Mõis 17.sajandil Tartu 2018 Mida tähendab mõis? Majandusüksus ja ettevõte Hoonetekompleks Haldusüksus ja territoorium Maastikukujunduslik objekt Piirkonna elu-olu ja kultuuri keskus Alatskivi mõis Reduktsioon 1680-1710 Võeti aadlikelt mõisad tagasi Karl XI kunigale Põhjused Rahapuudus Maapuudus Algataja: Karl XI Tulemus: maksude laekumise tõus Mõisate ajalugu Arenesid välja linnustest Vasallide tähtsus hakkas kasvama Rüütlimõis 8 erinevat mõisa tüüpi 500 mõisa 17. s algul 1000 mõisa 17. s lõpul Mõisa majandus Peamine sissetulek: vili Kõrtsid, õllemüük Vähe karjakasvatust Talupoegade kohustuslikud annetused Mõisat juhtis opman Tori mõisa kõr Mõisa asukad Sulased, teenjatüdrukud, tallimeistrid... Aednik e. kärner Alati kubjas ja rehepapp Suured...
Täna tunneme neid kahte maja Pühavaimu tänaval Heno ja Steineri majade nime all ning need kuuluvad linna vanemate ja värvikamate arhitektuuri- ja ajaloomälestiste hulka, kantuna ühtlasi ka riikliku kaitse all olevate objektide nimistusse. Üheks ansambliks aga liitis need kaks maja 18. sajandi keskel Hans Diedrich SCHMIDT, kes pani aluse ühele kuulsatest Pärnu kaupmeeste dünastiatest. Schmidt asutas siia 1741 aastal oma kaubakontori. Schmidti järglaste ajal muutis hoonetekompleks mitu korda oma ilmet, seda ehitati ümber, sellele tehti juurde ja pealeehitusi. Kaubamaja 100. aastapäevaks uuendati hooned baroksest klassitsistlikeks, 19. sajandi lõpupoole ühendati kaks maja sammastatud vaheehitusega. Kuni baltisakslaste lahkumiseni 1939. aastal kuulus Pühavaimu 8 maja H.D. Schmidti kaubakontorile. Pärast sõda kolis majja miilitsaosakond, bürgermeistrite ja raehärrade asemel liikusid tumedaks võõbatud seinte vahel sinimundrites korravalvurid, suuremad ja
karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel. 29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. A. H. Tammsaare Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. 1886 aasta sügisel viis isa Antoni õppima Sääsküla vallakooli, aastal 1888 aga Prümli vallakooli.
suurmeeste autempliks ja matmispaigaks Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar Pariisis, Ehitised Peterburis Eestis Tartu Ülikooli peahoone ja Riisipere ning Kolga mõisad. Ka sisekujunduses lihtsus ja rangus (reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud, relvadest kokkuseotud kimbud) Mööbel punakaspruunist mahagonist ja pronkskaunistustega (lk 126) - ampiirmööbel Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda ) Moskva lähedal Venemaal Lihtsus, selgus, õpetlikud teemad Värvid tuhmid ja varjunditeta Prantslane Jacques Louis David „Tapetud Marat“ (napid vahendid) ja „Napoleoni kroonimine“ Jean Auguste Dominique Ingres- tegi siiraid ilmekate nägudega hästiriietatud naisi Vaba ja julge tunnete väljendamine loobumine vormipiirangutest teema valimine ajaloost, legendidest, saagadest, kirjandus- teostest.
