Neid õigusi ei tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve ( turvatunde, heaolu, õnne vms) saavutamiseks. Vastuväide- Õiguste päritolu ja loomus.Nozick ei seleta kust pärinevad fundamentaalsed õigused ning miks peaks lepppima ainult õigusega vabadusele ja eraomandile ja mitte õigusega peavarjule, heaolule, haridusele vms. 14. Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni! Õiglusest rääkimine näitab ,et puuduvad üllamad sotsiaalsed väärtused (solidaarsus, hoolivus ja heasoovlikkus). Viimaste olemasolul pole tarvis nõuda kellegi õigusi ja rõhutada kohustusi. Õiglus ei ole abstraktsete normide kogum mille järgi anonüümsed inimesed kogu planeedil peavad oma elu korraldama. Õiglus on seotud konkreetse kogukonna ühiste arusaamadega. Riik ei saa olla pelgalt neutraalne pealtvaataja eluviiside suhtes, vaid püüdma säilitada antud eluvorme ja hoidma traditsiooni. 15. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone
o kutsestandardi nõuetele vastavus. Nõustaja isik · Guy (1987) olulised omadused on: uudishimu ja eksperimenteerimissoov, peaks olem püüdlus lahti selgitada ja mõtestada vaatlusaluse nähtuse süvastruktuur, oskus näha üldist üksikus ja üksikus üldist, peab olema jutuajamise ülevalhoidmise oskus, kuulamisoskus, empaatia, emotsionaalsus, hea introversioonioskus (võime sügavamasse endasse vaadata), inimlik hoolivus, lähisuhete hoidmise oskus, vabanemine võimukompleksist (kui klient tahab domineerida, siis kuidas käitud), huumorimeel (aitab pingeid leevendada ja ellu jääda). · Cormieri & Cormieri (1998) heasoovlikkus, õpivalmidus, elav kujutlusvõime, energilisus, paindlikkus, oskus tuge pakkuda, enesekindlus · Cox & Waller (1991) nad kasutavad nõustaja isiku osa rõhutamiseks esmast ja teist struktureerimist. Esmane vastab küsimusele ,,kes
tegutsema nende vajaduste lahendamise suunas. Nad võivad seda teha üheskoos, mõeldes välja projekte, mis aitaks sihtgruppi toetada või teha selgitustööd avaliku ja erasektori hulgas, otsimaks lahendusi (Payne, M). Kogukonnatöö vajalikkus Probleemide ennetamine. Sotsiaalprobleemid tihti seotud piirkondliku eripäraga, sel juhul vastab kogukonnatöö enam piirkonna vajadustele kui tsentraalselt korraldatav hoolekanne. Hoolivus ja turvalisus. Lapse õigused Lapsed on inimesed nüüd ja praegu, kelle õiguste tagamiseks ei piisa vaid seaduste vasuvõtmisest. Vaja on ka toetavaid tegevusi ja olukorra muutust tervikuna. ÜRO Lapse Õiguste Konvensiooni eesmärk on kaitsta igasuguste tema arengule ja heaolule ebasoodsalt mõjuvate riskide eest kõikides keskkondades. Sama oluline kui jälgida lapse kohtlemist peres, on pöörata tähelepanu lapse
transpordivõrku. - Ebaõiglane algne omandamine. Mis saab, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Kui kaugele tuleb algse omandamise otsinguil minna? Kas peaks maad tagastama indiaanlastele? IV Kommunitarism *Walzer Oluliseks tunnuseks on universaalsete õiglusprintsiipide kriitika: - Printsiipide otsing näitab, et puuduvad üllamad sotsiaalsed väärtused (solidaarsus, hoolivus jne), mille olemasolul pole tarvis nõuda õigusi või rõhutada kohustusi. - Universaalsed õiglusprintsiibid on müüt. Õiglus pole abstraktsete normide kogum, mille järgi peab kogu planeedil elama. *Partikulaarsus: Õiglus on seotud partikulaarse kogukonna ühiste arusaamadega. Õigluse olemuse mõistmiseks tuleb teada, mis on õiglus inimestele, kes jagavad kultuuri X. Kommunitaarsusega kaasneb sageli konservatiivsus. Riik peab püüdma säilitada traditsioone.
