Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. SKULPTUUR Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Romantiliseks võib pidada FRANCOIS RUDE`i [fransuaa rüüd] (1784-1855) loomingut. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat
püramiidid on ainukesed maailma ilmed mis siiani säilinud. Ehitised ise on veel suureks müsteeriumiks tänapäevalgi. Kaheldakse kas nad on ikka egiptlaste poolt ehitatud ja kas nad on ikka üle 15000 aasta vanad? Imelik on ka fakt, et üheski püramiidis pole muumiat. Teadlaste arvates on püramiidide sisemus ainuke kindel koht kuhu tuumasõja eest varju minna. Aga peale püramiidide on Egiptuses veel teisigi märkimisväärseid hooneid. Näiteks Ramses 2 poolt Abu Simbelisse ehitada lastud Suur Ramses ja väike tema armastatud abikaasa Neferati tempel. Hoonete oma päraks on nende täpne asend, mis toob endaga kaasa nähtuse kus ühel päeval aastas tungib päikese kiir templi kõige sügavamasse ruumi valgustades seal istuvate jumalate ja Ramsese kuju. Kindlasti ei jäta kedagi külmaks ka templi ees olevad kolosaalsed Ramsese kujud. Veel on märkimist väärt templid Luxoris ja Karnakis
pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna.
11.Milleks kasutatakse seismograafi? V:Seismograaf on mõõteriist, millega mõõdetakse maavärina tugevust. 12.Millisel kahel moel mõõdetakse maavärinate tugevust? V:Richteri skaalal magnituutides ja Mercalli skaalal pallides. 13.Too välja põhjused miks just Jaapanis esineb sageli tugevaid maavärinaid? V:Jaapan asub kolme laama kokkupuutealal. 14.Mida tehakse Jaapanis selleks,et maavärinate poolt tekitatud purustused oleksid võimalikult väikesed? V:Seal on keelatud ehitada hooneid olemasolevate ja tekkida võivate murrangulõhede lähedusse. 15.Millistes piirkondades leidub vulkaane eriti arvukalt? V:Laamade äärealadel. 16.Mis on magma? V:Magma on vahevöös paiknev tulikuum kivimite sulam. 17.Mis on laava? V:Laava on maapinnale välja voolanud magma. 18.Mis on vulkaanilised pommid? V: Vulkaani kraatrist väljapaisanud suured kamakad. 19.Missugused on ja kuidas tekivad kilpvulkaanid?
elektitsismiks. 22. Eklektitsismi levikut soodustas kodanluse tõusiklik maitse. 23. Historitismi etapp eesti arhitektuuris algas 19.saj. 40-ndatel ning kestis 70 aastat, kestis kuni 20.saj. esimese aastakümne keskpaigani. 24. Pseudoromaan- Pseudogooti- Pseudorenessanss- Pseudobarokk- 25. Eesti arhitektuuris historitsismis varane etapp oli 1840-1860 aastal, sellel ajal langes Eesti uue moe ohvriks palju väärtuslikke hooneid, eriti kannatas ümberehituste käigus Tallinna vanalinn. 26. Eesti arhitektuuris oli historitsismi kulminatsioon 1860-1880 aastal, mida iseloomustab mineviku arhitektuuristiilide mehaaniline kopeerimine. Lisandus pseudorenessanss ja barokk. 27. 19.saj. Eesti kirikute arhitektuuris domineeris pseudoromaani ja gooti stiil. 28. Tallinna vanalinn on ehitatud
Meie elukeskkond on pidevas muutumises. Osa sellest on põhjustatud looduse poolt, üha enam suureneb aga inimtegevuse osakaal. Ehitatakse uusi hooneid ning lammutatakse vanu, raiutakse metsi ja haritakse põlde. Tehased huugavad ja toodavad päevast päeva meie eluks vajalikke või seda lihtsustavaid hüvesid. Ent need hüved tulevad alati millegi arvelt ja kõik ei ole nii roosiline, kui paistab. Kuni 19. sajandini ei olnud inimkond võimeline oma elupaiga ümberkujundamisega suurt kahju tegema. Rahvaarv ning selle kasv oli veel väike ja loodus suutis enamiku kahjust ise korvata.