Klassitsistlik arhitek. LääneEuroopas(1718 saj. Prantsusmaal) Iseloomulikud tunnused:1)rangemad ja lihtsamad vormid; 2)pööratakse tähelepanu ilule ja monumentaalsele fassaadile; 3)eeskujud võetakse antiikarhitektuurist. Ehitusnäited: Madeleine kirik Pariis; Tähe triumfkaar; Vana Muuseum Berliinis; Brandenburgi väravad. XIX saj. arhitektuur. Raua ja terase sajand. Ehitusnäited: Coalbrookdale sild(1781); Home Insurance Building(1885); Kristallpalee(1851); Eiffeli torn(1889). Iseloomul.tunnused: 1)raudbetoon;2) historitsism (ajalooliste stiilide matkimine XIX saj.2.pole arhris) 3)eklektika(erinevate ajalooliste stiilide mehaaniline ja põhimõttetu liitmine). Sõnad: industriaalne tööstuslik; pseudovale. Juugendstiil LääneEuroopas. Tekkis Saksamaal XIX saj. lõpul. Iseloomulikud tunnused: 1)tunduvalt vabam kompositsioon 2)kasutatakse valdavalt looduslikke ehitusmaterjale 3)rõhutatakse uudseid dekoratiivseid motiive ja ornamente. 4)tä...
Hiina kaitserajatis Ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt) sissetungi eest. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000. Võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1987. aastal. KEELATUD LINN (arhitektuur) Hoonetekompleks (Hiina) Pekingis, kus oli Mingi ja Qingi dünastiate ajal Hiina keisririigi keskus Praegu asub seal Paleemuuseum. Ehitatud aastatel 14061420, koosneb 980 hoonest 8707 ruumiga, siseõuedest ja aedadest ning hõlmab 720 000 ruutmeetrit. Kompleks esindab traditsioonilist hiina arhitektuuri. Lisati 1987. aastal UNESCO kultuuripärandi nimekirja Maailma suurim vanade puuehitiste kompleks. KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_kunst
Perioodid Egiptus jagunes : Vana riik 2778-2263 a. eKr (pealinn Memphis) Keskmine riik - 2040-1730 a. eKr Uus riik - 1562-1085 a. eKr Hilis-Egiptus 1085-332 a. eKr Egiptuse ehituskunsti tuntuimaks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnuud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas Dposeri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotatud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad Cheopsi, Chephreni ja Mycerinose püramiidid. Ehitatud 26. Saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mycerinose püramiidil 66m. Üks tuntumaid vaaraosid oli Tutanhamon. Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal kunagise Teeba lähedal kuningate orus. Tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata
juulil ehitustegevust ka alustas. Venemaa majandusseis oli aga samaaegselt sõja tõttu Türgiga halvenenud ning seetõttu ei suutnud kubermanguvalitsus ehitusettevõtja ees võetud lepingulisi kohustusi enam täita. Poolelioleva maja oli valitsus sunnitud andma Stenbocki omandisse. Tingimustes, kus oli olemas odav tööjõud pärisorjadest talupoegade näol ning kohale toimetatud ka enamus vajalikust ehitusmaterjalist, otsustas krahv ehituse lõpule viia. Pärast Eesti iseseisvumist läks hoonetekompleks 1924. aasta 8. märtsil riigi valdusse. Esimesel iseseisvusperioodil asus selles rahukohus, mille järgi ka tänav omale nime on saanud. Nõukogude võimu ajal on Stenbocki majas asunud Tallinna juriidiline kool, ENSV Ülemkohus, erinevad jaoskonnakohtud, apteekide peavalitsus, notariaalkontor ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiklassid. Kuni 1987. aasta novembrini asusid hoones viimaste institutsioonidena Tallinna Oktoobri- ja Kalinini rajooni rahvakohtud, kes läbilaskvate
Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Egiptuse ehituskunsti tuntumaiks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas vaarao Døoseri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad - Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose - püramiidid. Ehitatud 26. saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed: 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiidil 66 m. Tähtsaiks ehitisiks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina.Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahva...
