Maelma kõrgemad hooned Koostas:Sander Kitsing Juhendaja:Kairi Ainjärv Klass:7 SISUKORD Burj Khalfah Abraj Al-Bait Towers Willis Tower Taipei 101 Shanghai World Financial Center International Commerce Centre Petronas Towers Nanjing Greenland Financial Center Guangzhou West Tower Trump International Hotel and Tower Burj Khalfah Burj Khalfah (araabia , ehitusjärgus Burj Dubayy [burdz dub'ai] (araabia ) on Dubais Dubai emiraadis asuvpilvelõhkuja, mis avati 4. jaanuaril 2010. Burj Khalfah on maailma kõigi aegade kõrgeim ehitis, kuid ametlikult ei omistatud seda tiitlit talle enne, kui hoone oli ametlikult avatud. Ehitise kõrgus on 828 m. Burj Khalfah erineb teistest ehitistest, mis on alates 20. sajandist maailma kõrgeima hoone tiitlit kandnud, selle poolest, et seal on ka eluruume. Lisaks hõlmab hoone alumised 39 korrust hotell. Hoones on ka observat...
JUUGENDSTIILIS HOONED TARTUS SIIM OLIVER OJA JUUGENDSTIIL · Algperiood: 1893-1895, esimesed hooned püstitati Londonis, Pariisis Ja Brüsselis · 1895-1900, juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnadesse · 1900-1914, juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus (Juugend oli muutunud massimoeks) · Jagatud kaheks suunaks · Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Seda kasutati Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides ja tinglikult Hispaanias
Maja arhitekt on Raine Karp. Sisekujundaja Sulev Vahtra. Majal on kaheksa korrust, millest kaks asuvad maa all. See on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja mitmed näitusepinnad. Arvan, et tegemist on postmodernistliku hoonega. Paekivi kasutus. Postmodernistlikud omadused selle hoones juures on nt. triviaalsed, kitsilikud elemendid. Võrdleksin seda hoonet Sakala keskusega, mille on samuti projekteerinud Raine Karp. Mõlemad hooned on arhitektuurilt sarnased. Mõlemad on suurehitised. Keskuse modernism oli maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. 6. Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, Tallinn Hoone valmis 30. oktoobril 1998. Selle projekteeris Eesti päritolu Kanada arhitekti Henno Sillaste. Hoone on saanud oma nimetuse ühe omaniku Karl Wellneri vanaisa auks Kawe Plazaks. Hoone näol on tegemist modernistliku arhitektuuriga. See on internatsionaalses stiilis
UUS TN., KOSE KÜLA ASUVA ELUHOONE PROJEKT Tehniline projekt Arhitektuur-ehituslik osa Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus t...
Xxxx Yyyyy ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa.
..........................................................................5 1.1Puitkarkass................................................................................................................5 1.2Post-tala meetod........................................................................................................6 1.3Platvormmeetod........................................................................................................6 2Ruumelementidest hooned..............................................................................................7 3Karkassi arvutamine........................................................................................................8 Kasutatud materjalid..........................................................................................................9 2 Jooniste loetelu 3 Sissejuhatus
töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud nii, et töötaja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Tooli, töölaua ja töötasandi paigutus peab tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Üldjuhul peab tooli kõrgus olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. 2. Hooned ja tööruumid hooned ja tööruumid peavad vastama nende kasutamise otstarbele, olema vajaliku struktuuri ja tugevusega. Tööruumid peavad olema küllaldase kõrguse ja pindalaga, et töötajad saaksid ohutult ja tervist kahjustamata oma tööd teha. Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 m 3 (õhuruumi arvestamisel võetakse ruumi kõrgusest arvesse kuni 3,5 m). Tööruumi ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema
teid. Aastatal 1920. iseloomustas elamuehitust maareformist tulenev vilgas talude rajamine,samas aga lähtuvalt riigi kasinatest majandusvõimalustest suunavõtt ökonoomsematele elamukuludele linnas. Aastatel 1922-1926 hakati kavandama väikekortereid. Majasid ehitati traditsionalistlikult kõrge kivist kelpkatuse, massiivsete seinte ja pisikeste kuueks jaotatud ning horisontaali venitatud akendega. Hooned olid tihedalt ehitatud ja iga sektsiooni leibkonnal on kaks korrust ja madala piirdeaiaga eesõu ning tagaaed. Eesti 1920ndate arhitektuuri võime iseloomustada kui värske iseseisvunud rahva ehituskunstilist eneseotsimist. Esimesed arhitektist eestlased olid K. Burman ja A. Perna ning oma arhitektkond moodustus samaaegselt riikliku iseseisvuse tekkimisega 1918. aastal. Nad alustasid enne I Maailmasõda. Arhitektid olid õppinud peamiselt 1862. a
Muusika KT ! 1. Mis iseloomustab klassitsimi-üldhinnang, millised olid hooned, maalid. Klassitsism oli 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused ja mõjutajad : 1. valgusfilosoofid ( Voltaire). 2. Arheoloogilised väljakaevamised ( Pompeji). 3. antiikkultuuri käsitlev kirjandus( Antiikkunsti ajalugu) Ajalooline taust : Ameerika iseseisvussõda, Suur Prantsuse revulutsioon, Napoleoni sõjad. Tunnused : 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine 2) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja
Architecture and cities in the future · The painting by Frank R. Paul · Cities made of steel, glass and plastic · Massive skyscrapers, roof-top aerodromes, wide pedestrian boulevards, metal roadways, urban space launch pads, noise regulations. · Cities must change radically to achieve long-term sustainability. · Energy, food and water sources, transportation systems and basic infrastructure, must all adapt to emerging pressures from climate change, dw...
