kaubitsemiskoht . 10.-11. sajandil kerkis eesti kaupmeeste ja käsitööliste linna taoline asula. Raekoja platsi juurde kerkisid ka elamud. Majade ehitust soodustas paekivi suur varu. Raekoja platsi nimi Esmakordselt 1313. a.-l ladinakeelse nimega Foro. Alamsaksakeelse nimega market. Hiljem nimetati ka Vanaks turuks ning ka Uueks turuks. Alles 1923 aastal sai Raekoja plats oma ametlikult kinnitatud nime. Tartus asub samuti Raekoja plats Tartu raekoja plats Klassitsistliku hoonestusega. Purskkaev ,,Suudlevad tudengid". Peale 1775. aasta hiidtulekahju hakkas Tartu omandama oma tänapäebvast ilmet. Keskajal linnavõimu keskus Raekoda.
muu keskus. Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber. Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku. 19. Mida tähistatakse mõistetega tiheasustatud ala või kompaktse hoonestusega ala ning millises kontekstis on neid mõisteid kasutatud planeerimisseaduses? Tiheasustusala - linna ja alevi piiridesse jääva territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasoleva või planeeritava territooriumi osa. Maa alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud
sobib ümbruskonda. Antud hoone valiti välja arhitektuurivõistluse tulemusel, arhitektiks on Jürgen Lepper arhitektuuribüroost Dimensioon OÜ. Kuna krunt asub vanalinna muinsuskaitseala piiril, pöörati konkursil erilist tähelepanu uue hoone sobitamisele ajaloolisse arhitektuurikeskkonda. Hoone mahud, nende liigendus, avade proportsioonid, detailid ja välisviimistlus pidid olema kooskõlas piirneva ajaloolise hoonestusega. Selgitame järgnevalt lahti energiaarvestuse lähteandmete valiku, kusjuures rõhuasetus on kontseptsioonil ,,terviklik lähenemine". Hoone energiakulu koosneb mitmest komponendist ja lõpptulemusega võib rahule jääda juhul kui kõik kulukomponendid on ühte moodi kontrolli all ei ole midagi hooletusse jäetud ega ole ka milleski asjatult üle pingutatud. Antud energiasäästliku hoone projekteerimisel arvestati järgmiste teguritega: 1. Hoone kompaktsus 2
insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas toas. Kui korteri insolatsioon ei ole piisav, siis insolatsiooni kestuse vähendamine ei ole lubatud ja suurendamine ei ole kohustuslik. • Avalikes huvides võib kohalik omavalitsus lubada piisava insolatsiooni kestuse vähendamist 0,5 tunni võrra väljakujunenud tänavastruktuuriga, tiheda hoonestusega aladel tänavaseina väljaehitamise võimaldamiseks. Tallinna laiuskraad 59,3 Mis kuupäeval ja kellaajal on Tallinnas päikese kõrgusnurk maksimaalne ja millal minimaalne? Kui suured on päikese kõrgusnurga maksimaalne ja minimaalne väärtus? Maksimaalne on päikese kõrgusnurk 21. juuni keskpäeval 54,3˚ ja minimaalne 21 detsembri keskpäeval 7,3˚ Mitu tundi kestab pikim ja lühim päev Tallinnas (päikese tõus kuni loojang)? Tallinnas on pikim päev
............................................... 8 Lisa 1 .............................................................................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Kalamaja ajalugu pakub mulle huvi, sest olen viimased kaksteist aastat siin elanud. Kalamajas on vaatamata kõigele säilinud väga palju omaaegsest miljööst. Vanalinna ja mere lähedus koos ajaloolise hoonestusega on muutnud Kalamaja külgetõmbavaks ja mainekaks linnaosaks. Praeguseks on sellest kujunenud omamoodi hipster-kultuuri keskus Tallinnas. Tutvustaksin, kuidas on elu Kalamajas käinud kunagi ning annaksin ülevaate tähtsamatest paikadest ja ehitistest. 3 1. Kalamaja kui osa Tallinnast Kalamaja on Tallinna üks vanemaid ning läbi sajandite ka suurimaid eeslinnu. Kirjalikes allikates mainitakse Kalamaja esimest korda 1421. aastal
