Hoonete ventilatsioon Ventilatsioon toob ruumi puhta õhu ja eemaldab saastunud õhu. Samas eemaldab ventilatsioon ka õhus olevad saasteained ja seega on tähtis tegur ruumi õhu puhtuse tagamisel. Ventilatsioon peab olema piisav ruumis tekkivate saasteainete eemaldamiseks. Elamu ventilatsioon peab olema pidev. Vajaduse korral tuleb ventilatsiooni tõhustada. On tähtis, et õhk vahetuks kõigis elutubades, eriti magamistubades. Ventilatsioon võib olla loomulik või mehaaniline. Loomuliku ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma tuule ning sise- ja välisõhu temperatuuri erinevuste toimel. Väljatõmmatava õhu liikumiskiirus torustikus või kanalis on võrdeline korstna kõrguse ja sise- ning välisõhu temperatuuri vahega. Mehaanilise ventilatsiooni puhul luuakse kõikides ruumides nõutav õhuvahetus ning väljatõmbeõhu sooja saab tagastada ruumidesse soojusvaheti abil. Hea ventilatsioon ei tekita tõmbust ega müra ning on hõlpsasti reguleeritav. Ventila...
Hoonete lammutamine Gerli Lass ja Merily Paales EV 111 Hoonete demonteerimis- või lammutusprotsess koosneb viiest etapist: · Esimene etapp projekti koostamine ja dokumentide vormistamine ehitusloa saamiseks hoonete lammutamiseks · Teine etapp ajutiste piirete paigaldamine, objekti valve korraldamine, eelnev hoonete lammutamiseks ettevalmistamine, tehniliste kommunikatsioonide lahti- või ümberühendamine. · Kolmas etapp ehitise mehhaniseeritud lammutamine, käsitsi lahtimonteerimine. · Neljas etapp ehitusprahi sorteerimine, kivijäätmete purustamine taaskasutatavaks killustikuks, lammutusjäätmete äravedu ja utiliseerimine, krundi planeerimine ja taashaljastamine. · Viies etapp jäätmete utiliseerimise õiendi koostamine ja selle
tugevuse, deformatsioonide, töökindluse, esteetilistest või mõnest muust aspektist; tarindid tuleb projekteerida nii, et ükski ilmastiku- ja mehaanilistest mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei muudaks hoonet või tarindit tema tööea jooksul töökõlbmatuks kas tugevuse, deformatsioonide, esteetilistest või muudest aspektidest; - Hoonete tööiga Hoone või tema osade tööiga ei või olla väiksem hoone kasutuseast, v.a. ventilatsioonisüsteemid, soojaveetorustikud, müüritud tulekolded viimastele tavaliselt 20 aastat Ehitised, tarindid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse tööea klassidesse (C > 100a, D > 50a, E >20a, F >10a, G >1a) hoonetel tavaliselt 50 aastat; õhuliinidel, trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel,
Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning
iseloomustab õhu keskkonna reziimi/ioonisatsiiooni astet on kergete aeroioonide arv ehk konsentratsioon( Xcm 3 ). Aeroioonide arv muutub ööpäeva jooksul suurim kevadel väiksem talvel. Max öösel 20:00 04:00. UV kiirgus Vallo elektrilised efektid. Vee pihust tekib. Looduses koskede ja purskkaevude juures. Soojushulga valem ruumi õhult välisõhule. 1W mK Hoonete soojus püsivus. Hoonete soojus püsivus Eelpool toodu valemid on tuletatud statsionaalsele reziimile kuna enamus soojus vaheteid töötab põhiliselt. Temp. selle seadme töö ajal on püsivad aga tegelikult välis õhu temp. muutub. Seetõttu võib põhjustada ruumi temp. muutust. Perioodiliselt 11 muutub temp. ka kui on kodus ahjuküte. Piirete pindades toimuvad mitte statsionaalsed soojuslikud reziimid
