PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Referaat Õpilane:Kevin Tettermann Pärnu 2013 Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Punktid · Vanadus(nt: Pääsküla vana ülejõe viiv võvliga kivisild tema vanaduse tõttu) · Autentsus ehk ehedus(nt: Vilsandi energiamaja) · Tähtsus ajaloo protsessis(nt: Sarapiku talu)Lähemalt lugemiseks http://sarapiku.wordpress.com/about/ · Seos üldtuntud isikutega(nt: Tallinna ülikool) · Interjööri või sisseseade säilivusega · terviklikkus · Silmapaistvuse mõju või sümboolse tähendusega majad
Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid.....
Barokk Barokk tekkis Itaalias ning sõna ,,barokk" on tuletatud portugali keelest ning tähendab lopergust pärlit. Barokk on iseloomulik peamiselt 17. sajandi kuid ka 16. ja 18. sajandi arhitektuurile ja kujutavale kunstile. Kajastati ajaloosündmusi ning antiiklegende, ülistades kangelaslikkust. Hooneid ning ehitisi kaunistati väljastpoolt uhkete skulptuuridega ning sisemust peeglite ja maalidega. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehitusdetailide rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud 17. sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi lõpuni. Eeskujuks oli küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis jõudis Eestini läbi Rootsi, ning Itaalia üli-dekooririkas barokk Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud
Euroopas uuendatakse praegu hooksalt hoonestust. Mahajäetud tehasehoonete, hüljatud laohoonete ja aegunud kortermajade, mille uuendamine ennast ära ei tasu, lammutamine nõuab teadmisi,oskusi,masinaparki ja tipptasemel thenika kasutamist. Samuti on oluline tekkinud ehitusjäätmete organiseeritud sorteerimine, ladustamine ja taaskasutamine. Praegu lammutuses kasutatavad meetodid erinevad oluliselt vaid mõned aastakümned tagasi kasutuses olnutest. Toona töötati käsitsi ja hooneid lõhuti haamri, raudkangi või eskavaatori külge kinnitatud raudkuuli abil. Tänapäevased meetodid on muutunud tõhusamaks ja suure osa tööst teevad nüüd ära kaugjuhitavad robotid. Olenevalt hoone konstruksioonist, suurusest ja paiknemise asukohast on kasutusel erinevad meetodid: a) Longfront- 50meetri pikkuse noolega suurim lammutus masin, mis ulatud hoone 16nda korruseni. Masin töötab hüdraulilise rõhu abil. Masinal on mitmeid tööriistu nn:purustaja, mis
Ja puud saavad üksteistega rääkida. Aga inimesed ei oska meie metsa hoida. Kraavidesse on tassitud igasugust prahti, isegi vanasid autosid. Mure on see ,et kogu mets raiutakse maha . Ma arvan et inimesed peaksid vähem puuraiet tegema ja rohkem vanapaberit kasutama. Inimesed peaksid kõike asju säästlikumalt kasutama. Mets on ka paljudele loomadele koduks. Kui metsa ei oleks, siis sureksid kõik organismid välja. Metsadesse tehakse igasuguseid hooneid, mina tahaksin, et hooneid tehakse linna mitte kuhugi metsa sisse. Ma loodan et mets jääb tükiks ajaks veel alles. Raido Treibek
Alates 1809. aastast tegutses ta Tallinnas. 1814 Engel lahkus Eestimaalt ja reisis läbi Sankt Peterburgi Soome. Esmalt ta töötas Turus. 1816. aastal määras tsaar Aleksander I isiklikult ta Helsingi uusehitiste arhitektiks. 1824 sai Engelist Helsingi linnaehituse juht, kellena ta töötas elu lõpuni. Kui Eestis ehitas Engel üksikuid hooneid, siis Soomes sai ta tuntuks suuremate ettevõtmistega, sealhulgas linnaplaneerimise alaste ülesannete täitmisega. Pärast Turu suurt tulekahju 1827.a. kavandas ta linnale uue korrapärase tänavastikuga põhiosa. Tema olulisim töö on aga Helsingi Senati väljaku kujundamine ja seda ümbritsevate hoonete ehitamine. Samuti jätkas ta üksikhoonete (maakirikud, mõisamajad) püstitamist. C. L. Engel suri Helsingis 14. mail 1840. C. L. Engeli kavandatud ehitisi Helsingis:
teatrid,amfiteatrid , tsirkused, raamatukogud, turgud. Loetelu hoone konstruktsiooni Rooma tuleb sisse ja kultuslikud: templid, altarid, saadi. Kogu vana-maailma Rooma arhitektuur on tasakaalustamata kõrgusega inseneri-kunsti, universaalsuse tüüpi ehitised, rikkust komposiit kuju, mõõde ehituse. Erinevaid struktuure ja ulatus ehitus Vana- Rooma oluliselt erinevad võrreldes Kreekaga: kõrgenenud tohutu hulk suuri hooneid. Kõik see nõuab muudatusi tehniliste aluste ehitus. Tegemine väga keerulise ülesande abil vana tehnika on muutunud võimatuks. II mv kuni p. e. tekkiks uus tehnoloogia püstitamine monoliitsete seinte põhineb lahuste ja peene kivi-kohatäide. On saadud kunstliku monoliidi segades lahust ja liiva, killustiku kivi nimega "rooma betoon". See on tekitanud riigipööre ehitus. Selline