1820, kui Engeli esimesed hooned Helsingis olid valmimas, oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii avalikke kui eratellimusi väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul puikleva, Berliini tagasi kippuva arhitekti J.C.L. Engeli Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810). Engeli põhiliseks tööpiirkonnaks jäi siiski Helsingi, kuigi tal tuli projekteerida küll maakirikuid, läänivalitsuste hooneid jne. Ampiirstiil levis kogu Soomes ning selles hakati nägema hea arhitektuuri tunnust. Looming Johann Carl Ludwig Engeli projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: 1) senati hoone (praegune Riiginõukogu hoone) 2) Helsinki Ülikool 3) Ülikooli raamatukogu (1850) 4) Helsingi toomkirik (valmis 1852, algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik) 5) J.C.L. Engeli kavandatud tööd Tallinnas
Umbes19.sajandi keskel, 1840-50-tel hakkas arhitektuuris levima ja domineerima historitsism. Histotsismi ajal hakati nii ehituses kui ka mööblis matkima erinevaid varasemate ajastute stiile. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, mujal ehitistes võeti kasutusele antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika, pseudogooti, neoromaani, neorenessanss, neobarokk. Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi püsima üle Eesti üürimajade stiilina. Lisaks: Kaarli kirik (Otto Pius Hippius,
a. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa Eesti riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest. Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Eesti paekivi on ilus, mitmevärviline ja mitmesordiline ning ka vastupidav materjal, kui seda õigesti kasutada. Paekivist on sajandeid ehitatud Eestimaal suuremaid ja väiksemaid, tähtsamaid ja vähemtähtsaid hooneid. Paekivi on ennast tõestanud kui vastupidav ehitusmaterjal. Keskajast tänapäevani säilinud Tallinna vanalinn on parimaks näiteks paekivi headest ehitusomadustest. Kui ajaloos tagasi vaadata, siis on paekivi ja dolomiiti ehituses kasutatud juba 700 aastat. Suurem enamus meie paekividest on tekkinud ajavahemikus 500 kuni 408 miljonit aastat tagasi. Paekivi on settekivim ja nende paksus Põhja-Eestis on veidi üle 100 m, Lõuna-Eestis kuni 800 m
KLASSITSISM EESTIS Koit Roots Tp-13 AJAJÄRGUD 1770–1790 varaklassitsism, baroksete elementidega 1800–1830 (1840) kõrgklassitsism, baroksed hüljatud 1850-1930 järelklassitsism, klassitsismi elementidega 1940-1950 neo- ehk pseudoklassitsism VARAKLASSITSISM Varasemaid hooneid, kus domineerivad baroklikud jooned, mis on segunenud mõningate klassitsismi elementidega, liigitatakse hilisbaroki alla. Kui klassitsistlikud vormijooned on saanud hoones juba juhtiva koha, säilitades samas osa barokseid elemente, tavatsetakse hoonet nimetada varaklassitsistlikuks. Hilisbarokne Seidla varaklassitislik Aruküla mõisa peahoone mõisa peahoone (barokk domineerib (klassitsim domineerib klassitsismi ees) juba baroki ees)
Ebamäärased Konkreetsed pintslitõmbed jooned. Paul Cezanne ja Vincent van Gogh võrdlus Paul Cezanne kasutab soojemaid toone, kui Vincent van Gogh Van Gogh kasutab endiselt kontuurideks palju erinevaid triipe. Cezanne teose kontuurid on korrektsemad. Paul Cezanne teosel on valgust ja varju rohkem kujutatud. Van Gogh sellele ei keskendunud Paul Cezanne kujutab hooneid ja mägesid väga ruumiliselt ja täpselt. Van Gogh üritab välja tuua hoonete ja mägede kõverjooni. Paul Cezanne värvivalik on suurem ja värvid hajuvad. Vincent van Gogh kasutab vähem värve ja hajuvus puudub. Paul Cezanni meeleolu tundub soojade toonide pärast rahulikum ja rõõmsam. Van Goghi pilt tundub tuuline, kuna kasutatud on kõverjooni Paul Cezanne kokkuvõte Alguses esinesid külmad toonid. Hiljem muutusid toonid leebemaks, esines
suuremat rolli Pärast külma sõja lõppu ehk Venemaa ja USA vahelist pingelangust, leidis maailm uued sõjapooled: vabamaailm ja terrorism. Võib öelda, et koos sõjaga terrorismile algas maailmas uus ajastu, mille alguspunktiks loetakse 2001.-se aasta 11. septembrit. Teadapärast lendasid siis New Yorgi kaksiktornidesse kaks reisilennukit, mille tagajärjel pilvelõhkujad hävinesid. Lisaks lendas kolmas lennuk Washingtonis asuvasse Pentagoni, mis on üks maailma kõige turvatumaid hooneid. Kas see päriselt ka nii juhtus on juba teine küsimus, aga pärast neid sündmusi kuulutas USA tollane president G.W.Bush terrorismile sõja, mis pole siiani lõppu leidnud. Siiani toimuvad terrorirünnakud üle maailma. Viimasel ajal pälvib palju tähelepanu islami äärmusrühmitus ISIS, keda kahtlustatakse ka pagulaskriisiga oma terroristide Euroopasse saatmises. Selle aasta jaanuaris toimus Prantsusmaal tulistamine, mille teostajateks olid Al qaeda rühmituse liikmed
Neid ühendab väärtuslik ja vastupidav puit. Vanasti valmistati saarest ratta- ja reekodaraid, looki, haamri- ja kirvevarsi jms. Hinnatud on saarepuit mööblitööstuses ja ehitusel. Väga ilus on näiteks saarepuust parkett. Saarel on ka suur kütteväärtus. Sageli võib saart kohata vanades parkides. Neis on ta väga kaunis oma suurte hõredate haraliste okstega. Sageli on saari vanade taluhoonete ümbruses, set kõrged puud on nagu looduslikud piksevardad ja kaitsevad hooneid pikselöökide eest. Uutel linnade haljasaladel ta hästi ei kasva, sest latv võib varakult kuivada kahjulike gaaside ja tahma tõttu.