Kõigepealt keelustati funktsionalism. Uue arhitektuuristiili määratlemisel tugineti neoklassitsismile ja antiikarhitektuurile. Hakati taaskord looma triumfiarhitektuuri ning sellega seoses hakati umber korraldama ka Rooma planeeringut, mis nägi ette linna märgatava laiendamise põhja suunas. Mussolini aegset totalitaarset arhitektuuri esindavad kaks linna- Sabaudia ja Littorio. Kuna leegionäridele oli ette nähtud maatukk ustava teenistuse eest, kujunesid need linnad hoonestusega agraarseteks aedlinnadeks. Saksamaal sai seda iseloomustada kui võimas, suurejooneline, ulev ja range. Esimeseks ehituskompleksiks sai Berliini Olumpiastaadion. Riigi ulemarhitektiks saanud Albert Speer seadis suunad ametlikule ja memoriaalarhitektuurile. Peamiseks ideeks sai väljakute rajamine. Suurepäraseks näiteks on Muncheni Kuninglik väljak. Rajati mõned korrapärase tänavastikuga elurajoonid, mille keskele kuulus tingimata paraadplats.
23. Nimeta maaasulasid ja linnaasulaid millised on nende vahelised erinevused? Maa-asulad: küla, alevik, väikelinn = rahvaarv; tööhõive linnaasulad: suurlinn, hiidlinn, maailmalinn. 24. Millistel alustel defineeritakse linna? Kui palju neid Eestis?Milline on Eestis linnastumise aste? Linnu eestis on 47, linnastumisaste 70%; linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused ja millel on korralik infrastruktuur ja püsiv rahvaarv. 25. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Millal algas linnastumine arenenud riikides, arengumaades? Esimesed linnad tekkisid eelkõige jõgede äärde, kuna jõgesid mööda oli hea liigelda ja ka kaubandus arenes kiiresti. Linnastumine
Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnada kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad malt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises , kultuuris ja elulaadis . Linnastumis e urbanisatsiooniastmeks- nim linnalistes asulates elevate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Nt 100% linnastumisega on Singapur ja Vatikan , Eestis on 70% Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused . Linnastumisplahvatus toimus 1800-1950 kasvas maakeral rahvastik 2,8% võrra aga linnarahvastik 25 korda . 20saj tekkisid monofunktsionaalsed piirkonnad , kus magalad on linna ühes ning töökohad teises ääres. Enamasti oled need mõeldud noor peredele . Mõne aastakümne möödudes tuli viimased ümber ehitada raamatukogudeks , vanadekogudeks vms. Linnastumise etapid Esimene etapp 19 saj · Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas
Jääaja keskuse ekspositsiooni eesmärgiks on anda külastajale elamuslikult ja kogemuslikult ülevaade: · jääaegade tekkepõhjustest ja mõjust Maa, Eesti ja Vooremaa pinnamoele ja elustikule laiema geokronoloogilise skaala ja Universumi evolutsiooni taustal · Eesti looduse ja inimasustuse arenguloost pärast viimast jääaega · kliimamuutuste põhjustest ja nende uurimisest Tartu Raekoja plats Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega. 5 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument KUS ASUB? Fr. R. Kreutzwaldi (1803-1882) kuju loodi 1952. aastal. Mälestussamba autoriteks olid skulptorid Johannes Hirv ja Martin Saks ning arhitektid Heiki Karro, Ants Mellik ja Mart Port. Gustav II Adolfi ausammas KUS ASUB? Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa
lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine. 10. Asula jaguneb: linnad, alevid, alevikud, külad. Küla on hajaasustusega või tiheasustusega, pole otseselt ära määratud kumba kategooriasse ta kuulub, s.p. on vaja määrangut mis seda täpsustaks. 11. Tiheasustusalaks käesoleva seaduse tähenduses nimetatakse linna ja alevi piiridesse jäävat territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasolevat või planeeritavat territooriumi osa. Olemasoleva tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal toimub kehtestatud üldplaneeringu alusel. 12. Planeerimisteooria käsitleb planeerimise funktsiooni ühiskonnas, protseduurilisi suhteid ja põhilisi vaatenurki planeerimistegevusele. Planeerimismetoodika käsitleb metoodikaid konkreetsetes planeerimissituatsioonides. 13