Trooniruumid ja templi siseruumid olid siiski mõeldud ülikutele ja preestritele. Kuid isegi sellised suuremad ruumid olid liiga väikesed, et võimaldada midagi enamat kui ülikute tseremooniat. Valitsejate ja lihtinimeste elamuid iseloomustasid siseõu, ülikute elamutes leidus sageli suuremaid terrasse, kuhu sai koguneda suguvõsa. Maiade suurimaks eesmärgiks oli luua ehitistega raamitud avatud ruum- tseremoniaalse keskuse korral oli see ruum avalik ning seda piiritlevad hooned kõige monumentaalsemad linnas. Spetsiaalsed kompleksid Iseloomulikumateks kompleksideks olid püramiidtemplid- tempel ehitati kõrge, tavaliselt astmikpüramiidina loodud platvormi tippu, paleed ja palliväljakud, kus leidus siseõu, preeriastiilis mitmeruumilisi ehitisi ning harva isegi aurusaun. Maiade paleed koosnesid paljudest ehitistest, mis olid rajatud mitmele platvormitasandile ja võisid olla monumentaalsed, et neid on hakatud nimetama akropoliks
Märketera koosneb märkpinkitest, mis rajatakse kuni 2m kaugusele hoone välisperimeetrist, et mitte kaotada kaevamistel jms mahamärkimise tulemusi . 26. Mis on märkepink? Märkepink on märketera osa kuhu märgistakse seinte teljed ja nt välisservad . 27. Mis on vundamentide looduslikud alused? Pinnasekihid, mis hakkavad kandma hoonete ja ehitiste koormusi . 28. Mis on vundamentide tehisalused? Nõrkasid looduslikke aluseid tugevdatakse ja saadakse tehisalused . 29. Mis on hooned ja rajatised ühise nimetajana? Hooned ja rajatised on ehitised . 30. Mis on kõrghooned? Kõrghooned ( 10 ja enam korrust ) . 31. Mis on kandetarindid? Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32. Mis on piirdetarindid? Piirdetarandid- Hooneosad, mis moodustavad ruume . 33. Mis on karkasshoone? Karkasshoone on hoone kus kandvate seinte asemel on postide ja talade võrgustik . 34
Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2. Lähispolaarne vööde: Talv hästi külm, suvi jahe ja niiske. Gleimullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: redis, sibul, kartul, loomad: põhjapõdrad. 3
VanaVigala Tehnika jaTeeninduskool. Pihkva mõis. Referaat. Nimi:Getter Angerjärv. Tallinn 2006 Sisukord. 1.Sissejuatus. Lk 3. 2.Ajaloolised andmed Lk 37. 3.Ehitus kirjeldus Lk 78. 4.Kõrval hooned Lk 8. 5.Töö mõisas Lk 9. 6.Sovhoos Lk 910. 7. Pihkva mõisa telliskivitehas Lk 1011. 8.Kokkuvõte Lk 11. 9.Kasutatud kirjandus Lk 12 2 Sissejuhatus. Võrreldes paljude teiste P õhjaEesti mõisaanamblitega, mis
2011 Sisukord: 1. Ehitusmaterjal 2. Pühakojad 3. Müürid ja lossid 4. Võlvi avastamine 5. Paabeli torn Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Nende poolt tekkisid ka põhilised kunstivormid, mis püsisid järgmistelgi sajanditel. Kõigi kõrgkultuuride, eriti aga Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Kuid kunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnade kindlused. Elumajad ja paljud muud hooned on tänaseks hävinud ja järgi on jäänud vaid savihunnikud. 1. Ehitusmaterjal Kuna Mesopotaamia asub kõrbealal ja seal kive ei leidunud, käis ehitamine savitellistega. Telliste valmistamine oli üks põhilisi tootmisi, eriti lõunas. Jõgede kallastelt kogutud savi segati vee ja pillirooga, vormiti tellisteks ja kuivatati päikese käes. See tehnika aga ei muutnud telliseid vihmakindlaks. Põletati harva, sest see muutis valmistamise kallimaks.