liitlastesse, kuid teiste rahvuste alad muudeti provintsideks. Mitmete vallutussõdade tõttu muutus Rooma ja Itaalia ühiskond orjanduslikuks. I sajandil eKr asendus vabariik hoopiski keisririigiga, kus nüüd kuulus võim ühele isikule, kelleks oli keiser kui riigijuht. Esimeseks keisriks Rooma riigis oli Augustus, kes pani aluse pikale rahuajale (Enne teda oli Roomas valitsejaks veel Romulus ja Caesar). Rooma linn muutus Vahemere maade suurimaks linnaks sel ajal. Rajati linna erinevaid hooneid, hakati kirja panema esimesi teoseid selle kohta milline aeg tol hetkel valitses. Vaestele Rooma riigi kodanikele jagati regulaarselt tasuta vilja , et ära elada. Rahva lõbustamiseks ehitati teatrid, kus toimusid mitmed näitemängud. Lisaks sellele korraldati mitmeid hipodroome ja veriseid vaatemänge kus osalesid enamasti orjad ja loomad. Tuntuimad vaatemängud olid glatiaatorite võitlus ja hobukaarikute võidusõit. Gladiaatorite võitlusi peeti amfiteatrites, tuntum neist on Roomas-
Mitteühtlane liikumine keha kiirus muutub Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Gravitatsioonijõud ehk mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtus Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud Mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud Maa tõmbab enda poole kõiki kehi, mis asuvad maapinnal või selle lähedal: Inimesi, vett merede, ookeanides ja jõgedes, hooneid, Kuud jne. Need kehad tõmbavad aga ka Maad enda poole. Nii põhjustab Kuu külgetõmme Maal tõusu ja mõõna. Raskusjõud jõud, millega Maa tõmbab enda poole mingit keha. Maapinnal saab raskusjõudu arvutada valemiga: F=mg F kehale mõjuv raskusjõud ; m keha mass ; g 9,8 N7kg Maapinnalt eemaldudes g väheneb. Erinevate taevakehade pinnal on g väärtus erinev. Elastsusjõud ehk kehast tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule
Kuressaare TURISMI EELDUSED Looduslikud eeldused Kuressaare asub Saaremaa lõunaosas Liivi lahe ääres. Linnas küll mingit suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. Ajaloolised vaatamisväärsused Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus. Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut, mis oma praeguse kuju sai 19. sajandil, kuid juured ulatuvad tagasi 17. sajandisse. Nimetatud ajaloolised vaatamisväärsused ei ole muidugi ainukesed, kuid need on
katekismus). Juba 16. sajandil tehti esimesed katsed ka piibli ja lauluraamatu tölkimiseks. Asutati linnakool (Tallinnas Oleviste kiriku juures). Maailmapilt: Eestlaste kujutelmi möjutas see, et vabadusvöitluses olid nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla. Loobuti oma kõrgjumalatest ning hakati austama kristlaste Jumalat. Kunst ja arhitektuur: Tallinna kiviarhitektuur-Tlna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlike hooneid ja elamuid, arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Sm., hiljem ka Madalmaad. Usk: Millist rolli etendasid kloostrid keskaegses Eestis? Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hoolduasutuse funktsiooni (kloostrikogukonna liikmeks said enamik leseks vöi vallaliseks jäänud naisi, kuna nad ei suutnud end ise elatada).
eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki. Läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. Püha Aleksander Nevski katedraal on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal aadressil Lossi plats 10. Ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Koguduseliikmed soovisid saada väikest kogudusekirikut, kuid Eestimaa kubermangu kuberner Sergei Sahhovskoi nõudis, et "merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist, kui õigeusu võidu tunnus".
