1) millegi sees: 1) millegi peal: C . . 2) kontinente ja riike : 2) ilmakaari: , , , , , . . 3) asulaid,territoriaalüksusi: 3) saari,rannikut,veekogusid: , ,, , , , - , , 4) tänavaid ja väljakuid: 4) hooneid ja ruume: , , , , 5) ameti-ja õppeasutusi: 5) õppeasutuse kursust: , , , NB! , , 6) koolitunde ja üritusi: , , , , , , , , 7) tööasutusi: , , , , , NB! , ,
rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.Elati 15-30liikmeliste kogukondadena,asulad veekogu ääres.Töö-ja tarbeesemete luust-savist. Oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Kammkeraamika:4000.a eKr, savinõudele tehti kaunistused kammitaolise templiga.Levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni,Loode-Venemaa.Asulad veekogude ääres.neljakandilised postidel tuginevaid hooneid. Matmiskombed- asula territooriumile/elamu põranda alla.Pandi kaasa ehteid,kujukesi,usuti elu teises ilmas.Kõrge kunstitase.Uskusid ehetel olevat maagilist omadust. Nöörkeraamika:3000.a eKr,savinõud nöörijäljenditega.Lihvitud,sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. alepõllundus,maaviljelus.Hariti maad kivi-ja puukõblaste abil.Asulad rohumaade ja viljakate muldade ääres.Kalmistud asulatest eemal,küngastel. Võidi hakata surnuid kartma.
Tõesti, vanalinnas on mitu tuntud skulptuuri ja reljeefi majade küljes, kuid väljaspool vanalinna nendetaolisi näha ei ole. Skulptuurid on üldiselt tuntud isikutest. Palju kujutatakse ilukirjandusest tuntud osalisi ja monumente on püstitatud ka nende autoritele. Tallinas on ka palju skulptuure mis kujutavad loomi. Väga tuntud on Metskits ja Vastsündinu. Võrreldes teiste linnadega on Tallinnas tunduvalt vähem skulptuure. Kui vaadata näiteks Stockholmi tänavaid ja hooneid, on kohe märgata suursugused kujutised loomadest ja inimestest. Linna üldilme on terviklik ja iga skulptuur on väga omapärane. Tallinnas on hakatud alles viimasel aastakümnel püstitama värskemaid, huvitavamaid skulptuure nagu näiteks Vabadussõja Võidusammas. Mereäärses linnas leidub palju monumente laevadele. Kõigile tuntud on Rusalka monument Pirital, kuid veel üks ajalooline sündmus Eesti ajaloos on vajanud mälestamist. Selleks on 1994 aasta sügisel toimunud laevahukk
Klassitsism Arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiikaegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirikkavandati päris kreeka templi koopiana seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi,
Nimetage katusel ohutu töötamise põhitõed? Kasutada kaitsepiirdeid, ohutusvõrke, turvaköisi ja -rakmeid Piisava toe jaoks kasut. Redelite või spets. Tugedega Katuseredeleid tuleb korrapäraselt hooldada 18. Nimetage kaevetööde ohutuse tagamise põhitegevused? Enne alustamist välja selgitada maa-alused kommunikatsioonid Enne alustamist varuda koha kindlustamiseks materjal(puit või raketid) Pääs kaevisesse ohutu-redel piisavalt pikk jne Kaevetööd ei tohi mõjutada lähedalasuvaid hooneid Materjal ja jäätmed ladustada eemale kaevekohast 19. Nimetage vähemalt 6 IKVd? Kindad Prillid Ülikond Kiiver Mask Turvarakmed 20. Mida hõlmab ehitusala? Ehitisega seonduvat kinnisasja Naaberkinnistud Ehitusloaga piirnevaid avalik-õiguslik teid ja tänavaid 21. Millised tööd tehakse ehitusala ettevalmistamise käigus? Geodeetiliste kõrgusmärkide toomine kinnistule Reepervõrgu olemus Geodeetilise aluse tihedus linnas kasut 3 reeperpunkti Maaehitusel asut ühte edasi-tagasi käiku
ANTIIK- KREEKA KUNST. Kreeka ajalugu algab doorlaste sissetungiga Kreeka aladele. Peale põlluharimise tegelesid kreeklased ka meresõiduga, seetõttu laiema silmaringiga ja ettevõtlikud. Kreeklaste usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias, kuid kreeklastele ei olnud jumalad hirmuäratavad ning neid ei kummardatud mitte pimesi. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, kuid inimesetaolised niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne. Kreeka kunst arenes välja 600 eKr. Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr. Arhitektuur: Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit. Kivid seoti omavahel metallklambritega. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templi välisvaates võib era...
