korda vastanud? Võtmeküsimus on siin riskide maandamine. Hästi korraldatud dokumendid annavad meile hea aluse tõestamaks kokkuleppeid ja tehinguid. Samuti sisaldavad dokumendid informatsiooni, mis tõestab ettevõtte tegevusi ja otsuseid. Tänapäeval ringleb läbi erinevate kanalite lugematul hulgal informatsiooni. Kõik informatsioon ei pruugi aga olla avalik ning võib koguni olla nii delikaatne, et tunnistatud salastatuks. Sellise info käitlemine nõuab erilist hoolsust ning ettevaatlikkust. Suurte infomahtude korral aga on sellist hoolsust raske üles näidata, kui puudub süsteemsus ning kindlalt paika pandud reeglid. Tänapäeva ärimaailmas on palju selliseid dokumente ning nende leke võib põhjustada ettevõttele suuri kahjusid. Ka avalikust huvist lähtudes on tähtis informatsiooni kaitse. Kes meist sooviks, et lekkiks meie julgeolekut kaitsvad riigisaladused?
2. Süü võib avalduda millegi tegemata jätmises- culpa in non faciendo-nt:asja hoiule võtja ei lukustanud houruumi ust 3. Süü võib seisneda isikute hooletuses oma abiliste valikul-culpa in eligendo- 4. Isik võib olla süüdi ka selles,et ta hooletult järelevalvet teostab-culpa in custodiendo- nt:vanemad ei valva lapsi ja need tekitavad naabrile kahju CULPA ASTMED ON: 1. Culpa lata-jäme,raske hooletus. Kus, kohustatud isik pole avaldanud isegi sellist hoolsust,nagu seda oleks pidanud avaldama iga inimene. 2. Culpa levis-kerge hooletus. Isik pole käitunud kui hea eeskujulik peremees.Nõutav on viimane hoolsus. 3. Culpa in concreto-süü, kui isik pole rakendanud vähemalt sama hoolsust,mida isik oma asjades rakendab 4. Culpa levissima-kegeim hooletus,.siin on tarvis üles näifata erilist hoolsust. Üldreeglina vastutab võlgnik obligatsioonis mittetäitmise eest vaid dolus-e ja culpa lata
Mõelda on ka võimalik teisiti. Ilma koolita ei saaks keegi meist omandada haridust ning edaspidises elus oleks väga raske leida endile tasuvat töökohta. Gümnaasiumis hakatakse juba sügavamalt mõtlema, mida edasi teha või kuhu õppima minna. Juba väikese lapsena hakatakse esimeses klassis õppima, kuidas käituda, kuidas erinevates olukordades hakkama saada ning järk-järgult liigutakse aina iseseisvama eluviisi poole. Kodutööde tegemine ja tähelepanek vormivad meie hoolsust. Hajameelsetel on kindlasti raskem, kuid tänu koolile on võimalik ennast treenida ja halvad kombed unustada. Koolis kujunevad välja erinevad väärtushinnangud ja ka sõbrad ning tuttavad. Iga päev kohtudes koolikaaslastega arendab kindlasti ka iga inimese suhtlusvõimet. Keeletundides paraneb iga aastaga ka keeleoskus ning selle tasand, mis tulevad kasuks reisidel või ka tulevikus, kui käiakse tööl. Esitades endale küsimuse "Kas siis lõppude lõpuks kool on kõiges süüdi
hariduse on ka tulevikus edukamad ja saavutanud endale kõrge ametikoha. Kuid kindlasti haridusest saadud paber ei taga koheselt head ametikohta. Et olla tulevikus edukas ja läbi lüüa elus, tuleb olla ise aktiivne. Juba väikese lapsena hakatakse esimeses klassis õppima, kuidas käituda, kuidas erinevates olukordades hakkama saada ning järk-järgult liigutakse aina iseseisvama eluviisi poole. Kodutööde tegemine ja tähelepanek vormivad meie hoolsust. Hajameelsetel on kindlasti raskem, kuid tänu koolile on võimalik ennast treenida ja halvad kombed unustada. Koolis kujunevad välja erinevad väärtushinnangud ja ka sõbrad ning tuttavad. Iga päev koolikaaslastega kohtumine arendab kindlasti ka iga inimese suhtlusvõimet. Keeletundides paraneb iga aastaga ka keeleoskus ning selle tasand, mis tulevad kasuks reisidel või ka tulevikus, kui käiakse tööl. Gümnaasiumis hakatakse juba sügavamalt mõtlema, mida edasi teha või kuhu õppima
Actio in rem - asjaõiguslik hagi Actio in personam isikuline hagi (võlaõiguse rikkumisest tulenev), isiku vastu 10. Actor Aulus Agerius (A.A) hageja Aulus Agerius (A.A) Reus Numerius Negidius (N.N) kostja Numerus Negidius (N.N) Hageja ja kostja leppenimed Rooma juristide tekstides 11. Ius in rem asjaõigus 12. Culpa in abstracto abstraktne hooletus (hooletuse aste) Culpa in concreto konkreetne hooletus (hooletus, mis esineb, kui isik pole järginud Sellist hoolsust, mida ta oma isiklikes asjades järgib) 13. Ignorantia iuris seaduse mittetundmine, õiguseksimus Fraus creditorium võlausaldaja pettus 14. Actio fiduciae pandist tulenev hagi (pantija hagi panditud asja tagasisaamise kohta) Actio iudicati hagi kohtuotsuse täitmiseks Cessio actionis hagi nõudeõiguse loovutamine 15. Bonorum possessio bonitaarne valdus (preetorlik instituut Rooma pärimisõiguses, mille
