Seega on iga inimese kodu selleks paigaks, kus algab energia mõistlik tarbimine. Selles essees räägin ma sellest, kust kaob majast või korterist soojust kõige rohkem ja kuidas on võimalik soosjusenergiat säästlikumalt kasutada. Tänapäeval on võimalik kutsuda firmasid, need kontrollivad ja mõõdavad palju soojust elumajast või korterist kuskilt välja läheb ja leiavad lekke üles. See on küll üpris kallis teenus, kuid see tasub aja jooksul ennast ära. Soojuse kulu hoone või korteri kütmiseks sõltub palju hoone suurusest, vanusest, tehnilisest seisukorrast, temperatuuride vahest ruumis ja õues ning hoone küttesüsteemist. Oma majas kaotatakse soojust põhiliselt kehvasti ehitatud seinte, lagede ja katuse kaudu. Kõige rohkem kaotab maja soojust ventilatsiooni pärast, sest see laseb sooja õhku välja. Ventilatsioon on kontrollimatu, see tähendab, et küttekulud on tänu väikesele soojapidavusele ja kontrollimatule õhuvahetusele suured
Võistluse üks osa oli linna kasvuperspektiivi määramine. Võitjaks kuulutatud arhitekt Eliel Saarinen, kes oli võistlustingimuste väljatöötamisel konsultandiks, nägi ette Tallinna kasvamist lähima paarikümne aastaga kolmesaja tuhande elanikuga suurlinnaks. Tõenäoliselt oleks Saarineni pakutud linna kasv teostunud, kuid sõdade ning poliitilise olukorra muutumise tõttu paisus pealinn nii suureks alles 1962. aastal. Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse ehk Krediidipanga hoone Linna uut ärikeskust kujundava hoone ehitus algas 1911. aastal. Projekti leidmiseks korraldati rahvusvaheline konkurss, mille võitis Eliel Saarinen. Saarineni projekteeritud hoone valmis 19111912. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega sai sellest Tallinna kõige moodsam maja. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse
PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse KAARISTU on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. FASSAAD n hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. See on harilikult hoone esisein, kuid võib olla ka tagasein või külgsein. Argikeeles nimetatakse fassaadiks hoone kõiki välisseinu JOONPERSPEKTIIV- vaatajast eemalduvad jooned koonduvad silmapiiril ühte punkti või mitmesse punkti 2.SELETA MÕISTED! NATÜÜRMORT ehk vaikelu - on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis.
2010. aastal pühitseti kirik sisse paavst Benedictus XVI poolt Sagrada Família kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Torre Agbar pilvelõhkuja Barcelonas 144,4 meetrit kõrge Kõrguselt kolmas hoone Barcelonas 38 korrust, neist 4 maa-alused Hoone valmis 2005. aasta juulis Hoone arhitekt on Jean Nouvel Click to edit Master text styles Torre Agbar Second level Third level Fourth level Fifth level Arc de Triomf Kataloonias Barcelonas asuv triumfkaar
Passiivmaja Passiivmaja on maja, kus ... ● välisseinad, katus ja vundament on väga hästi soojustatud ● maja välispiirded on täielikult külmasildadeta ● aknad ja välisuksed n väga hea soojuspidavusega ● õhuvahetys toimub vaid läbi soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ● maja asetseb ilmakaarte suhtes nii, et suuremad aknad on lõuna suunas Nõuded ● hoone kütteenergivajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoone jahutusvajadus on maksimaalselt 15 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoone kütte, sooja vee ja kohu majadamise elektrienergia tarbimine on kokku primaarenergia näitajana maksimaalselt 120 kWh ruutmeetri kohta aastas ● hoonekarbi õhupidavus mõõdetud 50 Pa rõhuerinevuse korral on maksimaalselt 0.6 1/h (korda tunnis) Materjalid ● penoplast ● betoon Kui palju säästame energiat? ● 10 korda rohkem kui tavalise majaga ● energiasääst on kuni 50%
· Kui maja ehitusalune pind on väiksem, kui kuuskümmend ruutmeetrit, siis piisab selle, kui väikeehitise lammutamiseks kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust. · Kui ehitis on väike, siis pole projekti vaja. · Kui ehitis on alla kahekümne ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga, piisab lammutusteatise esitamisest kohalikule omavalitsusele. Projekti koostamine: · Enne ehituse alustamist ja ehitaja väljavalimist tasub ära teha vana hoone lammutustööd. · Kui jäätmeid tekib üle 100 kuupmeetri, peab projektis olema ka jäätmekava, kus näidatakse, kui palju jäätmeid tekib ja kus neid utiliseeritakse. · Täielikult võib hooneid lammutada kopaga, käsitsi, õhkides. · Kui hoone lammutatakse osade kaupa, tuleb pärast projekti koostamist lammutada hoone osa projektis ette nähtud viisil. Lammutusprojekt peab sisaldama: · lammutustööde ohutusnõudeid, tööde järjekorda ja vajadusel
ESTONIA TEATER Kunagi ammu, vähemalt 100 aastat tagasi valmis üks hoone. Mille nimi oli ESTONIA. See oli tavaline hoone kus peeti sünnipäevasid ja muid pidustusi. Selle omanik oli üks rikas mees kellel oli kaks poega ja üks tütar. Ta armastas oma lapsi väga. Tema tütar oli noorim laps. Ta nimi oli Anna-Liina. Tema tütrele meeldis väga näidelda ja ka näitemänge välja mõelda. Aga isale ei meeldinud üldse näitlemine. Anna-Liina ja isa vaidlesid sellel teemal päris tihti. Ühel päeval tuli kätte aeg mil isa suri, oma surivoodil ütles isa, et ta armastab oma lapsi väga
Samwise HOONE HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:...................... Allkiri:...................................... Tallinn 2014 SISUKORD 1.Hüdroisolatsiooni liigid.....................................................................................................................4 1.1.Hüdroisolatsioon rõhu vastu.....................................................