● Palladianism- (1508–1580) Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. ● Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus ja sümmeetrilisus, jäljendab antiiktemplite arhitektuuri. ● Eriti kasutati seda stiili avalike ja munitsipaalhoonete rajamisel. ● Kõik Palladio enese projekteeritud hooned asuvad Venetos. Palladianism ● Palladio hooned on keskmiselt kolmekorruselised. ● Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. ● https://youtu.be/7RSHtapIXN8 Palladianism ● Palladio hooned on keskmiselt kolmekorruselised. ● Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. ● Basilica Palladiana (Vicenza, Itaalia) Villa La Rotonda (Vicenza, Itaalia) Teatro Olimpico (siseamfiteater, Vicenza) Palladianistlikud hooned Eestis
Renessanss/vararenessanss Küsimused: 1. Mida tähendab "Jumalast seatud"korra järgi ning kuidas seati nüüd elu renessanssi ajastu algusjärgus? 2. Kuidas jaotatakse renessanssi ajastu? 3. Arhitektuur. Milliseid hooneid valdavalt ehitati Missugune on vanarenessanssi aegne kuulus kirik Roomas ning mille poolest?(arhidekt) Kuidas kaunistati renessanssiaegseid hooneid? Mis on palazzo, kellele ehitati ning miks, kirjelda palazzot? 4. Skulptuur. Iseloomusta renessanssiaegset skulptuuri. Mida või keda kujutati? Mis on "paradiisi värav" ning kes selle teose lõi? Nimeta ühesed jooned renessanssiaegse ja antiikskulptuuri vahel. 5. Maalikunst. Iseloomustus, too punktidega välja. Kirjuta kuulsamate kunstnikute teosed. Vastused: 1. "Jumalast seatud" korra järgi elamine tähendas usku jumalasse & arvati, et jumal saadab kõik ise korda
Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tänu võimsatele kaitseehitistele (muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate
Põllumajandus 9.klass Märtin Post Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja
Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 1851. a. Londoni maailmanätuse paviljoniks ehitatud Kristallpalee Veelgi tuntum on aga Pariisi üks sümboleid - Eiffeli torn, mis püstitati 1889. a. jällegi maailmanäituse puhul Richard Rogers, Renzo Piano, Ove Arup Georges Pompidou Keskus Pariisis. 1970-1971. Iseloomulik selle hoone juures on see, et kõik tema kommunaal on toodud seinast
kohale ning peale materjali transpordi vahetasid arhitektid ja ehitajad ka ideid ja jooniseid raudteede vahendusel. Teiseks oli võimalik valmis detaile ühest kohast teise tuua ehk see tähendas, et piirkonnas, kus vajalik tooraine oli olemas, tehti ka seal koha peal sellest toode või detail valmis, mis hiljem transporditi sinna, kus seda vaja oli. See võimaldas ehitada hooneid kiiresti ja tõhusalt ning samas tegi see ka hoone maksumuse väiksemaks. Kolmandaks aitasid raudteed palgata arhitekte, tuues neid näiteks hooletusse jäänud linnadesse, kus nad aitasid neid arendada ja kaasajastada. • Negatiivseks mõjuks arhitektuurile oli see, et hooned võisid kippuma korduma ning need muutusid liiga ühetaoliseks. Seda mõjutas eelkõige üha suurenev ühendatus maailmaga, kus arhitektid jagasid oma ideid teiste arhitektidega
kõrgelt hinnatud. Kreeka maalikunst ei jäänud maha teistest kunsti aladest. Kreeka vaasid olid erakordselt kaunistatud. Punakaspruunile pinnale malliti musta värviga figuurid ning siis kraabiti sinna juurde detailid sisse, et need jäid punaseks. Praeguseks on nad säilinud, ning vaasidelt saab vaadata tolle aja inimeste igapäeva tegevusi. Hellenistlik kultuur on mõjutanud terve maailma tänapäeva eluviisi ning olekut. Hellenismis on palju allikaid nagu nt: skulptuure, maale, hooneid. Praeguseks on need eeskujuks kõigile arhitektidele, kunstnikele, teadlastele. Olen käinud ka ise vaatamas hellenismi aja hooneid ja arvan et me kõik peaks hellenismi vastu huvi tundma ja sellest perioodist eeskuju võtma.