Kiire ja ulatuslik ehitamine ei lähtunud kohaliku arengu vajadustest. Elamuehitus ei suutnud korvata olemasolevate hoonete lagunemist. Paraku polnudki eesmärgiks paikkondliku eripära säilitamine. Unitaarse riigi kujundamiseks oli vaja ühtlustada ka kultuurikeskkond. Alast lõunapoole jääv Tondi raba muutus1980ndatel jäämäeks. Normaalsetes oludes oleks see varsti kujundatud pargiks, mida Lasnamäe tiheda hoonestusega linnaosa väga vajab. Paraku hakati sinna aga tooma ohtralt ehitusprahti, buldooseritega aeti segi kasvavad puud ja maa pindmine kiht. Seda segadust on ära kasutanud kohalikud poisikesed, kes praegugi teevad sinna lõkkeid. Seega on täiesti tavaline, et suviti Tondi rabalt tuleb suitsu. Joonis 3 Lasnamäe rajoonide piirid Ala ruumilise struktuuri analüüs
metsa-massiivid linnapiirist kaugemal. Tavaliselt loodusilmelised maastikud (metsad), kuid võivad koosneda ka üksikutest põllumajandusaladest, mis on metsamaastikuga segunenud. 14. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn suuremaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates? Eesmärk: kasutuspark, lähimatka, tervisejooksu, suusatamise ja mängu alad ning loodus- elamuste võimaldamine. Asend, kaugus ja suurus: asula kompaktse hoonestusega alal. Üleminekualad võivad olla üheks osaks nende alade sees. Maksimaalseks kauguseks elurajoonidest 500 – 1000 meetrit. Nii suured, et oleks võimalik matkata kuni 2 km ilma, et tekiks vajadus kasutada samu radasid. Võib olla ka rohekoridori edasiarendus. Sisu ja kasutamisvõimalused: nii loodusilmelised kui ka kultuurmaastiku alad, varieeruva taimkattega. Head jalutusrajad, kohati ka suusaradadega, valgustatus pimedal ajal, pingid. Rõhuasetus turvalisusele peateede vahetus läheduses
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks.Erandjuhtudel võib kinnine polügoon koosneda ühest kinnisest käigust.Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbri...
suunad naaberpunktidele.Enne GPS ajastut kasutati polügonomeetriat ka riiklike põhivõrkude rajamisel, kus tema eelisteks triangulatsiooni ja trilateratsiooni ees oli üldjuhul vajadus tagada vaid kahe suuna nähtavus, hea kohaldatavus maastikuga ning märgi suhteliselt madal pealisehitis.Puuduseks oli mõnevõrra lõdvem võrgu ehitus ja väiksem tingimuste arv tasandamisel.Pol võrreldes GPSiga eeliseks on odavam aparatuur, lihtsam kasutatavus kõrge või tiheda hoonestusega aladel jt kohtades kus taevas on suures osas varjatud, aga maapealne vaateväli ei ole eriti kinnine. Üldnõuded polügonomeetria nurgamõõtmisele-polügonomeetria nurgamõõtmised sooritatakse täpsete nurgamõõtmiste üldreeglite kohaselt:mõõtmised tuleb sooritada võrdsete ajavahemike järel.instrumenti on soovitav kaitsta päikese eest.Instrument tuleb asetada statiivile niimitu minutit enne mõõtmiste algust, kuimitu kraadi ta temperatuur erineb välistemperatuurist
aastani, mil New Yorgis valmis Maailma Kaubanduskeskus. 1951 lisati hoone katusele antenn, mis suurendas ta kõrguse 449 meetrini. Teise maailmasõja järgselt hakati moderniseerimise käigus hoogustunud tempoga teostama teiseseid rahvusvahelisest stiilist kantud klaaskõrghoonete projekte raudbetooniststruktuuridega. Manhattanil lammutati muuhulgas ka arhitektuuriliselt ilusaks peetud Singer Building, samuti nagu võeti maha terveid vanema hoonestusega kvartaleid, kus asusid peamiselt üürikorterid. --------- Modernsed ja postmodernsed kõrghooned (umbes 1952-2007) Tänapäeval nimetatakse pilvelõhkujateks rohkem kui 150 meetri kõrgusi hooneid, mis on igapäevases kasutuses. Madalamaid hooneid võidakse kõnekeeles samuti pilvelõhkujaiks kutsuda, kui nad ümbruskonnas domineerivad. Kuid pilvelõhkuja tingimustele ei vasta kirikud ja katedraalid,