ning nende üle pikemalt mõtiskleda. Kui pikemat aega seal istuda, jääb tõesti mulje nagu oleksid ise seal maali sees, rohelus keskel. Toomas Vildi omapärased maalid on vaatamata samale stiilile väga erineva. Just sellepärast et ta on kujutanud erinevaid vaateid ja on mänginud oma teostes väga palju varjudega ning erinevate roheliste toonidega. Minu jaoks oli Toomas Vildi teoste juures kõige huvitavam valguse-varju mäng, mille abil tõstis ta esile erinevaid hooneid, puid ning üksikuid puulehti. Minule jätsid suure mulje näiteks tema ringi kujuline teos „Valguse algus“, kus on ta kujutanud päikesetõusu suvisel aasal. Samuti meeldisid mulle tema kaks müstilist maali „Sammaldunud nõlvak“ ja „Tee linnalähedases metsas“. Veel rohkem olen vaimustatud Aili Vindi teostest. Näituse eesruumi oli Aili loonud valgusinstallatsiooni, kus olid erinevad värvid, mis tekitasid loojanguefekti. Järgmisesse
Elektrivõrk · Kõrgpingevõrk 110-3300kV · Keskpingevõrk 6-35kV · Madalpingevõrk 230/400V Kõrgepingevõrk ehk põhivõrk on ette nähtud el.energia ülekandeks elektrijaamast suurte vahemaade taha põhilistesse jaotuspunktidesse.(selle võrgi nimipinge on üle 35 kV)110-220- 330 kV Keskpinge ehk jaotusvõrgud nende võrkude kaudu toimub piirkonniti elektrienergia laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu · Ülekandevõrgud 110 ja 220 kV kannab el.energia suurematesse alajaamadesse · Jaotusvõrk 6-35 kV edastab el.energia tarbijateni Alajaam on ettenähtud el.energia muundamiseks ja jaotamiseks võib ol...
Apolloni pühamu Delfi linnas ja usukeskuses asus Apolloni Pühamu koos templi,teatri,aardekambrite, kujude,sammaskodade ja teiste kultus- ehitistega.Pühamus oli ametis preestritar, kes täitis oraakli ülesandeid.Pühamu suleti aastal 390 keiser Theodosiuse poolt. Tänaseks on mõned pühamuosad siiski säilinud. Knossose palee Kreeta saare suurim vaatmisväärsus on mitekorruseline Knossose palee, mis ehitati umbes 2000. aastal eKr. See oli oma aja hiiglaslikemaid hooneid,mis koosnes paljudest rohkete freskodega kaunistatud ruumidest,keskel asus piklik siseõu. Panathinako Ateena kesklinnas asuval Panathi- naiko ehk Panateena staadionil peeti aastast 1896 esimesed kaasaegsed olümpiamängud ning täpselt sama koha peal asus ka antiikolümpia- mägude ajal. Staadion ehitati umbes aastal 330eKr. Ateena olümpiastaadion Ateena olümpiastaadion Spyros Louis asub Maroussi linnaosas 9 km kaugusel kesklinnast. Ehitatud 1982. aastal, mahutab see 74 767 pealtvaatajat
Kunstiliigid Kunstiliigid on: Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Graafika Tarbekunst I Arhitektuur ehk ehituskunst • Arhitektuur on kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') • Arhitektuur ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. • Arhitekt on inimene, kes kujundab arhitektuurilisi hooneid ja rajatisi. • https://et.wikipedia.org/wiki/Arhitektuur Arhitektuur Sakraalarhite ktuur Profaanarhitektuur ilmalik usuga seotud ehitised mõis, palee, loss, kindlus, tempel, katedraal, kirik, linnus, elamud, kabel, klooster kontorid, avaliku hooned, tootmishooned, vms II Skulptuur e. voolimiskunst,
·Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. ·Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. EKLEKTIKA ·19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma. ·Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. ·Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. HISTORITSISM ·Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul. ·Kõige väljapaistvam pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis. ·Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid. MAALIKUNST INGLISMAAL ·Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825)
Majandusõpetus 1.Mis on majandusteadus I. Mis on majandusteadus? I ? .Misks on majandusteadus tähtis? Whay is economics so important ? 1.Majandusteadus - teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada 1. , tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi M AJANDUSTEADUS UURIB RATSIONAALSET MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS DUSLIK TARBIJA ...
