• Kahju hüvitamisel seadusest tulenev ülempiir puudub. Süü vormid: – hooletus - käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, – raske hooletus - käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, – tahtlus - õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. • Tööandja tuvastab, kas töötaja tekitas kahju süüliselt ja milline on süü vorm ning töötaja hoolsuse määr. Põhjuslik seos – kahjuliku tagajärje põhjustas töötaja konkreetne süüline käitumine. • Seos peab olema objektiivselt eksisteeriv, mille puhul üks asjaolu või tegevus tekitab paratamatult teise asjaolu või tegevuse. 15. Kahju hüvitamise ulatus ning selle kindlaksmääramine. Töölepingu tahtlikul rikkumisel - vastutab kogu tööandjale tekitatud kahju eest. • Töölepingu rikkumisel hooletuse tõttu – vastutab kahju eest ulatuses, mille määramisel
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsio...
kohta ja ainult sellise taganemisõiguse kohta mis tulenes lepingust (st muu kui rikkumine) o Lg 1 lause 2 järgi kasutuseelis hüvitada ainult hooletuskohustuse rikkumise korral, kusjuures ainult siis, kui tegemist oli raske hooletuse või tahtlusega. Seega ei tule seadusest tuleneva taganemisõiguse kasutamisel hüpoteetilist kasu hüvitada, kui see on hoolsuse standardiga kooskõlas. Kokkuleppeline taganemisõigus tähendab sellist õigust, mis on poolte vahel kokku lepitud ja ei põhine nendel alustel, mida seadus ettenäeb. NT tasuline taganemisõigus jms. VÕS § 191 kommmm 4.5!! RKTKo 3-2-1-60-09 kasutuseelised kuuluvad hüvitamisele TsÜS § 62 lg 1 tähenduses o Kasutuseelised: Saadav kasu on viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised – vilja
.. 42 § 13. Töölepingu tühistamise erisused...................................................................... 43 § 14. Töölepingu tühistamise tagajärjed.................................................................... 44 3. peatükk. TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED................................................. 45 § 15. Töötaja kohustused.......................................................................................... 45 § 16. Töötaja hoolsuse määr..................................................................................... 48 § 17. Tööandja korralduse sisu................................................................................. 49 § 18. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused....................................................................................... 51 § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest...............................
mõne haiguse olemasolu. Aga samas ka mõne loa kehtivuse aeg kui see on töötegemiseks vajalik 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; (nt joobeseisundis tööle ilmumine 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. (3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. § 16. Töötaja hoolsuse määr (1) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Näiteks: bussijuht teab liikluseeskirju, tal on vastavad teadmised, oskused jne. See on oluline, hinnata töötaja vastutust töö tegemisel. (2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest,
– see peab olema koosseisus tunnas: toime panema ettevaatamatusest nt 119, 117, liiklusdeliktid-avarii jne. On ka mõned koosseisud, kus ettevaatamatus on väljendatud erinevalt nt §419, mis räägib tulirelva lohakast hoidmisest – sõna lohakas viitab ettevaatamatusele. Karistusõigus II.osa Objektiivne koosseis on ettevaatamtusdeliktide puhul kõikemäärav- on 3 asja – - hoolsuskohustuse rikkumine- hoolsuskohustus on üldiselt nõutava hoolsuse ülesnäitamine ehk igas situatsioonis, kus inimene ennast leiab, selles situatsioonis toimetamiseks ja käitumiseks on ettenähtud mingisugused hoolsuse nõuded ja kui neid järgida siis reeglina õnnetust ei juhtu või on see põhjustatud siis sellest, et keegi on olnud ettevaatamatu, ükskõikne, hooletu jne. Hoolsuskohustuse rikkumine tähendabki seda, et üldist hoolas või tähelepanelik olemise
9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. (3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Töölepingu seadus Leht 5 / 29 § 16. Töötaja hoolsuse määr (1) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. (2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi
TLS § 68 lg 6 Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 69 lg 3 31. Töötaja vastutuse alused töösuhtes ja töötasu alandamise tingimused Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 72 Tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja
täitmiseks töövõimetusest ja koostööd teiste võimaluse korral töötajatega; selle eelduslikust kestusest. teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal 6 4. Mis on hoolsuse määr ja kuidas see kajastub töölepingus? Töötaja parim kasulikus tööandjale . Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega 5. Millega peab olema seotud tööandja korraldus, mida tuleb töötajal täita? Millist tööandja korraldust ei pea täitma? Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Töötaja
võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Kolleegium ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. See, et Eesti kohtusüsteemis tegutsevad lisaks üldkohtutele ka halduskohtud ja et viimaste ülesanne on õiguskaitse täitevvõimu
kahju tekkimise ja töötaja süülise käitumise vahel on põhjuslik seos. · Kahju hüvitamisel seadusest tulenev ülempiir puudub. Süü vormid: hooletus - käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus - käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, tahtlus - õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. · Tööandja tuvastab, kas töötaja tekitas kahju süüliselt ja milline on süü vorm ning töötaja hoolsuse määr. Põhjuslik seos kahjuliku tagajärje põhjustas töötaja konkreetne süüline käitumine. · Seos peab olema objektiivselt eksisteeriv, mille puhul üks asjaolu või tegevus tekitab paratamatult teise asjaolu või tegevuse. 33. Kahju hüvitamise ulatus ning selle kindlaksmääramine Töölepingu tahtlikul rikkumisel - vastutab kogu tööandjale tekitatud kahju eest. · Töölepingu rikkumisel hooletuse tõttu vastutab kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse:
Heas usus käitumine- VÕS §6-Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seaduse ja töölepingu nõuete järgimine- TLS §17 Hoolsuskohustuse nõude täitmine- §16-Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades alljärgnevaid asjaolusid: 1. tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, 2. töötaja väljaõpet, 3. ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, 4. töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (TLS § 16 lg 2).
Kaudset tahtlust isel teo tj-de ettenägemine ja nende möönmine. Ei saa tegu olla tahtliku käitumisega, kui isik ei saanud aru oma teo õv-st (tahtlusteooria). Süüteooria järgi ei ole oluline kohustuse teadlik rikkum, piisab õigest ettekujutusest faktilistest asjaoludest. 55. Mida tähendab hooletus, millised on hooletuse liigid, mida tähendab kutsealane hooletus? Lg 3: käibes nõutava (mõistliku isiku standardi järgi) hoolsuse mittejärgimine. Raskem vorm on raske hooletus lg 4: käibes nõutava hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine. Kutsealane hooletus, kui isik on tek kahju maj- või kutseala raames, siis tuleb tema hooletust hinnata sinna kutsealasse kuuluva keskmise mõistliku kogenud isiku järgi. Kutsealase hooletuse puhul ei kohaldata süü subj hindamist § 1050 lg 2 järgi. 56. Mida tähendab väline hooletus ja mis asjaolusid võetakse arvesse selle tuvastamisel?
käsundita asjaajaja vabaneb üldjuhul kahju hüvitamise kohustusest deliktivõime puudumise tõttu. 144. Õigustamata käsundita asjaajamise korral peab asjaajaja kõrvaldama soodustatud isikule asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama tekkinud kahju. Kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus, piirduvad tema kohustused selle kahju hüvitamisega, mis on tekkinud asjaajamisel vajaliku hoolsuse puudumisest. 145. Alusetu rikastumise all mõistetakse millegi omandamist teiselt isikult ilma õigusliku aluseta. Õigusliku aluseta saadu arvel rikastunud isik peab saadu sellele teisele isikule välja andma. Saadu tagasiandmise kohustus ei teki siiski alusetu rikastumise toimumise või sellest teadasaamise hetkest, vaid alles siis, kui väljaandmise nõude esitab isik, kelle arvel rikastumine toimus. 146. Üleandja võib nõuda saajalt üleantu tagastamist kui: kohustust ei ole olemas;
võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. TLS § 3 Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. . Töötaja hoolsuskohustus TLS § 16) Töötaja peab täitma töökohustusi; lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades alljärgnevaid asjaolusid: 1. tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, 2. töötaja väljaõpet, 3. ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, 4. töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (TLS § 16 lg 2). Tööandja korralduse sisu ( TLS § 17)
10 usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. (3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Need on põhikohustused, mille oluline rikkumine võib olla TA jaoks töölepingu ülesütlemise aluseks. § 16. Töötaja hoolsuse määr Oma kohustusi peab töötaja täitma TLS § 16 lg 1 kohaselt lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt TA kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega Lojaalsuskohustus – heas usus käitumise kohustus VÕS-s. Hoolsus, mida ta peab rakendama oma asjades, s.t kuidas isik tavaliselt käitub. Hoolsuse määra on vaja hinnata T vastutuse määramisel, mis on oluline TL erakorralise ülesütlemise õiguse kindlaks tegemisel, kahju hüvitamise nõudmisel.