Karkassid Karkassi moodustavad: Postid, Talad, Vahelaepaneelid/plaadid, Jäikuselemendid. Materjali järgi: Raudbetoon (osaliselt ka kivi), Komposiit, Teras, Puit. 13 Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust võib tagada: Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral), Täielikult või osaliselt jäikade sõlmedega karkassina, Toed, tõmbid, Tasapinnalised või ruumilised diafragmad, 14 7 Raudbetoonkarkass Monteeritav karkass: hoone karkass monteeritakse kokku varem tehase tingimustes valmistatud detailidest Monoliitne karkass:
Ruumide planeering on seotud eelkõige karkassi-elementide asukohaga. Välisseinte ülesandeks on soojapidavus ja enda kandmine. Karkassi moodustavad: Postid Talad Vahelaed/plaadid Jäikuselemendid Materjali järgi: Raudbetoon(osaliselt ka kivi) Komposiit Teras 19 Puit Karkassi stabiilsust võib tagada: Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral) Täieliult või osaliselt jäikade sõlmedega karkass Toed, tõmbid. Tasapinnalised või ruumilised diafragmad Monteeritav raudbetoonkarkass: Hoone karkass monteeritakse varem tehase tingimusest valmistatud detailidest. Karkassisüsteem Korruspostkarkass Jätkuvpostkarkass Postid Ruudu- ja ristküliku kujuline Ümarristlõikega. Paigaldus Otse kannu: kiire ja odav, ebatäpne. (Tööstusehitus)
UUS TN., KOSE KÜLA ASUVA ELUHOONE PROJEKT Tehniline projekt Arhitektuur-ehituslik osa Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus t...
köetud olukorraga. Naaberkorterite kütteenergia tarbe tõus on veelgi suurem olukordades, kus kütteta korter paikneb otsaseinas või ülanurgas. Korteri kütte väljalülitamine ja kütte eest maksmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Kuna korteritevahelised vaheseinad ei ole soojustatud, võib ka seinte pinnatemperatuur langeda liialt madalale. Soojus oli enamastinormaalne, niiskus oli kõrgem enamasti kui peaks olema. Hoonete algolukorras, enne igasuguseid renoveerimistöid, on nende keskmine soojustarbimine on 191 kWh/ 2 (m ·a), see suurus on esitatud hoone köetava pinna kohta. Erinevate hoonete 2 puhul on kõrvalekalded -25 kuni +36 kWh/(m ·a). Tegeliku olukorra madalamad soojuse eritarbimised on tingitud eelkõige puudulikust ventilatsioonist. Elamute energiatõhususe parandamine on möödapääsmatu. Energiatõhususe
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4
Vaido Vahter HOONETE KAITSMINE RADOONI EEST REFERAAT ÕPPEAINES: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 32a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:17.10.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA............................................................................................4 2.RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID.................................................
Viis Rooma objekti Tekst: ,,Rooma kunst ja arhitektuur" 2010 Piazza del Campidaglio Kui Michelangelo Buonarroti sai 1536. aastal paavst Paulus III käest ülesandeks kavandada keiser Karl V külaskäigu puhuks Kapitooliumile suurejooneline väljak, siis pidi tema plaan hõlmama ka 12. sajandil riigiarhiivi müüridele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele 14. sajandil keskpaigas püstitatud gildihoonet. Pärast viimaste ülesehitamist ei avanenud Kapitooliumilt peavaade enam mitte foorumile, nagu antiikajal, vaid vastassuunas linnale. Michelangelo kavandi järgi sai domineerivaks elemendiks väljaku keskel seisev keiser Marcus Aureliuse ratsamonument, mis toodi Kapitooliumile 1538. aastal. Ta kavandas olemasolevate ehitiste järgi moodustuvale trapetsi kujulisele alale ovaalse a...