Sissejuhatus Selles referaadis olen kasutanud kahte piirkonda Tartu ja Tallinn. Tallinn on siiski meie pealinn, kus asub mitmeid uskumatuid arhitektuuriliselt väärtuslike hooneid ja Tartu on veidi pisem linnake, aga kindlasti mitte vähem väärtuslik. Iga ajastu kohta otsisin enda jaoks kõige meeldivama hoone. Referaadist minu kõige lemmikumaks arhitektist osutus V. Pormeister kuna ta oli looduse armastaja ja projekteeris hooneid loodusega kokku, üritades säästa võimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v
Ingres'i suured kompositsioonid, mida ta ise pidas oma loomingus kõige tähtsamaks, huvitavad tänapäeval väheseid. Seevastu imetletakse aga tema portreid, mitmeid aktimaale ning joonistusi. ,,Suur supleja" , ,,Autoportree". 3. Klassitsistlik arhitektuur Välisfassaadid lihtsustusid, risaliidid kaotati. Eelistatakse sirgjoonelisust jäävad antiiksed sambad, pilastrit, välisseina skulptuuridest loobutakse. Palju on akendeta ühiskondlikke hooneid, nt kirikud ja raamatukogud, sest antiiksel templil ei olnud aknaid. Eeskujuks võeti Rooma keisririigiaegseid ehitisi (võidusambad, võidukaared). Tugineti suurtele eeskujudele(nt Palladio, Bramante), uudsust ei sallitud. Originaalsus seisnes mitmete osade ühendamises. Inglismaal ei toimunud suuri muutusi, kuna seal oli juba varemgi eeskujuks Palladio. Kuid ka seal vähendati kaunistusi. Siseruumides olid valged krohvitud seinad ning üksikud kaunistused. Ehitiste siseseintel ja monumentide
hakkasid kiriku asemel registreerima riigiametnikud 17. Millist kahju tõi revolutsioon Prantsuse kultuurile ja teadusele? TV 69 · Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikeks ja otsustati hävitada, samamoodi suhtuti arhiividokumentidesse · Lõhuti kirikute sisustus · Rängalt said kannatada mahajäätud losside, kirikute ja kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud · Lammutati palju hooneid, nt. 1789. a lammutati Bastille'i kindlus 18. Miks rahvas hävitas kultuuri ja teaduse saavutusi? · See meenutas neile endist korda ja endisi valitsejaid · Omakasu · Riik ise õhutas hävitama · Harimatus ja Rumalus 19. Riigi katsed peatada kultuuriväärtuste massiline hävitamine. Loodi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida milline monument kuulub säilimisele. 20. Mõõdu-, kaaluühikute muutmine, kellaaja ja kalendri muutmine
Vararenessansi arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad
venelaste naudingut värvidest ja mustritest üle Lalique`i rafineeritud lillelise joonega. Carl Fabergé Muna ja kullast medaljon Arhitektuur: Vene juugend läbis oma arengus mitu etappi, kuid alati oli selles tunda kaht suundumust : retrospektiivne-romantiline ja suund, mis täiesti välistas ajalooliste stiilide kasutamist. Esimene juugendarhitektuuri periood Venemaal kannab eraldi nime "maaliline" (1898 1905). Kõige enam ehitati juugendstiilis hooneid Moskvas ja Peterburis : hotellid, üürimajad, eramud.Sellele perioodile on iseloomulikud "maaliline" interjöör, fassaadidel majoolika ja mosaiik-pannood. Rjabusinski eramu Moskvas, 1900 02, arh. Fjodor Sehtel, 1859 1926 Teist, "graafilist", perioodi (1905 10) iseloomustavad tugevamad ratsionalistlikud ja ranged jooned, mis viitavad uute ilukriteeriumide kujunemisele. Fassaadide kompositsioon saab ratsionaalse lahenduse. Dekoori osa arhitektuuris aina kasvab, siin
Tartu Kõrgem Kunstikool Alvar Aalto side Eestiga Kolm projekti referaat Tartu 2009 Sisukord Alvar Aalto 3 Elu ja looming 4 Hooneid 5 Kolm projekti 7 Pärnu mudaravila 7 Tammekannu villa Tartus 8 Tallinna Kunstimuuseum 9 Tähtsus Eestile 10 Kasutatud kirjandus 12 2 Alvar Aalto Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt ning mööbli- ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks
Kemikaalide käitlemisel tuleb kindlasti jälgida tööohutusnõudeid. Varem värvitud pinda töötlema asudes tuleb enne välja selgitada, mis värvitüübiga on olnud varem tegemist. Tuleb välja selgitada kas vana värv on läikiv või matti poolsem ja kas see määrib või on mittemääriv. Abiks tuleb ka teadmine, millal viimati remonti tehti. Kui viimasest remondist ei ole möödas rohkem kui kümmekond aastat, katab tõenäoliselt seina lateks-, õli või alküüdvärv. Leidub ka hooneid, kus seinu ja lagesid katab liimvärvikiht. Kuna liimvärv pehmeneb veega kokkupuutes, tuleb see üle värvida lahustipõhise värviga, või võimaluse korral eemaldada see eelnevalt veega niisutades või mehaanilisel meetodil. Tugevasti seotud liimvärv tuleb kruntida värviga Master Base millele on lisatud 20% lakibensiini. Varem lubi- või kriitvärviga kaetud pind kruntida Silikat Base?ga, mis on lahjendatud veega 1:1 või kruntida Master Base?ga, millele on lisatud 40% lakibensiini.
marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi.Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest.Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. 7. Kirjelda Saksa baroki arhitektuuri ja nimeta hooneid. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad.Näha Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus- poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruseline fassaad kroonib kolmnurkne viil; ülemist,
palladinistliku klassitsismina. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal ulatus esile sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Rakendati ehituses ka skulptuuri st, reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi niivõrd kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - samuti ilma akendeta. Rohkelt loodi ka tol ajal täiesti
Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. 20. Kust on pärit sõna 'keraamika'? Tunda ära ornamendid. Ateena pottseppade linnajaost Keramikos'est. 21. Mis tüüpi vaasimaale esines? Kuidas vaase kaunistati? Abstraktsed, inimeste ja loomade skemaatilised kujutised. Mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. 22. Hellenistliku kunsti üldiseloomustus ja peamised saavutused (4 maailmaimet)? Hakatakse ehitama ilmalikke hooneid, psüühika ja eri tunnete kujutamine. Rhodose koloss, Zeusi kuju, Pharose tuletorn, Artemise tempel 23. ,,Surev gallialane", ,,Põlev altar", ,,Milose Venus", ,,Samothrake Nike", ,,Laokooni grupp". 24. Aristotelese arvamus kunstist ja kuidas tema ideaal muutus hellenistlikul ajal?
KUNSTIAJALUGU 18.Baroki iseloomustus. Barokkarhitektuur Itaalias, Saksamaal. Iseloomustus : · 17. 18. Saj I pool · Sünnimaaks Itaalia, keskuseks Rooma · Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit · Rahutus, pinge, kuhjatus, kontrastsus, vormide moonutamine, vägivaldsus, ebasümmeetria. · Diagonaal ja ristdiagonaal kompositsioon. · Arhitektuuris püüe näidata hooneid suuremana (trepid, kaarjad fassaadid) · Sisearhitektuuris toretsemine (palju kulda, peegleid, värve). · Kirik ja paavst soovisid, et kunst oleks esinduslik, tore, ja see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu · Looduslähedane kunst · Suur rahvalikkus (Saksa mängukaardid. Koloreeritud vasegravüür) Baroki tekkimise taust: · Euroopas valitsesid monarhiad · Valitseja võimu peeti absoluutseks absolutism
rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud · Tekkis Louvre'i kunstimuuseum Negatiivne: · Terrori käigus hukati palju süütuid inimesi · Vägivald sai eeskujuks 20. sajandi diktaatoritele · Algasid revolutsioonisõjad, mis laastasid riike · Hävitati kunstiteoseid, põletati raamatuid ja dokumente, lõhuti arhitektuurilise väärtusega hooneid · Prooviti luua uut usku, mida rahvas ei võtnud omaks. Lõpptulemuseks oli, et rahvas ei teadnud enam kellesse v millesse uskuda TV 76 Revolutsiooni Revolutsiooni Revolutsiooni Revolutsiooni I etapp II etapp III etapp IV etapp 1789-1791 1792-1793 1793-1794 1794-1799 Kellele 1
ROKOKOO Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille see tähendab sel ajal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kr...
Rooma kultuur. Lõbustusasutused Lisamaterjal teema "Rooma teater" juurde Kuigi rooma kultuur kujundas paljud nähtused kreeka kultuuri eeskujul, said roomlased kreeklastest kaugelt kuulsamaks avalike lõbustusasutuste ja lõbujanu poolest. Rooma valitsejad mõistsid, et vaesemate kodanike poolehoiu võitmiseks tuleb ehitada uhkeid avalikke hooneid, korraldada paeluvaid vaatemänge, jagada kingitusi ja tasuta toitu. Orjatöö laialdase kasutamise tõttu võõrdusid roomlased kehalisest tööst ja hakkasid seda pidama endale alandavaks. 1. sajandil oli Roomas 200 000 vaest, kellest igaühele andis riik tasuta ligi 400 kg nisu. Lisaks jagati ka liha, veini, toiduõli ja raha. Pärast võidukate vallutussõdade lõppu muutus see riigile suureks koormaks. Kuid roomlaste nõuet "Leiba ja tsirkust!" pidid võimukandjad arvestama
Tihti ümbritses siin siseõue ristikäik nagu kloostris. 3) Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilomeetrit pikk. 4) Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. 5) Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. 6) Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse 7) Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis 1) Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Ristimiskivi on ka romaanipärane. 2) Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku?
oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii avalikke kui ka eratellimusi väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul puikleva, Berliini tagasi kippuva arhitekti Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810). Engeli põhiliseks tööpiirkonnaks jäi siiski Helsingi, kuigi tal tuli projekteerida küll maakirikuid, küll läänivalitsuste hooneid. Ampiirstiil levis kogu Soomes ning selles hakati nägema hea arhitektuuri tunnust. Tema projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: senati, ülikooli- ja ülikooli raamatukogu (1850) hooned ning Helsingi toomkirik (valmis 1852). Kavandanud Soomes ka Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. Ta oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt. Carl Ludvig Engel jäädvustas oma esimestel
Kooli mindi 5 aastaselt, 16 lõpetati. Õpiti ka liitmist, lahutamist, geomeetriat, astronoomiat, arstiteadust ja loomulikult kõige peamine oli kirjatehnika. Haridus oli privileeg, sest see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikuks haridus oli eelduseks ametnikuks või preestriks pääsemisel ja tagas kindlustatud elujärje kui ka auväärse ühiskondliku positsiooni. Babüloonia Koolidki asusid templite juures. Samas on arheoloogid leidnud hooneid, mida koolimajadeks peetakse, kuid mis ei olnud templite osad. Enamik õpilasi, siiski mitte kõik, pärinesid rikkamatest perekondadest. Õpiti lugemist, kirjutamist, kirjandust ja matemaatikat. Kõrgema klassi seas oli kirjaoskus üsnagi levinud, seda kasutati ka igapäevastes asjaajamistes. Samuti võimaldas kooliharidus madalamatest ühiskonnaklassidest pärit inimestel riigiteenistuses ning ka preesterkonna seas karjääri teha.
Cultura-harimine.Circus-ring [Circus Maximus-suurim hipodroom] Res publica-vabariik. Pax Romana-Rooma rahu. Populus Romanum-rooma rahvas. Romulus-asutas Rooma linna. Caesar-Rooma imperaator ja diktaator. Pompeius,Antonius,Octavianus-suured väejuhid. Augustus- esimene keiser. Kleopatra- Egiptuse valitseja, Caesari abikaasa. Hannibal- Kartaagolaste väejuht. Cicero-kuulus kõnemees,poliitik.Nero,Galigula,Tiberius-Rooma keisrid. Constantinius Suur-Rooma keiser,lasi ehitada avalikke hooneid, lubas ristiusul levida, asutas uue pealinna Konstantinoopoli . Vergilius- eepose kirjutaja,Rooma kirjanik, kes kirjutas eepose ,,Aeneis". Titus Livius- rooma filosoof ja ajaloolane, kes kirjutas suurteise ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamisest alates"), mis käsitleb Rooma linna vanimat aega. Jupiter-peajumal.Mars-sõjajumal,Venus- armastusjumal,Apollo,tarkusejumal,Neptunus-merejumal,Janus-2 näoga jumal,Spartacus-orjade ülestõusu juht
Kuidas Jaanusest sai Tasuja? 14. sajandil, elas Jaanus metsas, koos oma isa Tambetiga. Tal oli vanaisa, Vahur, kes oli karuga võideldes saanud piiskopihärra käest tükikese metsa ning oli sinna talu rajanud. Seda kutsuti Metsa taluks. Kui Vahur, hakkas surema, oli Jaanus tema surivoodi juures ning jättis vanaisa poolt Tambetile öeldud viimased õpetlikud sõnad eluks ajaks meelde. Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Esimene kohtumine Lodijärve mõisalastega polnud just kõige meeldivam. Lossihärra poeg Oodo ässitas oma koera Jaanusele kallale, mis polnud just kõige kombekam käitumine. Jaanust häiris ka koera nimi Tarapita, kuna see oli eestlaste jumala nimi ja Jaanusele ei meeldinud üldse, kui koeral selline nimi on. Kuid mõisahärral oli ka tütar ...
Hipi- lillelaps- lihtsuse ja armastuse poolt ning vägivalla vastu. Alliksaar, Rummo, Runnel, Kross, Traat. Keskel süvenes stagnatsioon (seisak). Kultruurielus ilmnes palju KULTUURIELU 1970ndatel lahendamata probleeme (rahvaküsimus). 1980 Moskva OM purjeregatt Tlns. -> ehitati mitmeid hooneid: Algas optimistlikult. Pirita purjespordikeskus, hotell ,,Olümpia", Tln linnahall, postimaja, lennujaama uus hoone. Teine pool tähistab seisakut ENSV kultuurielus levis pessimism, 1980 teater ,,Vanalinna Stuudio" Baskini juhtimisel. minnalaskmismeeleolu (Kõik ei läinud nii ilusaks nagu Hrustsov
Prantusmaal t.pööre 19.saj alguses, lõppes seal 1860ndatel. USA t.pööre 19.saj. keskpaik kuni 1860-70ndad. Saksmaaal t.pööre 19.saj. ,lõppes umber 1880a. Tööstusliku pöörde toimumine tõi kaasa industriaalühiskonna INDUSTRIAALÜHISKONNA KUJUNEMINE Enne industriialühiskonda oli agraarühisk.(inimesed hõivatud põllumajanduses) Ühiskond, kus tööstuses on hõivatud rohkem inimesi kui põllumajanduses. Linnastumine e. Urbaniseerumine-inimsed maalt linna, vajab uusi hooneid elamiseks, uusi töölislinnaosasid(üürikasarmud-ühel perekonnal tuba ja köök, halvemal juhul vaid kööktuba) Linnaelanike arv oli kasvanud 70% peale, maal elas siis veel 30%. Muurus leibkonnamudel??? Nüüd moodustus hoopis uus mudel-vanemad+nende alaealised lapsed(varem olid suuuured suguvõsad) Probleemiks kujunes, see , et lapsi polnud kuskle panna, sest vanemad käisid nüüd kõik tööl. Teiseks probleemiks kujunes see, et vanurid ei jõudnud enam tööd teha.