Õigusriigis ei tohiks olla sellistel poliitilistel kokkulepetel elujõudu. Tundub, et poliitikud ja kõrged ametnikud justkui sülitaks seaduste peale. Sülitavad isegi põhiseaduse peale. Ja õiguskantsler nendib, et põhiseadust tõesti rikutakse, aga majandussurutise ajal on selline käitumine mõistetav. Põhinedes õigusriigi printsiibile, siis sotsiaalobiekte (haiglad, lasteaiad jne) ei tohiks võõrandada enne, kui ollakse veendunud, et riik neid hooneid ja maid ei vaja. Põhiseadusest tulenevalt on riigi kohustus anda haigetele abi ja toetada nõrgemaid, aidata neid, kes abi vajavad. Sellest tulenevalt peaks jätkuma lastele lasteaiakohti, haigetele voodeid ning võimalus omandada haridust neile, kes seda soovivad. Jah, seadusega on küll ette nähtud, et haridus peab olema kõigile tasuta, kuid sinna jõudmine on raske. Täna oleme olukorras, kus konkurents asetab meid nii-öelda sõelale
aastal reklaamiti Maarjamäe lossi kui Tallinna elegantseimat väljasõidukohta, kus õhtuti pakuti rikkalikku kabareeprogrammi nii lossi saalides kui pargis. J. Valdti juhitud restoran töötas Maarjamäe lossis 1937. aastani, mil asutus kolis kesklinna. Lennukool 1937. aasta jaanuaris ostis kinnistu 187 000 krooni eest Eesti Vabariik ja sama aasta novembris asus siia Eesti Vabariigi Sõjaväe Lennukool. Sõjaväeline asutus muutis tunduvalt Maarjamäe ilmet, enamik hooneid sai uue funktsiooni. Peahoone fassaadi ilmestanud veranda ja rõdu lammutati. Orlov-Davõdovite vapikilp asendati lennukooli omaga, millel oli kujutatud kotkas mõõgaga ja vapikiri Pro patria ad astra. 1938. aastal sai kogu territoorium uue planeeringu -- rajati sümmeetriline, sirgete kõnniteedega regulaarpark. Senistele tenniseväljakutele lisati võrk- ja korvpalliplatsid. Muuseum Maarjamäel Eesti NSV Ministrite Nõukogu 29. aprilli 1975. aasta määrusega anti Maarjamäe suvemõisa
Ameerika kultuur 1945 80 Leila & Kribu Muusika al. 40'ndatest · John Cage (19121992) John on USA helilooja, pianist, publitsist. Ta on üks 20. sajandi tähtsamaid esindajaid. Mees, kes tuli välja teosega ,,4.13". Teose alguses tuli John lavale ja istus klaveri taha ning istus 4.13 minutit vaikuses ja siis saigi lugu läbi. · 40'ndatel oli kuulus jazz, see muutus peagi aga bluusiks, mis oli sarnane swingile. Peagi tekkis muusikasse Popmuusika ja rokk bändid. 70'ndatel tekkis Elekronmuusika. Tuntuks said ka muusikalid ( Väiksem variand ooperist ja operetist ). 80'ndateks võib öelda tehakse kõike ja kõik on sama tähtsusega... Alates jazzist, lõpetades elektronmuusikaga. Hipid · Tegutsesid 1960 1970 aastatel. · Enamused olid teismelised , kes moodustasid omaette protesti liikumise viet...
maavärina toimel Vahemik 0..9.6 MAGNITUUDI 2. Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. 3. Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4. Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6.0Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad varisevad. 7.Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8. Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. Kaasnevad nähtused Tsunamihiidlaine Maalihked Ennustamine Maavärinaohtlikes piirkondades jälgitakse nõrkade värinate dünaamikat, kivimite füüsikaliste omaduste muutusi, maapinna kallakuse muutusi, loomade käitumist. Ootamatusi välistava prognoosini pole
Lühidalt Stalinistlikest hoonetest ja Hrustsovkadest essee 48. aastal võeti vastu uus Leningradi generaalplaan. Pearõhk pandi linna ajaloolise keskuse taastamisele, et likvideerida sõjapurustused. Uusehitiste jaoks nähti ette eraldi äärelinnarajoonid. Uushooned pidid olema valdavalt mõnekorruselised majad. Kuna puudus tehnika ja inimesi leidus oli mõnekorruselisi maju lihtsam ehitada põhjusel et kahekorruseliste hoonete püstitamine ei nõua erilist ehitustehnikat. Arhitektidel tuli luua selliseid arhitektuurseid teoseid, mis oleksid väärilised Stalini epohhile. Nendeks olid Stalinistlikud majad soliidsed, umbes kuuekorruselised, sotsialismi-ajastu igavikulisuse sümbolid. Tavaline korter oli 2-toaline, pindalaga 55-60 ruutmeetrit. Neid kortereid iseloomustasid kõrged laed (3-3,5 m). Hiljem hakati seda stiili tundma nimetuse all totalitaarne ampiir. Tallinnas leidub taolisi kortereid Stockmanni kaubamaja lähistel. Vastavad nõuded olid...