Kunstnikud said Napoleonilt nii näpunäiteid kui ka otseselt tellimusi. Seega võib prantsuse 19. sajandi esimese kümnendi kunsti pidada Napoleoni kunstiks. ARHITEKTUUR Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta
2. Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade ümberehitamiseks? Pariis, Viin, London – mida tehti? (lühidalt) ● Linna sanitaarse olukorra paranemine ● Keskaegsetesse piiridesse surutud linna laienemine ● Elanikkonna suur kasv - linnastumine ● Tööstuse pidev kasv - linnastumine ● Transpordi muutus ja selle kasutamise kasv ● Suur vajadus transpordimagistraalide järgi Pealinnade ümberehitamiseks üritati vanu hooneid lammutada ja renessanssi ajal olid isegi ajad, kui põlev hoone oli õnneks, kuna siis sai midagi uut ehitada. Kuna kõik eelnimetatud pealinnad olid ehitatud keskajal ja elanikkonna kasvu tõttu tänavate võrgud hakasid stiihiliselt muutuma, ümberehitamises alustati tänavavõrgu süsteemi muutmisega. Ehitati laiad ja sirged esinduslikud tänavad. Hoonestus muutus kõrgemaks ja linnad hakkasid kasvama. Pariisis hakati tähelepanu pöörama pargiarhitektuurile - hakati ehitama
humanism isiksus sai vabalt areneda; ideaalinimene ( tugev, ilus, tark, julge); suured mõjutused antiikaja kunstist, kirjandusest, filosoofiast(hinnas olid antiigioskustega kujurid, maalijad ja ehitusmeistrid), Taavet; suured maadeavastused nt Ameerika ja leiutati graafika ning trükipress; õpiti tunda puu- ja vaselõiget ning söövitust; tööde signeerimine; kunst on looduslähedane ja realistlik; ehitati ilmalikke hooneid ja rajati kaitsesüsteeme, kuna kasutusele tulid tulirelvad; jagunes eel-, vara- ja kõrgrenssanssiks. Madalmaade renessanss kujunes 15-16 sajand Belgias ja Hollandis; kunst oli ilmalik ning armastati kujutada talupoegi; maalikunst oli realistlikum( olustikumaalid); polnud antiigimõjutusi; kunstnike eesmärgiks inimese hingeelu avamine; tahvelmaali tähtsus(eriti peened); palju tiibaltareid e kappaltareid; kasutati õlivärve; kujutleti elu inetut poolt Tempera on maalitehnika, mille
üldkultuurilist ja rahvuslikku tähendust ning on neid seetõttu hooldanud ja remontinud, kuid jätkuvalt on paljude hoonete seisund ebarahuldav ning isegi ohtlik. Tartu Ülikooli eesmärk on teravas rahvusvahelises konkurentsis püsima jääda just tugeva teadusülikoolina. Järelikult sõltub eelkõige TÜ teadustöö tasemest, kas homne teadus on osa eesti rahvuskultuurist või ei ole. Teaduse areng aga nõuab uusi seadmeid ja tihti ka uusi hooneid, kuhu need seadmed sobivad. Samuti nõuab järsult kasvanud üliõpilaste hulk suuremaid õpiruume, mistõttu ülikool on sunnitud ehitama uusi hooneid õppe- ja teadustöö tarbeks. Riiklikult rahastatakse Eesti kõrgkoole koolitustellimuse ja teadustöö toetuse kaudu ning sellega on olnud seotud ka infrastruktuuri areng. Paraku ei ole rahastamise reeglid arvestanud hoonete üldkultuurilist ja rahvuslikku tähendust ning nende muinsusväärtust ja sellest tulenevaid kohustusi ning piiranguid.