Teine põhjus oli see, et 1789 aasta Suure Prantsuse kodanliku revolutsiooni tulemusena kukutati kuningas Louis XVI. Kolmas põhjus oli see, et toimusid väljakaevamised Pompeijs. Antiikkunsti peeti kõige ideaalsemaks ja seda jäljendati ohtralt. Kunsti deviis ehk juhtlause oli ,,Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.". Arhitektuur Levis kogu Euroopas ja ka Ameerikasse. Antiikarhitektuuri eeskujul ehitati sümmeetrilisi suurte siledate seinapindadega hooneid, mille fassaadi keskosas eendus sammastik, millele toetus kolmnurkne viilkatus (meenutas Kreeka templi otsaseina). Antiikehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et ehitati täpseid koopiaid. ,,Madeleini kirik". Antiikehitis iseloomustab lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. Antiikeeskujul hakati kasutama ümarkaart ja kuplit. Pariisi Pantheon tehti üks-ühele maha. Ehitati palju praktilise otstarbeta ehitisi ehkt triumfikaari
aastal kuulutati ristiusk ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väiksed. Visuaalne kunst oli esialgu isegi lubamatu. Pühakirja tähtsus tõi kaasa aga raamatukunsti sünni. Varem kasutatud papüüruse asemel võeti kasutusele palju vastupidavam pärgament. Pärgamendiga sai köita raamatuid ja maalida pilte. Nii tärkas raamatumaal e miniatuurmaal. Usukommete täitmiseks oli tarvis hooneid, kuid tagakiusamise tõttu saame arhitektuurist rääkida alles alates 4. saj. Alguses olid kokkutulekud jõukamate inimeste juures või vabas looduses. Seetõttu 1.-2. saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks olid maa-alused koopad (katakombid), mille seintesse mateti surnuid. Katakombid olid osaliselt looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed,
Hariduse eest vastutas samuti perepea, kes õpetas lapsi kodus (peamiselt poisse). Hiljem võeti üle kreeka komme tegeleda vaimse haridusega ehk kirjandus, keeled, ajalugu jne. Toit – vaesemad sõid leiba ja jahust tehtud putru, rikkad liha. Veini lahjendati veega. Elamuteks olid nelinurkse põhiplaaniga ja aatriumiga kivihooned. Rajati mitmeid ühiskondlikke hooneid - nt kõigi jumalate tempel Panteon, obeliskid ja triumfikaared, kanalisatsioon (cloaca maxima), veejuhtmed (akveduktid), avalikud saunad (termid), amfiteatrid ja hipodroomid. Roomlaste kalender ja kuude nimetused on tänapäevani säilinud ja numbrid samuti. Arhitektuur Oluliseks uuenduseks oli lubimördi kasutuselevõtt. Uued konstruktsioonid – kaar, võlv ja kuppel. Ehitusmaterjalidest olid tähtsaimad telliskivid ja betoon.
Andrejan Zahharov. Admiraliteedihoone Peterburis (1806-1823). Carlo Rossi. Paleeväljak koos Aleksandri samba ja Peastaabi kaarhoonega (1819-29). Carlo Rossi. Paleeväljak koos Peastaabihoonega. Carlo Rossi. Peastaabi kaarhoone. Carlo Rossi. Mihhaili loss Peterburis. (Nüüd Vene kunsti muuseum 1819-25). Carlo Rossi. Aleksandra (nüüd Puskini nim.) teater Peterburis. A. Voronihhin. Kaasani peakirik Peterburis. Klassitsistlikke hooneid Peterburist. Teaduste Akadeemia, Jussupovi ja Tavritski paleed. Klassitsistlik arhitektuur Ameerikas. John Hoban. USA presidendi asupaik, Valge Maja Washingtonis (1792-1800). W. Thornton. Kapitoolium Washingtonis (USA Kongressi hoone1793-1827). Thomas Jefferson. Virginia ülikooli hoone USA-s. (Üleval panoraamvaade Virginiale) Virginia ülikooli hoone (interjöör) USA-s (1819). Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal. Karl Friedrich Schinkel.