"alumises" positsioonis, nagu manguks ta vastust välja... Kuid olemasolevate reeglite järgi on viisakas ainult partnerite vaheline suhtlemine "kõrvalt". Kahepoolse kontakti valmiduse loogika on siin lihtne: kui ma ei hooli partnerist siis miks ta peaks minust hoolima. Kummaski eelnevalt toodud näites võib kohata küllaltki suurt suhtlus kultuuri, sealjuures faasis mil kontakt pole tegelikult veel alanudki... Selline hoolivus ja abivalmidus partneri suhtes veel enne kui peegeldus temast on teadvustunud annab tunnistust inimese kasvatusest ja tema kommunikatiivsest haritusest. Partnerite vastastikuse peegeldamise faas. Konventsionaalse suhtlemise tasandil "peegeldada partnerit" (tajuda partnerit) tähendab esiteks: tajuda partneri aktuaalset rolli; teiseks: tajuda isiklikku aktuaalset rolli nähtuna läbi partneri silmade. B seda tegigi:
TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17...
õiguste kontseptsioon! Teiste kontseptsioonide vastu: Mis iganes “õiglane” olukord muutub vabaduse tingimustes ebaõiglaseks! (W . Chamberlaini näide). On ainult halvad valikud: 1) vaba toimimise keelamine, või 2) ümberjagamine X aja pärast (algse printsiibi järgi) 3, KOMMUNITARISM Michael Walzer, Michael Sandel, Charles Taylor Oluline tunnus: universaalsete õiglusprintsiipide kriitika i. Printsiipide otsing näitab, et puuduvad üllamad sotsiaalseid väärtused (solidaarsus, hoolivus, heasoovlikkus), mille olemasolul pole tarvis nõuda õigusi või rõhutada kohustusi. ii. Universaalsed õiglusprintsiibid on müüt! Õiglus ei ole abstraktsete normide kogum, mille järgi anonüümsed inimesed kogu planeedil peavad oma elu korraldama. Kommunitarismi kriitika 1. Sfääri ja kultuuri identsus: Kuidas me erinevaid kultuure (kogukondi, kommuune) ja sfääre tuvastame? Mis on kultuuri, ühiskonna, kogukonna ja nendes sisalduvate sfääride kriteerium? 2
Puudused 11. Juhtimisteooriad: juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning neis väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijate suhtes. Algatus avaldub eelkõige tööst tulenevate ülesannete, standardite, reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Käitumuslik teooria püüab välja tuua mingit konkreetset liidrile sobivat käitumismalli. Juhtimise ja eestvedamise stiil on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes
· Goethe: kunst elu peegelpilt, maailma enesetunnetamise võimalus, tegelikkuse mõistmise vaimselt meeleline meetod. Impulsiivn, tunneteinimene.Andis Schillerile õpetust, et ta vähendaks mõistuse kontrolli · Schiller: inimese esteetilisest kasvatusest, mõistuseinimene. Armastas igasuguseid konseptsioone ja skeeme, struktueeritud mõtlemine. Tasakaalustas Goethet, aitas tundeid vaos hoida. · Vastastikune respekt ja hoolivus, teineteise loomingu kriitilis-konstruktiivne hindamine. · On öeldud et kahe erineva natuuri kokkupuutest on sündinud selline sünergia, mille sarnast teist väga ei teata, nad täiendasid teineteist. On väidetud, et olid väga erinevad karakterid, lausa vastandlikud, kuid see lõigi nende vahel ilmselt sellise efekti. · Neil olid ühised huvid: antiigi esteetika, kunstifilosoofia, eriti poeetika küsimused
Puudused 11. Juhtimisteooriad: juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning neis väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijate suhtes. Algatus avaldub eelkõige tööst tulenevate ülesannete, standardite, reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Käitumuslik teooria püüab välja tuua mingit konkreetset liidrile sobivat käitumismalli. 8 Juhtimise ja eestvedamise stiil on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes. Juhtimisstiili all mõistetakse juhi