37. Töölepingu tööandjapoolne ülesütlemine töötaja käitumisest tulenevatel põhjustel ehk lepingurikkumise tõttu: töölepingu ülesütlemise põhjused, töölepingu lõpetamise protseduur (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas, RKTKo 3-2-1-46-03) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, tööandja kasu silmas pidades ja töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töötaja hoolsuse määra kindlakstegemisel arvestatakse: tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske töötaja väljaõpet ja ametialaseid teadmisi töötaja võimeid ja omadusi Töölepingu võib üles öelda, kui töötaja: hoiatusest hoolimata: - eirab tööandja korraldusi / rikub töökohustusi - viibib tööl joobes paneb toime varguse, pettuse vmt põhjustab kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu
Võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldada töö takistus või tekkimise oht. · Kohustus teavitada tööandjat töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest. · Kohustus hoiduda tööandja mainet kahjustavatest tegudest. · Kohustus teavitada ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel. Võimaluse korral teatama ka selle kestvusest. · Kohustus täita töötajale määratud kohustusi isiklikult, kui pole kokku lepitud teisiti. Töötaja hoolsuse määr on sätestatud TLS-s. Konkreetse töötaja määra kindlaks määramisel võetakse arvasse: a.) Tööandja tegevusega seotud tavalisi riske. b.) Töötaja tööga seotud tavalisi riske. c.) Töötaja väljaõpet. d.) Ametialaseid teadmisi, mis on nõutavad antud töö tegemiseks. e.) Töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või pidi teadma. Tööandja korralduse sisu: Töötaja on kohustatud täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi.
isik, kellelt on seaduse või kohtulahendi alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, kusjuures seda loetelu võib põhikirjaga täiendada. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhatuse liikmed peavad hoidma ärisaladust, nende suhtes kehtib konkurentsikeeld ja nad peavad oma kohustusi täitma korra korraliku ettevõtja hoolsusega. See tähendab, et hoolsuse määr sõltub äriühingust ja tema tegevustest, kui ulatuslik ja keeruline see on. Juhatuse liikme vastu esitava nõude üldist 5-aastast aegumistähtaega võib muuta (nii pikendada kui ka lühendada) kas põhikirjas või poolte kokkuleppega. OÜ juhatuse liikmele makstakse tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga selle otsusega. A juhatuse liikmele makstakse tasu vastavalt nõukogu otsusele
47. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja heauskselt? (Heauskne on asjaajaja, kes ei tea ega peagi teadma, et õigustatud KAA eeldused ei ole täidetud.) 15 Heauskne õigustamatu asjaajaja ei pea kõrvaldama tagajärgi ja peab hüvitama üksnes selle kahju, mis on tekkinud vajaliku hoolsuse puudumisest ( 1024 lg 2 ls 1). Kui asjaajamise eesmärk oli vahetult ähvardava ohu tõrjumine, vastutab asjaajaja vaid sellise kahju eest, mille ta on soodustatule põhjustanud tahtluse või raske hooletuse läbi ( 1024 lg 2 ls 2). 48. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatu vastu asjaajajal, kes ajas soodustatu asja õigustamatult?