majandamine. Liiga palju laenati pankadelt, et alustada oma äri, mis ei õnnestunud ja ei suudetud enam tagasi maksta. Suurendati tollimakse, millega muudeti kriis ülemaailmseks. Usas saadi kriisist üle, kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts, mis jagas föderaalvahenditest toetusi eraettevõtjatele tingimusel, et viimased säilitavad olemasolevad töökohad või suurendavad nende arvu. Alustati ehitustöid, föderaalse eelarve rahadest ehitati teid ja ühiskondlikke hooneid. Uueks presidendiks sai 1933. aastal demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes võttis kasutusele uue kursi poliitika, mis võimaldas ületada majanduskriisi. Roosevelt devalveeris ka dollari. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler (Saksamaa diktaator ehk füürer) ning tuli võimule 1934. aastal. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Toimus
keskuseks võib pidada kuninga magamistuba,kuhu iga hommiku tulid aadlikud kuningat äratama ja kohustusi täitma.Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii,mille kaaraknad avanevad pargi poole.Lossi tähtsaimad ruumid on kaunistatud marmoriga ,valgete või kullatud stukkrelieefidega ning seina- ja laemaalidega. Baroklik klassitsism arhitektuuris.See on mõistuspärasem ja mõõdukam , kui Itaalia barokk,mis tõttu võib seda ka nimetada baroklikuks klassitsismiks.Samas stiilis ehitati mitmeid hooneid Pariisis.Louis 16 lasi oma sõjaveteranidele ehitada ligi 4000kohaga vanadekodu. Baroklik realism kujutavas kunstis.17.sajandi esimese poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism.Caravaggio mõju on tajutav Georges De La Tour´i Maalides.Need on olustikupildid,kuid tihti vihjega mõnele religioossele teemale.inimesed on tavaliselt kujutatud mitte täispikkuses,vaid põlvedeni.Olustikumaalijad olid vennad Le Nainid.Nemad kujutasid lihtrahvas,pealmiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena
varem tornita olnud vanemad kirikud. Nagu XIII-XIV saj kirikud, täitsid hilisgooti kirikud mõnikord kaitse ülesandeid. Oma ehitusviisilt on mõned Põhja-Eesti maakirikud väga lähedased Tallinna ehitistele ja neid võib lugeda Tallinna arhitektuurikoolkonna mälestisteks. XV-XVI saj on ehitatud kirikud Keilas, Kosel, Ristil, Kuusalus, Rakveres, Kadrinas jm. Lõuna-Eestis on mõned maakirikud säilinud ümberehitatud kujul (Rannus, Karulas, Põlvas, Puhjas). Keskaja ühiskondlikke hooneid on säilinud ainult Tallinnas. Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn. Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses
instrumentaalmuusikast? Millised olid esimesed instrementaalmuusikazanrid? Arhitektuuril loobuti kõigest gootilikust. Kõlavärvide otsingud soodustasid teket. Kõige täiuslikumateks ehitisteks hakati Esimesed instrumentaalmuusika zanrid olid pidama kuplitega ehitisi. Hooneid canzon ja sonata. kaunistasid sambad, lõvipead, putod, pilastrid, akantuselehed ja paljud teised. Arenes välja kõrgtasemeline käsitöö. Kuidas arenesid pillid renessansiajastul? Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja Nimetage tähtsamaid renessansi ajastu enesekindluse. Teadus hakkas tuginema klahv-, keel- ja puhkpille? vaatlustele ja katsetele.
m.a 4.MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR I kõrgperiood IVIII saj. Ekr, Sumeri linnriigid kiilkiri. Ja II aastatuhat akaadi hõimud vallutasid sumeri alad ja võtsid kultuuri. Igal linnal oli oma jumal. Kehastas loodusjõude. Levinud templid e. tsikuraadid. Funktsioon polnud ainult religioosne. Tehti losse kindlusi ja templeid põhiliselt.(kuulsaimad Marduki tempel, Sargon II loss, Ishtari värav). Ehitati kõrgetele alustele hooneid, üleujutuste vastu. Nägi välja nagu torn, mille otsas oli tempel. Täitis majanduslikku ja hariduslikku funktsiooni. Ehitisi on vähe säilinud, sest ehitusmaterjalidena kasutati päikses põletatud savitelliseid. Suureks täienduseks olid kaared ja võlvid. Skulptuur enamasti reljeefid kujutati valitsejaid, jumalaid ja muid mütoloogilisi tegelasi.. Kunst lõppes Pärslaste vallutusega. 5
kestusega. 2. mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. · Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. · Mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa tõmbab enda poole kõiki kehi, mis asuvad maapinnal või selle lähedal: inimesi, vett meredes, ookeanides ja jõgedes, hooneid, Kuud jne. Need kehad tõmbavad aga ka Maad enda poole. Nii põhjustab Kuu külgetõmme Maal tõusu ja mõõna. Jõudu, millega Maa tõmbab enda poole mingit keha, nimetatakse raskusjõuks. Maapinnal saab raskusjõudu arvutada valemiga: F=mg F = mg F - kehale mõjuv raskusjõud m - keha mass g - 9,8N/kg Maapinnalt eemaldudes g väheneb. Erinevate taevakehade pinnal on g väärtus erinev.
1) Arhailine periood ehk vanaaeg - 7-6. sajand eKr. 2) Klassikaline ehk õitseaeg – 5-4. sajand eKr. 3) Hellenistlik ehk hiline periood – 3-1. sajand eKr Kunstiliikidest on kõige olulisemal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal (maalikunst). Kreeka kunsti mõju Kreeka kunst avaldas järeltulevateke põlvedele väga suurt mõju. Aastasadu pidasid arhitektid, skulptorid ja maalikunstnikud antiikkunsti täiuslikuks. Eestis võib leida hooneid, kus kreeka templid on mõjutanud nende väljanägemist. Antiikaja kunsti võib lugeda vaimustuse ja eeskuju allikaks. Ehituskunst ehk arhitektuur Kõige olulisemad ja uhkemad kreeka ehitised olid templid, mis tavaliselt ehitati marmorist. Igas suuremas linnas oli mitu templit ja neid oli ka maakohtades. Üks kõige kuulsamaid on Periklese ajal ehitatud juma- lanna Athena tempel Parthenon. Paljusid arhitektuuriobjekte ehtisid skulptuurid, millest on juttu hiljem.