detsembrini 2014. a. Käsundisaaja kohustub täitma Lepingu punktides 1.1.1 ja 1.1.2 sätestatud tingimustele vastava Käsundi hiljemalt 31. detsembriks 2014. a. Käsundi täitmise aruande esitamise tähtaeg on 20. juuni 2015. a. Aruanne peab sisaldama Käsundi täitmiseks tehtud tegevuste kirjeldust ja Käsundi täitmiseks tehtud kulutuste kuludokumentide koopiaid. 2.2. Käsundi täitmise kohaks on Eesti. 2.3. Käsundisaaja kohustub Käsundi täitmisel rakendama oma parimaid jõupingutusi ja hoolsust, lähtudes üldtunnustatud kutseoskuste tasemest antud valdkonnas. Käsundi saaja võib kulutada palga kulu ja maksude maksmiseks kuni 50% eraldise suurusest. Käsundi saaja peab kulutama vähemalt 50% eraldise suurusest puuetega inimeste otsesele abistamisele vastavalt lepingu punktile 1. Lepingu punktis 1. sätestatud inimeste otsese abistamise kulude koosseisu kuuluvad ka transpordi-, side ja muud majandamiskulud, mis on seotud otsese abi osutamisega v.a. personali kulud 2.4
Hiljem lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist. Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine. Deebitori asendamine võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid. Täitmine- subjekt, objekt, aeg, koht, viis. Kahju otsene; saamata jäänud tulu VÕI otsene ja kaudne kahju. Kahju on vastutuse objektiivne küsimus. Süü tahtlus, hooletus ja ettevaatamatus. Culpa astmed jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim. Juhus ettenägematu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vääramatu jõud nt üleujutus. Võlgniku viivitus vs võlausaldaja viivitus. Uuendus 1 suhe asendatakse teisega; tasaarvestus; loobumine; aegumine; surm. Lepinguõigus Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib võlaõigussuhe. Pacta sunt servanda. Verbaalsed, literaalsed, reaalsed, konsensuaalsed. Ühekülgsed 1 pool kohustatud, teine õigustatud
See kajastub ühelt poolt selles, mida lastele õpetatakse, teisalt, kuidas seda tehakse. Kasvatus ja koolitus peaks hõlmama kogu isiksust. nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet . On tähis, et laps tunneb rõõmu õppimisest, et ta tunneb huvi kõige vastu, mis teda ümbritseb ja seejuures teeb pidevalt tööd ning areneb. Tundides ei kiirustata,lastel on võimalus rahulikult oma tegevus lõpetada ja läbitu läbi tunnetada, endas talletada.Oluliseks peame arendada lastes püsivust, hoolsust,julgust, loovust, ettevõtlikkust, suhtlemist. Olulised on õpetaja poolt päevakavasse planeeritud piisav aeg vabamänguks, igapäevatoiminguteks, vabategevusteks. Koolis püütakse õpilastes tekitada armastust õpitava aine vastu. Üksnes sel moel on võimalik vallandada õpilastes huvi aine vastu, mitte aga vaid soovi saada häid hindeid või isiklikku kasu. Südamest tulev huvi õpitava aine vastu osutub märksa tugevamaks motiiviks, kui ükskõik milline sundimine
obligatoorseks eelduseks. Kahetasandilisus tähendab seda, et süü puhul saab eristada: 1. süüvõimet ehk deliktivõimet 2. süü vorme (tahtlus, hooletus ja raske hooletus) Süü puhul tuleb kindlaks teha isiku deliktivõime ja siis kontrollida, missuguses vormis tema süü esines. Deliktivõimetu isik ei saa käituda süüliselt. Kaheetapilisus tähendab seda, et eristatakse välist ja sisemist hoolsust. Välise hoolsuse puhul tuleb hinnata, kas objektiivselt vaadatuna on isik olnu hooletu. Kas isik on rikkunud käibes nõutavad hoolsust. Sisemise hoolsuse puhul hinnatakse seda, kas isik oli subjektiivselt võimeline välise hoolsuse järgimiseks või mitte. Näide: A on tee puhastama, ta on olnud väliselt hooletu. Kuid kui A on 90-aastane, siis sisemiselt võttes ta hoolsust rikkunud ei ole. Olukord, kus isik järgib välist hoolsust, kuid rikub sisemist hoolsust. A sõidab autoga,