1940. aastal koosnes Merejõudude Baas üld-, miini-torpeedo-, suurtüki-, tehnika- ja majandusjaoskonnast ning sõjasadamast koos abilaevastikuga. 17. juunil 1940. aastal kell 7.40 vallutas Punalipulise Balti Laevastiku valvevalitsuse koondpataljon Miinisadama ja laevastiku kasarmud Tallinnas. 31.augustil 1994 lahkus Miinisadamast viimane Vene Föderatsiooni sõjalaev ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. Mereväebaasi hoonetekompleks Miinisadama kaide rekonstrueerimine 2006.aastal Vaade kunagisele Sõjasadamale, nüüdsele Miinisadamale
Roosikrantsi tn 4b, Tallinn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HERBERT JOHANSON (1884-1964) Õppis Riias ja Dresdenis Kasutas ehitusmaterjalina paekivi On loonud palju funktsionalistlike koolimaju TUNTUMAD TÖÖD: Tuletõrjehoone Tallinnas, keskhaigla hoonetekompleks Tallinnas, erinevad koolihooned, Eesti Panga peahoone, Riigikogu hoone Toompeal koos E.Habermanniga Eesti Panga peahoone Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Riigikogu peahoone Click to edit Master text styles Second level Third level
vajalikku. Maailma suurim staadion asub P'yŏngyangis ja mahutab pea 150 000 pealtvaatajat. Sisevõistluste jaoks on võimla ehk spordisaal. Seal saab sisetingimustes mängida sportmänge, võimelda ja korraldada sportüritusi. Võimla juurde kuuluvad tavaliselt ka pesu- ja riietusruumid. Ujumisvõistluste jaoks kasutatakse ujulaid. Ujulas saab tegeleda ujumise ja muude veespordialadega. Siseujula on ruum, hoone või hoonetekompleks basseinide ja muu sisustusega. Väliujula võib olla rajatud looduslikule veekogule või tehislike basseinidega. Jalgrattavõistluste jaoks kasutatakse velodroomi. Velodroomi tuntakse veel ka kui trekk või velotrekk. Velodroom on kinnine või lahtine spordirajatis, kus on eriline puit-, asfalt- või betoonkattega kaldringrada, millel toimuvad jalgrattaspordi trekivõistlused. Tavaliselt on ringraja laius 4-10 m, eelistatuim pikkus on 333,33 m. Kalle kurvides on 20-35 kraadi,
REFERAAT Rooma ja Bütsantsi kunst Sirly Himmaste Rooma ja Bütsantis kunst. Roomlased vallutasid Kreeka ning liitsid selle Rooma riigi külge. Roomlaste eelkäijateks Itaalia pinnal olid etruskid. Nende päritolust ja kultuurist on ka tänapäeval üsna vähe teada. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeka peripteeriga, tal on tsella, sambad ja viilkatus, kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud ainuüksi jumalate eluasemed, vaid ka pidulike jumalateenistuste kohad. VI ja V saj. e.m.a. pärinevatel etruski maalidel, mida on palju säilinud Chiusi ja Corneto hauakambriteks, kus on palju ühist kreeka vaasimaaliga. Kõige ilmekamalt aga avaldub etrutskite kunsti omapära hauaskulptuuris. Sarkofaage, milles lamasid abielupaaride laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute por...
