiga saastame jälle omale väga vajalikke taimi ja ega me ka loomade ja lindude tervist sellega paranda. Mida teevad meile aga vanad lagunenud majad? Esimese pilguga ei midagi, kui aga sügavamale piiluma hakata siis need ehitised on meile ikka väga ohtlikud. Tapal on palju joodikuid ja ka mõned narkomaanid, kes ringi hulguvad ja tihti ka nendes uberikes ööbivad. Eirata ei saa ka muidugi neid poisse, kes enda arust on nii huljulged ja lähevad vanadesse ning viletsatesse hoonetesse hulkuma ja turnima. Need majad võivad kokku variseda ja on võimalik, et seal viibivad inimesed surevad. Samas võivad ka noored endale nende alkohoolikute katkiseid pudeleid või veel hullem ennast pilve tõmmanud inimese süstla jalga astuda. Kulkuga poleks veel kõige hullem saad endale vaid põletiku, aga see viimane sellega võid endale igasuguseid haiguseid saada ja hiljem küsimine ,, Miks see just sinuga juhtus?" ei aita
tohiks. Uurimused näitavad, et aknapiirkonnad on kohad, kus kontsentreerunud loodusliku energia mõjul juhtub palju pealtnäha paranormaalseid nähtusi, mida seostatakse UFO-de ja muude nähtustega. Kosmosetulnukad Keravälk Üks kohutavaim nähtus, mis meile taevast kaela langeda võib on keravälk. See võib olla tennisepalli kuni korvpalli suurune ergav mass, mis kestab paarist sekundist mõne minutini. Keravälk ilmub äkitselt kas avamaastikule või hoonetesse, vahel hõljub see sisisedes või visisedes ning kaob võimsa energialahvatusega. Keravälk ei pruugi alati ilmuda äikesetormide ajal. Inimesed ajavad sageli keravälgu UFO-de kaela. UFO UFO (unidentified flying objects) tähendab tundmatut lennuobjekti, mille alla liigitatakse kõik esmapilgul mõistmatud lendavad objektid. UFO ei tähenda tulnukate kosmoselaeva ega pole sünonüümiks mingite rohelist mehikeste isemoodi lennumasinale
põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks Natrix maura ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks. Hea ujumisoskuse tõttu elab nastikuid ka Eesti väikesaartel. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all,
1. Nimeta 1 sotsiaaltoo definitsioon.sotsiaaltoo eriala tegeleb sotsiaalsete muutustega,probleemide lahendamisega inimsuhetes ning inimeste joustamisega,suurendamaks nende heaolu. Toetudes käitumis- ja sotsiaalsete süsteemide teooriatele, sekkub sotsiaaltöö seal, kus toimub inimese ja teda ümbritseva keskonna vaheline interaktsioon. Sotsiaaltöös on põhjapaneva tähtsusega inimõigused ja sotsiaalne õiglus. 2. Millega sotsiaaltoo tegeleb (sots.too definitsioonist tulenevalt)?Heaolu on elukestev soorituse seisund, mis hõlmab füüsilisi, kognitiivseid ja sotsiaalsed-emotsionaalseid funktsioone ning mille tulemuseks on inimese kultuurilises kogukonnas oluliseks peetav produktiivne tegevus, rahuldustpakkuvad sotsiaalsed suhted ning võime ületada mõõdukaid psühhosotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme. Heaolul on ka subjektiivne dimensioon rahuolu mõistes, mida seostatakse oma potentsiaali teostamisega. 3. Millele sotsiaaltoo toetub?sotsiaaltoo toetu...