aastal. Hoogsalt hakkas arenema televisioon. Muude kodumasinate kõrval pidi 1950. aastate moodsas kodus olema juba ka televiisor. Puhkenud ehitusbuum lahendas Lääne-Euroopas võrdlemisi kiiresti sõja tekitatud elamispinna nappuse, kuid sellel oli ka pahupool. Pommitamise tagajärellinnadesse tekkinud tühimikke hakati täitma Le Corbusier´ ideid ja juba sõja eel väljakujunenud nn internatsioaalset stiili järgiva hoonestusega, mille peamiseks eripäraks traditsioonilistega võrreldes oli vabaplaneering. Rõivastuses, mööblis, arhidektuuris ja mujal domineeris 1940. aastate teisel poolel sõjaeelne stiil, mistõttu erihariduseta inimene võis vabalt pidada üheaegseks 1920. ja 1950. aastail valmistatud puhvetkappe või isegi ehitutisi. See sarnasus oli hõlmatav funktsionalismi mõiste all. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, näiteks kandsid naised kõrgendatud
põllumajandus-, kuurort-, sadama-, ülikooli- jt asulateks. Asulad erinevad mitte ainult funktsioonide poolest, vaid ka elanike arvult, hoonete arhidektuurilt ja majanduskultuurilt ning hoonete tiheduselt. Maa-asulate puhul võib eristada tihe- või hajaasustust, linnad on üldjuhul tiheasustusega. Linnastumis- e. urbanisatsiooniaste linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linn kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused. Riike, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 50% kogurahvastikust nimetatakse linnastunud riikideks. Suurriikidest on linnastumistase Hiinas 33%, Venemaal 73% ja USA's 77%. 100% linnastumisega on linnriigid (Singapur, Vatikan). Eestis on linnastumistase 70%. 80 a tagasi oli see suhe vastupidine. Tavaliselt saab asula linna nimetuse, kui elanike arv on seal piisav. See arv on riigiti erinev
Võru linn mõisamaale uus kreisikeskus. Tallinna linna laienemine 18 sajandi ajaloolisele Toompea ümbrusele ja Toompea all-linnale hakkas 2 laienema ida, lääne ja lõuna suunas. Tallinnat ümbritsesid varasemal ajal suvemõisad ja eeslinnad. Rakvere, Paide, Viljandi, Valga enamuses ikkagi balti-saksa elanikkonnaga alamas staatuses linnad. Väikesed, madala hoonestusega linnad. Erandiks Kuressaare ja Haapsalu olid võrreldes teisega paremas positsioonis. Kaubandus, käsitöö ja põllumajandus. Raske teha vahet kus on linn ja kus alevik. Kui mõisad kaotasid õiguse piirangute seadmise loomiseks linnadele hakkasid linnad tunduvalt kiiremini kasvama. Manufaktuuride rajamine tööstuse ja põllumajanduse areng. Räpina paberiveski, Põltsamaa klaasitööstus, Narva köie- ja purjemanufaktuurid, Tallinna (Kopli) tellisetööstus, Tartu (Raadi)
keskmiselt 48%. Sekundaarses sektoris töötab Põhja riikides 33% , Lõuna riikides 5% ja maailmas keskmiselt 17%. Primaarses sektoris töötab Põhja riikides 4%, Lõuna riikides 85% ja maailmas keskmiselt 48% töötajatest. (andmed 2000. aasta paiku) Asula on kompaktsete (kooselavate) perede (talude, elamute) paigutusega asustatud koht; asulad Eesti territooriumil on linn (300 omavalitsusega ja 14 vallasisest asulat), alev, alevik või küla. Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused või nimetuse. Tunnuseid, mis on muudest asulatest eristamise aluseks vaata õpikust (53-54). Iseloomulik on inimeste ja majandustegevuse kontsentratsioon. Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad maalt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis.