Vastuvõtmist vajavate tahteavalduste puhul väärivad tegija huvide kõrval vägival (TsÜS § 96), raskete asjaolude kokkulangemine (TsÜS § 97); tühistamine esindaja kohutuste rikkumise tõttu (TsÜS § 131 lg 1), kaitset ka saaja huvid.Tahteavalduse saaja huvid ei vääri kaitset, kui: ta teab, mida avaldaja silmas pidas vaatamata avaldatu erinevusele eriseadustest tulenevad alused. tegelikust tahtest; Saaja ei tea avaldaja tegelikku tahet, kuid piisava hoolsuse ülesnäitamisel võinuks või pidanuks teadma. Tühistamise tähtaegsus. (vt TsÜS §-s 99). Keelatud on üldjuhul täht-tähelise tõlgendamise keeld. Kohustus on arvestada tavasid, praktikat ja läbirääkimisi. Alati omab primaarsust see, mida kumbki pool silmas pidas. · Eksimus (TsÜS § 92-93)
8) Tolli viga ei esine, kui tolli on eksitatud kaupade päritoluga seoses ebaõigete deklaratsioonidega isiku poolt, mida toll ei saanud kontrollida või määrata. 64. Vea avastatavus Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et selle üle otsustamisel, kas võlgnikul oli võimalik viga avastada või mitte, tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: 1) Vea olemus; 2) Kaupleja professionaalne kogemus; kes on pidevalt impordi/ekspordiga tegelenud 3) Hoolsuse määr, millega kaupleja tegutses; hoolikalt käituv on see kes teeb ise päringuid ja kellel tekib kahtlus, et kas on õiti deklareerinud/maksnud Vea olemus hindamiseks, kas reeglid mille järgi hinnti olid keerulised, kui kaua valesti tõlgendati. 66. Tollimaksu summast võlgnikule teatamine Kohe kui arvestuskanne on tehtud, teatatakse võlgnikule tollimaksu summa vastava korra kohaselt (ÜTS art 221). Vastava korra kehtestamine on liikmesriigi pädevuses. Võlgnikule
Foto 11. Võru 1. Põhikooli 7. klassi õpilased ja õpetaja Regina Ausmaa 1982/83 õppeaastal. Kolmandas reas paremalt neljas Valev Lebreht. Pildistatud kooli kõrval. Fotograaf teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Koolivorm oli juba muutunud selleks ajaks. Poistel olid jalas teksapüksid ja peal teksariidest vest. Tüdrukutel oli sarnasem riietus poistega. Põhikooli lõpetas minu isa kolmede, neljade ja viitega. Käitumine oli tal eeskujulik. Tollel ajal ei pandud hoolsuse eest hinnet. Lõpueksamiteks oli: matemaatika, ajalugu, vene keel, eesti keel, füüsika, saksa keel. Eesti keel oli tal kolm, matemaatika neli, vene keel neli ja ajalugu kolm. Ülejäänud eksamite hindeid ei olnud tal meeles. Peale põhikooli läks ta edasi Fr R Kreutzwaldi nimelisse Võru I Keskkooli. Et kindlalt keskkooli sisse saada, siis pidid astuma kommunistlikuks nooreks. Minu isa käis kõik need
Töölepingut ei tohi üles öelda: rasedaga naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust. 25.Töölepingu tööandjapoolne ülesütlemine töötaja käitumisest tulenevatel põhjustel ehk lepingurikkumise tõttu: töölepingu ülesütlemise põhjused, töölepingu lõpetamise protseduur Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, tööandja kasu silmas pidades ja töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusegatöötaja hoolsuse määra kindlakstegemisel arvestatakse:tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi risketöötaja väljaõpet ja ametialaseid teadmisitöötaja võimeid ja omadus PÕHJUSED (hoolitusest hoolimata!): 1) töötaja eirab tööandja korraldusi või rikub töökohustusi; 2) viibib tööl joobes; 3) paneb toime varguse, pettuse vms; 4) põhjustab kolmanda isiku (kliendi või partneri) usaldamatuse tööandja vastu; 5) tekitab NB! Olulist
arvesse võttes maj ja tehnil vastuvõetav ning mis tagab kknõuete parima täitmise; parim = tõhusaim kogu kk kõrgetasemeliseks kaitsmiseks), seega nii iseseisva ettevaatusmeetmena kui ka teiste ettevaatusabinõude elluviimise vahendina 6) VÕS: potents ohtlik tegevus: asi või tegevus on suurema ohu allikas, kui selle olemuse või selle juures kasut ainete või vah tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakend korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. 7) kemikaaliseadus: erinõuded ohtlike e/v ja suurõnnetuse ohuga e/v suhtes. 8) KMH seadus: eesmärgiks on eeldatava mõju selgitamine; kkmõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha kktaluvust, põhjust kks pöördumatuid muutusi või seada ohtu in tervise, heaolu, kultuuripärandi või vara; ka aaruanne toetub evple