SAAREMAA Nii põnev meretagune paik! MIKS MINNA SAAREMAALE? Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD
Juugendstiili kasutasid Eestis näiteks Ants Laikmaa (1866 – 1942) , Oskar Kallis (1891 – 1917), August Jansen (1881 – 1957), Kristjan Raud (1865 – 1943) ja Aleksander Tassa (1882 – 1955). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi.
Kokkuvõtvalt Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud,et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Soome staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas. Eliel Saarineni projekt SuurTallinn on siiani Tallinna kujundamisel eeskujuks. 4 Pilte Saarinenist 5 Kasutatud kirjandus http://www.vitra.com/_assets/published/1/f64cbf59cc8c6c5.jpg http://www.htvdeijsberg.nl/wpcontent/uploads/2009/06/cce00003_721.jpg http://upload
Organiseerivates komisjonides tegutsesid lisaks nimetatutele arhitektid F. Tomps ja I. Sagur, ajaloolased H. Moora, G. Troska, A. Viires, O. Korzjukov. Muuseum asutati 22. mail 1957, tegevust alustas 1. juunist samal aastal. Juulis kinnitati muuseumile 66 ha suurune maa-ala Tallinna lähedal, Kopli lahe kaldal, 19. saj rajatud Rocca al Mare suvemõisa alal. Külastajatele avati ehitusjärgus muuseum 1964. a. Nüüdseks on muuseumi territoorium 79 ha ja eksponeeritud hooneid 72. Muuseum on keskne vabaõhuekspositsioon, mille ülesandeks on uurida, koguda ja tutvustada ajaloolise maa-arhitektuuri tüüpilisi ja parimaid näidiseid kogu Eestist (kaasa arvatud väiksemate etniliste gruppide: setude, peipsi-venelaste ja eesti-rootslaste ehitised). Arhitektuuriobjektid koos olustikulise tarbevaraga peavad andma pildi talurahva erinevate sotsiaalsete rühmade elust 18. sajandist kuni 20. sajandi kolmekmünendate aastateni. Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes oli seisuga 31
alla ,,Narva diktaadile" : anti kontroll kõigi Pärnu, Viljandi, 9. juulil Valga, Võru, 10. juulil ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Tartu lõunaosa. Seejärel peatus rindejoon Kesk- Eestis, sest suurem osa saksa vägedest saadeti Leningradi alla. Nõukogude hävituspataljonid hävitasid taandudes ettevõtte- jms hooneid. Hukkus 7. Ei suudetud taastada iseseisvust ligi 2000 inimest. Hävituspataljonide vastased, metsavennad, olid PS! Kuskile sinna vahele võiks vist sobitada, ka juba aktiivsed 40 aasta sügisel, kuid pärast selle, et eestlased ei tahtnud võidelda, ei punaste, juuniküüditamist nende tegevus hoogustus. ega sakslaste pool ja seepärast mindi 1940ndate Metsavennad teostasid kättemaksu, ründasid alguses Soome Punaarmee vastu võitlema.
rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Skulptuur Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti
Andres nukker et keegi vanadest olijatest ei saa alla kirjutada ning nende talud on läinud. 8. (80) Andres nukker et Vargamäe talu võõra käes, Indrek nukker et tema kohta teatakse lehest. Pearul jälle probleem, sest koosolek toimus Eesperes. Arutavad Karlaga selleasjus, arutavad ka Oru pärandamise asjus. Pearu ei taha, et Eedi selle koha saaks kuna ta on loll. Üritab leida viise, et kuidas Karla või Eedi saaks lapse vms. Vastust ei leitudki. 9. (91) Sass hakkab uusi hooneid ehitama ja lõikab metsa, Andres on selle üle natuke nukker aga samas rahul, ta tahaks surra seal samas kus Mari ja Krõõt. Ta ehitas hooneid endale terveks eluks aga nüüd hakatakse uusi ehitama. Jutustab inimese saatusest peale surma, arvab, et inimesed on jumala tööriistad samamoodi nagu labidad on inimese tööriistad. 10. (103) Isa ja Indrek arutasid tihti maailma ja inimeste, taeva ja jumala asju. Tuli kevad ja linnud hakkasid siristama, puud läksid õide
Individuaalelamu jõudis Eestisse alles Nõukogude korraga. Üldilmelt traditsionalistlikuid, kuid vastuoluliselt intiimsed. Riik andis väikese krundi tasuta, tagades pikaajalise laenu. Hrustsovi-aeg (sula) tõi kaasa arhitektuuri väärtustamise langemise. Arhitektide töö paremaks ei muutunud, sest energiat kulus kooskõlastamistele ja enesekehtestamisele rohkem kui projekteerimisele. See oli aeg, mil sõjast oli kümme aastat möödunud ning asuti elamueitiste kõrval ka avalikke hooneid püstitama. 1970.1980. aastatel võttis kolhoosides-sovhoosides maad uute hoonete ehitamise buum. Majandid püstitasid oma keskustesse atraktiivseid haldushooneid ja kultuurimaju ning Tallinnas kerkisid 1970ndate keskpaigast alates olümpiaehitised. Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas asuti rajama mastaapseid paneelelamurajoone ning samal ajal püüti maal uue tööjõu ligimeelitamiseks soodustada kooperatiiv- ja individuaalehitust.[16] 1970.1980. aastate
püsima. 19. Mis juhtus Aksel Stromiga metsas?Kes ta päästis? V: Aksel kukkus kaljuprakku ja tormituul kukutas talle peale puu. Oliine päästis ta. 20. Miks käisid Aksel ja Barbro kohtu ees, mis oli tulemuseks? V: Barbro tappis nende lapse. Mõlemad pääsesid karistusest sest lensmaniproua seisis nende eest. 21. Milline oli Iisaku talu? V: Iisaku talu Kaugemaa oli kõige suurejoonelisem talu ümbruskonnas. Seal oli palju hooneid: heinaküünid, elumaja, sahvrid, saeveskid, laudad jne. Lisaks oli Iisakul ka põlluharimisriistu, mida teistel ei olnud.