REFERAAT "VANADE HOONETE LAMMUTAMINE" alustekst: "Vanade hoonete targa lammutamisega tagatakse rusude taaskasutus" autor: Ib Salomon allikas: ajakiri "Imeline teadus" 2/2012 KAVA: 1. Sissejuhatus 2. Hoonete lammutustöödel kasutatavad meetodid minevikus ja tänapäeval. 3. Ohud ja ohutus lammutamisel. 4. Lammutusjääkide taastatutus. 5. Tulevikuvõimalused hoonete lammutamisel. Euroopas uuendatakse praegu hooksalt hoonestust. Mahajäetud tehasehoonete, hüljatud laohoonete ja aegunud kortermajade, mille uuendamine ennast ära ei tasu, lammutamine nõuab teadmisi,oskusi,masinaparki ja tipptasemel thenika kasutamist. Samuti on oluline tekkinud ehitusjäätmete organiseeritud sorteerimine, ladustamine ja taaskasutamine. Praegu lammutuses kasutatavad meetodid erinevad oluliselt vaid mõned aastakümned tagasi kasutuses olnutest
TERVISESPORDIKESKUS LIGE 1 - 1, M1:50 +4,950 3 +4,325 +3,995 1 1 3 2,820 +2,970 +2,565 +2,000 +2,000 ...
TERVISESPORDIKESKUS LIGE 2 - 2, M1:50 4,468 3 3,705 3 1 1 4 4 2,500 2,000 2,000 2,000 1,000 + 0,00 0,000 - 2 ...
2 TERVISESPORDIKESKUS B C D E PLAAN, M1:50 375 4595 2800 2230 375 10375 3395 1100 1375 1000 3505 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Autor: Taavi Tammekivi Matrikli nr: 092583 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Sügis 2010 Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10
TERVISESPORDIKESKUS SLM 1, M1:20 V~LISSEIN PRAND PINNASEL Vrvitud krohv 10mm Klinkerplaat paigaldussegul 10mm AEROC EcoTerm 375mm Lihvitud betoonplaat 100mm Vrvitud krohv 10mm Vahtpolstreen 100mm 375 Tihendatud killustikalus 200mm + 0,00 - 510 -0,560 750 ...
TERVISESPORDIKESKUS SLM 2, M1:20 KATUSLAGI 470 20 Profiilplekk 18mm Roovlauad 38mm Plekist korstnaris Distantsliist 10mm Aluskate 0,1mm Liimpuittalad 400mm Mineraalvill 300mm Roovlauad 20mm Kipslagi 13mm 250 Taavi Tammekivi EAEI - 33, 092583 [Academic use only]
TERVISESPORDIKESKUS VAADE 1 - 4, M1:50 4,893 4,325 2,600 2,000 2,300 1,000 + 0,00 - - 0,600 18.18 375 6085 3265 8080 0.375 1 2 ...
Nimi HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Õpperühm:XXA Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:....................... Allkiri:....................... Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Klaas on eriline materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai ning seda oma erinevate omaduste tõttu. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, mistõttu saab temast kujundada siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Klaasi kasutamise ajalugu ulatub kiviaega, mil kasutati looduslikku klaasi. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000 eKr, kuid esimene klaasi valmistamine on teada aga Vana- Egiptusest umbes 2000 eKr ning seda kasutati peamiselt keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajadil eKr arendati ka klaasipuhumistehnikat ning seni äärmiselt väärtusli...
docstxt/13804021399431.txt
TERVISESPORDIKESKUS KONSTRUKTIIVNE SKEEM 2 PLAAN, M1:50 B C D E 375 4595 2800 2230 375 10375 375 7320 150 2155 375 375 375 1 ...
TERVISESPORDIKESKUS KONSTRUKTIIVNE SKEEM LIGE, M1:50 Profiilplekk +4,325 +3,995 Poorbetoonist Liimpuittalad sillus +2,970 Poorbetoonist sillus +2,565 +2,000 +2,000 ...