Süü- laiemas tähenduses isiku tahtlik kahju tekitav tegevus või hooletus. Liigid: o tegude sooritamine o millegi tegemata jätmine o isiku hooletus abiliste valikul o hooletu järelevalve teostamine Astmed: o culpa lata- jäme, raske hooletus o culpa levis- kerge hooletus, pole käitunud kui eeskujulik peremees o culpa in concerto- isik pole rakendanud vähemalt seda hoolsust, mida ta oma isiklikes asjades rakendab o culpa levissima- kergeim hooletus Juhus- casus, ettenähtamatu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Üldjuhul vabastab vastutusest obligatsiooni mittetäitmisel. Vääramatu jõud- vis maior, vältimatu sündmus. Viivitus- obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal või õiges kohas, samuti süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja õiges kohas. Viivituse tagajärjed kaovad, kui:
põhjusest ja eeldatavast ajast; 2.3. Töötaja hoolsuse määr „TLS § 72 kohaselt, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Süü vormid on tahtlus, raske hooletus ja hooletus. Seega töökohustuste rikkumise korral töötaja vastutuse kindlaksmääramisel on vaja hinnata töötaja hoolsust.“ 8 Kusjuures kuna iga töösuhe on erinev ning töötaja tööga seotud riskid, tema väljaõpe, teadmised ja oskused on erinevad, tuleb igale töötajale läheneda individuaalselt. 6 Raidve, Rask 2010, lk 24 7 Raidve, Rask 2010, lk 25 8 Raidve, Rask 2010, lk 31 9 2.4. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest TLS § 19 järgi on töötajal õigus keelduda töö tegemisest eelkõige järgmistel juhtudel:
Vanemas klassis kirjutati ka laulude sõnu ja luuletati ise. Vahel täitsid salmikut ka õpetajad - lisasid mõne tarkusetera. (Lisa 2) 1975-1978 aasta salmikus kirjutati salmikusse eluteest, sõprusest, armastusest. Kirjutati, millised on salmiku omaniku head omadused, head iseloomujooned, soovitati hästi õppida- inimene jõuab elus kaugele, poistest soovitati eemal hoida ja neid mitte usaldada. Õpetajad pidasid tähtsaks südamesoojust ja hoolsust. Sugulased soovitasid hästi õppida, olla lahke ja teistega arvestada. (Lisa 3) Salmikusse aastal 1986 kirjutati sõprusest, poistest, armastusest, noorte omavahelistest suhetest. Kirjutati ka salme tulevikust- täiskasvanute maailmast ja vanaduspõlvest. (Lisa 5) Sõbrapäevikus aastal 2001-2004 on võrreldes salmikuga salme vähe ja need korduvad. Päeviku täitja peab täitma ankeedi enda kohta. Ankeedi küsimused jagunevad kaheks:
eelistuses Emotsionaalne vajadus reeglite järgi (kollektivistlikes kultuurides) Formaliseerumine, standardiseerimine ja org rituaalid Org mudelid Planeerimine Aeg ja täpsus Emotsioonid Maskuliinsus vs feminiinsus- F hinnatakse hoolsust, M hinnatakse saavutusi ja võimu Konkurents = M suur konkurents, F nõrka tuleb aidata Saavutused ja suhted = M inimesi hinnatakse tulemuste järgi, F oluline võrdsus ja vendlus Elukvaliteet = M oluline raha Karjäär = M väärtustatud Käitumine = Macho vs mitte macho
Kutsealase hooletuse puhul ei kohaldata süü subj hindamist § 1050 lg 2 järgi. 56. Mida tähendab väline hooletus ja mis asjaolusid võetakse arvesse selle tuvastamisel? See on obj hinnang, kas kahju tekitaja käitumine on hälbinud mõistliku in käitumisest, mh arvest kulutusi, mida tulnuks teha, et kahju tekkimist ära hoida. Kui kulutused oleks ülemäära suured, võiks öelda, et isik järgis käibes nõutavat hoolsust. 57. Mida tähendab sisemine hooletus ja mis on selle seos välise hooletusega, kelle suhtes seda tuvastatakse ja mis asjaolusid seejuures arvestatakse? ?? Hooletu on isik, kes ei järgi hoolsust, arvestades tema isiklikke omadusi ( tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid jms). Seda tasakaalustab süü presumptsioon. Subj hoolsust ei kohaldata jur isikute puhul. Subjektiivne hooletus on kahju tekitanud isiku subjektiivsetele võimetele mittevastav