hilisklassitsistlik ansambel. Ehitati juurde kõrvalhooneid, viid lõpule inglise stiilis pargi kujundamine, mis kuni tänaseni on dendroloogiliselt üks Eestimaa rikkamaid. Hiljem oli mõis pikalt v. Siversite omanduses, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander v. Sivers. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas praegugi, kuigi ta on kolinud uutesse hoonetesse. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930tel aastatel täiskahekorruseliseks. Kaasajal asub hoones vallavalitsus ning koduloo- ja aiandusmuuseum. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpul paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures jõe vasakul kaldal. 1870. aastal muretseti vabrikusse paberimasin, mis hakkas muuhulgas valmistama raha- ja dokumendipaberit - algselt Tsaari-Venemaa, hiljem aga Eesti Vabariigi jaoks. Suur osa
pikk ja keeruline teekond. Müügiautomaatide m-kasutus teema oli lähtepunkt, mida YOGA pakub täna. Pole vahet, millised vahendid on vaja kontrollida ja jälgida interneti või mobiiltelefoni kaudu. 10 aasta pärast tootearendus on tõusnud ja Yoga Intelligent Building (YogaIB) kujunes konkurentsivõimeliseks, sest YOGAl on suur potentsiaal. Targa maja lahendusel on mitu perspektiivikat tunnust: ta on innovaatiline, säästab energiat, on avatud arendusele ja sobib igasugustesse hoonetesse. 2009. aasta alguseks oli valmis Yoga OÜ-l esimene tervikliku lahenduse näidis, nüüd oli vaja teha toode selliseks, et seda saaks hakata müüma. Selleks taotlesid mehed EAS-i kaudu tootearenduseks üle 5 miljoni krooni teadus- ja arendustegevuse toetust. Missioon ja filosoofia YOGA on aktiivne müügiturul. Selle eesmärgiks on aidata inimestele saavutada mugavamat elu ja samal ajal vähendada ökoloogilist kahju. YOGA loob turvatunnet, andes inimestele
1.Pärisbarokk arhitektuur Itaalias, Hispaanias, Madalmaades ja Lõuna-Saksamaal. Sünnikohaks sai Rooma. Uus stiil avaldus eelkõige kirikutes. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone. Siseruum ei jagunenud enam löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhilised valgusallikad oli aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus seega üldiselt ainult kiriku idaossa. Laed tehti enamasti puust, kuid püüti seda varjata. Oluline oli kuppel ja läänefassaad. Fassaadipinnad olid sageli kaarjad ja nõgusad või astmelised, ebasümmeetrilised. Sellega saavutati varjude ja valguse kontraste. Arhitektidele meeldis luua efekte ja ruumilisi illusioone. Olulised olid ka ehitised, mille põhiplaan moodustus ovaalidest. Esinduslikumad ehitised kaeti seest värvilise marmoriga, paljude maailidega ja skulptuurkaunistustega. Euroopas ehitati ka palju losse, rajati parke ja linnaosi. Saksa puhul on tähtsad kaarjad aknad ja tornid. Autorid ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitise tuleohutuse nõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................................3 Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg..........................................................4 Tuletõkkekonstruktsioon,tuletõkketsoon.........................................5 Tulemüür,tule levik naaberehitistele, evakuatsioon.........................6 Hädaväljapääs, evakuatsioonitee.....................................................7 Evakuatsioonitee............................................................................8,9 2 Sissejuhatus: Selle referaadi teemaks on Ehitise tuleohutus nõuded, referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud e...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk EHITISTE TULEOHUTUSNÕUDED Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudatuste tegemine väga kulukas, tihti ka võimatu. Majaehitajal on vajalik tunda tuleohutusalaseid mõisteid. Põlengu tekkimist tuleb ennetada. Selleks on koostatud projekteerimisnormide tuleohutust käsitlev osa, mis sätestab nõuded piksekaitseseadmetele, kütteseadmetele ja ehitusmaterjalidele, kasutusviisilt ohtlikumate elamu osade tule ja suitsu leviku tõkestamisele ning hoonetevahelisele kaugusele. Kui loetletud meetmed osutuvad ebapiisavaks, keskendutakse elamu tulepüsivusklassi tõstmisele, mis seab rangemad nõuded ehitusmaterjalide valikule. Referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuete...