2 Towns (Upper & Lower Town) Tallinn used to be divided into 2 parts - Upper Town where lived the aristocracy, gentry and the clergy; and Lower Town with traders, craftsmen and merchants. Legend says the Toompea Hill is actually the tumulus mound of the great Kalev. Linda carried rocks to his grave. It is a naturally- formed limestone hill. Lower Town was a merchantile centre, Tallinn also belonged to the Hansaetic League (1285). It is often referred to as the town of citizens. Any grown-up, married and economically independent person, born in a legal marriage between two free people and having lived in the town for at least 3 months, could apply to the Magistracy for citizenship. Serfs could escape from serdom after having successfully hidden in town for a year and a day. Two parts remained separated until the end of the 19th century. Four Names Lyndanise - mentioned by Henricus de Lettis in his Chronicle; derives from the name Lind...
1. Soojussõlmed Soojussõlm on vahelüli katla (soojusallika) ja küttesüsteemi vahel. Eesmärk anda soojusallika soojus küttesüsteemile: 1) Sõltuvad soojussõlmed Katlast tulev soojuskanda läbib küttesüsteemi küttekehasid, soojussõlems toimub pealevoolu temeperatuuri regulleerimine 3T ventiiliga, kus pealevoolu veele segatakse tagasivoolu küttevett. 2) Sõltumatu soojussõlm Soojusallikast (katlast) tulenev küttevesi läbib soojusvaheteid mille vahendusel soojus antakse küttesüsteeis ringlevale veele. !!Soojussõlmes toimub välistemperatuuri alusel küttepealevoolu temperatuuri regulleerimine!! !!Koosneb: soojusisolatsiooniga kaetud soojusvaheti, elektroonilised reguleerseadmed, kütte- ja soojavee ringluspumbad, pumpade juhtimiskeskus, sulgemis-, seade-, täite- ja rühmventiilid, mudafiltrid, termo ja manomeetrid, sisemised elektriühendused!! Soojussõlmes toimub katlas tuleva vee voolugulga regulleerimin...
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………..3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE………………………………………...4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9 KOKKUVÕTE……………………………………………………………… 10 VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. ...
Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET,
TP2- klassi kuuluva ehitise kandetarinditele esitatavad nõuded on madalamad TP1-klassi nõuetest ning ehitise kandetarindid võivad olla ka põlevatest ehitusmaterjalidest Kelder rajatakse mittepõlevatest materjalidest. _ TP-3 tuld kartev TP3- klassi kuuluva ehitise maapealse osa kandetarinditele tulepüsivusaja nõudeid ei esitata. Tulepüsivusnõuded esitatakse keldritarinditele. 27. Mis on aluseks hoone tüpiseerimisel ja unifitseerimisel? Tüpiseerimise all mõistetakse hoonete ja nende konstruktsioonide tüüplahenduste väljatöötamist ja valikut korduvaks kasutamiseks massehituses. Tüpiseerimisel on väga oluline erimõõtmeliste hooneosade arvu piiramine ehk hoonete parameetrite unifitseerimine, millega kaasneb eritüübiliste konstruktsioonielementide arvu vähenemine, mis omakorda viib alla hoone maksumuse. Hoonete mõõtmete unifitseerimise aluseks on ühtne moodulsüsteem. See ühtlustab
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid. ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast: 1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid. 2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jms)
1. What do the acronyms TLS, MTLS, ALS, LIDAR, LASER, TOF, PS refer to? TLS (TerrestriaTLS (Terrestrial Laser Scanning) - viitab otseselt maapealsele, peamiselt staatilisele, laserskaneerimisele. Kasutatakse ka nimisõnana. Mobiilne terrestriline laserskaneerimine (MTLS) Mobiilset ehk dünaamilist laserskaneerimist kasutatakse peamiselt sõiduki peal oleva seadme abil teede ja tänavate mõõdistamiseks. ALS - aerolaserskaneerimine (Airborne Laser Scanning) –viitab otseselt lennuki või helikopteri pealt laserskaneerimisele. LIDAR (LIght Detection and Ranging) – viitab kaugseire tehnoloogiale. Laialdaselt kasutatakse lennuki või helikopteri pealt skaneerimise kohta, kuigi nimetus ei ole viidatud laseri kasutamisele ega muule tehnoloogiale LASER - (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation ek. valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokr...