1.loeng humanism - inimese mõistus ennekõike Algas klassitsismiga. Kasutati metalliga tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks elemendiks. (Jacques-German Soufflot kirik pariisis) Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal. Mida tegi metall mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev.
maapinnast, sellest kas sein on nn. ühe- või kahekordne, millise laiusega profiili kasutatakse ja kas ehitatav ehitis on suletud või avatud tüüpi ehitis. [13] Joonis 6. Klaasi konstruktsioon [13] Pilt 12. Klaaspaneelid [13] 4 KOKKUVÕTE Tänapäeval kasutatakse klaasi nii mitmel otstarbel, et klaasi kasutus on peaaegu, et piiritu. Ning üha enam kasutatakse klaasi, et anda honnetele veelgi modernsem väljanägemus ja teha hooned erilisteks. Ning selleks arendatakse uusi viise kuidas seda teha, klaasid võivad olla lausa paneelina ning nende värvuseks on roheline või terve ehitis võib olla kaetud päikesekaitse klaasiga, mis võib olla üks kõik, mis värvitoonis andes ehitisele unikaalse välimuse. Kuna klaasi saab mitmet viisi töödelda ja tugevndada, peab klaas vastu ka kõige karmimatele looduslikele tingimustele.
doc 1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid Hakkati kasutama mörti kivide sidumiseks. Roomlased roomlased kasutusele? õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks . 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused Linn, mis ei lagune koost, hoiab rahvast õnnelikuna. riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? Sellepärast olid vastupidavad ja ilusad hooned tähtsad. 3. Selgita mõistet Foorum too selle kohta näide Vana-rooma keskväljak, kus asus turg ja tähtsamad templid. ja kirjelda selle juurde kuuluvat! Forum Romanum, kuhu kuulusid suured templid ja sambad, Romuluse hauale püstitatud piilar vanima teadaoleva raidkirjaga. 4. Millal ehitati Pont-du-Gard? 1 saj. e.m.a. 5
1. Klassitsistlik arhitektuur, mille taassünd ta oli? Vaadata üle tähtsamad hooned vara- ja kõrgklassitsismis Pariisis, Peterburis, Eestis, Saksamaal, Helsinkis , Stockholmis ja Washingtonis. Klassitsism oli renessanssi taassünd, antiikesteetika edasiarendus.2. Millal oli Euroopas varaklassitsism ja millal kõrgklassitsism? Kuidas Prantsusmaal nimetati kõrgklassitsismi? Euroopas varaklassitsism 1770-1800Kõrgklassitsism Euroopas 1800- 1830Prantsusmaal nimetati seda Louis XVI stiiliks3. Klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned on …
● Suri: 19. august 1580, Maser, Itaalia ● Oli Itaalia arhitekt ● Üks lääne arhitektuuriajaloo mõjukamaid isikuid. Palladianism ● Palladianism- (1508–1580) Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. ● Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus ja sümmeetrilisus, jäljendab antiiktemplite arhitektuuri. ● Eriti kasutati seda stiili avalike ja munitsipaalhoonete rajamisel. ● Kõik Palladio enese projekteeritud hooned asuvad Venetos. Palladianism ● Palladio hooned on keskmiselt kolmekorruselised. ● Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. ● https://youtu.be/7RSHtapIXN8 Palladianism ● Palladio hooned on keskmiselt kolmekorruselised. ● Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. ●
Ajalugu: Asutus ja majandus Kerly, Ragni, Anna- Maria 2016 Hooned Hooned Enamus maju olid vee lähedal Hooned Vikingutel olid pikimajad, aga nendel polnud aknaid Hooned Kõik hooned olid teinud puidust või kivist ja katused olid õlgedest Mis olid hoonetes? Mis olid hoonetes? Toas oli pikk pukklaud, kus sööti kogu perega Mis olid hoonetes? Magati puuvoodites Mis olid hoonetes? Tuba valgustas ja soojendas tuli Mis olid hoonetes? Asju hoiti kirstudes Majandus Põlluharimine ja käsitöö Majandus Elati suurte perekondadena Majandus Kingi ja muid riided valmistati nahast
TALLINNA POLÜTEHNIKUM KY.EAxx.1.xxxx xxxx Ehituskonstruktsioonid Järeltöö Juhendaja: Toivo Treufeldt Koostaja: Tallinn 2010 Vastused 1. Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid). 4. Soklikorrus on: korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgust
kuplid. Arhitektuuri areng Kreeka mõju Kunsti oluline eripära avaldus arhitektuuris Lubimördi kasutusele võtt kaared, võlvid, kuplid. Tähtsaimad ehitusmaterjalid betoon, tellised. Arhitektuuri areng Kreeka mõju Kunsti oluline eripära avaldus arhitektuuris Lubimördi kasutusele võtt kaared, võlvid, kuplid. Tähtsaimad ehitusmaterjalid betoon, tellised. Väärtuslikud hooned vooderdati loodusliku kiviga (marmor) Sillad Kivist sillad kaarekonstruktsioonid Sillad Kivist sillad kaarekonstruktsioonid Ehitati üle jõgede Sillad Pont du Gardi sild Roomas Termid Tähtsamaid ühiskondlikud hooned Termid Tähtsamaid ühiskondlikud hooned Ehitustüüp loodi 1.saj keskel Termid Tähtsamaid ühiskondlikud hooned
(kogus) objekt (raskeimad Elu KK Vara Kiirus ) Transport Raudtee, Rongi, Piirkonna Suurtuleka 4 4 3 3 D hju, maantee, auto, hooned ja plahvatus, meretee, õhutee laeva, elanikud, metsatulek ahju, lennuki keskkond mürgise liiklus kemikaali vabanemin e,
Kontrolltöö nr.5 I 1. OTSTARBE JÄRGI LIIGITAMINE 1. Tsiviilhooned ELUHOONED (elamud, ühiselamud, hotellid, jne) AVALIKUD HOONED (koolid, kauplused, jne) 2) Tööstushooned TOOTMISHOONED OLMEHOONED ABIHOONED (laod, katlamajad, alajaamad, jne) 3) Põllumajandushooned TOOTMISHOONED (laudad, lindlad, kasvuhooned) TOODANGU ÜMBERTÖÖTLEMISE JA SÄILITAMISE HOONED (kuivatid, aidad, söödahoidlad) ABIHOONED (remonditöökojad, ravilad, jne) 2. Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. 3. Soklikorrus on, kui korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. 4. HOONE KONSTRUKTIIVSE LAHENDUSE JÄRGI LIIGITAMINE : KANDVATE SEINTEGA HOONED KARKASSHOONED 5. Industriaalsel ehitamisel valmistatakse hoone põhilised elemendid ja konstruktsioonid spetsiaalsetes tehastes ning
Roomlased kasutasid ehitusmaterjalina telliseid ja nn. rooma betooni (kruus ja tellisepuru + lubimört), mida uhkemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust, omistades talle peamiselt dekoratiivset tähtsust. Täiustamine võimaldas roomlastel ehitada mitmesuguseid keerulisi ja väga vastupidavaid rajatisi, nagu näiteks nende kuulsad sillad ja akveduktid (veejuhtmed) , mis on osaliselt püsinud tänapäevani. Olulisemad hooned Ühiskondlikud hooned (kohtupalee, term) Lõbustusasutused (amfiteater, tsirkus) Lossid, villad Triumfikaared Tee ja sillaehitused (akvedukt) Foorum Ühiskondlikud hooned: term Avalikke terme polnud varastes linnades eriti palju (kuni 1. sajandini eKr), kuid hiljem oli enamasti igas linnas oma avalikud termid. Neli peamist ruumi olid riietusruum (apodyterium), külm ruum (frigidarium), soe ruum (tepidarium) ja kuum ruum (caldarium).
.. Rehemaja: rehetuba Ait: viljaait rehealune riideait köök keldripealne aganik saun eeskamber suveköök tagakamber sulaseaidad Laut: sealaut veiselaut küün hobusetall vasikalaut sulaseaidad Taluõu Talu hooned ehitati õuemurule Tähtsaim hoone rehielamu ehitati esiküljega õue poole. 19. sajandil olid talu kõrvalhooneteks ait, suvekoda, laut, Lõuna- ja Ida-Eestis, põhjarannikul ja saartel ka saun Oskussõnad Aganik aganate hoidmise ruum (endisaegse rehielamu osa v. eraldi ehitis). Õuemuru suur ala talukompleksi keskel, kuhu ümber ehitati kõik hooned Tänan kuulamast!!!
1)Kuidas mõjutasid Asutava Kogu esimesed seadused Eesti riigi arengut ? Maaseadus: Olulisemad sisupunktid Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht Tähtsus Eestlased said endale maad. Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust. Põhiseadus: Olulisemad seaduse sisupunktid Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus
Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tugipiit/tugikaar, 4.kimppiilar e.kimpsammas., 5.kaunistuselemandid- finaal+ ristlill- annab ,,pitsilise" mulje, 6.gooti aken- maasvärk e kivist osa-raam akna ümber. Roosaken. TÄHTSAMAD HOONED: prantsusmaa: Pariisi jumalaema kirik e Norte- Dame. Pariisis chartesi katetraal- kõige suurem prantsusmaal. Reimsi katetraal- üleni skulptuure täis. Itaalia: kirikud millel kellatorn eraldi profaan ehk ilmalik arhitektuur Palazzo( 3 korrust)- Doodzide palee. Hooned kirjud. Saksamaa: levib Prantsuse süsteem erinevus materjalides, kasutatakse punast tellist. Münsteri kirik, Saksamaalt levib tellise ehitis Baltikumi. Riia toomkirik.