2. Süü võib avalduda millegi tegemata jätmises- culpa in non faciendo-nt:asja hoiule võtja ei lukustanud houruumi ust 3. Süü võib seisneda isikute hooletuses oma abiliste valikul-culpa in eligendo- 4. Isik võib olla süüdi ka selles,et ta hooletult järelevalvet teostab-culpa in custodiendo- nt:vanemad ei valva lapsi ja need tekitavad naabrile kahju CULPA ASTMED ON: 1. Culpa lata-jäme,raske hooletus. Kus, kohustatud isik pole avaldanud isegi sellist hoolsust,nagu seda oleks pidanud avaldama iga inimene. 2. Culpa levis-kerge hooletus. Isik pole käitunud kui hea eeskujulik peremees.Nõutav on viimane hoolsus. 3. Culpa in concreto-süü, kui isik pole rakendanud vähemalt sama hoolsust,mida isik oma asjades rakendab 4. Culpa levissima-kegeim hooletus,.siin on tarvis üles näifata erilist hoolsust. Üldreeglina vastutab võlgnik obligatsioonis mittetäitmise eest vaid dolus-e ja culpa lata
Eristatakse otsest ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse puhul on teo tegija näinud oma teo tagajärgi ette ja soovinud nende saabumist. Kaudse tahtluse puhul on teo tegija tulemust vaid võimalikuna ette kujutanud ja selle kättejõudmisega heakskiitvalt soostunud. Hooletus on käibes nõutava hoole järgimata jätmine, mis tähendab, et ei ole olemas üldist mõõdupuud hooletuse hindamiseks, vaid eeldatakse olukorrale vastavat hoolsust. VÕS § 1050 lg 2 kohaselt on hooletus subjektiivne, st arvestatakse kahju tekitanu mitmesuguseid isiklikke omadusi: vanust, haridust, teadmisi, võimeid jne. Seega on tegemist kriteeriumiga, mis arvestab konkreetset isikut ning on seega võlgnikule tema vastutust pehmendav. Võlgnik vabaneb vastutusest, kui just temalt, arvestades tema isiklikke omadusi, ei saanud oodata kohustuse rikkumisest hoidumist. Süü kriteerium on VÕS järgi erandiks seal, kus soovitakse võlgniku vastutus pehmendada
Teadmiste kvaliteet ei ole paljudes koolides üldse kõne all. Paljudes koolides kujutatakse ette, et hinded iseloomustavad õppe tõhusust. Seejuures arvatakse, et hinded iseloomustavad eeskätt õpilaste · teadmisi, · teisal arvatakse, et hinnatakse oskusi või pädevusi, · kolmandates kohtades, on hindajad veendunud, et hinnata on vaja teadmiste ja nende kasutamise ühtsust... On ka neid, kes soovivad hinnata õpilast, tema hoolsust, arengut, püsivust jpm. Mida me kavatseme käsitleda? KÄSITLEME ÕPPIMIST KUI · TEGEVUST, st TEGEVUSSÜSTEEMI REPRODUKTIIVSET KOMPONENTI · PROTSESSI, · NÄHTUST, · SUBJEKTI ARENGU EELDUST JA TÕKET, Kavas on käsitleda ·ÕPPE, aga ka · MÕÕTMISE, ·LOENDAMISE, ·HINDAMISE, ·UURIMISE, ·PLANEERIMISE jm tegevuse SUBJEKTI JA OBJEKTI. NB! Tegeledes pelgalt õppimisega saaks heal juhul vaid õppimise kirjelduse. Meid aga rahuldab õppeseoste süsteem, mille tundmisele
Oluline on, et kolmas isik sooritab solutio tahtega vabastada võlgnik. 2.Täitmise objekti Võlgnik peab sooritama just selle samme, milleks ta oli kohustatud. Ta peab täitma selle tervikuna. Võlgnikud võivad kasutada suutesoodustust. 3. Täitmise aega-Obligatsioon tuleb täita ettenähtud tähtajal. 4.Täitmise kohta-Kui koht oli määratud tuleb deebitoril obligatsioon täita ettenähtud kohas. 5. Täitmise aega-Mõlemad pooled peavad näitama üles vajalikku hoolsust (Korraliku hea peremehe hoolsus, Hoolsus mida rakendatakse omi asju ajades) 36.Vastutuse tingimused Kahju võib olla esiteks vahetult tekkinud kahju s.t antud isiku varanduse tegelik vähenemine. Teiseks saamat jäänud tulu isiku varandus ei suurenenud kindlasti oodatud ulatuses. Kahju võib olla otsene ja kaudne. Kahju moodustab vastutuse küsimuses nö objektiivse elemendi. Süü võib seisneda isiku tahtelises kahju tekitavas tegevuses. Süü võib seisneda isiku
ANDSITE 10 EURI, SIIS SAATE KA 10 EURI. VIIVIST SAAB NÕUDA KREDIIDILEPINGUGA. Vääramatu jõud kui peate laenu tagasi maksa ja pangaserver maas, siis see on vabandatav ning sa ei ole eestis, et seda sularahas teha. Sõda ning pärast sõda peab uuesti kohustusi täitma hakkama. Vääramatu jõud on siis, kui võlgnik seda vältida ei saa. Kohustuse rikkumine võib olla hooletus, raske hooletus või tahtlus. 1) Hooletus ei jälrgi kohuse täimiseks vajalikks hoolsust. Maksad paar päeva hiljem. 2) Raske hooletus nt äriühing teeb teise poolega tehingu ja ei kontrolli et kas teine pool on käibemaksukohuslane ja arvutad maha käibemaksu. 3) Tahtlus võtad 10 mln laenu ja ei tahagi tagasi maksta, siis see on karistatav rangemalt. Kahju hüvitamine eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oli enne kahju tekkimit. Nt sõidetakse sodiks auto ja siis taastatakse auto endine olukord. Eesmärgiks ei ole rikkuse tekitamine.