Maaliline juga koos kauni metsapargiga on muutunud armastatud väljasõidukohaks. Kunagise malmsilla asemel asub tavaline rippsild. Peahoone ning joa vahel paiknev köögihoone on kaasajal koos väikese maatükiga eravalduses, mistõttu joa külastajad ei pääse kahjuks otse mööda ajaloolist teed joa juurest peahoone juurde ning vastupidi. Mõisakompleksist idas, mõisa ja Rannamõisa-Laulasmaa-Klooga maantee vahel paikneb Nõukogude sõjaväe poolt rajatud elamurajoon. Selle suur osa hooneid on orienteeritud mõisa sihiteele, olles kaunile mõisale teravaks kontrastiks. Härrastemaja ja park 1830.aastal.
Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu e aatrum. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis löövi. 3-löövilised: Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. 5-löövilised:Peetri kirik, Ravennas, Sant Apollinare in Classe, Sant Apollinare Nuovo. #Peetri basiilika Roomas ehitati 4.-5. Saj. Erandina oli see orienteeritud läände. Idas asus väravaehitis ja teisi hooneid. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid pärinesid antiikajastust. Lagi oli lame, vahel kassettidega, vahel puudus üldse. Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud, eriti mosaiigid. Maalid paiknesid kesklöövis, akende all või vahel. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud, mis peegeldasid valgust. Pilt mõjus sädeleva, intensiivsena
maailmaturul.e Nafta hinna kõikumine ebastabiilne poliitiline olukord, sõjad, maailma maajanduse olukord. Gaasi osatähtsus gaasi tootmine on pidevalt kasvanud. Tarbimine minevatel elualadel on suurem. Näiteks olmed ja autod. Kivisüsi (suurim maailmamaj. tähtsus) suht suur kütteväärtus ja varud maailmas küllaltki suured. Tuumaenergiat kasutatakse vaid arenenud riikides, sest suudetakse ehitada kalleid hooneid ja korraldada tuumajäätmete likvideerimist. Tuumakatastroof lapsed sünnivad väärarengutega nii füüsiliselt kui vaimselt. Pinnas, õhk ja vesi saastuvad radioaktiivsete ainetega. Metsas hakkavad kasvama TOHUTUD seened. Loomade pojad sünnivad väärarengutega. Tahked kütused kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Millised piirkonnad on ebasoodsad või sobimatud troopilised kõrbed, pooluste lähedal, vihmametsad.