Mittevastava toodangu protsent on alguses hinnanguliselt 4,0 % toodangust ja seda on võimalik vähendada tootmistööliste kvalifikatsiooni tõstmisega poole ( ½ ) võrra mittevastava toodangu % iga kvalifikatsiooni tõstmise meetme kohta perioodis. Kvalifikatsiooni tõstmine mõjutab mittevastava toodangu protsenti antud perioodid. Tootmis- ja kontorihooned Tootmiseks vajaliku hoone suurus lähtub planeeritud tootmiskogusest. Iga 10 000 toodetava paari tarvis on vajalik investeerida hoonetesse 100 000 EUR. Hoonete amortisatsiooni arvestatakse 2% perioodi kohta. Tootmisseadmed ETTEVÕTE vajab tootmiseks piisavas mahus freesimise, puurimise, lihvimise ja pinnatöötluse tootmisvõimsust. Üks universaalseade on võimeline perioodis tootma 4000 raami. Seadme eluiga on 8. perioodi, seega on ühe seadme kogutootlikus 32 000 tk (8 perioodi kokku). Seadme soetusmaksumus on 160 000 EUR, mis amortiseeritakse kaheksa perioodi jooksul võrdsetes osades 12,5% perioodi kohta.
Õlgi ei vahetatud, aeg-ajalt vaid visati värskemais peale. Kivipõrand oli suur luksus. Esialgu asetses tulease ruumi keskel ja suits tungis välja ustest- akendest, hiljem said üldiseks korstnaga küttekolded. Saksamaal oli XI sajandi algusest alates levinud kiviahi. Mõnel majal olid eraldi ruumid vanemate pereliikmete tarvis. Kehvemate talupoegade majad olid mõistagi norgema ehitusega neid võis suurema vaevata paigast nihutada. Valgus tuli hoonetesse akendest, mis suleti puust luukiga. Akendel ei olnud klaase, vahemasti talumeeste majadel mitte. Pimedal ajal valgustas ruumi kolle või pird, vahaküünlaid kasutati üksnes kirikutes ja feodaalide elamutes. Valgusallikaid ei läinutki majas eriti tarvis, sest ärgati paikesetõusul ning magama mindi loojangul. Mööblit oli vahe, tavaliselt vaid laud ja voodi. Kappe ja toole võisid endale lubada, vaid
Kasutatakse ka täiesti rõhtsaid katuseid. Pööning kujutab endast kütmata ruumi sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov ja kate) vahel. Katuslagede korral pööning puudub katus on ühendatud soojapidava laega. Välisseintesse ehitatakse akna- ja ukseavad. Need täidetakse akna- ja ukseplokkidega, mis koosnevad piidast koos aknaraamide või uksetiibadega. Hoone sisemus jaotatakse üksikuteks ruumideks vaheseintega. Korruselt korrusele liikumiseks ehitatakse hoonetesse trepid ja liftid. Ärkel on hoone väljaulatuv osa seda võib kujutleda kui rõdu, mis on kolmest küljest piiratud akendega seinaga. Lodza on rõdu, mis paikneb hoone gabariidi sees. Sanitaartehnilised seadmete hulka kuuluvad küte, veevarustus, kanalisatsioon, kuumaveevarustus, gaasivarustus, ventilatsioon, elektrivõrk, prügisahtid. Sisustuseks on sisseehitatud kapid, köögimööbel.sanitaarseadmed jne. 9.Looduslikud alused
Viljakeha värvus on väga mitmekesine- valge, hallikas või kollane, mõnikord ka helepunane, roheline või sinine; eosed on tavaliselt värvusetud ja siledad. Laialt levinud looduses, nt puuokstel ja puutüvedel. Suurem osa liike kasvab suve algusest hilissügiseni kõduneval puidul. Enamik koorikulisi lagundavad puitu, hankides endale sealt energiat ja toitu. Kasutavad toiduks nii tselluloosi kui ligniini. Tekitavad valgemädanikku. Hoonetesse satuvad metsast puitmaterjaliga. Hoonetes kahjustavad aknaraame, välislaudu ja katusekonstruktsiooni detaile. (Kalamees, 2000) Kuidas mõjuvad majaseened inimese tervisele? Erinevalt hallitusseentest on majaseente mõju inimesele oluliselt väiksem. Enamus majaseente eoseid on ärritava või allergilise toimega seetõttu, et nende eosed on hallitusseente eostest oluliselt suuremad ja seega ärritavad peamiselt limaskestasid ja hingamisteid.