süüvõimelisust ( 1052 lg 1 ja lg 2) Tuleb kõigepealt kindlaks teha isiku deliktivõime ja alles seejärel vaadata süü vormi, sest deliktivõimetu isik ei saa käituda süüliselt. Süü kaheetapilisus - eristatakse välist ja sisemist hooletust. Välise hooletuse puhul tuleb hinnata seda, kas objetiivselt vaadatuna on kahju tekitaja rikkunud käibes nõutavat hoolsust. Sisemise hooletuse puhul tuleb hinnata, kas isik oli subjektiivselt võimeline välist hoolsust järgima või mitte. ( 1050 lg 2). Nt A-l on kõnnitee puhastamata ta on olnud väliselt hooletu. Kui ta aga ei teinud seda seetõttu, et ta on 90-aastane ja ei suutnud voodist üles tõusta, siis sisemine hooletus puudub. Võib olla ka selline olukord, kus isik järgib välist hoolsust, kuid rikub sisemist hoolsust.
(al 12 saj.). enamus teoseid ongi kirjutatud õpetlikus toonis. Õpik oli mõeldud ka tulevastele põlvedele, suurt tähelepanu pöörati loogikale. Selline õpetlik suunitlus tõi kaasa selle, et tervete sajandite jooksul ei tuntud huvi uute teadmiste vastu. Selles mõttes oli keskaja filosoofia sõna otseses mõttes kooli filosoofia ehk skolastiline. Õpetajal hinnati eruditsiooni ehk palju teadmist ja pedagoogi meisterlikkust. Õpilastes hinnati aga hoolsust ja vastuvõtlikust. Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi ühtesid ja neidsamu teadmisi, sp iseloomustab keskaega ka ülim konservatiivsus. Usu ja mõistuse vahekorra probleem Küsimus oli selles, kas usk ja mõistus on ühitamatud või mitte ning kumb on olulisem, kas usk või mõistus. Kujunes välja kolm seisukohta: 1. Usun, sest see on absurd - inimmõistus on oma võimeta poolest piiratud ja kõrgemad
tehes neid kiiresti, siis võib jääda palju rohkem aega huvitavate probleemide lahendamiseks. Sel viisil võib tihti sattuda juhtkonna tähelepanu alla, mis omakorda võib tähendada edutamist ja võimalust tegeleda huvitavate asjadega. 17.12.15 18 14.5. Tööandjate konstruktiivsed sammud Peale seda, kui insener on kohanenud firma tööga, näidates oma oskusi, hoolsust, algatusvõimet ja entusiasmi järgmised sammud peaks tegema ka tööandja. Inseneri ülesanne on teha hästi oma töö. Firma juhtkonna ülesanne on selles inseneri igati aidata. See, mis aitab asjale kaasa ja millega on alati mõlemad pooled päri on head suhted inseneride ja firma juhtkonna vahel. 17.12.15 19 Selleks peaks insenerid omama informatsiooni firma üld-strateegiast ja eesmärkidest. Eriti tähtis on
vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu 36. Nimeta juhtorgani liikmete kohustuste liigitus, (kirjelda kohustusi lühidalt). Üldised kohustused: Hoolsuskohustuse täitmine väljendab juhtimisorgani liikme igapäevases otstarbekas, uhingu huvisid järgides ja hea usu põhimõttest lähtuvas tegevuses. Hoolsus kohustuste täitmisel tähendab, et juhtorgani liige peaks ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Hoolsuskohustus jaguneb: hoolsus, informeeritus, riskide hindamine. Ettevõtluses on oluline see, et protsess oleks õige ja riske on hinnatud ja on oldud hoolas. Hoolsuskohustus on täidetud siis kui inimese poolt on kõik võimalik tehtud. Lojaalsuskohustusega kaasneb kusimus usaldusest, kuna juhtorgani liikmel on lai
b) Linnavalitsuse puhul vastutab linn, kuna linnavalitsus on avaliku võimu kandja organ (§ 12 lg 2). c) AS-i puhul vastutab riik (§ 12 lg 3). ERANDID: Üks ametnik ei saa teise ametniku vastu nõuet esitada, tuleb esitada linna/riigi vastu. § 13 lg 3 järgi vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kui ametnik tekitas kahju eraõiguslikus suhtes, siis ei vastuta riik (politsei näide). 9. Millistel tingimustel on lubatav, et riik ei vastuta tema ülesandeid täitva füüsilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest? ANNIKA RK 3-1-1-105-10: Vastutus tekitatud kahju eest läheb RVastS § 12 lg 2 järgi avaliku võimu kandjale üle üksnes tingimusel, et avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsiline isik tekitas kahju seoses enda