lõpetamisel. NB! Töötaja suu ei ole oluline, kui temaga on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe. (TLS § 72, VÕS §§ 104, 127) Töötaja suuvorm on tema vastutuse ulatuse määramise uks peamiseid kriteeriume. Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 74 lg-d 1 ja 2, § 16 lg 1 Töötaja hoolsuse määra väljaselgitamisel lähtutakse tema töösuhtest, arvestades (TLS § 16 lg 2): Tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske Töötaja väljaõpet Töötaja ametialaseid teadmisi Töötaja võimeid ja omadusi 39 Kahju hüvitamise ulatus A) Lähtuvat suu astmest (TLS § 74 lg-d 1 ja 2):
töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. TLS § 16 lg 2 - töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. ÕKV üldised eeldused: 1. Võlasuhe (+) OÜ ja N. vahel on lepinguline võlasuhe, on olemas kehtiv tööleping
kohustust täitnud. Millal vedaja vabaneb vastutusest: (Haag Visby reeglite järgi) KMS § 26. Vedaja vabanemine vastutusest (1) Vedaja ei vastuta kahju eest, kui ta tõendab, et see on tekkinud: 1) kapteni, meeskonnaliikme või lootsi teo või tegevusetuse tulemusena laeva juhtimisel; [näitab vajadust kauba kindlustamise järele] 2) seetõttu, et laev ei olnud reisi alustamise hetkel merekõlblik või lastiveokõlblik ja vedaja ei saanud temalt oodatava hoolsuse rakendamisel seda asjaolu avastada; 3) seetõttu, et laev kaotas merekõlblikkuse või lastiveokõlblikkuse reisi kestel; 4) tulekahju tagajärjel, välja arvatud juhul, kui tulekahju põhjustas kapteni, meeskonnaliikme või laeva teenistuses oleva ja laeva majandamisse kaasatud muu isiku tegu või tegevusetus; 5) mereõnnetuse, sõja, avaliku võimu tegevuse, karantiini ja rahutuste tagajärjel; 6) laeva arestimise tagajärjel; 7) streigi tagajärjel;
8. Tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhetega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi 9. Hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. 10. Teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Töötaja hoolsuse määr Töötaja ei tohi töölepingu kehtivuse ajal avalikustada tootmis- või ärisaladust saladuse hoidmise kohustus. Pärast lepingu lõppemist peab ta salatust hoidma, kuni tarvilik. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest. Töötaja võib keelduda töö tegemisest järgmistel juhtudel: 1. Ta kasutab puhkust 2. Tal on ajutine töövõimetus 3. Ta esindab teisi töötajaid 4. Ta osaleb streigis 5. Ta on aja- või asendusteenistuses või õppekogunemistel.
kohtulahend: Erapanga juhi kohtuasi. 21.11.2007 Eelnõu menetluses punkt 137 Isikute ring, kes rahapesu tõkestamist peavad täitma, on suurendatud: - pandimaja pidajad - raamatupidamisteenuse pakkujad - kohtutäitur - pankrotihaldur Valuutapakkujatele 100 000 krooni. On tõstetud määra kasiinodele, enne oli 15 000, nüüd 30 000 krooni. Kõige vaieldavam küsimus: direktiivist tulenevalt on erilise hoolsuse alla pandud need, kes on avaliku taustaga: - riigipea - valitsusjuht - minister - parlamendiliige - riigikohtu liige, kohtunikud - riigikontrolör - keskpanga nõukogu liige - diplomaatilised esitajad: suursaadik ja asjur - kaitseväe kõrgem ohvitser - riigile kuuluvate äriühingute nõukogu liikmed
käsundita asjaajaja vabaneb üldjuhul kahju hüvitamise kohustusest deliktivõime puudumise tõttu. 144. Õigustamata käsundita asjaajamise korral peab asjaajaja kõrvaldama soodustatud isikule asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama tekkinud kahju. Kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus, piirduvad tema kohustused selle kahju hüvitamisega, mis on tekkinud asjaajamisel vajaliku hoolsuse puudumisest. 145. Alusetu rikastumise all mõistetakse millegi omandamist teiselt isikult ilma õigusliku aluseta. Õigusliku aluseta saadu arvel rikastunud isik peab saadu sellele teisele isikule välja andma. Saadu tagasiandmise kohustus ei teki siiski alusetu rikastumise toimumise või sellest teadasaamise hetkest, vaid alles siis, kui väljaandmise nõude esitab isik, kelle arvel rikastumine toimus. 146. Üleandja võib nõuda saajalt üleantu tagastamist kui: kohustust ei ole olemas;