K2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2;
Hoonete osad ja tehnilised näitajad Juhendid, määrused Ehitise tehniliste andmete loetelu Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr. 69 (24.12.2002). Hoonete näitajad ja nende arvutamise eeskirjad*, Ehitusministeeriumi käskkiri nr. 63 (19.06.1991); Ehitusmõisteid* Ehitusinseneride Liidu juures tegutsenud ehitusterminoloogia komisjon, ET-2 0101-0278. *2. ja 3. on juhendmaterjalid, mis ei ole otseselt kehtivad ega kohustuslikud, kuna neid ei ole õigusaktiga 2 kehtestatud. 1 Tarind ehk konstruktsioon
1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina
· hooned, mis olid vajalikud käsi- ja talutööstuse tarvis (Aasmäe 1999:184). Seaduses sätestati, et: 1) Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaal tuli iga adrasajandiku pealt maksta riigile 1 mark 20 penni; 2) Tartu-, Võru-, Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaal tuli iga puhtakasurubla pealt maksta riigile 50 penni; 3) Saaremaal ja Petserimaal tuli iga tarbe- ja metsamaa tiinu pealt maksta riigile 75penni (Aasmäe 1999:184). Maksu alla käivate hoonete pealt võeti maksu alljärgnevalt: 1) Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaal 10 penni iga puhtkasurubla pealt; 2) Tartu-, Võru-, Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaal 10 penni iga puhtkasurubla pealt; 3) Saaremaal ja Petserimaal olid vabrikud ja töökojad kuni hindamiseni maksuvabad. Maakonna- ja vallavolikogudele anti õigus kehtestada oma kulude katteks lisamaks: 1) Maakondadel kuni 200% maalt ja hoonetelt ning kuni 100% vabrikutelt ja töökodadelt võetavast maksust;
8.kl ühiskonnaõpetus KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS – pres, valitsus, riigikogu, valimised 1. Kelle ülesanne on toodud (presidendi/valitsuse/riigikogu)? a) esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande - b) kuulutab välja seadused – c) võtab vastu seadusi ja otsuseid – d) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad - e) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat – f) otsustab rahvahääletuse korraldamise – g) valib Vabariigi Presidendi – h) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised – i) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks – j) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande – k) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust – l) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud - m) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises – ...
Uulu PK 2014 Elu nunnakloostris Klooster • Sõna klooster tuleb ladina keelsest sõnast claustrum, mis tähendab “suletud paika“. See on kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. • Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Kloostrisse astujad • Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Nunnad kloostris • Kloostrites elatakse kindlate
- Ristuvate seinte telgede kättesaamise järel märgitakse maha nende pikkus, st tagumise seina nurgad . 25. Mis on märketara? Märketera koosneb märkpinkitest, mis rajatakse kuni 2m kaugusele hoone välisperimeetrist, et mitte kaotada kaevamistel jms mahamärkimise tulemusi . 26. Mis on märkepink? Märkepink on märketera osa kuhu märgistakse seinte teljed ja nt välisservad . 27. Mis on vundamentide looduslikud alused? Pinnasekihid, mis hakkavad kandma hoonete ja ehitiste koormusi . 28. Mis on vundamentide tehisalused? Nõrkasid looduslikke aluseid tugevdatakse ja saadakse tehisalused . 29. Mis on hooned ja rajatised ühise nimetajana? Hooned ja rajatised on ehitised . 30. Mis on kõrghooned? Kõrghooned ( 10 ja enam korrust ) . 31. Mis on kandetarindid? Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32. Mis on piirdetarindid