stiili juhtivad arhitektid 1930. aastate lõpus, otsides pelgupaika natsismi eest. (John Hancock Center. Chicago) KUJUNEMISEST Ameerika linnade tormiline areng nõudis odavaid ja kiireid ehitusmeetodeid Maa kõrge hind linnasüdametes sundis ehitama järjest kõrgemaid hooneid. ISELOOMULIKUD TUNNUSED ALGUSAASTATEL Risttahukakujulised mahud Siledad valge krohviga kaetud pinnad Lamekatused Igasuguste mittefunktsionaalsete kaunistuste vältimine (L. MoholyNagy. Bauhausi rõdud.) INTERNATSIONALISEERUMI NE Edaspidi asendusid valge Video!! krohviga kaetud seinad klaasiga. Seinad vabanesid kandeülesandest, mis jäi hoone teraskarkassile. Taolised ehitised levisid ka LääneEuroopas ja teisteski maailmajagudes
rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 11. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad, osalevad mulla tekkes,aitavad omastada toitaineid. Inimtegevuses : Söögiseened, toiduainetööstuses kasutavad seened, ravimitööstuses kasutatavad seened, hooneid ning kultuurtaimi kahjustavad seened, inimesel haigusi põhjustavad seened. 12. Kirjelda bakteriraku ehitust. Bakterirakk on kaetud rakumembraani, rakukesta ja limakapsliga. Limakapsel kaitseb bakterit kuivamise eest.Bakterirakus puudub rakutuum. Tuuma-piirkonnas asub 1 rõngaskromosoom.Lisaks rõngaskromosoomile on bakteritel veel väiksemaid DNA rõngasmolekule, neid nimetatakse plasmiidideks. Bakterirakus puuduvad membraanse
Enamasti areneb üleujutus pikema perioodi jooksul (rohkem kui ööpäev). Suured ja kiired üleujutused on väga ohtlikud. Äkiliste ja kiirete üleujutuste põhjuseks võivad olla suuremad tormid, maavärinad, samuti veetammide purunemine. Sellised üleujutused toovad kaasa väga palju hävingut. Kiire ja äkilise üleujutusega võivad kaasneda puude, jää ja prügi massiline liikumine, mis seab ohtu inimesed ja nende vara. Harvad ei ole olukorrad, kus vesi ,,pühib" minema hooneid. Üle 60 cm veetõus viib väga lihtsalt auto veevooluga kaasa. Äkilised ja kiired üleujutused võivad tekkida minutitega. Inimene suudab veereziimi muuta: · Tammide rajamine muudab looduslikku veereziimi Väheneb üleujutuste oht · Tammi taha tekib veehoidla Niiskel aastaajal saab sinna vett koguda Kuival aastaajal saab kogutud vett kasutada Saab hüdroenergiat toota 4. Mõisted:
r tex aste dit M el to e lev el l Click ond d lev leve el Sec Thir Fourth Fifth lev Maavärina tekitatud kahjud Palju hooneid kukkus kokku, purunesid telefonikaablid ja elektriliinid. Elekter kadus 93% Tsiili elanikest ja elektrikatkestus kestis mõnel pool mitu päeva. Maavärina tõttu süttis pealinna lähedal asuv keemiatehas Pärast maavärinat algas Concepcióni kaubanduskeskustes ulatuslik rüüstamine. Varastati mitte üksnes toitu ja teisi esmatarbekaupu, vaid ka elektroonikat ja kõike muud väärtuslikku Concepciónis olevast El Manzano vanglast põgenes 203 kinnipeetavat, kes otsekohe pärast põgenemist
Kordamine 1. Perikles oli riigimees. Tema ajal oli demokraatia hiigelajas ja tema eestvedamisel ehitati palju templeid ja hooneid. 2. Polis – linnriik Aristokraatia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Türannia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused.
mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Vana Rooma arhitektuur Ehitati : 1. Foorumeid toredaid ja sammaskäikudega väljakuid 2. Avalikke hooneid terme,basiilikaid,staadione jne 3. Võidu- ehk triumfikaari võidukate väejuhtide auks keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. 4. Mausoleume tähtsatele isikutele hauakambreid Vana-Rooma arhitektuur Arhitektuuri arengus sai eriti oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt. Sellega kaasnes rooma olulisim ehitustehniline iseärasus kaarte,võlvide ja kuplite laialatuslik kasutamine ehituskunstis. Vana-Rooma arhitektuur
Millised olid reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades? 16. sajandiks oli katoliku kirik kaotanud oma värskuse ning kirik sarnanes piirideta ja ühtse territooriumita riigiga, millel oli rikkalikult maavaldusi, hooneid ja väärisesemeid ning sellise kiriku vajalikkuses hakati kahtlema. 1517. aastal Martin Luther enda teadmata käivitas reformatsiooni ehk usupuhastuse ning tegemist oli tõepoolest erakordse sündmusega, kuid samas ei oleks saanud see ka olemata olla. Aja möödudes kerkis esile teisigi reformaatoreid, kellest kõige mõjukamaks võib pidada Jean Calvinit. Reformatsioon jaguneb mitmeks eri vooluks ning alguse sai mitu usulahku ja omaette kirikut
12.kuidas muutub jõgedes vee äravool aasta jooksul. Igal aastal esineb suurvee periood ja madalvee periood, esineb ka kõrvalekaldeid Suurvesi ja madalvee periood erineb maakera eri piirkondades. 13.millistel põhjustel tekivad jõgede üleujutused? Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga.- 14.kuidas saab kaitsta jõgede üleujutuse eest. Tuleb tamm ehitada, või veehoidla., 15.mida tuleb silmas pidada veehoidlate rajamisel? Ei tohi kahjustada hooneid veekaldal vee paisutamisega. Vesi ei tohi tõusta paisu harjast kõrgemale. Veehoidla reguleerimiseks tuleb kindlaks määrata normaal veetase ning madalaim ja kõrgemim. 16.kuidas voolav vesi mõjutab reljeefi? Voolav vesi kulutab, transpordib setteid ja kuhjab setteid. 17.millistest teguritest sõltub delta suurus ja kuju? Jõe vooluhulgast, kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhjast ja lainetusest. Hoovustest, tõusudest ja mõõnadest. 18.kuidas kujunevad termaalveed?
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutaval kunstile, muusikale jailukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel va...
tuleb neile hoopis töötu abiraha hakata maksma. Järelikult on riigi enda huvides oma inimesed tööle panna ja neid harida kuna ilma töötegijateta ei saaks riik edukaks. Miks üldse tahab riik edukas olla? Kui riik on edukas on ta konkurentsivõimelisem teiste Maailma riikidega, samuti tema sõnaõigus ja mõjuvõim suureneb, kuid eelkõige suudab riik pakkuda rahvale paremat. Makstaks rohkem toetusi, ehitataks uusi hooneid, asendataks vana uuega ning inimesed oleksid paremal elujärjel. Seda loomulikult siis kui riigiisad on demokraatliku maailmavaatega. Tööhõivepoliiitka eesmärk on kasvatada inimesed, kes riigi majandust edasi viiksid. See algab pihta juba koolist, mida riik rahastab. Samuti pakutakse laialdasi võimalusi valida sobivaim töökoht, mida soovitakse. Peaasu, et tööd tahetaks teha, töötegijate seas oleks rahulolu ning et oleks tulemusi
maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. Sisekujundus P õ hilis elt s ai roko ko o valits ev a k s si s e kujun Rokokoo du s eõitseajal s. ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumi mängutoosilikuks
Seejärel keskenduti ainult puude, eriti aga okaspuude kasvatamisele ja müügile. Mullu oktoobrist on Vääna Puukool OÜ puukooli omanik AS Mustamäe Haljastus. Praegu töötab Väänas kuus inimest ning puud sirguvad 12 hektaril. 4. Kui suur on puukooli kastutuses olev pindala ja kuidas see on jaotatud erineva otstarbe alusel? Puukooli kasutuses on 12 ha suurune maa-ala. See suuremalt jaolt kõik istikute all. 5. Milliseid ja mis otstarbel hooneid valdab puukool? Seda ei leidnud kuskil kohast, otsisin ja otsisin. 6. Kui palju on puukoolis töötajaid; milline on töötajate arvu suhe hooajal ja hooajavälisel ajal? Tavapärast täiskohaga töötajaid on puukoolis 6, aga kevad-suve hooajal on neid igapäevaselt tööl 12. 7. Milline on töötajate taust, kui suure osa moodustavad aiandusliku haridusega inimesed? Aastaringsed töötajad on oma ala spetsialistid. Firma juhataja Hendrik Ungerson on
2. Omakasu kunstiväärtused olid sageli hinnalised 3. Riik ise õhutas hävitama 4. Harimatus ja Rumalus Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada samamoodi suhtuti arhiividokumentidesse Lõhuti kirkute sisustus Rängalt said kannatada aadlikest mahajäätud losside kirikute kloostrite maali kunsti ja raamatuogud Lammutati palju hooneid nt 1789 a lammutati Bastille kindlus 11. Tooge välja ümberkorraldused, mis Napoleon viis ellu keisrina. ´´Tsiviilkoodeks´´, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Napoleon sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe ehk konkordaadi. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reni Liit, eestkostjaks sai Napoleon. 1806
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