mõjutanud tema lapsepõlvekodu - vana Rüüsmaa talu -, mis asus Läänemaal Paadrema vallas Korju külas. Rüüsmaal sai noormees selgeks mitmesugused maatööd. Seal õppis Harri talumehe hoolsust põlluharimisel, maa ja Rü metsa hoidmist, ranget kokkuhoidu ja leiva üsmaa uus maja (1926) kalliks pidamist. Foto raamatust ,,Mu kodune Eestimaa'' Lapsepõlvekodu nägi välja nagu 20ndate aastate talukompleksidele omane: elumaja oli ehitatud ümmargustest jämedatest palkidest, katus oli aga tehtud õlgedest, millel rohetas sammal. Elumajas asus üks suur kamber, kus
teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad nende või kolmandate isikute vara 7 (seda võib lugeda võrdseks töökohustuste rikkumistega eskole). Peab hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutada tööandaja konkurentsi. Töökohustuste rikkumise korral töötaja vastutuse kindlaksmääramisel on vaja hinnata töötaja hoolsust. TLS par 16 töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Hoolsuse hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest töösuhtest ja läheneda igale töötajale individuaalselt, arvestades nii töötaja kui ka tehtava töö iseärasusi. Konkreetse töötaja hoolsuse määra kindlaksmääramisel võetakse arvesse: -tööandja tegevusega seotud tavalisi riske
Hoolsusotsuste vastuvõtmiseks piisav informeeritus Põhjendamatute riskide mittevõtmine Aktsiaseltsi parimates huvides. (vt ka VÕS § 620 lg 2) RKTKo 3-2-1-36-06, 3-2-1-41-05, 3-2-1-45-03). 41 Juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatav hoolsus tähendab, et juhtorgani liige ilmutaks üles oma peamiste ja spetsiifiliste kohustuste täitmisel hoolsust, mida mõistlik isik sarnases ametis sarnastel tingimustel tavaliselt ilmutaks. Piisav informeeritus eeldab konkreetse toimingu tegemisega seotud asjaolude kontrolli. Põhjendamatute riskide võtmise keeld hõlmab toiminguga kaasnevate majanduslike riskide hindamist ja optimaalset maandamist Risk peab olema korrelatsioonis saadava kahjumi/kasumi võimaliku määraga. Lojaalsuskohustus
Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. ÄS § 306 (2) Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. · Isik peab ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (RKTKo 3-2-1-41-05) · Elemendid: kohustus olla hoolas; olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud; mitte võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske (RKTKo 3-2-1-36-06; 3-2-1-41-05) ÄS §187, 315 · Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. · Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule,
Lisaks peab kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja toimima üldiselt tunnus- tatud kutseoskuste tasemel. Töölepingulises suhtes hoolsuse hindamiseks on vajalik täpsem regulatsioon, kui seda pakub võlaõigus, ning üldine kutseoskuste tase ei ole piisav alus töötaja hoolsuse hin- damiseks. Sellest lähtuvalt võetakse TLS kohaselt töötaja hoolsuse hindamisel aluseks konkreetne töösuhe. Muu hulgas arvestatakse hoolsuse määramisel selle töö iseloomust tulenevat vajalikku hoolsust (näiteks kirurgi ja koristaja hoolsuse määr on erinev), tööandja ettevõtlusriisikot (tuleb arvestada, kas tööandja tegutseb valdkonnas, kus kahju on kergem tekkima), töötaja väljaõpet, töö tegemiseks nõutavaid ametialaseid teadmisi ning töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või pidi teadma. Töötaja suurem kaitse on taga- tud eelkõige sellega, et lähtutakse konkreetsest töösuhtest ja selle eripärast ning hoolsus-