20. sajandi arhitektuuris kehtivad täiesti uued põhimõtted, ehitusviisid ja uudsed ehitusmaterjalid. Moodsa arhitektuuri üksikuid eelkäijaid leiame siiski juba 19. sajandist. Need kuuluvad aga inseneriheitusse, mida tollal üldse ehitusekunstiks ei peetud: raudteejaamad, näitusepaviljonid, tööstushooned, terassillad jne. Nagu skelett hoidis neid kõiki ülal osadest kokkupandud metallsõrestik. Viimase kasutamine võimaldas luua mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid siseruume. Näiteks 1851. aasta Londoni maailmanäituse paviljoniks ehitatud Kristallpalee koosnes peaaegu ainult klaasist ja rauast ning mahutas endasse ka suured pargipuud, mis kasvasid ehituseks planeeritud kohal. Üllatusi pakkus ka 1889. aasta Pariisi maailmanäitus: üle 300 meetri kõrge Eiffeli torn, mis kannab oma looja perekonnanime ning masinate demonstreerimise paviljon. See 420 m pikkune klaasist võimsatest teraskaartest
See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma osavate ehitusoskustega ehitati palju tänapäevaseni säilinud hooneid. Nende ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arhitektuurivormi komplekssuse kui linnaruumide organiseerimise poolest. Rooma sai paljude linnakujunduste mudeliks tänu oma keerukale elukorrale, suurepäraselt liigendatud arhitektuurilisele graatsiale ning oma tundlikule vastavusele looduslikult hüdroloogilistele ja geoloogilistele paigatingimustele. Ehitised ning avalikud ruumid linnas olid geomeetriliselt lihtsad, see lõi selge vahetu keskkonna ja linnavormi üldse
Arhitektuuri tunnusjooned Väljakud ja siseruumid Hoolimata stiili muutustest ajas, valisejate linnati erinevatele maitsetele ja piirkondlikele erinevustele püsisid mitmed maia arhitektuuri koostiosad muutumatuna paar tuhat aastat. Kõik maia tseremoniaalsed keskused olid rajatud ümber suurte avatud väljakute, mida ääristasid kõigist või mõnest küljest monumentaalsed ehitised. Aja jooksul loodi uusi ehitisi, mis haarasid endasse varasemaid hooneid, nii et tihtipeale saavutasid maiad monumentaalsuse üht hoonet teise peale, kohale või ümber rajades. Kuigi maiade linnade üksikuid osi ühendasid teed, määratles linnaplaani keskusest äärte poole pigem väljakute ja ehituskomplekside jada, mitte aga tänavavõrgustik. Avaliku ruumi ühiskondlikuks tegevuseks moodustasid avatud sillutatud väljakud, mitte hoonete sisemus. Avalikke väljakuid ümbritsevate ehitiste massiivsed seinad ja
Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käidi kodudes, looduses. Tähtsad kooskäimiskohad olid katakombid maa-alused matmispaigad. Osalt looduslikud, osalt kaevatud. Rooma linna all oli katakombe 900 km. Surnud maeti nissidesse. Suuremates ruumides peeti jumalateenistusi. Rooma riigi langedes katakombid unustati, taasavastati 16. sajandil. Kui ristiusk sai ametlikuks usuks, hakati ka hooneid rajama. Kristlased võtsid üle roomlaste turu- ja kohtuhoone basiilika, mida arendati edasi.
Marcus Vitruvius Pollio Vitruvius sündis Roomas, arvatavalt Formiae linnas Campania provintsis. Vitruvius andis oma eluajal välja arhitektuurialase teose "Kümme raamatut arhitektuurist". See on ainuke mahukas antiikajal kirjutatud arhitektuurialane teos. Teda teatakse põhiliselt kirjanikuna. Vitruvius aga pidas ennast arhitektiks. Ainuke teadaolev tänapäevani osaliselt säilinud tema projekteeritud ehitis on Fanum Fortunae basiilika tänapäeva Fano linnas. Vitruviuse teoses on ära märgitud näiteks päikesekellad ja veekellad, mille puhul võiks arvata, et nendel ei ole arhitektuuri õppimisega mingit pistmist. Samuti on Vitruvius pööranud rõhku ajaloole. Vitruviuse usub, et arhitekt peab kõigepealt õppima erinevaid teadusalasid. Ta peaks olema osav joonistamises, tundma ajalugu ja geomeetriat, jälgima filosoofiat, mõistma muusikat, teadma üht-teist meditsiinist, õigusteadusest ja astronoomiast. Vitruviuse jaok...