Sellest ajast saab alguse varakristlik arhitektuur. Rooma tempel oli jumala eluase, kuhu vaid preester tohtis sisse astuda.Rahvale oli mõeldud templit ümbritsev ala. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada inimesi. Sellepärast ei võetud kirikuehituses eeskujuks antiiktempleid, vaid avalikusele määratud profaanhooneid kohtu- ja turubasiilikaid ning kohandati neid vastavalt koguduse vajadustele. Varakristlik kirik oli välisilmelt lihtne hoonetekompleks. See algas kõrge müüriga ümbritsetud neljakandilise siseõuega, nn. Aatriumiga, kuhu viis tänavalt värav. Seespool ümbritsesid õue sambad. Õue keskel asus kaev. Värava vastasküljel oli narteks avar lahtine koda kiriku peasissekäigu ees. Eeskoda oli mõeldud paganatele ja patustele. Kiriku neljakandilise ruumi nn. Pikihoone jaotasid sambaread kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem ning omaette katusega kaetud
Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja II korrusel 30. jaanuaril 1958. aastal.29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. Hinnakiri (kehtivad alates 1.01.2012) Pilet 2.00 Pilet soodus (õpilane, üliõpilane, 1.50 pensionär) Pilet perele 5.00 Ekskursioon giidiga (u. 1,5 h) Grupp 10 (Grupi iga järgmine giid 5
karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel. 29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. · SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel, Vetepere küla, Albu vald 73402 Järvamaa http://tammsaare.albu.ee · Teine A.H. Tammsaare muuseum asub Tallinnas, Kadriorus endises kirjaniku korteris http://www.linnamuuseum.ee/tammsaare/
14. sajandi algust ning esimesed puithooned rajati sinna alles 16./17. sajandi vahetusel. Tööde käigus leiti savinõude katkeid, keskaegset kivikeraammikat ning kloostrite leidudele iseloomulikke sõrmkübaraid, raamatukaunistusi, ehisnaaste. [ 1, lk 147, 152- 155] 7 Kokkuvõte Tallinna Püha Miikaeli nunnaklooster oma 380. aastase ehitus- ning ajalooga on väga huvitav hoonetekompleks. Selle arheoloogilist ning ehitusloolist uurimist raskendab asjaolu, et hooned on ümberehitatud kujul kasutusel ka tänapäeval, seega uurimistöid saab läbi viia vaid ehitustööde ajal. Siiski on selle asutuse kohta üsna palju teada, sest kloostrihoonete uurimine algas juba 19. sajandil. Esialgu kirjeldati küll vaid kooliajalugu, hiljem hakati tähelepanu pöörama ka arhitektuuri arengule. Arheoloogid liitusid kloostri uurimisega alles 1970. aastatel
ehitanud, kuid samas pole nad unustanud korvata sellele tekitatud kahju. Seda enam on nad uhked Veluwe "pärismetsade" üle. Veluwe rahvuspargi kultuurisüdameks on perekond Kröller-Mülleri loodud kunstimuuseum koos imeilusa näidisaiaga. Appeldoorn: Hollandi kuninglik suveresidents Appeldoorni väikeses rahulikus raudteejaamas ei reeda esialgu miski, et olete jõudnud peaaegu et kuningliku pühamusse - Het Loo kuninglikku suveresidentsi. Suurejoonelise barokkaiaga ümbritsetud hoonetekompleks, kus teid otsekui märkamata jalutavad purskkaevude vahel muruplatsidel paabulinnud, on üle 300 aasta teeninud Hollandi kuninglikku perekonda. Kompleks valmis 1686. aastal ja oli 1975. aastani, mil suri eelmine kuninganna Wilhelmina, ametlikult ainult kuningapere kasutuses. Just kuninganna Wilhelmina oli see, kes läkitas oma volikirjaga Eestisse esimese Hollandi diplomaadi ning kelle allkirjaga dokumendid on praegugi meie Riigiarhiivis hoiul. Purskaevud töös 17. sajandist peale