ja teise töö pakkumine. Töötaja käitumisest tulenevad põhjused Ülesütlemise alused - hoiatusest hoolimata tööandja korralduste eiramine/töökohustuste rikkumine; tööl joobes viibimine -varguse, pettuse toimepanemine -3. isiku usaldamatuse põhjustamine tööandja vastu -olulise kahju tekitamine tööandjale. Töötaja peab täitma tööandja kohustusi lojaalselt, tööandja kasu silmas pidades ja töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töötaja hoolsuse määra kindlakstegemisel arvestatakse: -tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske , -töötaja väljaõpet, võimeid. Ülesütlemisele peab eelnema: -hoiatus, -teise töö pakkumine (TLS § 88 lg 2-3) Tööandja ütleb töölepingu üles mõistliku aja jooksul ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teadasaamisest. Tööandja peab ülesütlemisest ette teatama. Töötaja vastutus: Kui töötaja lahkub töölt ette teatamata, võib tööandja lepingu
o Parandamise kulude ebamõistlikkus Parandamiskulude hüvitamine § 646 lg 5 Lepingust taganemise õigus § 116, § 647 Kahju hüvitamine Tasu vähendamise õigus § 112, § 648 Käsundusleping Poolte õigused ja kohustused Käsundisaaja kohustused Käsundisaaja hoolsuskohustus (§620) Hoolsuse määr, mida käsundisaajalt oodata saab sõltub tema enda isikust Reegeljuht: § 620 lg 2 1. lause. Kui tegemist on professionaaliga kehtib § 620 lg 2 2. lause, mis kehtestab objektiivse vastutusstandardi. Sisuliselt saab § 620 lg 2 standardi abil kontrollida, kas on tegemist kohustuste rikkumisega käsundisaaja poolt. Käsundisaaja lojaalsuskohustus (§ 620 lg 1): Lojaalsuskohustus ja huvide konflikt: § 623
Töötaja käitumisest tulenevad põhjused Ülesütlemise alused - hoiatusest hoolimata tööandja korralduste eiramine/töökohustuste rikkumine; tööl joobes viibimine -varguse, pettuse toimepanemine -3. isiku usaldamatuse põhjustamine tööandja vastu -olulise kahju tekitamine tööandjale . Töötaja peab täitma tööandja kohustusi lojaalselt, tööandja kasu silmas pidades ja töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töötaja hoolsuse määra kindlakstegemisel arvestatakse: -tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, -töötaja väljaõpet, võimeid Ülesütlemisele peab eelnema: -hoiatus, -teise töö pakkumine Tööandja ütleb töölepingu üles mõistliku aja jooksul ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teadasaamisest. Tööandja peab ülesütlemisest ette teatama.
võimalikuna ette kujutanud ja selle saabumisega heakskiitvalt soostunud. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. Süü vormidena võib vastutuse aluseks olla ka hooletus, mis tähendab käibes vajaliku hoole järgimata jätmist ja raske hooletus, mis tähendab käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist (VÕS § 104 lg 3,4). Hoolsuse kriteerium on objektiivne ehk siis objektiivselt oodatavate nõuete täitmine. 40 Käibes nõutav hool on objektiviseeritud ning nõuab vastaval majandus- või kutsealal tegutsemisel kehtivate standardite järgimist. Raske hooletusega on tegemist siis, kui ei järgita käibes vajalikku hoolsust olulisel määral (VÕS § 104 lg 4). Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, subjektiivselt ka isiklikku
võimalikuna ette kujutanud ja selle saabumisega heakskiitvalt soostunud. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. Süü vormidena võib vastutuse aluseks olla ka hooletus, mis tähendab käibes vajaliku hoole järgimata jätmist ja raske hooletus, mis tähendab käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist (VÕS § 104 lg 3,4). Hoolsuse kriteerium on objektiivne ehk siis objektiivselt oodatavate nõuete täitmine. 40 Käibes nõutav hool on objektiviseeritud ning nõuab vastaval majandus- või kutsealal tegutsemisel kehtivate standardite järgimist. Raske hooletusega on tegemist siis, kui ei järgita käibes vajalikku hoolsust olulisel määral (VÕS § 104 lg 4). Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, subjektiivselt ka isiklikku
5. kahju oli rikkumise tagajärjena ettenähtav, v.a. kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127) - töötaja süü vorm on tema vastutuse ulatuse määramise üks peamiseid kriteeriume - töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega - (TLS § 74 lg-d 1 ja 2, § 16 lg 1) - töötaja hoolsuse määra väljaselgitamisel lähtutakse tema töösuhtest, arvestades: o tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske o töötaja väljaõpet o töötaja ametialaseid teadmisi o töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lg 2) 7.1.3 Kahju hüvitamise ulatus a) lähtuvalt süü astmest - tahtliku lepingurikkumise korral vastutab töötaja kogu tekitatud kahju eest lg 2 siis ei arvesta!