Merlin-hans Hiiekivi PÕLLUMASINATE HOIDLA Tegelikult tegu laoga kasutatakse peamiselt põllumasinate hoidmiseks Koosneb peamiselt raudtaladest, katuse-ja seinaplekist ning betoonist pindala 1473 m2 kõrgus 8,78m Asendiplaan Põhiplaan Lõige A-A Lõige B-B Otsevaade Külgvaade Sarnaseid hooneid
(Baroki ajastusse suhtuv arhitektuurihoone) -4- KOKKUVÕTE Üldiselt pidas barokk oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente, nii Venemaal, kui ka Eestis. Tol ajal on ilmunud kahes riigis palju uuid ilusaid hooneid ja arhitektuuri mälestussambaid. KASUTATUD KIRJANDUS · Internet: 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm (9.01.2011) 2. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm (9.01.2011) 3. http://wapedia.mobi/et/Barokkstiil (9.01.2011) 4. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/vene/pilt/03_rastrelli_talvepalee2.jpg (9.01.2011) 5. http://www.annaabi
saj Itaaliast said alguse suured muudatused kunstialal. Muudatuste eeldused olid majanduslikku ja ühiskondlikku laadi. Sai alguse usk inimese mõistusesse ja võimetesse , usk jumalasse nõrgenes. Eeskujuks võeti antiikkunst. Antiikkunsti jäljendamise pärast hakati 15.- 16.saj. kunsti nim . renessansiks. Itaalia renessanss Vararenessanss XV saj. : kultuuri kunstielu keskuseks oli Firenze. Kõrgrenessanss 1500-1530 Arhitektuur Muutus hoone ülesehitus ja kaunistus. Ehitati palju ilmalikke hooneid, suuremad saavutused siiski kirikutega. Eeskujuks Rooma ajast säilinud hooned. Taaskasutusel ehitusliku elemendina ümarkaar ja silindernõlv. Arhitektuuris oluline tasakaal horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Vararenessansi rikaste elamuid nim PALAZZODEKS: esimene korrus pidi kandma ülemisi , see oli massilisem ja raskepärasem, kivid suured ja rasked. Järgmised korrused kergema ilmega. FILIPPO BRUNELLESCHI arhitekt ja skulptor. Kavandas Firenze toomkiriku kohale kupli.
ALMEIRA KASVUHOONETE PIIRKOND Linda Jalas 10c ·Enamus maast on kasvuhoonete all. ·Suur ala. ·Kasvuhooned 0n enamasti nelinurksed. ·Kasvuhoonete vahel paiknevad mõned üksikud teed. ·Kasvuhoonete vahel on mõned majad. ·Suuremaid hooneid seal ei paikne. 26000 ha. 30 km Erinevaid köögi- ja puuvilju. Näiteks tomateid, kurke, paprikaid, arbuuse, jne. Enam kui pooled Euroopas vaja minevaid puu- ja köögivilju kasvatatakse nendes kasvuhoonetes.
Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel, oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis.
Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Kõige tavalisemad klassitsistlikud ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus dooria, joonia või korintose stiilis sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, üksikud hooneosad tulid esile või taandusid vähe. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal
heinamaadest on kujunenud lehtpuumetsad ning põllumaad kasutatakse püsirohumaana. Samaaegselt massiivistati ka rohumaid, rajades ulatuslike maaparandusprojekte ja ehitades poldreid. 1951.aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. Meie maastikkesse ilmusid suured kõrgepingeliinid ja alajaamad. Talude tühjenemine Küüditamine mõjutas kaudselt, küüditatute asemele kolis liikuv tööjõud ja uued elanikud sageli ei hooldanud hooneid. Noored lahkusid ja vanainimese surma järel jäi talukoht tühjaks. Talukohti metsas tähistavad vundamendid, keldrid,kaevuaugud, metsistunud ilutaimed. Uuendused 1960.aastatel uued ehituskonstruktsioonid ja vormid, millega kaasnes tööstuslik- modernistlik kultuur, tüüplahendused ja suur ehituskiirus. Linnaehituses toimunud muudatused peegeldusid ka maal. 1960. keskpaigas olid kolhoosid majanduslikult nii kindlustatud, et hakati välja ehitama kolhoosikeskusi
tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet). Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. · Maailma tuntumad klassitsistlikud hooned on presidendi residents Valge Maja · ning Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. · Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. · Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust
Enamasti on täpselt orienteeritud ilmakaarte või tähtede (megaliitehitised, Egiptuse püramiidid ja templid, Stonehenge) järgi. Muutused sakraalarhitektuuris tähendavad ka muutusi ühiskondlikus teadvuses. Sakraalarhitektuur väljendab ühiskondlikku teadvust. .Sakraalarhitektuur ja religioosne sümboolika on kunstiajaloo oluline osa. Sakraalarhitektuuri ehedaim näide on kloostriarhitektuur, kus igal detailil on oma tähendus. *Profaanarhitektuur: ilmalikke hooneid ei ole palju jäänud, sest oli keskendutud kiriku teenistusele; küllalt on aga püstitatud linnuseid ja linnakindlustusi, kasutati ka nii palju kui võimalik looduslikke olusid enda huvides, nt künkad ja veekogud, linnuse viimaseks pelgupaigaks oli sageli torn. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süzeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu
valgeteks sipelgateks). Nad elavad kolooniates , mis võivad ulatuda mõnesajast kuni mõne miljoni isendini. Nende pesad on kõrged ning tunnelitega läbi uuristatud. Põhiosa termiitide pesakonnast moodustavad töölised. Need on alaarenenud suguvõimega isased ja emased. Nad söövad kõike taimset, mis teeb nendest tähtsad taimejäänuste lagundajad. Termiitide halb külg on aga see, et nad söövad ka puidust mööbleid ja hooneid. Nad rajavad käike, mille kaudu tungivad nad hoonete puitosadesse ja söövad need seest tühjaks. Termiidikahjustuste tõttu on Aafrikas ja Aasias mõned asulad lausa teise kohta kolitud.