(alfakiirguse SBE=20) Looduslik kiirgusfoon Kosmiline kiirgus Pinnase loomulik radioaktiivsus Radioaktiivsed isotoobid toidus ... Keskmine looduslik foon 3mSv aastas 10 siivertist suurem lühiajaline doos on surmav, 5 siivertit 50% 12 kuu jooksul Dosimeeter doosi mõõtja Radoon ei ole pseudoprobleem, vaid väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas. Radoon tekib maapinnas loodusliku uraani lagunemisel ning tungib hoonetesse peamiselt vundamendipragude kaudu. Igal aastal haigestub radooni tõttu kopsuvähki Eestis umbes sada inimest. Massidefekt Tuuma mass on alati teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summast väiksem. Mt < Zmp + Nmn Masside vahet M = Zmp + Nmn Mt nimetatakse massidefektiks. Massidefekti põhjus massidefektiks. on suure hulga energia kiirgamine tuuma moodustumisel. E = M c2 on tuuma seosenergia. Tuumajõud
3 Kompositsioon maastikukujunduses Ruumi mõistet ei ole võimalik üheselt defineerida. Mõiste ruum jaotatakse kaheks- abstraktseks ja tajutavaks. Abstraktne ruum on matemaatiliselt eksisteeriv ning aitab kirjeldada ja mõista füüsilist ruumi. Tajutav ruum sõltub inimese varasematest kogemustest ning kultuuriruumist kus ta hetkel elab. Ruumi neljas mõõde on aeg. Ruume jaotatakse kaheks: sise- ja välisruumideks. Siseruumid jäävad hoonetesse ning väliruumid jäävad hoonetest välja. Lisaks jagunevad ruumid avatud-, poolavatud- ja suletud ruumideks. Vorm on iga konkreetse objekti teatud väliskuju. Üksteisest erinevad vormid ainult mõõtmete poolest. Arvestades nende mõõtmeid, saame vormid jaotada kolme põhivormide gruppi: ühemõõtmelised vormid punkt ja joon, kahemõõtmelised vormid pinnad, kolmemõõtmelised vormid kehad. Maastikukujunduses kasutatakse sageli regulaarseid
suurendamiseks on vaja veel teha edasist teadustööd. Revolutsiooniline päikesepatareide tehnoloogia TTÜ teadlastelt Tallinnas ja Viinis (Austria) tegutsev täiesti uut tüüpi painduva päikesepatarei tehnoloogiat arendav ettevõte Crystalsol teatas, et on sõlminud uue investeerimiskokkuleppe kogusummas 8 miljonit eurot. Crystalsol arendab täiesti uut tüüpi madalate tootmiskuludega päikesepatareisid, mis on hoonetesse integreeritavad ning pakuvad mitmekülgset eelist võrreldes hetkel maailmas kasutatavate päikesepatarei tehnoloogiatega. crystalsol´i revolutsioonilisteks tehnoloogiateks on esiteks ainulaadne valgust neelav materjalikiht, mis on valmistatud kristallilisest pooljuhtpulbrist ning teiseks tootmisprotsessina kasutatav roll-to-roll-meetod, mis tagab kõrge tootlikuse. Kristalliline pooljuhtpulber koosneb keskmiselt 40 µm suurustest monoteradest, mis on kinnitatud ühe kihina polümeerkilele
läbivat ja suurt tõuguriket. Tõugurkked tekivad puidus peamiselt tõugu kasvuajal ki nad puitu närivad. Kui puit viiakse metsast üle uutesse tingimustesse ja tõugud satuvad uude keskonda, siis tavaliselt nad hävivad. Ehitustehnilisest seisukohast on aga hoonete puitu kahjustavad putukad kõige kardetavamad. Puitukahjustavaid putukaid võib nende elutingimuste järgi jaotada kolme gruppi: 1. Valmikud ja vastsed, kes tuuakse metsas kahjustatud puiduga üle hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane. 2. Saeveskites seisvat puitu kahjustavad näiteks sinisikk ja hääletu toonesepp 3. ainult hoonetes elavad ja sigivad putukad, näiteks majasikk, mööbli- toonesepp, suur toonesepp. 7 Töötlemisele mineval puidul ei tohi putukkahjustusi üldse esineda. Putukkäigud, mis ei ole