keskaegse Toompea linnuse ühe lõigu kohandamisega 1920. aastate elamuehitust iseloomustas ühelt poolt maareformist tulenev vilgas talude rajamine, teisalt lähtuvalt riigi kasinatest majandusvõimalustest suunavõtt ökonoomsematele elamukuludele linnas. Aastatel 1922-1926 hakati kavandama väikekortereid. Majad valmisid traditsionalistlikult kõrge kivist kelpkatuse, massiivsete seinte ja pisikeste kuueks jaotatud ning horisontaali venitatud akendega. Hooned meenutavad otsakuti kokku lükatud eramuid, kus iga sektsiooni leibkonnal on kaks korrust ja madala piirdeaiaga eesõu ning tagaaed.Ühiselamise selline vorm sobis hästi ka tehaste ja ettevõtete juurde. Enne I maailmasõda alustasid tegevust esimesed eestlastest arhitektid K. Burman ja A. Perna ning oma arhitektkond moodustus samaaegselt riikliku iseseisvuse tekkimisega 1918. aastal. Arhitektid olid õppinud peamiselt 1862. a. asutatud Riia Polütehnilises Instituudis ja täiendanud end
Linnas tekkivad ruumid, mis omavad siseruumi muljet, annavad tugeva kuuluvuse ja kaitstatavuse tunde. Rooma on suutnud säilitada maalähedase lihtsuse, mis toob looduse linnale lähemale ning seob neid. Rooma üheks paiga vaimu tunnuseks ongi kuuluvuse tunne, mis tekib kui inimene on temale tuttavas looduslikus keskkonnas. Rooma majad on sageli prismakujulised kaldkatusega, mis peaaegu ei ulatugi üle seinade, vaid sulanduvad üheks. Üldiseks tunnuseks on massiivsed ja suletud hooned väikeste akendega, mis jätavad mulje nagu oleks need sinna sisse lõigatud. Peamine materjal on pruunist kuni kollaseni, hallist kuni musta värvuseni varieeruv tuff ehk lubjakivi teisend. Materjali pehmus ja kergesti modelleeritavus jätab mulje, et hooned on voolitud või vormitud. Hooned paiknevad tihti nii, et need määratlevad ja rõhutavad maastiku erinevaid elemente ja objekte. Rooma asetseb kahe täiesti erineva maailma vahel: maa-aluste jõeorgude ja
olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga Arhitektuur (hooned) Monumendid Muuseumid (Eesti Rahva muuseum jne.) Teemapargid (loomaaiad, lõbusturpargid, looduspargid, botaanikaaiad, surnuaiad jne.) Elamuspargid (arenenud just Põhja-Euroopas) Kaubandus- ja vaba aja keskused Üritused (erinevad festivalid, spordi- ja kultuuriüritused) Tartu maraton, Hansapäevad, Viljandi Folk jne. Arhitektuur (kirikud, ühiskondlikud hooned (raekoda, teatrihooned), mõisad, lossid, kindlused) Puitarhitektuur (Karlova linnaosa Tartus, Norra keskaegsed puitkirikud, vanad taluhooned ) Telliskiviarhitektuur (Tartu Jaani kirik) INIMESE POOLT LOODUD 1. Spetsiaalselt turismi eesmärgil 2. Esialgselt mingil teisel eesmärgil
Second level Third level Fourth level Fifth level Ohvitseride keskkogu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ELMAR LOHK (1901-1963) Õppis Saksamaal TUNTUMAD HOONED: Äri-ja elamuhoone Vabaduse väljak 10, Tallinna raadiomaja, Kaitseliidu hoone Tartus koos A.Kotliga, hotell "Palace" Vabaduse väljak 10 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Raadiomaja Click to edit Master text styles Second level Third level
ühtlasi vastab paiksetele vajadustele ja tingimustele. Kuna vernakulaarne stiil on pidevas muutumises ja aregus sõltuvalt keskkonnast ja kultuurist, kajastab ta endas palju kohalikku ajalugu. Ehituseks vajalikud teadmised on tihti puudulikud ja saadud kogemuste ning katse-eksitus meetodi teel. Üht tähtsamat rolli mängib selle stiili juures kliima: külmemates piirkondades rohkem soojustust, niiskemates suuremad katusekalded, samas troopilistemas on hooned lahtisemad ja kergemad. Samuti lokaalsed looduslikud ressursid: jää, muda, kivi, plagid, pambus ka metsloomad (nt iglud või indiaanlaste nahksed tibid) Kultuuri pool mõjutab jälle hoone suurust ja plaani nt regioonid, kus on tavaks suureliikmelised pered või nt söögi valmistamise ja serveerimise kord. Vernakulaarsel e maalähedasel stiilil põhineb ka Arts and Crafts Movementi William Morrise Red House 2. Heimatstiil (heimat style) ja Muthesiuse, Tessenowi i arhitektuuri ideed