Kursuse projekt aines Metallkonstruktsiooid I - projekt Üliõpilane: Matrikli nr: Juhendaja: Priit Luhakooder Töö esitatud: 11.01.2013 Töö kaitstud: Tallinn 2013 1 LÄHTEANDMED Hoone teljemõõdud mõõdud: Laius L=17 m; Pikkus B= 60 m; Hoone vaba kõrgus H=9 m. Hoone asukohaks on Tartu, linnalähipiirkond. Hoone välisgabariit on tavaliselt u. 0,5m suurem teljegabariidist ning Koormuse määramisel on tarvis teada hoone välisgabariite, seega hoone plaanimõõdud on järgmised: Laius L=17,5 m; Pikkus B=60,5 m. Hoone raamide arv on 8 ja sammuks on 7,5 m (). Hoone kõrguse määramisel tuleb ruumi vabale kõrgusele liita katusekandja-, roovide-, kattepleki- ja vajadusel soojustused kõrgused/paksused
Rahvusooper Estonia Maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja
suguvõsa aastani 1919. Praeguse härrastemaja ehitust alustas G. Chr. von Pahlen 1697 J.Stael v. Holsteini jooniste järgi. Mõis sarnanes oma sümmeetrilise põhiplaaniga ja kahekorruselise kivihoonega palladionistliku üldlahendusega nii Maardu kui ka Aa mõisahoonele. Ehitist rüüstati vene vägede poolt Põhjasõja ajal. 1730 aastaks taastati härrastemaja vanadel müüridel. 1782-85 ehitati maja ümber arh. J.C.Mohri jooniste järgi, millega sai hoone oma praeguse ilme. [8,10] Palmse mõisaansambel on Eesti üks väljapaistvamaid barokkstiilis tervikkomplekse. Üks väheseid täielikult säilinud ja restaureeritud mõisaansambleid. Ennistustöid alustati juba 1972. aastal, mil mõisakompleks siirdus Lahemaa Rahvuspargi omandusse. Mõisa peahoone on barokne, 2-korruseline kõrge sokli ja kelpkatusega, sümmeetrilise kompaktse põhiplaaniga balladionistliku lahendusega kiviehitis. 1. korrus on natukene
Pormeistri esimesi elluviidud töid oligi põllumajandustöötajate autahvel Tallinnas Virumäe edelaküljel ja selle ümbruse heakorrastus. Sõjajärgne modernism Eesti arhitektid hakkasid orienteeruma lähemate naabrite, Põhjamaade järgi. Skandinaavia- pärane arhitektuur tähendas pehmemat lähenemist modernismile, inimsõbralikkust, ehitise maastikku sulandamist ja naturaalseid kohalikke materjale nagu puit, tellis ja krohv. Pormeistri esimene ehitatud hoone, millega ta kohe tuntuks sai, oli Lillepaviljon Pirita teel (1958-1960) 3. 1960 Lillepaviljon Tallinnas Pirita teel Lauluväljak ja Pirita Näidissovhoosi näidisaed koos lillepaviljoniga kuulusid ühte kompleksi. Territooriumi üldise planeerimis- ja hoonestamisprojekti koostasid Alar Kotli, Hugo Sepp ja Pormeistri tulevane abikaasa Henno Sepmann, Haljastusprojekti tegi Pormeister. 1 4
TALLINNA LINNAHALL German Land 8A ASUKOHT VALMIMISAASTA JA ARHITEKTID Raine Karp Riina Altmäe 1980 HOONE FUNKTSIOONID ENNE JA NÜÜD Osalised olümpiamängud Konverensid Kontserdid Jäähall Kohvik Ööklubi Praamiteenus AJALUGU Projekteerimine Ehitus olümpiamängud KIRJELDUS Väljast Seest VÄÄRTUSED Linnaruumi kujundus Mereäärne hoone Kultuuri kujundus KRITEERIUMID Silmapaistvus Haruldus Ohustatus
piiskopile püha Peetrusele, kes väidete põhjal on ka antud kiriku alla maetud. Basiilika katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti Suurim kristlik kirik maailmas. Palazzo Farnese Asukoht: Rooma, Itaalia Kõrgrenessanss Teised arhitektid: Antonio da Sangallo noorem, Jacopo Barozzi da Vignola ja Giacomo della Porta Ehitus algas 1515. aastal. ööd peatati 1527. aastal toimunud Saksa palgasõdurite rüüstamiste tõttu. Kogu hoone taga oli Ales- sandro Farnese, kellest sai hiljem ka paavst Paulus III. 1534. aastal suurendati märkimisväärselt hoone suurust. Paavst Paulus III palkas Michelangelo. Michelangelo tegi ümber hoone kolmanda korruse koos sügava karniisiga ning ka hoovi. Hetkel asub hoones Prantsusmaa saatkond Itaalias.