Mida kõrgem IQ seda suurema tõenäosusega suudab inimene asetada ennast teise inimese positsioonile. Naiste oskused manipulatsioonides on oluliselt paremad. Kõige tüüpilisem manipuleerimisstrateegia on üles ehitatud süütunde loomisel. Süütunne tähendab seda, et üks pooltest näitab oma kannatusi, siis see, kelle suhtes see käib tunneb kõrgendatud süütunnet. · Intiimsus eneseavamine, hoolivus. Psühholoogilises kontekstis intiimsus pole seotud seksuaalsusega. See tähendab psühholoogilist lähedust. Intiimsus on teatud oskus luua usalduslikku ja turvalist suhtemustrit. Selle kõige olilisemaks elemendiks on eneseavamine (self-disclosure). Eneseavamise seisundis inimene viskab kõrvale minapildi, mis tal on teiste jaoks mõeldud ja ilmub välja sellisena nagu ta on. · Positiivsed emotsioonid rõõm, rahulolu, huumor
on saadud legitiimse protseduuriga, st ... - omandatud ilma, et oleks kellelegi kuulunud (töö & võimete rakendamisega) - saadud üleandmise kaudu (vahetused, kingitused) - saadud ebaõigluse kõrvaldamisest 186. KOMMUNITARISM Michael Walzer, Michael Sandel, Charles Taylor Oluline tunnus: universaalsete õiglusprintsiipide kriitika i. Printsiipide otsing näitab, et puuduvad üllamad sotsiaalseid väärtused (solidaarsus, hoolivus, heasoovlikkus), mille olemasolul pole tarvis nõuda õigusi või rõhutada kohustusi. ii. Universaalsed õiglusprintsiibid on müüt! Õiglus ei ole abstraktsete normide kogum, mille järgi anonüümsed inimesed kogu planeedil peavad oma elu korraldama. Kommunitarismi kriitikat 1. Sfääri ja kultuuri identsus: Kuidas me erinevaid kultuure (kogukondi, kommuune) ja sfääre tuvastame? Mis on kultuuri, ühiskonna, kogukonna ja nendes sisalduvate sfääride kriteerium? 2
Suur Viisik ehk Big Five Model mitmete isiksuseküsimustike faktoranalüüsil on esile tulnud viis faktorit, mida võib pidada isiksuse põhidimensioonideks 1.Ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. 2. Sotsiaalsus – kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sisaldab neid aspekte inimesest, mida tavaliselt nimetatakse inimlikuks: altruism, hoolivus, emotsionaalse toetuse jagamine ja teises otsas vaenulikkus, ükskõiksus, enesekesksus, kadedus 3. Meelekindlus – kontroll oma soovide ja impulsside üle. Tähistab ka tahet ja sihikindlust, usaldusväärsust ja enesekontrolli 4. Neurootilisus – kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, neurootikutel on soodumus emotsionaalseteks häireteks 5. Avatus kogemusele – huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Avatus uutele ideedele ja tunnetele, mõtlemise
rahvusvahelisel tasandil. Fasism ei pea sõda ebameeldivaks nähtuseks, vaid loomulikuks ilminguks maailmas. Tähtsal kohal fasismi ideoloogial on sotsiaaldarvinismist tulenev olelusvõitlus, kus ellu jäävad ainult tugevad. Fasistlikud reziimid propageerisid elujõulise rahvuse loomist ning selle vahendina nähti ka teiste rahvuste hävitamist (antisemitism). Nõrgad ja nõrkuse ilmingud nagu inimlikkus, kaastunne, hoolivus, tuleb hävitada ühise heaolu nimel. Juhiprintsiip: Fasism ülistab juhti. Kuna riik ja rahvus on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe. Fasismi teooria kohaselt tuleb riiki juhtida totalitaarselt ning ainuisikuliselt, ilma valimiste, erakondadeta, parlamendita. Fasism on täielikult nõus elitarismi põhiprintsiibiga, et massid pole suutelised valitsema klassikalise demokraatiateooria mõttes. Ühiskond jaguneks kolmeks: liider, eliit, massid (viimastelt nõuti küsimusteta allumist)