mõttes ümber ehitanud, kuid samas pole nad unustanud korvata sellele tekitatud kahju. Seda enam on nad uhked Veluwe "pärismetsade" üle. Veluwe rahvuspargi kultuurisüdameks on perekond Kröller-Mülleri loodud kunstimuuseum koos imeilusa näidisaiaga. Appeldoorn: Hollandi kuninglik suveresidents Appeldoorni väikeses rahulikus raudteejaamas ei reeda esialgu miski, et olete jõudnud peaaegu et kuningliku pühamusse - Het Loo kuninglikku suveresidentsi. Suurejoonelise barokkaiaga ümbritsetud hoonetekompleks, kus teid otsekui märkamata jalutavad purskkaevude vahel muruplatsidel paabulinnud, on üle 300 aasta teeninud Hollandi kuninglikku perekonda. Kompleks valmis 1686. aastal ja oli 1975. aastani, mil suri eelmine kuninganna Wilhelmina, ametlikult ainult kuningapere kasutuses. Just kuninganna Wilhelmina oli see, kes läkitas oma volikirjaga Eestisse esimese Hollandi diplomaadi ning kelle allkirjaga dokumendid on praegugi meie Riigiarhiivis hoiul. Purskaevud töös 17. sajandist peale
...........................................11 Jaanuse puhkemaja äriplaan 3 2. Sissejuhatus Eesti inimene on õppinud puhkama ja lõõgastuma ka kodumaal.Puhkust ja aja mahatõmbamist vajame vahel kõik. Otepääl Pedajamäel Jaanuse järve kaldal asub AS Sangarile kuuluv suvila, mis on kasutuses ainult oma töötajate tarbeks (suvepäevad, juubelid jm.) Enamuse aastast on maja tühi ja kasutu. Plaanis on olemasolev hoonetekompleks rentida aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu.Olemasolevates ruumides on võimalik majutada 24 inimest, lisaks toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks, puhkuse nautimiseks.Maja esimesel korrusel asub kaminasaal 50 m2 ja suur tuba 40 m2, mida saab kasutada söögitoana ja kuhu mahub ka biljardilaud.Olemas on köögiplokk koos elektripliidi, küpsetusahju ja külmkapiga
5.) peenrad asuvad kõnniteedest madalamal. Basseinid: rangelt geomeetrilise kujuga, hulk väiksemaid basseine suure tehisveekogu ümber, basseinides purskkaevud. Paviljonid: Sügava kaarja katusega varjualused on ehitatu aeda ümbritseva kõrge müüri sisse. 8. Keskaja aiad. Varakeskaeg(5.-11.saj) Kõrgkeskaeg (11.saj-14.saj lõpp) Hiliskeskaeg(15.saj-16 .saj algus) Kloostrikultuuuri ja kloostriaiad: Klooster kinnine hoonetekompleks munga- ja nunnakloostritele. Esialgu kloostrid rajati asustamata paikadesse(benediktlased eelistasid mäeharju, tsitertslased orupõhja). Alles karjusmungaordud(frantsisklased, dominiiklased )rajasid oma kloostrid linnadesse, et suhelda elanikkonnaga. Kloostrikompleksid: 6.saj asustatud benediktlaste Monte Cassino klooster Itaalias. Vanim säilinud hoonete asendiplaan koos aiaplaanidega pärineb a 820 Sant Galleni klooster Sveitsis
kaugemal laius vabakujuline inglise stiilis park. Koos lossi restaureerimisega rekonstrueeriti ka 2,2 ha lossi ümbritsevat pargiala. Ümber järve on rajatud matkarada, mis viib tutvuma mõisaaegsete pärandkultuuriobjektidega: Truuduse tamm, Punane allikas, Apollo kuju asukoht, Linnamägi. Alatskivi mõisapark kuulub 1964. aastal loodud Alatskivi maastikukaitseala (253,5 ha) koosseisu.si sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus. Kõrvalhooned Alatskivi mõisa hoonetekompleks pärineb nagu lossiki XIX sajandi lõpust. Mõis moodustab hoonete, maade, objektide ja legendide kogumi, mille hingust on tunda tänasel päevalgi. Alatskivi mõisa hoonestuse ja ilmestavad objektid saab jagada tinglikult nelja ringi, mida seovad maalapid ja teedevõrk. XIX sajandil kuulus mõisaansamblise 57 hoonet ja objekti, millest oma kohal seisab veel 41. Esimene ring on mõisasüda. Loss ja selle lähiümbrus - tõllakuurid, juustukelder, jääkelder.
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. A...