Vahvärk Konstruktsioonid Traditsiooniline vahvärkkonstruktsioon on puitdetailide võrgustik, mis on omavahel ühendatud erisuguste liitetappide ja puupunnidega. Ei mingeid naelu, ühenduspolte ega kruvisid! Alates 10. sajandist ehitati kogu Euroopas keeruliste, ühendatud vahvärk- katusekonstruktsioonidega massiivseid hooneid, mis isegi tänapäeval näivad trotsivat ehitusinseneriteabe piire ning on kõige märkimisväärsemad arhitektuurilised meistriteosed maailmas, pakkudes ilu ja inspiratsiooni. Puitmajade voodriks kasutatakse põhiliselt laudist või krohvi, paljud horisontaalpalkmajad jäetakse väljastpoolt aga üldse vooderdamata. Vähem esineb vahvärk-tüüpi (Fachwerk) seinu, kus puitsõrestiku detailid (postid, diagonaalid ja
Le Corbusier (1887 1965) 12 klass 01.03.1012 kodanikunimega Charles Edouard Jeanneret; 6. oktoober 1887 La-So-de-Fon Sveitsis üks mõjukamaid 20. sajandi arhitekter, funktsionalisi rajaja, kunstnik, disainer. Le Corbusier oli üks esimesi, kes nägi arhitektuuri tulevikku tööstuslikus ehitamises. Et linnas haljastusele rohkem ruumi võita, kavandas ta sambail seisvaid maju ja katusaedu. Ta projekteeris hooneid karkassehitistena; seintest seespool asetsev toestik ehk karkass võimaldab vaba fassaadikujundust. Le Corbusier' tuntuimaid ehitisi on Sveitsi üliõpilaste maja Pariisis, elamu Marseille's ja Ronchamp'i kirik Prantsusmaal. Vaba hoonestuse põhimõttel planeeris ta India Pandzabi osariigi pealinna Chandgarhi. suri 27. august 1965 Rokebrune - Cap Martin, Prantsusmaal
Rakvere mõis Hoone ajalugu 1669.a. Hakati ehitama uusi hooneid 1850 hakati ehitama uut peahoonet 1919 rahvamaja 192840 ehitati teatrihoone Kirjeldus Lihtne klassitsistlik hoone Esimesel korrusel suur saal soklikorrusel olid kunagi majapidamisruumid Üldseisukord ja hooldusaste Kasutatakse rahvamaja ja teatrina Hiljutine remont Hooldusaste on hea Mõisapark Säilinud korrapärane teedevõrk
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse
seismilised lained mööda maad edasi. Kõige suuremad purustused toimuvad kolde kohal maapinnal ehk epitsentris. Maavärina asukohta, kolde sügavust ja maavärina intensiivsust mõõdetakse seismograafiga. 5. Maavärinate, vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskonnale, inimesele ja majandustegevusele · Maavärinad- põhjustavad ulatuslikku kahju, põhjustades mägede piirkonnas laviine, varinguid ning kahjustavad hooneid. Maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained ehk tsunaamid tekitavad suuri kahjustusi ranniku aladele ja nõuavad paljude inimeste elu. · Vulkaanid- vulkaanipurske tagajärjel paiskub keskonda tohutult gaase ning tuhka, mis vähendab maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaani purskamine mäetipus võib oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis liiguvad mööda nõlva alla ja hävitab kõik mis teepeale jääb. 6