- kantud kulutuste hüvitamist - äralangenud ülalpidamise hüvitamist (saamatajäänud tulu, v.a ulatuses, milles isikul tekkis õigus saada toitjakaotuspensioni). 46 - Vastutuse äralangemine või piiramine Vastutuse äralangemine või piiramine Vastutuse äralangemine (RVS §13 lg3). - Kui kahju vastutust ei olnud võimalik vältida avaliku ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Vastutuse piiramise alused (RVS §13 lg1) - Kahju tekkimine oli ettenägematu. Kui on tegemist väheolulise rikkumisega, on tegemist vastutuse piiramisega. Ka siis, kui kahju täielik hüvitamine oleks ebaõiglane. Samuti piirab vastutust kannatanu kaassüü. Kahju hüvitamiseks kohustatud isikud (RVS §12) Kannatanu ees vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja. Kahjuks loetakse igasugune
[vt meruski pdf-id] 2. §2 Riigivastutuse materiaalõiguslikud alused [vt meruski pdf-id] 3. §3 Õiguste kaitse ja taastamine [vt meruski pdf-id] 4. §4 Kahju hüvitamine Vt. riigivastutuse seadus § 7 jj. Vastutuse äralangemine või piiramine Vastutuse äralangemine (RVS §13 lg3). - Kui kahju vastutust ei olnud võimalik vältida avaliku ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Vastutuse piiramise alused (RVS §13 lg1) - Kahju tekkimine oli ettenägematu. Kui on tegemist väheolulise rikkumisega, on tegemist vastutuse piiramisega. Ka siis, kui kahju täielik hüvitamine oleks ebaõiglane. Samuti piirab vastutust kannatanu kaassüü. Kahju hüvitamiseks kohustatud isikud (RVS §12) Kannatanu ees vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja. Kahjuks loetakse igasugune
Kui aga ostetud ori põgeneb või varastati ja seda ilma müüja tahtluse ja hooletuseta, siis peab kontrollima, kas müüja oli kuna orja üleandmiseni võtnud endale kohustuse orja valvata. D. 18.6.3. (Paulus): Custodiam autem venditor talem praestare debet, quam praestant hi quibus res commodata est, ut diligentiam praestet exactiorem, quam in suis rebus adhiberet. Müüja aga vastutab „valvamise” korral nii nagu laenaja laenatud asja korral. Seega peab ta üles näitama suuremat hoolsust kui ta seda oma asju ajades teeks. Lühidalt veel nendest lepingutest, mis ei kuulunud otseselt liigitusse ehk nimeta lepingutest (contractus innominati): Kuna mõningatel juhtudel tekkis siiski vajadus sõlmida ka lepinguid, mida ei hõlmanud ükski juba olemasolevatest hagidest, siis teatud juhtudel neist sekkus jällegi preetor. Kui üks pooltest ei täitnud seda, mida ta oli lubanud, andis preetor actio in factum vastavalt konkreetsetele asjaoludele. Kaitse andis preetor neile lepingutele
Riigivastutuse seadus piiritleb ka selle, mida kolmas isik võib nõuda: - kantud kulutuste hüvitamist - äralangenud ülalpidamise hüvitamist (saamatajäänud tulu, v.a ulatuses, milles isikul tekkis õigus saada toitjakaotuspensioni). - Vastutuse äralangemine või piiramine Vastutuse äralangemine või piiramine Vastutuse äralangemine (RVS §13 lg3). - Kui kahju vastutust ei olnud võimalik vältida avaliku ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Vastutuse piiramise alused (RVS §13 lg1) - Kahju tekkimine oli ettenägematu. Kui on tegemist väheolulise rikkumisega, on tegemist vastutuse piiramisega. Ka siis, kui kahju täielik hüvitamine oleks ebaõiglane. Samuti piirab vastutust kannatanu kaassüü. Kahju hüvitamiseks kohustatud isikud (RVS §12) Kannatanu ees vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja. Kahjuks loetakse igasugune
· Juhatuse liige on vastava otsuse kätte saanud. Juhtorgani liikme üldised kohustused · Üldine hoolsuskohustus: ... tähendab eelkõige parimal viisil ja heas usus juriidilise isiku huvides tegutsemist. Peab täitma kohustusi juriidilise isiku jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise juriidilise isiku varale (VÕS § 620 lg 2, ÄS § 306 lg 2); ... Isik peab ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (RKTKo 3-2-1-41-05) ... Elemendid: kohustus olla hoolas; olla otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud; mitte võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske (RKTKo 3-2-1-36-06; 3-2-1-41-05) · Üldine lojaalsuskohustus: ... Juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juriidilise isiku huve isiklikele või kolmandate isikute huvidele (VÕS § 620) ..