(viimane kaasajastatult 1987 Saksamaal). Samas hoones on töötanud ka 19. sajandi keskpaiga üks tuntumaid füsiolooge Friedrich Bidder, kelle teaduslikud tööd käsitlesid peamiselt närvisüsteemi füsioloogiat ja histoloogiat ning puudutasid ka toitumisfüsioloogiat. Arstiteaduskonna käsutuses kuni 1999. aastani olnud hoone jäi 20. sajandi lõpuks kitsaks ega vastanud enam kaasaja nõuetele. Samal aastal valmis Maarjamõisa väljal biomeedikumi hoonetekompleks. 2005. aastal möödus vana anatoomikumi valmimisest 200 aastat. Tähtpäeva puhul avati maailma teadusajaloo kujundamisel kaasa teinud ehitises Tartu Ülikooli muuseumi näitus ,,200 aastat vana anatoomikumi". Samuti sai seal tutvuda Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiiniliste kollektsioonidega. 19. novembril 2011 oli viimane päev, mil sai külastada vana anatoomikumi ja sealset ekspositsiooni. Eesti arstiteaduse sünnikodu on hetkel läbimas
telliskivist olude sunnil domineeriv materjal. 50. aastatel kasutabki Aalto küllastunud tooniga punast tellist, vaske ning puidu loomulikku tekstuuri ja see on andnud kriitikutele alust rääkida "punasest perioodist" tema loomingus. Tähelepanuväärsemad ehitised sellest perioodist on Säynätsalo raekoda (195052), Helsingi Pensioniamet (195256), Helsingi Kultuurimaja (195558), Jyväskylä Pedagoogilise Instituudi kompleks (195257) ja Helsingi Tehnikaülikooli hoonetekompleks Otaniemis (195570). Need on tumepunasest tellisest seinte ja vasest katustega hooned ning hoolimata välimuse pinnapealsest rahust on nad rabavalt originaalsed ehitused. Kompositsiooniliselt saab valitsevaks ühine kontseptsioon, mis tuleneb antiikarhitektuurist mahtude grupeerimine kord väiksema, kord suurema osaliselt avatud siseõue ümber. Tundub, et iga uue hoone lõi meister hoopis uute põhimõtete aluse l. 60
omavalitsusüksus, mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Tänapäeval kasutatakse sõna mõis enamasti mõisasüdame või rüütlimõisa tähenduses. Tuntud mõisauurija Valdo Prausti järgi võib sõna "mõis" erinevates kontekstides tähistada kaasajal kuni seitset erinevat asja. 1. Mõis kui majandusüksus ja ettevõte. 2. Mõis kui haldusüksus ja territoorium. 3. Mõis kui hoonetekompleks (mõisasüda). 4. Mõis kui maastikukujunduslik objekt. 5. Mõis kui esinduslik elamu (peahoone). Kaasajal samastataksegi just mõisa peahoone tihti mõisaga, mis ei ole päris õige. 6. Mõis kui piirkonna elu-olu ja kultuuri keskus. 7. Kaasaegne mõis. Osa mõisasüdameid ja nende osi on kaasajal sattunud omanike/valdajate kätte, kes väärtustavad seda mõisana ning seda vastavalt ka nimetavad. Vahel on neil õnnestunud oma kätte saada kas kogu või vähemalt valdav
sugemetega fantastiline detailirohke ornament. Mõjusamaid näiteid on Toledo Santa Cruz´i hospidal (1504-14) ja Sevilla raekoda(1527-72). Kõrgrenessansi ajal taandus platereskne stiil suurte ja rangete vormide ees, saavutades oma kõrgpunkti 16.saj. II poolel. . Kõige kujukamalt avaldus see J.B.de Toledo (surn.1567) ja J.de Herrera (1530-97;stiili nimetataksegi J.de Herrera järgi herreriano stiiliks) poolt Madridi lähedale ehitatud Escorialis (1563-81). Escoriali hoonetekompleks (loss, kirik, klooster) on mahutatud rangele ruudukujulisele põhiplaanile, kus kõik ehitusosad paiknevad jäigas geomeetrilises võrgus. Kogu kompleksi hallist kivist hiiglafassaadil ei ole otsest keskpunkti, seda ilmestavad massiivsed neljakandilised nurgatornid ning aknaavade rütmiline paigutus. Kompleksi kuuluva Rooma Püha Peetri kirikut jäljendava kiriku fassaad on liidetud seinapinnaga, kiriku juurde viiv kitsas õu ei avarda, vaid ängistab vaadet. Ka ülejäänud
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