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Kodukoha kultuuriline identiteet 2012 Kodukoha kultuuriline identiteet Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linn on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. Pärnu ajalugu algab aastal 1251, kui linna esmakordselt mainiti. 14.-15. sajandil oli Pärnu tähtis hansalinn, 17. sajandil kuulus Rootsi võimu alla, 19. sajandil algas Pärnu kui kuurortlinna areng. 1996. aastal sai Pärnust Eest...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond REFERAAT IDAMAADE KÕRGKULTUURID Koostaja:Kersti Sepp Rühm: EKL-5kõ Õppejõud:Amino Põldaru Tallinn 2010 SISUKORD 1. Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades lk.3 2. Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused lk.4 3. Kreeta lk.7 4. Mükeene Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele lk.10 5. Egiptuse kultuur lk.11 6. Mesopotaamia kultuur lk.14 7. Kasutatud kirjandus lk.16 2 Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades Põlluharimine sai alguse VIII-VII aastatuhandel e.Kr. Alul oli põllutöö raske ja vaevarikas. Kivist või luust kõplaga sai harida ainult väikesi põllulappe. Alles siis kui õpiti...
2) linnusasula kindlustatud asula. Asulate kindlustamine viitab ühelt poolt arenenud tootmisele, mis oli suuteline tootma looma teatud ülejääke, mis teatavasti rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks. 3) keskaegsed linnad 13. sajand tõi kaasa ka Eesti asustusse uue tähtsa nähtuse linnalise asula. Linn oli keskajal suure kompaktse hoonestusega ala, millel olid omad juriidilised õigused (linnaõigus) ning haldusorganid. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Linna elanikkond tegeles käsitöö ja kaubandusega. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised
Reisi toimumisaeg: 01.05- 30.09.14 Reisi liik: Eksootikareis Päikesereis Austraalia loodus on väga mitmekesine: kuivad kõrbed, troopilised vihmametsad, lõputuna näivad viinamarjaistandused. Puutumatus looduses turnivad ringi koaalad ja kuuma päikese all uimerdavad laiskloomad. Samas on Austraalia ka kaasaegsete linnade ja arenenud infrastruktuuriga riik. Austraalia suurim linn Sydney lummab oma veteavaruste, roheluse ja madala hoonestusega. Sydney visiitkaardiks on hästituntud ooperimaja. Canberra tähendab pärismaalaste keeles kohtumispaika. Linna suurimaks vaatamisväärsuseks on maa all asuv ülimoodne parlamendihoone, botaanikaaed, sõjamemoriaal, kunstigaleriid ja satelliitide jälgimisjaam. Melbourne on suuruselt teine linn Austraalias, mida kutsutakse ka kultuuripealinnaks. Siinsed muuseumid, galeriid, teatrid, suured pargid ja
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
Briti traditsioonis on viimastel funktsioonidel pigem teisejärguline tähtsus. Peamiseks eesmärgiks on olnud hoida linn kompaktsena ja piirata linna ekstensiivset kasvu. Hiljem kombineeriti seda eesmärki ka ideega, mille järgi ehitati olemasoleva linna täitumisel (sobiva rahvaarvu saavutamisel) uus linn väljapoole rohelise vööndi ala. 27. Asustuse piirkonnatüübid (kolm, nende erinevused). 1) Hajaasustusega alad, hõreda hoonestusega või hoonestuseta. Loodus ja põllumajandusmaastik on visuaalselt domineerivad. Hoonestus paikneb vabalt tee suhtes ja on seotud eelkõige reljeefiga. Tee on sageli ainus inimtekkeline element piirkonnas. Tee põhifunktsiooniks on tagada efektiivne ja ohutu transport. 2) Keskmise tihedusega asustus avatud hoonestuse paigutus. Siia kuuluvad alad, mis on väga laia karakteri diapasooniga: alates tillukestest tihedamatest küladest kuni suurte satelliitlinnadeni suurlinna servaaladel