Ühelt poolt tüütu tegevus, kuid teiselt poolt mittevajalik, meelelahutuslik/lisategevus. Konsumerismi indeks (tarbimine lõbu pärast, brändide olulisus, reklaami järgmine jms) 15-19 aastaste seas 58% tugev konsumerism 22% üldisest populatsioonist üldse puudub 12% üle 65-ste seas, 27% põhiharidusega, 48% kõrgharidusega. Väärtustega korrelatsioon: Enesekehtestamine positiivne korrelatsioon (tunnustus, huvitav elu,) Hingeline tasakaal negatiivne korrelatsioon (võrdsus, hoolivus, puhas elukeskkond) Aktiivne eluviis 62% erinevalt aktiivne (trenn, reisimine, suhtlus) Passivne 44% indeks puudub Kirjasõna väärtustamine 25% puudub Kodu väärtustamine 29% puudub Ehk kokkuvõttelks - on loodud teatud habitus, kus aktiivsus, enesekehtestamine ja noorus on seotud konsumerismiga. Mobiiltelefon (2005): tarbmise esitlus, suhe väärtustega Lääne kaubad üksikisiku puhul vastuidentiteedi allikad. Üldiselt Soome kaubad olid vabaduse kollektiivse vabaduse sümbolid
rahvusvahelisel tasandil. Fasism ei pea sõda ebameeldivaks nähtuseks, vaid 59 loomulikuks ilminguks maailmas. Tähtsal kohal fasismi ideoloogial on sotsiaaldarvinismist tulenev olelusvõitlus, kus ellu jäävad ainult tugevad. Fasistlikud reziimid propageerisid elujõulise rahvuse loomist ning selle vahendina nähti ka teiste rahvuste hävitamist (antisemitism). Nõrgad ja nõrkuse ilmingud nagu inimlikkus, kaastunne, hoolivus, tuleb hävitada ühise heaolu nimel. Juhiprintsiip: Fasism ülistab juhti. Kuna riik ja rahvus on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe. Fasismi teooria kohaselt tuleb riiki juhtida totalitaarselt ning ainuisikuliselt, ilma valimiste, erakondadeta, parlamendita. Fasism on täielikult nõus elitarismi põhiprintsiibiga, et massid pole suutelised valitsema klassikalise demokraatiateooria mõttes. Ühiskond jaguneks kolmeks: liider, eliit, massid (viimastelt nõuti küsimusteta allumist)
omaduse- teadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena. Suur viisik (big five) - Isiksuse omaduste Suur Viisik Väga mitmete isiksuseküsimustike faktoranalüüsil on esile tulnud viis faktorit, mida võib pidada isiksuse põhidimensioonideks · Ekstravertsus · Sotsiaalsus Sisaldab neid aspekte inimesest, mida tavaliselt nimetatakse inimlikuks: altruism, hoolivus, emotsionaalse toetuse jagamine ja teises otsas vaenulikkus, ükskõiksus, enesekesksus, kadedus · Meelekindlus Tähistab ka tahet ja sihikindlust, usaldusväärsust ja enesekontrolli · Neurootilisus Vastab Tellegreni negatiivsele afektile · Avatus kogemusele Avatus uutele ideedele ja tunnetele, mõtlemise paindlikkus, fantaseerimisvalmidus. Mõnikord
2 Vähendatud Võimukas juhtimine juhtimine 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Toodangule orienteeritus Joonis 5. Blake-Mouton'i juhtimisvõrgustik (Türk 2001:53). Ohio uurimustes liidri käitumist hinnati, kirjeldati hoolivuse või algatuse kaudu. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijatele. Algatus avaldub liidri tööst tulenevate ülesannete, standardite ja reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Michigani uurimused keskendusid kahele peamisele juhtimisstiilile ülesandele orienteeritud juhtimine ja suhetele orienteeritud juhtimine. Ülesandele orienteeritud juhtimine juhi tähelepanu ülesandel, toodangul ja töö tõhususel
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatik...