Suuremad muutused rahvastikus Vabariigiloomisel tõusis venelaste osakaal rahvastikus-liidetud alade arvel. Langes sakslaste osakaal, 1939 kutsus hitler sakslased kodumaale tagasi, kuid tegelikult läksid Poola. 1920-24 tulid tagasi paljud eestlased venemaal. Eestlased hakkasid üha enam liikuma Ameerikassem Austraaliasse ning Brasiiliasse. 10.oktoobril 1919 võttis Asutav kogu vastu maaseaduse, mille alusel võõrandati kogu mõisamaa ning mõisate hooned ja inventar. Võõrandatud maadest moodustati riiklik fond ja sellest hakati välja jagama asunikukrunte. Enamasti osteti asuniketalusi pikaajalise laenuga. Eelistatud olid Vabadussõjast osavõtnud. Tasuta jagati maad Vabadussõja teenete eest (autasumaa) ja hukkunud vabadusõdalaste peredele. EV Maaseadusega jagato mõisate põllumajanduslik maa (põllu ja rohumaad). Mõisate metsi ei jagatud talude vahel,vaid need riigistati ja on praeguste riigimetsade aluseks
KLASSIKALINE aeg: arhitektuur, templid, teatrid,skulptuur. Karüatiidid – naistekujulised sambad agoraa – turuplats skeene – näitelava ; orkestra – ümar väljak ; theatron – vaatajate pingiread HELLENISTLIK aeg : arhitektuur, skulptuur kvadriig – vanker 4 hobusega Rooma kunst Kuningate ajajärk u 750-510 eKr ; Vabariigi ajajärk u 510-30eKr ;Keisririigi ajajärk u 30 – 476pKr Arhitektuur: sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur arkaad - kaaristu akvedukt – veejuhe ühiskondlikud hooned : termid, amfiteatrid, templid, foorumid natatio – ujumisbassein portikus – sammaskoda komposiitorderis on ühendatud joonia kapiteeli voluutidest ülaosa ja korintose kapiteeli akantuslehtedest alaosa monumentaalskulptuur: triumfikaared, sambad, altarid atika – pühendustekst
elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tänu võimsatele kaitseehitistele (muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinnat kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks.Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani,
Energiamärgis. 1. Mis on energiamärgis? Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Arvesse võetakse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, elektriseadmete kasutamisele jms. 2. Millistel hoonetel peab olema energiamärgis? Olemasolevad hooned ja hoone osad: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel või hoone osadel (sh korteritel), mida soovitakse müüa või üürile anda peale 1. jaanuarit 2009. Müüja või üürileandja peab tehingu toimumisel võimaldama ostjal või üürijal energiamärgisega tutvuda. Uued hooned: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel, mille projekteerimist alustati 2009. aastal. Sellisel juhul tuleb energiamärgis esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemisel. 3
näidatud Engeli joonistusi, ta Helsingi rekonstrueerimuse komiteesse arhitektiks. Helsingis tuli tegelda kogu linna planeerimise ja ehitamisega. Algul mõtles Engel sinna jääda ainult mõneks aastaks. Temast sai Soome arhitektuuri juhtfiguur, kes osutus Helsingi usalduse vääriliseks. Peterburi-vaimuline, uusklassitsismi palladionistliku suunaga ühendatud ampiirstiil vastas Soome uuele riiklikule staatusele. Aastatel 18191820, kui Engeli esimesed hooned Helsingis olid valmimas, oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii avalikke kui ka eratellimusi väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul puikleva, Berliini tagasi kippuva arhitekti Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810). Engeli põhiliseks tööpiirkonnaks jäi siiski Helsingi, kuigi tal tuli projekteerida küll maakirikuid, küll läänivalitsuste hooneid
Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned. 8. Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsiooni-materjalideks. 9. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. 10. Mittesüttivad materjalid ei põle ega söestu. Osa neist jääb reeglina peale tulekahju kasutamiskõlblikeks (suur osa kivimaterjalidest), osa muutuvad