- Neobaroki stiili tellijad olid enamasti uusrikkad, kes määrasid maitset Napoleon III ajal Matkib ajalooliste stiilide vorme. Peamised suunad: neogootika (eelkõige sakraalhooned), neobarokk (meelelahutuslikud hooned) , neorenesanss (administratiivhooned) Iseloomulik elektitsism, kus jäljendati ühe hoone puhul mitut varasemat stiili korraga. Kasutusele tulid klaas, raudbetoon, metallkonstruktsioonid. Londoni parlamendihoone- neogooti Glasgowi ülikooli peahone- neogooti, sotimaa Cologne katedraal- neogooti, Saksamaa Viini Kustiajaloo muuseum- neorenessans
..............................................................4 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................4 1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus.........................................................................................4 1.1.2. Lähteandmed (variant 48).........................................................................................4 1.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile [1]...............................................5 1.2.1. Projekteeritud kasutusiga [2]....................................................................................5 1.2.2. Tagajärgede ja töökindlusklass [2]............................................................................5 1.2.3. Teostusklass ja järelvalve tase [2].............................................................................5 1.3. Koormused....................
keskaegne üldkuju säilinud. Oma keskaegsel kujul on kirik kolmelööviline basiilika. Pikihoonele on juurde ehitatud lääne torn, ühelöövilisele kooriruumi põhjaküljele ehitati käärkamber. Hoone põhjaküljel oli Lüübeki kabel. Pikihoone idaseina dominandiks on võidukaar, mille sokkel päädib faasitud glasuurkivisimsiga ning see jätkub kooriruumis. Võidukaare palendid on samuti ääristatud faasitud pilt 2
linnas asuvad üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolid pakuvad kvaliteetset haridust ning võimalust enesetäiendamiseks. Linna kõige suuremad positiivse arenguga majandussektorid on tervise- ja heaolusektor, elektroonikatööstus, metallitööstus, puidu- ja mööblitööstus ning keskkonna- ja taastuvenergeetikatoodete tootmine. Pärnu mudaravila Mudaravila neoklassitsistlik hoone on Pärnu kuurordi üks olulisemaid sümboleid. Hoone valmis 1926-1927 I maailmasõjas mahapõlenud supelasutuse asemele. Pärnu mudaravila, samuti kuurordi ajalugu võib alustada aga juba aastaga 1838, mil mereäärses supelasutuses pakuti suvel sooje merevanne ning talvel saunamõnusid. Kuurordi tormiline areng saabus 1890-ndatel. Nõukogude ajal jätkas nn tervisetempel töörahva tervise teenistuses, Eesti isesesvudes jäi aga tühjaks ja funktsioonita. Pärnu ordulinnus
Sageli sajab vihma ja lörtsi ning mured niiskusega on pehmel talvel veel suuremad. Hea ventilatsioon tagab, et ei tekiks hallitust ega niisket seisvat õhku. Samuti soovitab Uiga palgata usaldusväärse ja kompetentse ehitusjärelevalve. Võidate kvaliteedis, enda närvides, rahas ning hilisemates remondi- ja ekspluatatsioonikuludes, annab ta nõu. Palkmajal tõrjub niiskust immutamine Üks mu tuttav alustas palkmaja ehitust 2000. aastal. Katuse sai hoone peale kuus kuud pärast ehituse algust, uksed-aknad ette kaks aastat hiljem. Palgid olid enne ehitust kuivatatud ja Sinestoga immutatud, mis pidi andma piisava ajavaru katusepanekuni. Esimese kuue kuuga said palgid kõvasti vihma ja tõmbasid kohati tumedaks. Märjast immutatud palgist ehitades peakski tema kogemuse põhjal panema rõhku kiirusele, sest pidevas vihmas on toores palk kuuga tumesinine ja hallitab. Kui saab ruttu katuse alla, tõmbab palk ainult väljast halliks.