Pinnase loomulik radioaktiivsus Radioaktiivsed isotoobid toidus ... Keskmine looduslik foon 3mSv aastas 10 siivertist suurem lühiajaline doos on surmav, 5 siivertit 50% 12 kuu jooksul Dosimeeter doosi mõõtja 48 49 RADOON Radoon ei ole pseudoprobleem, vaid väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas. Radoon tekib maapinnas loodusliku uraani lagunemisel ning tungib hoonetesse peamiselt vundamendipragude kaudu. Igal aastal haigestub radooni tõttu kopsuvähki Eestis umbes sada inimest. 50 KOSMILISED KIIRED 86 % prootoneid 13 % heeliumi tuumi 1 % raskemat tuumi Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus. Elementaarosakeste füüsika
üleujutused; metsatulekahjud. 14) Kuivus, põuaperiood -tuleb väga hoolikalt jälgida tuleohutusnõudeid metsades. et tervis vastu peaks on vajalik palju juua. otsida endale varjulisem koht ja varustada end piisavalt veega. Madal õhutemperatuur-kontrollida kütteseadmete korrasolekut ning tõeliselt külmade ilmade korral püsida kodus. Rahe- tuleb võimalikult kiiresti leida mõni varjualune Tormid ja rajud-tormiste ilmade korral kõige kindlam varjuda hoonetesse Tugevad lumesajud-jääda püsima kuskil asustatud piirkonnas või kodus Udu- Kindlasti tuleb kasutada helkurit ning olla ise autode suhtes tähelepanelikum.vältida minekut sellistesse kohtadesse, mis on võõrad ning kus on eksimise oht. Äike- jälgida, et ei viibiks äikese ajal kõrgete puude läheduses, samuti igasuguste elektri- ja sidemastide läheduses. soovitav tõmmata elektrivõrgust välja igasugused seadmed, Üleujutused- otsida varjupaika maapinnast kõrgematelt kohtadelt,
teist kvartalit järjest. SKP kasvu panustas I kvartalis enim ehituses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd. Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus 1,6%-ni ettevõtete varude juurdekasvu ja põhivarasse kapitali kogumahutuse kasvu aeglustumise tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 17% peamiselt ettevõtete investeeringute toel masinatesse ja seadmetesse ning valitsemissektoris hoonetesse ja rajatistesse. NORDECON LÜHITUTVUSTUS Nordeconi kontsern on keskendunud hoonete ja rajatiste ehituse projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Kontsern tegutseb muuhulgas äri- ja tööstushoonete ehitamise, teedeehituse ja -hoolduse, keskkonnaehituse, betoonitööde ja elukondliku kinnisvaraarenduse vallas. 1989. aastal asutatud ehitusettevõte Nordecon AS on tänaseks kasvanud Eesti üheks suurimaks ehituskontserniks. Kontserni tegevusstrateegia on keskendumine ehituse
Lisaks leidub erinevusi ka välimuses: tõmmulendlane on suurem ja ta ninasõõre on südamekujuline (habelendlasel komakujuline). [3] 4 Joonis 2. Tõmmulendlane [2] 1.2. Tõmmulendlase elutegevus Ka elutegevuselt on tõmmulendlane sarnane teiste nahkhiirtega. Toitub putukatest (põhiliselt kärbestest), keda püüab öösiti, ja päeval varjub puuõõnsustesse või hoonetesse. Talveks jääb talveunne, mille käigus ta kehatemperatuur langeb tavaliselt 40 kraadilt kuni 6 kraadile. Kõigusoojasus võimaldab nahkhiirtel säästa energiat, mis on eriti oluline talveperioodil, kui toidu hankimine oleks peaaegu võimatu. [5, lk 45] „Talvitumiseks sobiv temperatuur on 0…7,5 ° C (harilikult 3…7 ° C)“ [2]. Lisaks lendamisvõimele on nahkhiirte eripäraks saagi püüdmine ja orienteerumine kajalokatsiooni abil
lepingule, mis järk-järgult lubab inimestel reisida ilma, et nende passe piiril kontrollitakse. Miljonid noored inimesed õpivad teistes maades EL-i toel. Kommunikatsioon muutub lihtsamaks, kuna üha enam inimesi hakkavad kasutama mobiiltelefone ja internetti. 2000 2009 Edasised laienemised Euro on paljude eurooplaste jaoks uus kehtiv valuuta. 11. september 2001 saab sünonüümiks ,,terrorisõjale", kui kaaperdatud lennukid lendavad New Yorgi ja Washingtoni hoonetesse. EL-i riigid hakkavad tegema tihedamat koostööd, et võidelda kuritegevusega. Ida ja Lääne Euroopa poliitiline erisus loetakse lõppenuks, kui mitte vähem kui kümme uut riiki ühinevad EL-ga 2004.a., millele järgneb veel kaks 2007.a. Maailmamajandust tabab finantskriis 2008.a. septembris, mis viib EL-i riigid tihedamale koostööle. Lissaboni leping ratifitseeritakse kõigi EL-i riikide poolt ning see jõustub 1.detsembril 2009.a. see