Puit ja teised looduses olevad orgaanilised materjalid lagunevad mädanikseente toimel. Nende tegevuse eelduseks on vee, hapniku ja toitainete olemasolu ning teatud temperatuur. Hallitusseened ei lagunda puitu, kuid rajavad teed mädanikuseentele. Metall laguneb vee ja hapniku toimel ning tekib rooste. Tellis, krohv ja betoon lagunevad peamiselt seetõttu, et materjalides olev vesi paisub külmudes ja purustab need tükkhaaval. Looduses on näha jälgi kohtadest, kus varem on seisnud hooned järel on vaid mõned nurgakivid ja õunapuud. 4. NIISKUSALLIKAD. 1) Väline õhuniiskus ja sademed: · vihm; · lumi (sulamisvesi). 2) Maapinna niiskus: · põhjavesi; · pinnavesi; · maapinda imbunud sadevesi. 3) Ehitusniiskus: · ehitusmaterjalide koostises olev vesi; · sademed ehitamise ajal. 4) Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides: · pesemine; · toiduvalmistamine; · füüsiline tegevus;
1944. aastal toimusid uued lahingud Tartu pärast, mis olid veelgi ägedamad kui kolme aasta eest. Linn oli elanikest peaaegu tühi ja keegi ei kustutanud tulekahjusid. Punaarmee hõivas kesklinna 25. augustil, kuid alles 17. septembril suudeti sakslased välja lüüa ja vahepeal oli linn nende kahuritule all. Nende käigus põles ära Jaani kirik ja Vanemuise teater. Terveks oli jäänud ülikool ja selle lähem ümbrus ning raekoda (joon. 4)(ibid). Joonis 4. 1941-1944 hävinud hooned ja rajoonid. Mustaga on tähistatud üksikud hävinud hooned, halliga hävinud rajoonid. Sõjajärgselt hakati kiirelt linna taas üles ehitama. Kõik elanikud pidid väljaspool tööaega töötama varemete koristamisel ja ehitusplatside ettevalmistamisel. Sellest ajast on pärit praegused suured haljasalad kesklinnas, mis esialgu olid mõeldud ajutisteks (Joon. 5). Hakati ehitama nn hrustsovkasid, kuid tänu Matteusele väljaspool südalinna (ibid)
Ehitis kaunistati keraamiliste kaunistustega. Etruskide poolt kasutatavad sambad erinesid tavalistest dooria sammastest kapiteel on ühesugune, kuid neil on baas ja tüveses ei ole kannelüüre,sellist sammast nimetatakse toskaana sambaks.Templi katus oli kaunistatu ja templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum. Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist.Nende sidumiseks kasutati lubimörti,põhiliselt laoti hooned tellistest ,tähtsamad hooned vooderdati marmoriga.Rooma Pantheon on antiikaja suurim kuppelehitis.Ringikujuline hoome,mida katab poolkera kujuline kuppel ja kupli üleval on avaus,kust valgus sisse pääseb.Seinu ehivad korintose sambad,kuid neil puudub kandev funktsioon,templi seinad on kaetud seestpoolt õhukest marmorplaatidega.Palju kasutati ka poolsambaid ja pilastreid (poolsammas nelinurkse läbilõikega)
15 % maailma raudteevõrgust kasutab kitsarööpmelist raudteed, enamasti rööpmelaiusega 1000 või 1067 mm. Raudteejaam on peatumise koht, kus võimaldatakse rongide vastuvõtmist, ärasaatmist, vahetust, möödasõidu ja manöövritöid. Kaubajaamades teostatakse veoste vastuvõtmist-väljaandmist. Reisijaamades reisijate teenindamist. Raudteejaamas töötavad jaamakorraldajad. Raudteejaama on rajatud hargnenud rööpmestik, ameti- ja reisijate hooned, pakihoiuruumid, kaubalaod, reisi- ja kaubaplatvormid jm. ehitisi ja seadeldisi. Eristatakse tugijaama ja vahejaama. Mida omakorda saab liigitada : · Sorteerimisjaam · Kaubajaam · Reisijaam. Reisijaamade vahelisel alal asuvad raudteepeatused. Raudteerajatised on sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, süvendid, ülekäigu- ja ülesõidukohad, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid jpm.
lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast. N: Reimsi katedraal, Prantsusmaal VITRAAZ mosaiigist või maalist koosnevad aknad pühakodadel. N: Chartres'i katedraal, Prantsusmaal PORTAAL- hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik N: Tartu Jaani kiriku portaal, Tartu maakonnas PROFAANARHITEKTUUR ühiskondlikud hooned N: Raekoda ja Gildi hooned, Tallinnas ROOSAKEN - kunstipärase raamistikuga ümmargune suur aken romaani ja eriti gooti kirikute fassaadil; paikneb tavaliselt portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas. N: Siena katedraal, Itaalias. LEEKESTIIL- hilisgootistiili variant, mille ornamentikale on iseloomulik leegi- või kalapõiemotiiv. Rakendati eriti hilisgooti ehitiste ehisraamistiku kujunduses. Esines peamiselt Inglismaal ja Prantsusmaal. N: Rouen'i katedraal, Prantsusmaal.
Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid e tööjõud on inimeste füüsikalised ja vaimsed jõupingutused mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus on hoiak mida iseloomustab loov ja uuenduslik mõtlemine riskijulgus. KAPITAL ON HOONED TÖÖRIISTAD JA MASINAD MIDA INIMESED KASUTAVAD TEISTE TOODETE JA TEENUSTE TOOTMISEKS. TURUGA ON TEGEMIST IGAL POOL JA ALATI KUS JA MILLAL VAID INIMESED TEEVAD ÜKSTEISEGA VABATAHTLIKE VAHETUSTEHINGUID. TURUMAJANDUS KASUTAB TURGE E VABATAHTLIKKU VAHETUST KUI PEAMIST TOOTMIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT.. ALTERNATIIV E LOOBUMISKULU TÄHISTAB PARIMA ARTERNATIIVSE VÕIMALUSE MAKSUMUST.. NAPPUS TULENEB SUUTMATUSEST RAHULDADA KÕIKI SOOVE KUNA RESSURSID
Sellel perioodil oli Eesti tugevalt mõjutatud Madalmaade kaasaegsest arhitektuurist. Arhitektide haridus Eestis hõlmab nii mahulist kui ka planeeringut ühes koolis, mida võib julgelt lugeda lausa revolutsiooniliseks Euroopa arhitektuurihariduse mõistes. Hea näitena võib tuua moodsa arhitektuuri lipulaevana tuntud Rotermanni kvartali planeeringut, mis tehti just tollasel ajal. Julge ja värske lähenemine, kus segunevad muinsuskaitse all olevad hooned moodsa arhitektuuriga. · 20. sajandi arhitektuur tõi kaasa arvukalt uusi hoonetüüpe lisandusid uued ehitusmaterjalid ning ehitustavad muutusid pöördeliselt käsitöönduslikust ehitamisest ehitusdetailide ja majade tööstusliku tootmiseni. Eriti mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ning maa-asulate ilme teisenemises. · Samas on 20. sajandi pärand terve sajandi lõikes väga mitmepalgeline
ladude planeerimine 3 • Kaubanduses moodustavad toimingud laos olulise osa tarneahelas või selle lõigus. • Seetõttu pöörataksegi kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuse poolel. ladude planeerimine 4 Uue ehitamine või vana renoveerimine Probleemid, mis võivad ilmneda vana lao uuendamisel: • hooned ei sobi ruumilahenduse poolest kaasaegseks laoks • hooned ei sobi mõõdusuhtelt (pikkus, laius, kõrgus) kaasaegseks laoks ladude planeerimine 5 • kaarhallid ei sobi laoks, kuna suur osa põrandapinda jääb kasutamata • hooned ei sobi köetavaks laoks, kuna seinad ja lagi on soojustamata ladude planeerimine 6 • kaasaegsete laadimistaskute, -sildade ja estakaadide lisamine võib olla raskendatud ja väga kulukas
Vilja kasvatamisega kaasnes problem, kuidas kaitsta enda saaki loomade ja vaenlaste eest. Inimesed loobusid endi senistest elupaikadest koobastes ning asusid uusi elamuid rajama jõekallastele, kus oli viljakasvatamiseks soodsaim pinnas. Nii tekkisidki esimesed asulad jõekallastele. Levandi piirkond Jeericho Asus Jordani jõe kaldal. Ta oli 4 ha. suur. Asustati umbes 8 9 aastatuhandel eKr. Varases perioodis ehitati majad savitellistest. Hooned olid ümara kujuga. Majad olid ehitatud tihedalt üksteise kõrvale. Majades oli vaid üks ruum. Ruumid olid umbes 4 6 m-se diameetriga. Majadesse siseneti puitraamiga ukseavast, kust viis tuppa paari astmeline puidust või kivist trepp. Põrandad olid kaevatud umbes 0,8 m maapinnast sügavamale ning põrandapind oli kaetud saviga. Toa seined olid lihvitud tasaseks. Seinad olid tugevdatud palkidega. Katused olid kuplikujulised ning ehitatud puidust, okstest, pilliroost ja savist
orkestra-ümar väljak, theatron-vaatajate pingiread. Hellenistlik: arhitektuur, skulptuur. Kvadriig-vanker 4 hobusega. Niilus-allegooriline marmorgrupp u. 1.saj. eKr. ETRUSKI KUNST: antefix-lad.k."eest kaitstud" põletatud saist plaat, mis kaitses puidust räästa serva. ROOMA KUNST: Kuningate ajajärk 750-510ekr. Rooma linnriigi kujunemise aeg. Vabariigi ajajärk 510-30ekr. Keisririigi ajajärk 30-476pkr.Via Appia- teeRrooma ja Capua vahel. Arhitektuur- sillad, akveduktid, ühiskondlikud hooned, elamud, monumentaalarhitektuur. Akvedukt- veejuhe. Ühiskondlikud hooned- termid, amfiteatrid, templid, foorumid. Termid- saunad. Monumentaalskulptuur- triumfikaared, sambad, altrid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