Kreisikoolis õppisid kunstnikud Carl Timoleon Neff, Karl Ludvig Maibach. Faehlmanni ja Kreutzwaldi sõber Jakob Johan Nocks töötas kreisikoolis õpetajana. Hiljem on siin koolis õppinud riigivanem Otto Strandmann, teadlased Villem Alttoa, Julius Mark, kunstnikud Paul ja Kristjan Raud, kirjanikud Jüri Parijõgi ja Evald Tammlaan jt Rakvere linna Pika tänava üheks pärliks kindlasti on Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi hoone, mis asub Pikk 50 ning see Ajalooliline hoone ehitati pikale tänavale 18.saj. teisel poolel. Esimesest omanikust peale on kinnistu olnud peamiselt käsitöömeistrite ja kaupmeeste valduses. Muuseum avati hoones 19.detsember 1983, mil see oli esimene omataoline Baltikumis. Täna kajastab Rakvere linnakodaniku majamuuseum 19.sajandi käsitöölise kodu. Avatud on erinevad püsinäitused ja ajutised näitused.
Kirjutise eesmärgiks ongi tutvuda lähemalt BIM sisu, põhimõtete, kasutusvaldkondade, eeliste ja puudustega. BIM'st räägitakse viimasel ajal üha enam, päris mööda ei ole see läinud ka minust. Iga korraga hakkas mind aina enam huvitama nende kolme sõna tähendus, sest iga kuuldud definitsioon oli olnud erinev. Mis siis ikkagi on BIM, see on lühend sõnast Building Information Modeling (ehitise infomudel). Selle tehnoloogia aluseks on hoone elutsükli protsessi struktuur, mis algab omaniku tegevusest hoone kavandamise, projekteerimise, ehitamise, järelevalve, hooldamise kuni lõpuks hoone lammutamiseni. BIM on kui tellija, ehitaja ja kavandaja vaheline platvorm, kus toimub osapoolte omavaheline suhtlus ning kus erinevaid tarkvarasid kasutades luuakse ehitise infomudel virtuaalne ehitis. BIM on rajatise info loomise ja juhtimise protsess kogu tema elutsükli vältel. See on ehitise
suuremaid hooneid ning avaramaid siseruume. Näiteks 1851. aasta Londoni maailmanäituse paviljoniks ehitatud Kristallpalee koosnes peaaegu ainult klaasist ja rauast ning mahutas endasse ka suured pargipuud, mis kasvasid ehituseks planeeritud kohal. Üllatusi pakkus ka 1889. aasta Pariisi maailmanäitus: üle 300 meetri kõrge Eiffeli torn, mis kannab oma looja perekonnanime ning masinate demonstreerimise paviljon. See 420 m pikkune klaasist võimsatest teraskaartest kokkupandud hoone meenutab hiiglaslikku kummulikeeratud plaati. Kaarte toetuspunktide vahe on 115 meetrit; seniste vahenditega nagu näiteks kivivõlvidega, midagi taolist luua poleks saadud. Euroopat edestasid aga tormiliselt arenevad ameerika ühendriigid oma 19. sajandi lõpul püstitatud pilvelõhkujatega, Need toetudis terasskeletile, olid enamasti lihtsad ja otstarbekohased. Nende loomisel oli üheks eesmärgiks paigutada suur hoone võimalikult
plaatvundamendiga. Esimese puhul on oluline soojustada vundamendi väline sein ning soovides vähendada maja alla külma liikumist, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see ca 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt. Põhimõtteliselt otsustatakse maa-aluse soojustuse valimisega ära ka hoone fassaadi soojustus ja disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada. Välimusest ja sentimeetritest olulisem on muidugi see, millises keskkonnas suudab soojustus oma omadusi säilitada, seega ei pea vundamendi soojustus ilmtingimata olema
Kiviviske kaugusel sellest on sadam ja vanalinn, mis on mõjutanud Linnahalli kui hoonet. 1980-1984 rajatud Linnahall asub 1 km kaugusel Tallinna kesklinnast. Linnahall oli ainus Nõukogude Liidu ajal kerkinud mereäärne avalik objekt, mille pärast omab ta nii kultuurilist kui ka linnaruumilist tähtsust. Tallinna Linnahalli arhitektid on Raine Karp ja Riina Altmäe. Linnahall valmis Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks. Hoone rajamisel oli põhieesmärgiks säilitada vanalinna vaade, mis avaneb merelt. Samuti pidi toimima hoone raudteesillana jalakäijatele, sest Linnahalli rajamisel ei saanud kaotada sadamasse viivat raudteeharu. Hoone suletus ja muruga kaldpindadeks maskeeritud seinad tekitavad suuri seoseid Rootsi-aegsete bastionidega. Tallinna Linnahall sai oma praeguse nime alles Eesti riigi taasiseseisvumisel. Nõukogude ajal kandis Linnahall hoopis teist nime. Selleks oli V. I. Lenini nimeline
võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. · Veski Saaremaa sümbolina omab veski tähtsat kohta. Veski vanus on juba üle 100 aasta. Nüüd asub seal rahvusliku sisekujundusega ja eesti köögiga toitlustuskoht. Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. Nüüdseks on hoone taas kasutusele võetud teatrina. · Kudjape Kalmistu Asub Kuressaare kirdepiiril Kuivastu maanteelt ringtee juurest 0,5 km ida suunas. 1780. a. rajatud linnakalmistu koos klassitsistlikus stiilis kabelitega on kaitse all arhitektuurimälestisena, siin paiknevad 4 kultuuritegelase hauad ajaloomälestisena. Kabelitest on ilusaimad 1848. a. kalmistu peaväravasse ehitatud väikese kreeka templi kujulised sammastikfassaadiga hooned. · Kuurhoone Lossipargis asuv kuurhoone on rajatud 1889.a
Raeaepteek Raeapteegi hoone asub Raekoja platsi kirdenurgas. Kahekordse ehitise barokse fassaadi taha jääb kolm keskaegset hoonet, mis mitmel korral on ümber ehitatud. Esimene hoone, kus asub tänane muuseumisaal, on endisaegne vaekoda, mida mainiti esimest korda 1396. aastal. 14. sajandini olevat seal olnud vanglaruumid, hiljem oli seal vaekoda ehk kaalukoda. Vaekojale järgnes apteegihoone, kus täna asub offitsiin. See on suure ärkliga osa. Ärkel on ülakorruste kõrgusel seinast eenduv hooneosa Fassaadi lõpetab väikese ärkliga osa, mis on endine Pühavaimu kiriku pastoraat. Apteegihoone esimene ulatuslikum uuendamine toimus 1550. aastal. Tõenäoliselt pärineb
Vanalinn Polina & Marta Vanalinn on imekaunis ja muinasjutuline koht. Iidsed müürid ning tornid võivad jutustada teile nii mõndagi huvitavat ja hirmuäratavat kummitustest, rüütlitest, munkadest, vanapaganast ja elusalt maetud neiudest. Raekoja plats asub vanalinna südames. Platsi tähtsaim maja, Raekoja hoone, sai praegusel kujul valmis aastaks 1404. Linnavõim töötas seal 1970 aastani. Suvel toimub Raekoja platsil palju kontserte, laatasid ja üritusi, kaasa arvatud vanalinnapäevad. Talviseks tähtsündmuseks on traditsiooniline jõuluturg. Vanasti seisis Raekoja platsil häbipost. Süüdlane kinnitati häbiposti külge kinni ja rahvas võis tema pihta mädanenud tomateid visata. Samuti toimusid vanasti siin surmanuhtlused. Legendi järgi keedeti üks
samm. Peab arvestama, et Võrkudes kasutatav traat on Konstruktiivne armeerimine põikraudadena ei ole läbimõõduga 3-4mm. Võrk tehakse vastavalt soovitav kasutada peab olema tehtud ristuvatest väljakujunenud praktikale ja kõrgemargilist terast, nende varrastest, et ta mahuks lähtudes võimalikest ohtudest tugevuse ärakasutamiseks on nominaalpaksusega vuuki (ca müürile (näiteks hoone vaja väga suuri 10 mm). Skeem 5.2 Müür on ebaühtlane vajumine, seinte deformatsioone (raua töötamise seisukohalt lõpmata liikumine). 2. Armeerimine venimist), mida kivipost ei pikk. Külgdeformatsioonid vastavalt tugevus arvutustele talu. Tugevdamise eelduseks saavad müüri koormamisel vajalik siis, kui müüri paksus on, et pragunenud tekkida vaid müüriga on millegipärast piiratud
kajastunud erinevate sajandite jooksul erinevates hilisemates kunstistiilides. 5 Pantheon Ajalugu Käsu Pantheoni ehitamiseks andis kolmandat perioodi võimul olev konsul Marcus Agrippa. Algne ehitis hävis aga 80.aasta suures tulekahjus. Ka keiser Titus Flavius Domitianuse käsul taastatud temple hävis tulekahjus, seda 110. aastal. Kolmandat korda alustati hoone püstitamist keiser Traianuse valitsusajal arhitekt Damaskuse Apollodoruse juhtimisele. Lõpule viidi ehitustööd keiser Hadrianuse valitsusajal. Ehitustöödel taastati muuhulgas ka raidkiri ehisviilul, kus seisab "Marcus Agrippa, Luciuse poeg, Konsul kolmandat korda, ehitas selle". Pantheoni restaureeriti Septimius Severuse ja Caracalla poolt 202 aastal, mistõttu on ehisviilule listatud ka väiksem raidkiri: "Nad taastasid ajahambast puretud Pathenoni selles igas detailis".
sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. Palazzo Medici-Riccardi arhitekt oli Michelozzo di Bartolomeo. Ta ehitas selle palee Medici perekonnale aastatel 1445-1460. See palazzo on tuntud just oma seinade poolest mis olid rustikad poolest. Ka siin kasutati klassikalist palazzo ehitamisstiili. Hoone on kolmekorruseline, esimese korrus aknad tillukesed, järgnevatel korrustel suured ja kaunid aknad. Esimene korrus on massiivne ehituselt sellepärast, et sel korrusel on kandev ülesanne. See hoone peegeldab renessansi vaimu oma ratsionaalsuse ja korrapärasusega. See kaunis palazo asub Firenzes. Palazzo Medidi-Riccardi siseõu. Välisvaade hoonele. 8. Palazzo Medici-Riccardi 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele. Massiivselt
Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb kasutada parema soojapidavusega seinamaterjale, aknaid ja uksi. Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist. Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud. Hoonel ei tohi olla külmasildu ehk sellised osi, mis oma hea soojajuhtivuse tõttu hakkavad külmal ajal sooja majast välja viima. Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a. (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer). Idee ja kontseptsiooni autor on Wolfgang Feist. Maja on nelja pere elamu. Praeguseks on selles elatud üle 15 aasta
Tabel 1. Ventilatsiooniava tootlikkuse hindamine. KÜSIMUSED Küsimuste vastused on leitavad EVS-EN 15251:2007 abil, lehekülgedelt 7, 9, 11, 30 ja 31. Küsimuste vastused, tabeli 1 täitmiseks vajalikud arvutused ja järeldused esitada lisalehel. NB! Ära unusta märkida mõõtühikuid! 1. Tutvu standardiga ja leia kuidas määratakse/mida need terminid tähendavad: Sisekliima klass ning missugusesse klassi võiks lugeda antud hoone? Sisekliima klass on II, sest see on üsna uus hoone. Hoone saastekoormus ning missugusesse võiks olla see antud hoonel? Antud hoone on madala saasteainete eraldumisega hoone. 2. Mida tähistatakse qB? Olgu koridori pindala kokkuleppeliselt 20 m2 ning koridoris ootab 15 inimest, leida = 1,191 ?
plekkseppa, ehkki veesülitite juurde kuuluv sepis (kronsteinid) on võrreldes teiste samalaadsete näidetega suhteliselt saamatu. Erilist tähelepanu väärib mõisahoone välisuks see on üks meisterlikumaid tislentöö näiteid tolleaegses mõisaarhitektuuris. Uks on kahe poolega, valgmikuga, alumine tahvel on voluutjalt laienev. Ülaosa kaunistab reljeefne rokokoodekoor selle teostus on meisterlik. Kahjuks on kaduma läinud rokokoolik koputi ja sarvenupp. Hoone teised fassaadid on mõnevõrra lihtsamad. Maja otsakülgede osas on tähelepandav, et profileeritud krohvkarniis kulgeb ainult kelbaaluse räästa all, kuna mõlemad viiluküljed on piiratud vaid laudäärisega. Tagafassaadi keskel on paiknenud palkon rõduga teisel korrusel. Hoone sümmeetriline välislahendus leiab võrdväärse peegelduse siseplaneeringus. Alakorrus on enamalt jaolt võlvitud, esindussalongid paiknevad teisel korrusel. Enamus
Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum Tallinn 2005 Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause, kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss, millelt kerkivad ülemiste korruste siledad seinad
4. Maja Jaani tn 8 Metaandmed: Mälestise nimi: Vanglahoone Tartus Jaani 8, 17-‐19.saj. Aadress: Jaani tn 8, Tartu linn Mälestise registri number: 6920 Registreeritud: 16.09.1997 Katastrikood: 79507:009:0004 Liigitus: ehitismälestis Märksõnad: Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Kohtuhoone, Ehitusperioodid, 1711-‐1840, 1841-‐1917. Informatsioon: Hoone asukohas varem olnud hoonetes tegutses Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustaviana ja Academia Gustaviana Carolina. Pikalt kohtu-‐ ja kinnipidamisasutuse funktsiooni täitnud hoone on tänapäeval kasutusel elamuna
See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447438 eKr Pheidiase juhendamisel. Parthenon Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Parthenoni põhiplaan Parthenon Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega.Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Viimane müüt omandas Parthenoni
hammaslõige. Hoonele on iseloomulikud ka madalad pööningukorruse, nn mezzanino-korruse aknad. Hoonet on restaureeritud. Mõisast edelas asub Lihula linn, mis kujunes välja ajaloolise Risti-Virtsu maantee äärde. See linn on kasvanud välja juba 13. sajandisse tagasi ulatuvast alevist, kuid sai oma linnaõigused alles 1993. aastal. Mõisas tegutseb hetkel Lihula muuseum. 1870. aastal on mõisas tegutsenud ka kool. Lihula mõis on ehitatud klassitsistlikus stiilis. Hoone on kahe korruseline ja hoone ees neli sammast. Lisaks on ehitisel kolmnurkfrontoon, mille karniise kaunistab hammaslõige. Hoonel on ka klassistsimile iseloomulikud madalad pööningukorruse niinimetatud mezzanino-korruse aknad. Tegemist on väga kaugesse aega ulatuva ajalooga asukohaga, see-tõttu on Lihula mõisas ja linnas arhailine õhkkond. Seda tekitavad mõisa taga olevad üsna väheselmääral säilinud
Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja pööning, see osa, mis on kasutusel hoone kasutuseesmärgil); kasulik pind (korteri kõigi ruumide
Iseloomulikud jooned on: · sümmeetria · lagedad, kaunistusteta seinapinnad · sammasportikus (=eeskoda) · pilastrid (4-nurkse läbilõikega poolsambad) Üks varasemaid klassitsismi näiteid Eesti arhitektuuris on kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas (ehitati 1767-1773). See on välisilmelt veel üsna barokne, kuid on ka klassitsismile omaseid elemente (näiteks ruumilahendus). Täiesti varaklassitsistliku interjööriga on selle hoone Valge saal (praegune interjöör on pärit aastast 1935). Tallinnas on klassitsismiajal tehtud palju ümberehitusi, eriti fassaadide juures. Klassitsismi näide Tallinnas on ka Nikolai kirik Vene tänaval (valmis 1825, arhitekt itaallane Luigi Rusca). Toompeale ehitati mitmeid aadlipaleesid, millest võib tuua näiteks elamut aadressiga Kohtu tänav 8. Selle arhitekt on nimekas sakslane, Helsingisse tähtsaid
· Prantsusmaa ja Itaalia vahel toimusid sõjad. Seoses sellega levis Prantsusmaal itaalia renessanss. · Paljud itaalia kunstnikud töötasid prantsuse ülemkihi heaks (Leonardo da Vinci) · Kõige tähelepanuväärsem oli arhitektuuri areng, kus olulisel kohal ei olnud kirikud, vaid lossi ehitus. · Kõrgaadel vajas residentse linnast väljas, kus oleksid head jahipidamise võimalused. · 15. saj. valitses veel segastiil segamini gootika ja renessanss. Blois loss · Hoone koosneb 4st tiivast, mis on ehitatud eri aegadel ja erinevates stiilides. 13. saj. - gootika, 15. saj. - hilisgootika, 16. saj. - renessanss ja 18. saj. - klassitsism. · Tüübilt keskaegne, kuid kõik kaunistusmotiivid on renessanslikud (akende vahel pilastrid, fassaadil kivi nikerdused, palju kaunistustega keerdtreppe.) Chambord loss · 16. saj. keskel kuningas Francois I nõudmisel Leonardo da Vinci poolt kavandatud.
the tower. It is said that when his body hit the ground, a snake and a toad crawled out of his mouth. 5. Blackhead's house Pikk tn 26 - Reneissance, 14. cent. It is the house of the brotherhood. It used to unite single young and foreign merchants. 6. Kanuti Gild - 13.cent. It is a union of german craftsmen in Tallinn. Its was at it's best 16 cent. Above the door is the founder of the union, king Knut 7. Suurgildi hoone - gothics. Belonged to Tallinn's Suurgildile, where were the town's most powerful and richest merchants. Hoone Ehitus kestis 14071410, siseviimistlus lõpetati 1417. 8. Holy ghost church - 14. Century. One of Tallinn's oldest churches, and the only sacred building that preserved its original form.and still retains its original exterior, except for the Baroque spire. The clock
maksumus Kulukaimad Rookatused, Klaaspinnad Pliit, ahi detailid/tööd päikesekollektor ehitusel Arvestamine Keldri uks Maksimaalselt Maksimaalselt Suuremad pinnad, ilmakaartega/tuulte projekteeritud põhja päikeseküllased päikeseküllased ruumid aknad suunatud poole, aknad mere ruumid, hoone lõunasse. Põhjafassaad suunaga (ruumide, poole lääneküljes soojust ühe korruse kõrgune, maja paigutus) salvestav savisein väikeste akendega Hoone põrandapind 400 290 200 120 (m2)
Nimelt on rõhutatud horisontaalsust lameda katuse ja paralleelsete joontega. Loomulikult ei saa märkamata jääda, et esimene korrus on selgelt kõrgem kui teine. Kuna tegemist on esindusliku mõisaga on seinapinnad ühtlaselt küll silutud, kuid esindatud on selged ümarkaarsed aknad ja uksed tornis. 6 Kahekorruselisel kivist hoonel on liigendatud põhiplaan ja kaheksatahuline nurgatorn pargifassaadi paremas servas. Tänus sellele on hoone iga fassaad eri nägu. Eksterjööri neorenessanss-stiilis, kuna hoone pärineb jällegi Euroopas valitsenud renessansiajastust hilisemast perioodist, kujundust toetab fassaadi dekoor, mis sisaldab endas massiivset eenduvat karniisi. Lisaks on veel laia rustikaga nurgapaneelid hoone olekut võimendamas. Mõisas on oskuslikult kombineeritud anfilaadne ruumijaotus keskkoridoriga. [23] Eestis on renessanssarhitektuur levinud pigem just ilmalike ühiskondlike hoonete ja elamute ehituses
8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A. Eluasemepoliitika Euroopas ja Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2002, 73 lk. 1. 1. Eluasemepoliitika põhimõtted Eluasemepoliitikad võivad olla: liberaalsed (USA), konservatiivsed (mandri Euroopa maad) või sotsiaaldemokraatliku suunaga (Skandinaavia maad). Eesti on valinud elamusektori arendamiseks