SEMINAR NR. 5 LÜÜBEKI ÕIGUS KÜSIMUSI JA MATERJALE KÜSIMUSED 1. Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus 1.1. Linna määratlemine Linn kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. 20. sajandi linna võis iseloomustada järgmiste tunnuste abil. Ta oli: juriidilise isiku staatuses olev korporatsioon poliitiline kooslus, mida tavaliselt juhib valitud meer koos valitava nõukoguga, kes omab volitusi palgata ametnikke, määrata makse, sundvõõrandada eraomandit jne. majanduslik üksus, mis kindlustab (või vähemalt kontrollib kindlustamist)
Esiplaanil Suur Rannavärav ja keskel Oleviste kirik oma kõrge torniga Vaade vanalinnale linnulennult idast. Vasakult: suurtükitorn Kiek in de Kök, Pikk Hermann, Niguliste kiriku torn, Toomkiriku torn ja Raekoja torn Vaade linnamüüri loodepoolsele torniderivile, taamal Toompea paeküngas hoonestusega Vaade Oleviste kirikule kirdest, taustal keskaegsete elamute viilkatused ja linnamüüri tornid. Tallinn 17. sajandi esimesel poolel. Adam Oleariuse gravüür Vaade Toompealt all-linnale ja merele 19. sajandil. Stavenhageni gravüür 1850ndatest aastatest
võtmeteoseks, tähistades Robert Venturi vaimus „keerulise ning vastuolulise” arhitektuuri idee ning modernismikriitilise mõtte kajastumist Eesti arhitektuuris. „Venna maja“ ei lähtu Eesti eramuehituse senistest stampidest, küll aga haakub ümbruskonna 1920. aastateni tagasiulatuva hoonestusega. Eramu kummastavad vormid ei hooli tavaliselt ilusaks peetavaist, pigem kontakteeruvad isetekkelise arhitektuuri kohmakustega. Hoone asub keerulisel krundil, omalaadsel vahealal, millest ühele poole jääb rahulik, valdavalt sõdadevahelisest ajast pärinevate eramute piirkond, teisele pool aga raudtee. Nii püüabki eramu oma punase laudkehandiga mängida kaasa vahel ootamatult elava eramute arhitektuuriga.
Täiesti ümberkujundatud ökosüsteemide nagu põllumaade või aedade püsimine vajab pidevat toetavat inimtegevust maaharimise näol. 6 ANTROPOGEENSED ÖKOSÜSTEEMID Üle 3 % maismaa pinnast katavad täisehitatud alad. Neile lisanduvad ühendusteed, torujuhtmed, õhuliinid ja muud kommunikatsioonid ning karjäärid ja puistangud. Suurema osa antropogeensetest ökosüsteemidest moodusavad linnad. Linnade pindala sõltub ehitustihedusest ja hoonete keskmisest korruste arvust. Madala hoonestusega linnade territooriumid paisuvad eriti suureks, kuid selle eest on nad enamikule inimestest elamiseks vastuvõetavamad kui kõrghoonetega linnad. Varem olid äärelinnad sageli vaeste elupaigaks, nüüd on pigem vastupidi. Endise Nõukogude Liidu linnadele oli tüüpiline ühetaoline 5 12- korruseline, kohati kuni 20 korruseline kasarmulik ehituslaad. See on valdav ka Eesti linnade uutes linnajagudes. Ajutiselt on Eestis linnade kiire kasv pidurdunud. Et Eesti asustus on