aktsiaseltsi huvides tegutsemise kohustust. Üldine hoolsuskohustus koosneb kolmes elemendist (kohustusest): a) hoolsus; b) otsuste vastuvõtmiseks piisav informeeritus c) Põhjendamatute riskide mittevõtmine Üldine hoolsuskohustus (TsÜS § 35; ÄS § 315 lg 1) (RKTKo otsused nr 3-2-1-36-06; nr 3-2-1-41-05; nr 3-2-1-45-03). Juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatav hoolsus tähendab, et juhtorgani liige ilmutaks üles oma peamiste ja spetsiifiliste kohustuste täitmisel hoolsust, mida mõistlik isik sarnases ametis sarnastel tingimustel tavaliselt ilmutaks. Piisav informeeritus eeldab konkreetse toimingu tegemisega seotud asjaolude kontrolli. Põhjendamatute riskide võtmise keeld hõlmab toiminguga kaasnevate majanduslike riskide hindamist ja optimaalset maandamist Risk peab olema korrelatsioonis sadava kahjumi/kasumi võimaliku määraga. 4.5.2.2. Juhtorgani liikme vastutus (TsÜS § 37; ÄS § 315; 327) Vastutuse üldiseloomustus
Eristatakse otsest ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse puhul on teo tegija näinud oma teo tagajärgi ette ja soovinud nende saabumist. Kaudse tahtluse puhul on teo tegija tulemust vaid võimalikuna ette kujutanud ja selle kättejõudmisega heakskiitvalt soostunud. Hooletus on käibes nõutava hoole järgimata jätmine, mis tähendab, et ei ole olemas üldist mõõdupuud hooletuse hindamiseks, vaid eeldatakse olukorrale vastavat hoolsust. ÕIGUSKAITSEVAHENDID KOHUSTUSE RIKKUMISE PUHUL 1. Täitmisnõue ja täitmise parandamise nõue Kohustuse rikkumise esinemisel huvitab võlausaldajat kas tal on võimalik nõuda kohustuse täitmist või mittekohase soorituse parandamist. VÕS § 108 eristab kohustuse täitmise nõude puhul rahalisi nõudeid ja mitterahalisi nõudeid. Kui võlgnik rikub
jätmist ja raske hooletus, mis tähendab käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist (VÕS § 104 lg 3,4). Hoolsuse kriteerium on objektiivne ehk siis objektiivselt oodatavate nõuete täitmine. 40 Käibes nõutav hool on objektiviseeritud ning nõuab vastaval majandus- või kutsealal tegutsemisel kehtivate standardite järgimist. Raske hooletusega on tegemist siis, kui ei järgita käibes vajalikku hoolsust olulisel määral (VÕS § 104 lg 4). Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, subjektiivselt ka isiklikku etteheidetavust. Süü presumptsioonist tulenevalt saab isik, kellele on tekitatud kahju või kelle suhtes on lepingulisi kohustusi rikutud ja sellega põhjustatud kahju, üldjuhul väita, et õigusvastaselt käitunud isik oli vähemalt hooletu ja kahju tekitaja peab selle väite ümber lükkama. Kuna süü presumptsioon
jätmist ja raske hooletus, mis tähendab käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist (VÕS § 104 lg 3,4). Hoolsuse kriteerium on objektiivne ehk siis objektiivselt oodatavate nõuete täitmine. 40 Käibes nõutav hool on objektiviseeritud ning nõuab vastaval majandus- või kutsealal tegutsemisel kehtivate standardite järgimist. Raske hooletusega on tegemist siis, kui ei järgita käibes vajalikku hoolsust olulisel määral (VÕS § 104 lg 4). Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, subjektiivselt ka isiklikku etteheidetavust. Süü presumptsioonist tulenevalt saab isik, kellele on tekitatud kahju või kelle suhtes on lepingulisi kohustusi rikutud ja sellega põhjustatud kahju, üldjuhul väita, et õigusvastaselt käitunud isik oli vähemalt hooletu ja kahju tekitaja peab selle väite ümber lükkama. Kuna süü presumptsioon
liisingulepingu eseme müüjaga müügilepingu eseme omandamiseks. Praktikas on aga tihipeale liisinguvõtja kokku leppinud liisingulepingu eseme müüjaga müügilepingu tingimustes ja seega peab liisinguandja sõlmima müügilepingu nendel tingimustel, mis on kokkulepitud liisingueseme müüja ja liisinguvõtja vahel. Kui müügilepingu tingimusi ei ole eseme müüja ja liisinguvõtja vahel kokku lepitud on liisinguandja kohustatud sõlmima müügilepingu järgides käibes väljakujunenud hoolsust. See tähendab ennekõike seda, et müügilepingust tulenevad kohustused ei tohi olla ebamõistlikult koormavad ja kahjulikud liisinguvõtjale. Peale müügilepingu sõlmimist on liisinguandja kohustatud andma eseme liisinguvõtja kasutusse. Praktikas ei anna aga liisinguandja liisingulepingu eset liisinguvõtjale üle, vaid eseme annab üle müüja. See aga tähendab, et liisinguvõtjal on kohustus võtta liisingulepingu ese müüjalt vastu. Liisinguvõtjale eseme üleandmisega on müüja oma
pidamise viisi, on hinded koolis vajalikud nii õpilastele, õpetajatele kui lastevanematele. Niisiis, hindamine on ka arvestus- ja stimuleerimisvahendina ikka ja alati väärtustav, sest asjadele ja nähtustele väärtuse omistamine käibki hinnangulise tegevuse kaudu. Koolitöös oleme sihipärase hindamise teel väärtustanud väga kitsa valdkonna - õpilaste jõudluse, täpsemalt öeldes intellektuaalse jõudluse. Kuigivõrd antakse hinnang ka käitumisele, hinnatakse hoolsust, kuid kriteeriumid, mille järgi suur osa lapsi saab rahuldava ja mõned eeskujuliku hinnangu, on asjaosalistele enestele (s.t õpilastele) üsnagi ähmased. Needsamad intellektuaalsed jõudlushinded kipuvad siingi määravaks saama. Kõik muu, mis jääb vahetundi ja kooliseintest väljapoole, on nihkunud tagaplaanile. Missugune valdkond vajab väärtustamist? Eelkõige vajaksid sihipärast väljastpoolt tulevat hinnangut laste põhisuhtumised - suhtumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