ühekateistkümnenda sajandi esimestel aastatel. 1843. aastal siirdus mõis von Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsa valdusse. 1905. aasta mõisarüüste järel müüdi mõis Marie von Wahl'ile (sünd. von Lieven), kelle käest ta 1919 ka võõrandati. (foto 1) 4 2. ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 2.1 Barokk ja historistlik stiil Kahekorruseline kelpkatusega hilisbarokne hoone oli 1801. aastal (teistel andmetel 1802. aastal) valmides oma stiili üks hilisemaid. 1770-1790 aastatel hakkas barokk tasapisi segunema antiikeeskujudel põhinevate rangemate vormidega, mis taandusid lopsakuse ees. Tumedad liigendatud seinapinnad asendusid suurte ja heledatega, aknad muutusid kitsamaks ja kõrgemaks, hoonetele ilmusid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma eeskujul sambad, kolmnurkfrontoonid ja portikused. (vt.foto.2) (foto.2)
Jahisaali tinaraamidega aknad sulatati haavliteks. Kui Sangaste viimane mõisahärra F. G. M. von Berg pärast isa surma 1866. aastal Sangaste mõisa majapidamise üle võttis, otsustas ta ehitada uue mõisahoone. Eeskujuks olid talle Inglismaal nähtud lossid. Berg soovis tõelist lossi suurte tubadega ning igal toal pidid erinevad aknad olema. Projekteerimist alustas aastal 1873 arhitekt Otto Pius Hippius ning hoone ehitati 1879-1883 ehitusmeister R.Maagi käe all. Hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimisväärseimad on kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel. Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste- ning kõrguste tornidega. Iseloomulikud on ka eenduvad astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta
individualiseeritud ja dokumenteeritud mitmest komponendist (asjadest ja asjaõigustest) koosnev kompleksvara, mille peamise komponendiks on maa. Maatükk, selle olulised osad ja maaga seotud asjaõigused moodustavad kinnisvara. Kuna kahte identset kinnisvara ei eksisteeri kasvõi asjaolul, et tüüpprojekti järgi tehtud majad võivad olla küll kõrvuti, kuid mitte sama krundi peal, siis loetakse iga kinnisvara, nagu ka igat inimest unikaalseks. Piltlikult öeldes on kinnisvaraks maatükk, hoone ja paragrahv. Sellise defineerimise järgi eristub kinnisvara üldlevinud ekslikust teadmisest, mille järgi on kinnisvaraks üksnes maja või korter. (Aasmäe 1999) Kuigi kinnisvara liigitus ja kasutatavad mõisted erinevad riigiti, siis Brueggemani ja Fisheri rahvusvahelise liigituse järgi saab kinnisvara jaotada vastavalt kasutuse otstarbele elamispindadeks (ingl. k. residential) ja mitte-elamispindadeks (ingl. k. non-residential). Elamispindade või elamute
Arhitektuurimuuseumi külastus 1) Arhitekti elamu, arhitekt Raine Karp, makett Peet Veimer. Mulle jäi see makett silma, sest nägi välja väga moderne ent on teostatud 1968datel. Mulle meeldisid hoone suured aknad, mille vaade on hoovipoolne. Hoov on väga huvitavate astangute ja treppidega. Tekitab koduse tunde ja meenutab minu enda vanavanemate kodu. 2) Mängu maja(2014), arhitekt Must Makett on erilise ehitusega, mõlemalt poolt läbi vaadeldav ja huvitavate vormidega. Maketil on palju erinevad mänguruume, kus on erinevad katsumused ja mõistatused. Silma jäid väikesed värvilised inimesed, mis mõjusid valgel taustal efektselt. Tekitas tahtmise olla jälle väike ja
4 2018 Sedlbauer-i isopleth’i süsteem Välisõhu madalaim keskmine ööpäevatemperatuur standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel Eestis tarindite ja hooeosade pinnale kondensatsiooni riski arvutamiseks. Temperatuur hoone tarindite ja elementide pinnale kondensatsiooni riski arvutamiseks, t e,d,min, °C Tallinn Kuressaare Pärnu Väike-Maarja Tartu Võru Madalaim keskmine -17,0 -15,9 -18.9 -21.0 -21.3 -22.5 ööpäevatemperatuur
seitsmesse Rooma tuletõrjedepoosse.[2] Euroopas oli tuletõrje 17. sajandini üsna algeline. Tuletõrjedepoosid hakati rohkem rajama alles pärast 1666. aasta Londoni suurt tulekahju kinnisvarafirmade poolt. Esimene nn kindlustusbrigaad loodi juba aasta hiljem. [3] Mõisteti, et sellist skeemi võib saata suur majanduslik edu, ja enne 1832. aastat rajati Londonis veel kümme kinnisvarafirmat[4]. Oma maja kindlustamiseks maksid inimesed firmale sissemaksu ning selle märgistamiseks kinnitati hoone seinale vastava firma embleem. Kinnisvarafirmade tuletõrjebrigaadid kasutasid embleeme identifitseerimaks, kas majad on nende poolt kindlustatud. Põlengu korral tuli kohale mitu brigaadi, kuid kui hoone seinal polnud nende embleemi, nad lahkusid ja jätsid maja põlema [5]. Ameerika esimene riiklikult finantseeritav elukutseline tuletõrjedepoo loodi 1679. aastal Bostonis[6]. Kõrgetasemeline tuletõrjesüsteem oli 17. sajandi lõpus ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