Öised temperatuurid püsivad kõrged suurenenud veeauru sisalduse tõttu atmosfääris. Veelgi suuremat kahju tekitavad üleujutused, mis on globaalse soojenemise tõttu üha sagedamad. Üleujutuste juures mängivad olulist rolli geograafia ning inimasustused. Vihmametsades viib vihmavesi ära suure osa lahtisest mullast ning mägisemates piirkondades tekitab laiaulatuslikke maalihkeid. Linnastunud aladel on vee äravool raskendatud, sest asfaldi ja hoonestusega kaetud maapind ei saa vihmavett endasse imada. Mitmed teadlased on seetõttu soovitanud hoonete katustele puid istutada ning säilitada olemasolevaid parke ja haljastatud alasid. Sademed võivad ummistada suurlinnade äravoolutorustiku ning uputada isegi teatud osa metroovõrgustikust, nagu on juhtunud New Yorgis. 8 7. Maailmamere veetaseme tõus
Maja projekteeriti aastal 1975 ja valmis aastal 1985. ,,Venna maja" tähistab seitsmekümnendatel domineerinud neofunktsionalismi kõrval uue teema sisenemist Tallinna Kooli arhitektuuripraktikasse, tähistades Robert Venturi vaimus ,,keerulise ning vastuolulise" arhitektuuri idee ning modernismikriitilise mõtte kajastumist Eesti arhitektuuris. ,,Venna maja" ei lähtu Eesti eramuehituse senistest stampidest, küll aga haakub ümbruskonna 1920. aastateni tagasiulatuva hoonestusega. Eramu kummastavad vormid ei hooli tavaliselt ilusaks peetavaist, pigem kontakteeruvad isetekkelise arhitektuuri kohmakustega. Hoone asub keerulisel krundil, omalaadsel vahealal, millest ühele poole jääb rahulik, valdavalt sõdadevahelisest ajast pärinevate eramute piirkond, teisele pool aga raudtee. Nii püüabki eramu oma punase laudkehandiga mängida kaasa vahel ootamatult elava eramute arhitektuuriga.
Kuid viimased kolmveerand sajandit on näiteks USA kinnisvaraturg ja arendajate sihipärane tegevus monopoolselt soosinud madaltihedusega elurajoonide rajamist, tingides niimoodi valglinnastumise massilise tõusu. Hiljuti on hakatud palju tähelepanu pöörama linnasüdamete uuendamisele ja keskmise tihedusega elurajoonide ehitamisele. Sellega kaasneb probleem, kui valglinnastumise vähendamiseks üritatakse kõikjal hakata linnade kompaktsust suurendama. Kompaktne ja tiheda hoonestusega linn ei ole alati jätkusuutlik, nagu näitavad Detroitis, Clevelandis ja Philadelphias olevad ulatuslikud aasta(kümne-)id inimtühjadena seisnud kvartalid, samal ajal kui linna ääremaade elanikkond on suurenenud. Selles seisnebki jätkusuutliku kompaktse linna paradoks, mida pole siiani suudetud lahendada. (Neumann, 2005) Üks probleeme kompaktse linna paradoksi lahendamisel on eeldus, et ruumi füüsiline disain ise hakkab genereerima sotsiaalseid suhteid
kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd: Laius on: 1) Mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) Mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) Linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal 50 meetrit; 4) Üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit; 5) Kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 meetrit.
3. Kolga tornist praeguse peahooneni Lühike ajatabel, mille selgitused ja täpsustused on allpool. 1230-1519 Roma kloostri munkade majandusmõis Mõis käis käest-kätte, peamine omanik Taani-Norra kuningas. 1500ndatel oli Kolga mõis võlgades, seega vaevalt et seal 1519-1581 (Liivi) suuremaid muudatusi munkadeaegse hoonestusega ette võeti. /Üprus 1956, lk 4/ sõda 1558 Mõis kingiti Pontus De la Gardie'le: "riigi mõis nimega Kolga koos maja, põllu, heinamaa, metsade, 1561 rootsi aja 1581 algus kalavete, veski ja veskijõgedega ning kõige muuga, mis sinna juurde kuulub".