a. otsene tahtlus – isik on soovinud ja ka ette näinud õigusvastase tagajärje b. kaudne tahtlus – isik pidas tagajärge võimalikuks. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. 2. Hooletus a. hooletus – vajaliku hoole järgimatajätmine b. raske hooletus – vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine Objektiivne hoolsus tuleneb kehtivast õiguskorrast. Objektiivne hoolsus eeldab ka subjektiivseid elemente – tuleb arvestada isiku olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid jm isiklikke omadusi. 2. Haldustäide. Mauereri õpikust vaata!!!! 1.1. 1.2. Haldustäite mõiste, tähendus ja rakendamise õiguslikud eeldused. 1.3. Sunnivahendite liigid ja rakendamise põhimõtted.
Avalikkusele suunatud tahteavalduste korral väärivad kaitset eelkõige avalikkuse huvid, vastuvõtmist mittevajavate tahteavalduste puhul aga tahteavalduse tegija huvid. Vastuvõtmist vajavate tahteavalduste puhul väärivad tegija huvide kõrval kaitset ka saaja huvid. Tahteavalduse saaja huvid ei vääri kaitset, kui: a) ta teab, mida avaldaja silmas pidas vaatamata avaldatu erinevusele tegelikust tahtest; b) Saaja ei tea avaldaja tegelikku tahet, kuid piisava hoolsuse ülesnäitamisel võinuks või pidanuks teadma. Keelatud on üldjuhul täht-tähelise tõlgendamise keeld. Kohustus on arvestada tavasid, praktikat ja läbirääkimisi. Alati omab primaarsust see, mida kumbki pool silmas pidas. Tõlgendamise meetoditest võib nimetada: a) ajaloolist, b) teleoloogilist, c) süstemaatilist ja d) keelelis-grammatilist. · Tehingu vorm (TsÜS §-d 77 83).
ning kahju tekkimise ja töötaja süülise käitumise vahel on õiguslik seos. Töötaja süü vormid on: 1) Hooletus, s.o käibes vajaliku hoole järgimata jätmine 2) Raske hooletus, s.o käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, ja 3) Tahtlus, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tööandja teeb kindlaks, kas töötaja tekitas kahju süüliselt ning milline on süü vorm ja töötaja hoolsuse määr. Töölepingu tahtlikul rikkumisel vastutab töötaja kogu tööandjale tekitatud kahju eest. 59 Töölepingu rikkumisel hooletuse tõttu vastutab töötaja kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse: 1) Töötaja ülesandeid 2) Süü astet 3) Töötajale antud juhiseid 4) Töötingimusi 5) Töö iseloomust tulenevat riski 6) Tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist
Süü vormid on antud VÕS §104 lg2: 1. tahtlus õigusevastase tagajärje soovimine a. otsene tahtlus isik on soovinud ja ka ette näinud õigusvastase tagajärje b. kaudne tahtlus isik pidas tagajärge võimalikuks. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. 2. hooletus a. hooletus vajaliku hoole järgimatajätmine b. raske hooletus vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine Objektiivne hoolsus tuleneb kehtivast õiguskorrast. Objektiivne hoolsus eeldab ka subjektiivseid elemente tuleb arvestada isiku olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid jm isiklikke omadusi. §3 Kahju hüvitamine kolmandatele isikutele - haldustäide - surma põhjustamisel - kehavigastuse tekitamisel - tervise kahjustamisel Riigivastutuse seadus piiritleb ka selle, mida kolmas isik võib nõuda:
tagajärjel vastutab VÕS § 1056 alusel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. Eelnimetatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks.