1. Mis on sotsiaalhol.? Sotsiaalhoolekande Sotsiaalteenus on isiku või Sotsiaalhoolekanne on põhimõteteks on: abi andmise perekonna toimetulekut soodustav Sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja kohustus, kui isiku ja perekonna mitterahaline toetus muu abi osutamise või määramisega võimalused toimetulekuks ei ole seotud toimingute süsteem. (KOV, piisavad. 11. Millised on riik) Individuaalne, konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest · Abi osutamisel sotsiaaltoetuste liigid Eestis? rahalistest vahenditest lähtutakse inimese vajadustest ja Eesti sotsiaaltoetuste liigid on: seisundist toimetulekutoetus, matusetoetus, ...
SISUKORD 1. SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE................................................................................3 2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009..................................................................................4 2005 aasta.........................................................................4 2006 aasta.........................................................................4 2007 aasta.........................................................................5 2008 aasta.........................................................................6 2009 aasta.........................................................................7 3. ETTEPANEKUD ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ARENDUSEKS LÄHITULEVIKUS..................................................10 4. ELEKTROONIKA...
soojuslikku mugavust. 16. Mis on radoon? Radoon lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel 17. Kuidas satub radoon siseõhku? Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 18. Miks ja millise kontsentratsiooni juures on radoon inimese tervisele ohtlik? Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? · radooni tõkkekile kasutamine · piirete tihendamine · ventileerimine · radoonikaev 20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? · välissein · sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C
vähendavad soojuslikku mugavust. 16. Mis on radoon? Radoon – lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel 17. Kuidas satub radoon siseõhku? Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 18. Miks ja millise kontsentratsiooni juures on radoon inimese tervisele ohtlik? Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? • radooni tõkkekile kasutamine • piirete tihendamine • ventileerimine • radoonikaev 20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? • välissein • sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C
elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud käsitööriistad. Turvatöötaja Turvatöötaja kaitseb objekte, vara ja isikuid kallaletungide, varguste ning vandalismi eest. Turvatöötaja peab olema hea füüsilise ja vaimse tervisega. Tööiseloom Turvatöötajad kaitsevad objekte, vara ja isikuid kallaletungide, varguste ning vandalismi eest, hoiavad ära kõrvaliste isikute juurdepääsu valve all olevatesse hoonetesse ja territooriumile ning tagavad turvalisuse rahvakogunemistel. Turvatöötaja töö on väga vastutusrikas. Tööülesannete täitmisel tuleb täpselt järgida seadusi, kehtestatud eeskirju ja tegevusjuhiseid. Töökeskkond Turvatöötaja tööaeg oleneb tema töökohast ja -lepingust. Valveobjektid vajavad kaitset ööpäev läbi ja töö käib vahetustega. Tööd tuleb teha nii välis- kui ka sisetingimustes, päeval ja öösel. Tööaeg on kehtestatud graafikuga.