19.1.1. Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. Kategooriad asuvad kõrgest madalani ning kõigis keerulisemates ühiskondades on kihistumine ehk stratifikatsioon ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. Kui eeldada, et igal sotsiaalsel süsteemil on vaid piiratud kogus selliseid hinnalisi ressursse nagu tooted ja teenused, autunne, hoolivus, võim, siis küsivad sotsioloogid, kuidas need ressursid on jaotatud seal ühiskonnas? Miks ühed saavad endale rohkem ressursse kui teised? Kas on võimalik, et kõik ressursid oleksid võrdselt jaotatud? Stratifikatsiooni uurimine tegeleb seoste selgitamisega sotsiaalse ebavõrdsuse ja inimeste personaalsete erinevuste vahel. Liigitades ühed inimesed teistest väärtuslikumaks, loomegi nõnda kihistus- ehk stratifikatsioonisüsteemi
2. Suur osa klassikalisest fil. On seksistlik. 3. Mõni areng filosoofias on soodustanud naiste diskrimineerimist. 4. Mehekesksust läbib kogu Õhtumaa metafüüsika. 5. Fil. Ei arvesta naise mõtlemist ja kogemust. Naise mõtlemine erineb mehe omast tema teistsuguse füsioloogia ja kogemuse tõttu, mistõttu just naismõtlejad on eeliseeisundis teatud teemade käsitlemisel. Naise mõtlemine on subjektiivne, kontekstuaalne, mitteteaduslik, seda mõjutavad emotsioonid ja sotsiaalne hoolivus. Colin MacGinn feministlikku eetikat otsimas Angloameerika feministliku filosoofia kõige tugevamaks valdkonnaks on moraalifilosoofia ja sellised feministid on arvestatavad filosoofid. ( Nancy Frazer, Virginia Held jt.) kuid ka nende puhul võib väita, et see, mis on nende filosoofias väärtuslikk, pole eksklusiivselt naistepärane. Richard Rorty Senine võrdõiguslikkuse mõiste ei rahulda naist või et naine alles peab
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
ei peaks hiljem kahetsema. Vahel mõttes jooksen su poole, sosistan sulle kõrva kui palju ma sind armastan ja kuidas ma sind hetkel vajan... ja teisel hetkel mõtlen jällegi kuidas sa suudad nii teha mulle, kuidas sa saad niimoodi minu tunnetega mängida? Miks oled Sa nii külm ja kauge? Ma ei mõista sind Isegi kui inimesed on pealt näha isekad, südametud ja ükskõiksed.. siis siiski on veel lootust... et inimesed lepivad/hoolivad, mõnel tuleb hoolivus hiljem, mõni näitleb ükskõiksust.. mõni jääbki südametuks. Millisena tunned ennast sina? .. mina isiklikult tunnen ennast ükskõikse näitlejana, kelle sees on hoopis teistsugune " Mina " kui välja paistab. Aga kui koguaeg ükskõikne olla, kas siis sellele ei mõelda et tehakse teistele haiget ja saadakse ise haiget- olen tundnud ja tean, et sellele ignomisele ja ükskõiksuse näitamisele ei kaasne midagi head ! Südametutel inimestel pole muidugi selle vastu midagi kui teised
- isiklik veetlus ja külgetõmme. 4.5.3.2. Juhtimisstiili ja käitumise teooriad Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning neis väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist. Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes. Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijate suhtes. Algatus avaldub eelkõige tööst tulenevate ülesannete, standardite, reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Käitumuslik teooria püüab välja tuua mingit konkreetset liidrile sobivat käitumismalli. Juhtimise ja eestvedamise stiil (directing-leadership style) on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