minu arvates mainimist väärt, kui tahetakse riiki kaunimaks teha ja kultuurilembelisust rõhutada. Kaire Kangro mõtles õppeasutuse geograafilise asukoha üle hoolikalt järele, sest Tallinna Vanalinn muutuks tõesti palju ilusamaks, kui Kunstiakadeemia südamikus õitseks. Ärimeeste plaanid talle ei meeldinud: ,,/---/ Kas Tallinna kesklinn peaks olema ilmetu tondilinn, kus turist jalutab hoonete vahel, mis on üksnes ärikeskused ja hotellid. /---/" Pahameel on õigustatud, sest Eesti peamine kultuuriväärtus on ikkagi Vanalinn ajaloo kõnelev jälg, mida tuleks hoida ja arendada kunstiliselt veelgi kaunimaks. Nii suureneb turistide külastuskäikude arv ja vahest tõuseb majanduski rahast, mida nad endaga kaasa toovad. Veidi solvunul toonil käsitleb Kangro maaküsimust. Nimelt on Kunstiakadeemiale Viimsi lähistel lahkelt krunti pakutud, kuid
Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved ja mudavoolud. Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks).
114 13 153 112 38 18 198 72 32 122 100 69 20 217.5 32 6 9 59 136 12 18 194 7 7 566 177 65 950.5 Eriala TootmiskorAutotehnika Elektritehnika Hoonete eh 39 47 29 46 TeedeehituTransport ja(empty) Total Result 13 44 1 219
Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Elektritehnika Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Elektritehnika Eestlane Tallinn Elektritehnika Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Elektritehnika Eestlane Tallinn Elektritehnika Venelane Muu linn Elektritehnika Eestlane Tallinn Elektritehnika Muu Muu linn Elektritehnika Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Hoonete ehitus Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Hoonete ehitus Eestlane Muu linn Hoonete ehitus Eestlane Tallinn Hoonete ehitus Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Hoonete ehitus Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Hoonete ehitus Eestlane Muu linn Hoonete ehitus Eestlane Tallinn Hoonete ehitus Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, Hoonete ehitus Eestlane Muu linn Hoonete ehitus
11B klass Nimi Tartu Ülikool Referaat Juhendaja: õp Nimi LINN 2008 SISSEJUHATUS Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool, lühend TRÜ. Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum jt moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt. 2 1. TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja
Vallasvara- kõik mis pole kinnisvara, vallasvaral pole maad n.auto. Kinnisvara olulised osad- maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad- vallasasjad. Kinnistu- maatükk, füüsiline maatükk, olemas piiripunktid, omanik olemas. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3) soetamismaksumus-bilansiline maksumus 4) ehitusmaksumus 5) jääkasendusmaksumus (Riigimaa 0-maksumus; maa maksustamishind, lepingujärgne hind) 4. Kinnisvara hindamisel kasutatavad meetodid- 1) Võrdlusmeetod-aluseks on võrreldavate kinnisvaraobjektide müügihinnad minevikus
3 5 Kuni 20% 3 4 4 Kuni 20% 5 3 4 Kuni 70% 5 3 4 Kuni 30% 5 4 4 Kuni 10% 7 5 4 Kuni 20% 12 5 4 Kuni 30% 6 4 4 Kuni 10% 2.5 5 2 Kuni 20% 5 3 4 Kuni 10% 7 8. Sugu 9. Rahvus 10. Elukoht 11. Eriala Mees Eestlane Tallinn Transport ja logistika Mees Eestlane Tallinn Autotehnika Mees Eestlane Maa-asula (maakonnakeskus Hoonete ehitus Mees Muu Muu linn Elektritehnika Mees Eestlane Tallinn Transport ja logistika Mees Eestlane Tallinn Rakendusgeodeesia Naine Eestlane Tallinn Transport ja logistika Mees Eestlane Tallinn Transport ja logistika Naine Eestlane Maa-asula (maakonnakeskus Transport ja logistika
Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud.