2. Välisränded ehk välismigratsioon - levinuim liik on olnud kolonisatsioon. Emigrandid - riigist välja rändajad. Imigrandid - riiki sisse rändajad. Migratsiooni on piiranud mitmed takistused: 1. Isikulisel tasandil - harjumuspärane keskkond, kust ei soovita lahkuda. 2. Migratsiooni kvoodid ehk aastase sisserändajate piirarv. Endises NSVL-is piirati rangelt välisrännet. Reparatsioon - kodumaale või rahvusriiki tagasipöördumine. LINNASTUMINE Linn - kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. Oma ümbruskonda teenindav keskus. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on ajaloos palju muutunud ja on nüüdis ajal erinevates riikides erinevad. Linnastumine ehk urbanisatsioon - majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Linna rahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe ka tööjaotuse muutumisest ja rahvastiku rändest. Linnarahvastiku protsent:
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on...
hävitati. Nii on ka Ahet - Atoni ehitiste üle võimalik otsustada ainult arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal tehtud rekonstruktsioonide järgi. Ahet - Atoni linn rajati 14. saj. keskel eKr. ning oli kavandatud 12. km pikkusena mööda Niiluse kallast. Linna tänavavõrk oli üsna erinev - alates eelispöörde laiustest kitsastest urgudest kuni 45. m laiuste tänavateni. Vastavalt sellele oli linn jagunenud erinevateks kvartaliteks. Ühesuguse tiheda hoonestusega olid tööliskvartalid, eraldi kvartalites asusid kunstnikud ja käsitöölised. Linnale andsid aga tooni rikaste elurajoonid ja seal asunud suurnike villad, millest igaüks asus müüriga piiratud omaette krundil. Paraadsissepääsuks oli tihti püloonikujuliselt vormistatud värav. Krundi vahetus läheduses paiknesid ilmselt teeniate majad. Sellesse hajali mõjuvasse ja haljastatud linna oli ehitatud ka rangelt korrapärase põhiplaaniga paleesid, templeid jne
-auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendite kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal.19 3. VEEHOID Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 m; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 m; · linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 m; · üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 m; · kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 m.
Valetunnistus oli keelatud, karistus oli ka rahatrahviga. Süüteo liigid. Esindatud olid enamus valdkondi. Ülekaalus olid rahatrahvid, eksisteeris ka surmanuhtlust, vabadusekaotust. Rakendati ka julma piinamist. Vara arestimine oli ka yheks karistuse viisiks. Juurde on tulnud karistatavaid kuriteo liike. Muutunud spetsiifiliseks ning ra Lübecki õigus LÜÜBEKI ÕIGUS 21. Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus Linnaõigused Linn - kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. 20. sajandi linna võis iseloomustada järgmiste tunnuste abil. Ta oli: 1. juriidilise isiku staatuses olev korporatsioon 2. poliitiline kooslus, mida tavaliselt juhib valitud meer koos valitava nõukoguga, kes omab volitusi palgata ametnikke, määrata makse, sundvõõrandada eraomandit jne. 3. majanduslik üksus, mis kindlustab (või vähemalt kontrollib kindlustamist) ennast vee,
aktiveerus ka elamuehitus. 1930. aastatel hoonestati Papli ja Kaarli tänava vaheline ala, kerkis mitmeid suurjoonelisi villasid (Tammsaare 1A, Supeluse 26 jne), mis kohati asendasid varasema hoonestuse. Nõukogude perioodi lausnatsionaliseerimine viis suure osa hooneid sanatooriumide käsutusse. Rannaparki kerkis terve rida uusi sanatooriumihooneid, üks mastaapsem kui teine. Kui rannarajoonis leiame puutepunkte ka tagasihoidlikuma agulitüüpi hoonestusega, siis selle piirkonna olulisimaks panuseks puitarhitektuuripärandisse on suvitusvillad ja pansionaadid. Rohkete puitpitside ja elavalt liigendatud katusemaastikuga villad olid piirkonna peamised miljöökujundajad. Kahjuks on aeg nende vastu halastamatu olnud ja suurem osa sellest hiilgusest vaadeldav vaid arhiivifotodelt. Seda enam tuleb hinnata entusiaste, kes nii mõnelegi hoonele tükikese endisest edevusest tagasi on andnud. 1.3.2.3 Ülejõe ja Rääma Kuni 20
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul; 4) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit; 5) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