MICHELANGELO · Jätkas Bramante tööd, muutis selle projekti. · Michelangelo kuppel mõjub erinevalt Bramante omast kergemana. See on tänu üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridele. Vertikaalsust rõhutas veelgi tambuuri ümbritsevad paarissambad ning kuplit katvad ribid. Rõhutati ka horisontaalsust: simss teise ja kolmanda korruse akenderea vahel. PALLADIO · Veneetsia kuulsaim meister. · Matkis antiikarhitektuuri: ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid. · Kavandas SAN GIORGIO kiriku. · Erinevalt Albertist ja Michelangelost kasutas kõrgete pilastrite juures poolsambaid ja sambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse kolossaalorder. · Kuulsaim villa on VILLA ROTONDA
Keskaja linnused Egle Vaganova Esimesed linnused Esimsed linnused rajati umbes 9-10.sajandil Kaitseehitis, sõjameeste elupaik Esimesed linnused olid puidust Neid ehitati umbes mõne päeva või nädalaga Tulid kasutusele kivist linnused puidust linnused muutusid haavatavaks Leiutati kivilinnused, sest need olid poole tugevamad ja ei süttinud kivist linnuseid ehitati aastaid Milline nägi umbes välja keskaja linnus seest : Linnuse aknad Linnuse tüübid eellinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused feodaallinnus feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus vasallilinnus vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus ordulinnus ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus piiskopilinnus piiskopi valduses olnud või piiskopi rajatud linnus tornlinnus feodaallinnuse vanim tüüp ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga kindlustatud torn, mille ümber hiljem ehitatati la...
Johann Balthasar Neumann Johann Balthasar Neumann J. B. Neumann *Sündis 1687 Egeris(Cheb), suri 1753 Würzburgis. *Saksa sõjaväe suurtükiväe insener ja arhitekt. *Õppis kellavalajaks *Saksa 50margasel rahatähel *Viennas tutvus Erlachi ja Hildebrandti kavandatud barokk hoonetega. *Würzburgi peaarhitektiks sai ta 1719 aastal. *Segas igasugu barokk jooni, et luua muljetavaldavaid hooneid. Ehitised *Peamised ehitised asusid Frangi- ja Svaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus *Würzburgi piiskopiloss- Kõige ilusam ja heade proportsioonidega palee Euroopas. *Vierzehnheiligeni palverännakukirik- Ehitatud 1743-1772 aastal *Saint Paulin kirik- Ehitati 1734 ja 1753 aastal *Wernecki loss Vierzehnheilige ni palverännakuki rik Saint Paulin kirik Wernecki loss Würzburgi piiskopiloss
· Aidad majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki, et ulukid seda ära ei viiks. Aida põrand pidi olema jahe, mullast, savist või kivist. Niiskuse vältimiseks ehitati see maapinnast kõrgemale. Aida nurgad toetusid suurtele maakividele. Suvel kasutati aitasid magamiskohtadena. Siis tehti sinna ka aken. 1) viljaait 2) kala-/lihaait 3) riideait muu) kirstuait, magamisait, söögiait, piimaait, meeait. · Eestis on leitud hooneid, mida kasutati tagavarade hoiustamiseks juba 10-11 sajandi asulakohtadel. Aida sisse tehti auk, et kass saaks käia hiiri püüdmas. Aida ees oli tihti suur katusealune. · Suitsuahi soolamise kõrval üks vanimaid tooraine säilitamise viise. Ranna ääres suitsutati enamus kalu ja igal majapidamisel oli suitsuahi. Erinevad konstruktsioonid. Meil kasutusel kuumsuitsuahi. · Saun üks iidsemaid ehitisi kogu Euraasias. Meile iseloomulik leilisaun, kus sa viheldakse.