Süü vormid on antud VÕS §104 lg2: 1. tahtlus õigusevastase tagajärje soovimine a. otsene tahtlus isik on soovinud ja ka ette näinud õigusvastase tagajärje b. kaudne tahtlus isik pidas tagajärge võimalikuks. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult põhjustanud isik ei saanud aru oma teo õigusvastasusest. 2. hooletus a. hooletus vajaliku hoole järgimatajätmine b. raske hooletus vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine 54 Objektiivne hoolsus tuleneb kehtivast õiguskorrast. Objektiivne hoolsus eeldab ka subjektiivseid elemente tuleb arvestada isiku olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid jm isiklikke omadusi. §3 Kahju hüvitamine kolmandatele isikutele - haldustäide - surma põhjustamisel - kehavigastuse tekitamisel - tervise kahjustamisel
TLS § 74 lg 2 sätestab töötaja vastutuse töölepingu rikkumisel hooletuse tõttu. Hooletuse mõiste haarab ka rasket hooletust. Hooletus on süü vorm. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tööandja tuvastab, kas töötaja tekitas kahju süüliselt, milline on süüvorm ning töötaja hoolsuse määr. Töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaksmääramisel hooletuse puhul ei võeta arvesse ainult tegeliku kahju ulatust, vaid arvestatakse paljude asjaoludega. Eelkõige arvestatakse kahju ulatuse kindlaksmääramisel: 1. Töötaja tööülesandeid 2. Süü astet (hooletus või raske hooletus) 3. Töötajale antud juhiseid 4. Töötingimusi 5. Töö iseloomusest tulenevaid riske (nn tüüpiline risk) 6
Tulemusele või tõenditele väärtuse omistamine on subjektiivne. Õpilaste hindamise nõuded on kajastatud nii riiklikus õppekavas kui ka hindamisjuhendis. Hindamise eesmärk on anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut; suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise hariduse valikut; innustada ja suunata õpilasi sihikindlalt õppima; suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kodukorra nõuded; motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja suulise vastuse, kirjalike ja praktiliste tööde ja tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud
antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. § 16 lg 2: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 35 16. L
· Mõlemal abikaasal on õigus tegeleda tulundustegevusega, kuid selle valikul peavad nad arvestama vajalikul määral teise abikaasa ja perekonna vajadusi. · Mõlemal abikaasal on õigus perekonna eluliste vajaduste kohaseks katmiseks teha tehinguid, millel on õiguslikud tagajärjed ka teise abikaasa jaoks. · Abikaasad vatutavad abielusuhetest tulenevate vastastikuste kohustuste täitmisel ainult selle hoolsuse eest, mis neil on oma asjade ajamisel. · Kui üks abikaasa annab perekonna ülalpidamiseks suurema panuse kui ta on kohustatud, siis eeldatakse kahtluse korral, et ta ei kavatse teiselt abikaasalt hüvitust nõuda. · Kui abikaasad elavad lahus, siis võib kumbki neist temale kuuluvad majapidamisesemeid teiselt välja nõuda. Vara: · Mehe ja naise vara ei muutu abikaasade ühiseks varaks; see kehtib ka vara kohta, mille
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. 281. Millised on kahju hüvitamise põhialused? VÕS 128 Hüvitatava kahju liigid , VÕS 104 Vastutus süü puhul, TLS 16. Töötaja hoolsuse määr 282. Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded? TLS 75, lõige 2: (2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral (§104 lg 1) nt § 770, § 1043 - süülise vastutuse puhul ei ole kohustuse rikkumine iseenesest veel etteheidetav, vaid selleks on vajalik veel täiendava eelduse täitmine ehk tingimus, et võlgnik on kohustust rikkunud süüliselt. süü vormid: - hooletus – käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3) - raske hooletus – vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg43) - tahtlus – õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 1) otsene tahtlus – teo teinud isik soovinud ja ette näinud õigusvastast tagajärge 2)kaudne tahtlus – inimene on teo tagajärje ainult võimaliku tagajärjena ette kujutanud ja selle saabumisega heakskiitvalt soostunud. Tahtlust ei saa olla siis, kui teo tahtlikult
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist 334. Millised on kahju hüvitamise põhialused? VÕS 128 Hüvitatava kahju liigid , VÕS 104 Vastutus süü puhul, 120 TLS 16. Töötaja hoolsuse määr 335. Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded? TLS 75, lõige 2: (2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