sissepääs 9. Missuguseid kirikutüüpe esineb romaani ajal? Basiilika, kodakirik, 10.Joonista kiriku põhiplaan ja märgi juurde osad! 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 11.Pane kirja kuulsamad romaani stiili kirikud! Prantsusmaal : Cluny kloostri basi Saksamaal : Bambergi Itaalias : Veneetsia Püha Markuse kirik 12.Kas Eestis on romaani stiilis kirikuid või muid hooneid? jah 13.Leia veel internetist materjali romaani stiili kohta. Märgi siia interneti aadressid! 14.Gooti stiil jaguneb 3 etappi: a) varagootikat b) kõrggootikat c) hilisgootikat 15.Gootika eelkõige on sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: a)teravkaar b)roosaken c)vitraaz Gooti skulptuuri on seotud arhitektuuriga
TALLINNA POLÜTEHNIKUM KY.EAxx.1.xxxx xxxx Ehituskonstruktsioonid Järeltöö Juhendaja: Toivo Treufeldt Koostaja: Tallinn 2010 Vastused 1. Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3
TERMOTÖÖDELDUD PUIT Termopuit tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuride 195 kuni 230C. Tavalise puiduga võrreldus on termopuit tumedam. Kasutatakse ukse- ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. Termotöötluse tulemusena: paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus, vähenevad niiskusdeformatsioonid. PUIDUST EHITUSDETAILID Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneid. Tähtsamad puitdetailid on uksed ja aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsoonid, puitpaneelid jne. 1. Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) 2. Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 3. Mida näitavad puidu aastaringi osad? 4. Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 5. Kuidas jaguneb niiskus puidus? 6. Puidu standardne niiskus? 7. Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 8. Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? 9. Kuidas jagunevad puidu praod? 10
linnadest, kus väga suur osa elanikkonnast on eestlased (eraldi linna kohta infot ei leidnud). Rahvastiku püramiidilt võib välja lugeda, et naisi on enamustes vanusegruppides rohkem ja samuti elavad naised vanemaks. Kõige vähem on Põlvas 35-39 aastaseid inimesi ja samamoodi on vähe ka 5-9 aastaseid lapsi. HARIDUSTASE, TÖÖTURG, VALITSEV RELIGIOON Põlvas on neli kooli millele lisanduvad veel eraldi Põlva muusikakool ja Põlva kunstikool. Üks tähtsamaid hooneid on veel Mesikäpa spordihall, mis on väga tuntud ning kuhu tuldakse ka teistest linnadest tihti võistlusi pidama. Tabelilt on näha, et 2014 aastal oli Põlva tööturg kõige paremas kohas, võrreldes eelnevate aastatega. Võrreldes aasta 2010ga oli tööjõudu üle 1000 inimese rohkem. Samuti on vähem töötuid, tööjõus osalemise määr ning tööhõive määr on kasvanud. Tööhõive on tabeli järgi Põlvas 52,0 %,
pragudesse 20-30 muna, kus need kooruvad vastseteks 2-3 nädalaga. Nukkumine järgneb kevadel või varasuvel ning kestab 1-2 nädalat. Täiskasvanud Hääletu toonesepad arenevad välja maiks-augustiks. Harjumused Hääletu toonesepp kahjustab kooreta pehmepuitu, põhjustades struktuurilisi kahjustusi. Esineb pergolates, rustikaalsetes esemetes, aiapostides ja kuurides. Lisainfo Putukatest ohustavad hooneid liigid,mis kuuluvad mardikaliste,kiletiivaliste ja liblikaliste hulka. Enamus hoonetest puitmaterjale kahjustavatest putukatest on mardikad. Mardikad moodustavad ligi kolmandiku kõigist seni tuntud loomaliikidest Maailmas on kirjeldatud umbes 360000 mardikaliiki ning mitu miljonit mardikaliiki ootab veel määramist ja kirjeldamist. Hinnanguliselt 5-8 miljonit liiki. Tänan kuulamast Kasutatud materjal http://www.rentokil.ee/kahjuriteatmike- koduleht/putukad-ja-amblikud/puitu-
linnadest, kus väga suur osa elanikkonnast on eestlased (eraldi linna kohta infot ei leidnud). Rahvastiku püramiidilt võib välja lugeda, et naisi on enamustes vanusegruppides rohkem ja samuti elavad naised vanemaks. Kõige vähem on Põlvas 35-39 aastaseid inimesi ja samamoodi on vähe ka 5-9 aastaseid lapsi. HARIDUSTASE, TÖÖTURG, VALITSEV RELIGIOON Põlvas on neli kooli millele lisanduvad veel eraldi Põlva muusikakool ja Põlva kunstikool. Üks tähtsamaid hooneid on veel Mesikäpa spordihall, mis on väga tuntud ning kuhu tuldakse ka teistest linnadest tihti võistlusi pidama. Tabelilt on näha, et 2014 aastal oli Põlva tööturg kõige paremas kohas, võrreldes eelnevate aastatega. Võrreldes aasta 2010ga oli tööjõudu üle 1000 inimese rohkem. Samuti on vähem töötuid, tööjõus osalemise määr ning tööhõive määr on kasvanud. Tööhõive on tabeli järgi Põlvas 52,0 %,
skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest. Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni RAHVAPARK Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. Haljastustöödeks toodi mulda pargi kirdeosast. Tekkinud süvendisse kujundati püsililledega ümbritsetud Kirdetiik, kuhu juhiti kivirikka nõlvaga oja Väike Hundikuristik. Vabakujuline park Mitteregulaarsete kujundusvõtetega loodud park
Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda lühiülevaade Kreeka pealinnast Ateena ja suuruselt teisest linnast Thessaloniki. Ateena on rajatud Akropolise mäele Vahemere ääres 1.aastatuhandel eKr. 2011. aasta andmete kohaselt elas linnas 3 074 160 elanikku, mis teeb sellest neljanda asustatuma pealinna Euroopas. Thessaloniki asub Therme lahe ääres ning on tuntud kui Kreeka kultuuripealinn. Maavärinaohtude tõttu ei ehitata sinna kõrgeid hooneid. 2011. aastal elas seal 322 240 inimest. Arvuti töövahendina 2014 kevad Ateena Ateena (vt Joonis . Ateena akropol) on Kreeka pealinn riigi keskosas Vahemere ääres. Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima mälestise Parthenoni asukoht. Joonis . Ateena akropol1 Ajalugu Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. Linnas arenes kõrgetasemeline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