Ehitusluba väljastatakse projekti alusel, mis on hajaasutuses koostatud vastavalt projekteerimistingimustele või detailplaneeringu kohustusega alal (sh tiheasustusalal) vastavalt kehtivale detailplaneeringule. 3. Ehitusettevõtja kohustused 4.Hoonetele esitatavad põhinõuded: 1 otsarbekus ehk funktsionaalsus. 2. tugevus ja püsivus. 3. kestvus, tööiga. 4.tulekindlus. 5. tervisekaitse. 6 keskkonnakaitse. 7.majanduslikkus. 8 nägusus. 5.Hoonete liigitus Vastavalt hoonete otstarbele liigitatakse nad kolme põhirühma: tsiviil-, tööstus- ja põllumajandushooneteks Tsiviilhooneteks on eluhooned (elamud, ühiselamud, hotellid) ja ühiskondlikud hooned (haiglad, sanatooriumid, koolid, kauplused, klubid, teatrid, kinod, administratiivhooned, spordihooned). Tööstushooneteks on tööstusettevõtete põhitootmishooned, olmehooned ja muud abihooned. Põllumajandushoonete hulka kuuluvad põllumajanduslikud tootmishooned ja
Turustamisega seotud autokütus Hoonete/ruumide majandamiskulud Küte 4,000 4,000 4,000 Elekter 3,000 3,000 3,000 Rent 2,000 2,300 2,400 Valveteenused Hoonete/ruumide korrashoiukulud 120 120 120 Hoonete/ruumide remondikulud 580 2,000 Hoonete kindlustus 660 670 670 Transpordikulud Ostetud transporditeenused 400 400 400 Autokütus 400 300 350 Autohooldus ja remondikulud 1,400 1,400 1,400 Sõidukite kindlustus 1,000 1,000 1,500 IT ja sidekulud GSM 200 200 200
korrosioonikindlus, keemiline püsivus, tulekindlus. 10. Pinnase liigitus: vähe niiske pinnas, niiske pinnas, veega küllastunud pinnas. 11. C)vähemalt 100a. D) vähemalt 50a. E) vähemalt 20a. F) vähemalt 10a. G) vähemalt 1a. Klassid A ja B on reserveeritud üle 100 aasta kavandatava tööea tarvis. 2 12. TP-1 - tulepüsiv, TP-2 - tuld takistav, TP-3 tuld kartev. 13. Tüpiseerimine on hoonete ja nende konstruktsioonide tüüplahenduste väljatöötamine ja valik korduvaks kasutamiseks massehituses. 14. Hoonete mõõtmete unifitseerimise aluseks on ühtne moodulsüsteem, mis ühtlustab ehituskonstruktsioonide ja detailide mõõtmed, lähtudes põhimoodulist: M 15. M=100 MM 16. Ehitusalal on osutunud otstarbekaks 12M-kordsed: 24M, 36M, 48M, 60M, 72M, 84M jne 17. 1)Sidumismõõde, 2)Põhimõõde, 3)Naturaal-, ehk tegelik mõõde. 18
värvirikkus, dramaatilisus, tundeküllasus, kirglikkus, emotsioonidega liialdamine, sümmeetria ja ornamendid. See pakub vaatajale palju ootamatut, üllatades teda. Barokk tuleb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokkarhitektuur Selle sünnikohaks peetakse paavstilinna Roomat. Renessansiajastu arhitektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, barokki on võrreldud tormise merega. See uus stiil avaldus esmajoones kirikuehituses. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu valmistati erinevaid „kunstiteoseid“. Kunstnikud võtsid renessansist üle enamus arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared jne. Barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kuid tihti üks sammastest ulatub välja. Fassaade liigendavad petikaknad ja nišid. Niššidesse valmistati skulptuure
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