1. TARTU TOOMEMÄGI AJALOOS Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär -Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on kaitstav selle põhimääruse (RT I 1995, 37, 472) alusel. Aastasadade vältel oli Toomemägi asustuse keskpunktiks. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss keskaegse Tartu piiskopiriigi keskus. Peale Põhjasõda, kui koos
/km2 ● 8 Barbados 648 in./km2 ● 9 Nauru621 ● in./km2 10 Mauritius 603 in./km2 ● Rahvastiku tiheduse kaart Mereäärsetes piirkondades tihedam ● Pinnamood on tasandikuline ● ● Linnastumine Linnades elab 61,1% ● Linnastumise tempo 1,4% ● Keskmised ● Suurima rahvaarvuga linnad Lissabon – 547,631 ● Veekogude ääres ● ● Porto - 237,559 Pealinn Lissabon – 547,631 ● Mere ääres ● Palju vanu hooneid ● Linnastumisega kaasnevad probleemid Tööpuudus ● Huvitavaid fakte Lissabon on vanem kui Rooma ● 2. vanim euroopa pealinn ● Materjalid Www.google.ee ● http://www.photius.com/wfb1999/rankings/population_densi ● ty_3.html http://sedac.ciesin.columbia.edu/data/collection/gpw-v3 ● http://www.prb.org/ ●
Seinad Mihkel , Jan , Hans , Rauno Väikeplokkseinad Erinevad materjalid : 1)Mullbetoonväikeplokid ( Silbet) 2)Keramsiitbetoon ( Fibo) 3)Pressitud betoonkivi (Columbia) 4)Autoklaavitud kergbetoonplokk(Aeroc) Mullbetoonväikeplokkidest seinad Võib ehitada kuni 3-korruselisi hooneid Kasutatakse nii eluhoonete,garaazide,laohoonete ja ka loomapidamishoonete ehitamiseks Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Struktuur on poorne,mille tõttu see isoleerib hästi soojust. On vastupidavad külmale Neisse imendub vähe vett Kuivavad kiiresti Müüritis on tulekindel Betoon-õõnesplokkidest seinad Kasutatakse nii välis- kui ka siseseinte ehitamiseks On võimalik ehitada õhemaid seinu võrreldes teiste väikeplokkidega , tänu kõrgele survetugevusele.
swf). 1826 aastaks oli linnas 824 maja, neist 697 puidust ja 127 kivist, sajandi keskpaigaks oli hooneid juba üle 1000 (kivimaju 202) (Pullat, 1980). 1893 aastal nimetati Dorpat taas ümber Jurjeviks ja algas taas venestamine.(Pullerits,2005). 12 Tartu Eesti Vabariigi ja NSVL ajal 20. sajand 1905 aasta revolutsioonile vaatamata toimus Tartus aktiivne ehitustegevus, ehitati peamiselt väljaspool Kesklinna ja juugendstiilis hooneid, nende seas sai ka 1906 aastal teater „Vanemuine“ endale uue hoone (Pullat,1980). 1926 aastal sai linnaarhidektiks Arnold Matteus, tema eestvedamisel likvideeriti vanalinnas kõnniteele ulatuvad trepid, 1929 lasti käiku uus veevärk ja veetorn. 1935 aast l valmis Munga tänaval Eesti panga hoone, 1938 avati imposantne Tartu turuhoone Emajõe kaldal. 1940 aastal kerkis Riia mäele Kaitseliidu hoone (Pullerits, 2005).
Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster Asustatud 1891 Asukoht Ida-Virumaal, Illuka vallas Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Rajati vürst Sergei Sahhovskoi poolt. Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi
motiivid. Pauluse kirik- juugendstiilile on väga iseloomulik torn ja varieeruvate kujunditega aknad. Tartu Saksa Kultuuri Instituut- näeme kohe Jaapani arhitektuurist ülevõetud katuse kuju ja keldi kultuurist pärinevat maja seinte kaunistamist triiputega. EÜSi maja- dekoratiivne värvikasutus, motiivid, varieeruvate kujunditega aknad. Näituse 5 - iseloomulikud taimsed ornamendid ning aknad. Julius Kuperjanovi 44 - dekoratiivne värvikasutus, taimsed motiivid. Tuntumaid hooneid maailmas A.Gaudi, maja Bartselonas V.Horta, Tasseli maja Brüsselis Kasutatud lingid http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/impressionism_juugendstiil_ leilalille.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Juugend https://www.google.ee/search?q=google+translate&espv=2&biw =2051&bih=1001&site=webhp&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0a hUKEwi7v8nStN Tanan tähelepanu eest!
Itaalias, Hispaanias, Madalmaade lõunaosas (ehk Flandrias) ja Lõuna-Saksamaal. Nimetagem seda lühiduse ja selguse mõttes pärisbarokiks. Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Barokk Eestis Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil Põhja-Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal. Barokseid kirikuid leidub Pärnus. 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. Sellised
skulptor Pheidas. Seoses Aleksander suure vallutustega tekkisid väljaspool Kreekat suured linnad nagu Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike Aasias. Pergamonis ehitati hiiglaslik haud kunigas Mausolosele. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. See kuulub ka tänapäeval seitsme maailmaime hulka. Hellenistlikul perioodil hakati rohkem ehitama ilmalikke hooneid: teatreid, saunu, raamatukogusi, turuplatse, losse, spordiplatse. Hakati ehitama mitmekorruseliseid elumaju koos aedadega. Segati erinevaid stiile ning tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. Akropol Parthedon Nike tempel Dooria Joonia ja Korintose sambad. Kasutatud allikad: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur.ht http://www.slideshare
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