Ausust ootas ta ka oma alluvatelt ning rõhutas seda igal oma koosolekul. Suurimat peavalu tekitasidki talle alluvad kes osutusid petisteks ja tõmbasid GE mainet „kolinal“ alla. 5.2 Ettevõtte roll ühiskonnas „Õitsev ettevõte ei maksa ainult makse, mida ühiskond vajab oluliste teenuste pakkumiseks, vaid ehitab ka maailmatasemel rajatisi, mis vastavad ohutus- ja keskkonnanõuetele. Heal järjel ettevõtted investeerivad inimestesse ning hoonetesse. Nad pakuvad häid kindlaid töökohti, mis annavad inimestele omakorda aega, tahtmist ja võimalusi teha midagi ühiskonna heaks 1000kordselt tagasi“( Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“). Jack Welchile olid väga olulised keskkonna küsimused. Kui ta sai teada, et GE paiskab isegi väikestes kogustes mürgiseid ühendeid (PKB - polikloorsed bifenüülid, isolatsiooni materjal) Hudsoni jõkke, lasi ta tootmise ümber korraldada nii, et enam ei peaks
Pressimisjäljed taastuvad kiiresti. Villal on palju häid omadusi, mida tehiskiudude valmistajad püüavad jäljendada. Villakiud on võimelised endasse tohutul hulgal mustust peitma. Vill ei süti kergesti ja värvub lihtsalt. Villa värvitoonid on eredad. Saadaval paljudes värvitoonides ja mustrites, samuti erineva tekstuuriga. On pleekimiskindel. Vill imab hästi niiskust, kuid pole kuigi kulumiskindel. Sobib nii eluruumidesse kui ühiskondlikesse hoonetesse. Kookos Valmistamiseks kasutatakse kookoskiude, mis on antibakteriaalsed tänu oma rasvasisaldusele ning säilitavad selle omaduse ka valmisvaipades. On äärmiselt vastupidav, mistõttu sobib ka ühiskondlikesse ruumidesse; oma struktuuri tõttu sobib kasutamiseks esikutes ja koridorides. Vaipkate on tavaliselt jämedama ja karmima koega ning reljeefsema struktuuriga. On antistaatiline vaipkate, suhteliselt madala vedelikuimavusega ja pleekimiskindel. Sisal
ja tuleleviku tõkestamiseks. Tuletõrjekraane on lubatud paigaldada automaatse tulekustutussüsteemi toitetorustikele. Ehitisesisene tuletõrjeveevärgi torustik paigaldatakse ruumidesse, kus õhutemperatuur ei lange alla +5oC. Kui temperatuur võib langeda alla +5oC, tuleb tuletõrjeveevärgi torustik nendes osades katta soojusisolatsiooniga ja/või varustada soojendusvahendiga. Kütmata hoonetesse rajatud ehitisesisene kuivtoruga tuletõrjeveevärk peab olema varustatud sulgur-, käivitus- ja tühjendusseadmetega, mis on paigaldatud soojustatud ruumidesse või kaevudesse. Tuletõrjevee torustik tuleb paigaldada nii, et see taluks tulekahju otseseid mõjusid kogu tulekahju kestel. Ehitisesiseses tuletõrjeveevärgis plasttorude kasutamist ei lubata.
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
hoonetesse sisekanalisatsioon. Olenevalt hoone otstarbest ja erinõuetest eristatakse järgmisi süsteeme: Olmereovee süsteem vee ärajuhtimiseks reoveeneeludest (potid, valamud, vannid). Olmereovee kanalisatsioonisüsteem koosneb järgmistest elementidest: Reoveeneelud (potid, valamud, vannid) koos haisulukkudega. Haisulukk on vajalik, et see takistaks kanalisatsioonitorudes tekkiva gaasi sattumist hoonetesse. Äravoolutorud reovee juhtimiseks neelust püstikuni Püstikud. On ventileeritud ning jõuab katusele välja. Gaas väljub sealtkaudu! Kui sealt gaas ei välju, hakkab see tuppa tungima. Hooneväljund püstikust esimese vaatluskaevuni. Rõhkne toru. Sellele paigutatakse ka kaitseelemente. Nt tagasivoolu-/tagasilöögiklapp Õuevõrk Pumbad reovee ülepumpamiseks, kus vajalik