Ridala, Bernhart Linde.Neil oli oma põhikiri ja lõid ka kirjastuse, mis jäi. Noor-Eesti ei koosnenud vaid kirjanikest, seal olid ka noored haritlased, mäiteks arstid, advokaadid, üliõpilased. Sinna kuulus Konrad Mägi, kes oli kunstnik. Noor-Eesti abil korraldati rändavaid kunstinäitusi. Laekuriks oli A. Kitzberg, vana kirjanik, kes kaotas töö, sest asjaajamiskeeleks sai vene keel. Noor-Eestiga on seotud ka K. J. Peterspni looming taasavastamine, Peterson elas 1801 1822. Noor-Eesti hoolitsuse all oli haige Juhan Liiv, lisaks säilitasid nad tema loomingut. Alguses arvati, et Liiv on surnud, kuid Linde kohtus temaga Peipsi-äärseid külasid uurides ja tõi ta tagasi Tartusse, kus Liiv pandi Tartu vaimuhaiglasse. Noor-Eesti andis välja viis albumit: 1905, 1907, 1909, 1912, 1915. Kõike olulisem neist oli see, mis anti välja 1909. 1905 oli Suitsu pöördumine ,,Noorte püüded". Albumitel oli palju kaastöölisi, näiteks Tammsaare, Aino Kallas (Soome naiskirjanik), Juhan Liiv, K. J
näha kasutades tohutul hulgal materiaalseid ja sümboolseid võimalusi. Giddens (1991): Meil ei ole muud võimalust kui valida. Peamine probleem: autentsuse leidine juurteta anonüümsuse keskel. Ulich Beck, Zygmunt Bauman jne. Kuid samal ajal identiteet on algusest peale probleemne. Identitfitseerimisvahendid on muutuvad/murenevad, sotsiaalne keskkond on muutuv - suhted, kontekstid, võimusuhted. Identiteet on mure ja hoolitsuse objekt. Pidevalt tähelepanu nõudev, konfliktne, ajas krooniliselt muutuv. Identiteet kui projekt, kui eesmärk. Iga sotsiaalne tegevus on kõikmingis suhtes individuaalse valikuga ning seega oma ,,ise" jaoks. Ennast on vaja suhete, töö, karjääride jm jaoks. Identiteediturg on ilmselt kõige suurem turg üldse. Inimese identiteet on vaja endale osta, hankida. Oluline teema: ,,Ärevus". Kõik valikud justkui ütlevad midagi mitte ainult sinu valikute kohta, vaid sinu
kõrvades, ninaverejooksud,südame kloppimine, koormushingeldus, nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades migreen funktsionaalsed peavalud- võrreldav retsidiveeruvate(korduvate) kõhuvaludega ja nn. kasvuvaludega. 38. Väikelaste psüühikahäired. Traumaatiline stressihäire- ootamatu sündmus N: autoõnnetus, korduvate traumaatiliste sündmuste jada( korduva vägivalla nägemine), pidev stress ( hoolitsuse puudumine). Trauma elatakse läbi korduvalt, korduvad hirmuunenäod, traumat meenutavatest seikadest tingitud ärevus. Laps on endassetõmbunud, arenguliste oskuste ajutine taandumine, pingeseisund, uinumisraskused, keskendumisvõime langus, agressiivsus. Meeleoluhäire- jaguneb: ärevushäire, pikaleveninud kurbusereaktsioon, depressioon, segatüüpi emotsionaalse väljenduse häire, lapseea sooidentiteetsushäire, reaktiivne kiindumushäire.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaa...
Samas teisest küljest ei saa agressiivsust kuhugi ära kaotada. Elus tuleb ikka ette selliseid hetki, kui tekib viha või agressiivsust. Üks võimalus, mida depressiivne inimene sellel juhul teeb, ta mahendab ära (ta ratsionaliseerib, mõistusepärastab need): tegelikult see ei olnudki nii. Vabandatakse nagu iseenda eest ennast välja, et ei peaks agressiivselt reageerima. Tihtipeale ka justnimelt sellise ülevoolava hoolitsuse taha võib selle agresiivsuse ära peita. Kõige sagedasem depressiivse inimese agressiivsuse väljendamise vorm on virisemine, hädaldamine, haletsemine, halamine. Sageli ei teadvustata, et see võib teisi häirida ja neile närvidele käia. Kui see agressiivsus ikkagi kuidagi välja ei tule, siis võib ta pöörduda ka iseenda vastu (enesehaletsemine, ensthävitav tegevus, suitsiid). Rieman ütleb, et
o Eestis 40,5:100 000 <1a, mujal 27:100 000 <1a o Oht suurem kui P, <1a, rahutu, EV, mitmik, noor ema ja mittestabiilne pere o 75 % kahjustused erinevas ulatuses ja kombinatsioonis o Surm; halvatus; epilepsia; VAM, kog. Häired; psüühikahäired; pimedaksjäämine; käitumisprobleemid Institutsioonis kasvamine Ceausescu (Rumeenia) 1966 poliitika The Bucharest Early Intervention Project Arengu mõjutajad o hoolitsuse tase, isolatsioon, arengu jälgimise tase Sotsiaalsete ja käitumisprobleemide risk o seotus, kiindumus, IQ ja EF, käitumis-, tähelepanuprobleeemid, autism, kasvupeetus Kasupered vs institutsioonis kasvavad lapsed o 136 last (0,5-2,5a: hindamised 9, 18, 30, 52k, 8a, 12 a) Institutsioonikeskkonna kaugmõjud mõjud pöördumatud kognitiivne kasv kui kasuperes enne 2a o ajastus! o erinevused gruppides EFs
puhati. Kuna enamik aastast oli soe, puudusid majades ahjud. Kreeklaste pidusöömingute juurde kuulusid lõhnaained. Peoruumi põrandale puistati värskeid lilli ja taimi, külalistele asetati pähe pärjad. Iga linna kesksel kohal oli turuväljak- agoraa. Selle ümber käis vilgas elu. Sparta kasvatus erines enamikus Kreeka polistes. Seitsmeaastane poiss läks riigi hoolitsuse ja kontrolli alla. Ta liitus poisterühmaga. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Spartalased paistsid silma tähtsa oleku, tõsiduse, sõnakehvuse ja tagasihoidlikkusega. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid. Naine oli Kreeka ühiskonnas mehe võimu all ja pidi hoiduma tahaplaanile. Mehele läks kreeklanna vara ja kindlasti neitsina. Õige perenaine oli töökas.
Nõukogude meditsiini üldiseloomustus (sh nn pseudoteadused) Arstiabi korraldus NSVLiidus toimis territoriaalprintsiibil. Polikliinikute süsteem, millest lähtus dispanseerne süsteem (so aktiivne tervisekontroll). Üks asi, mis NSVLiidus tervishoiu arengut pärssis, oli riigi hirm oma elanike ees, millega kaasnes teatav salastamis-hüsteeria. Teine asi, mis silma torkas oli sage formaalne lähenemine nt mõnedki ühiskonnakihid jäid riikliku hoolitsuse alt välja (varem või hiljem jõudsid need rühmad pahatihti pigem vanglatesse...) Indiviidi arengus hakati peeaasjalikult tähtsustama keskkonna mõjusid. Pavlovi ühest küljest epohhiloovad ja Nobeli preemiat väärt käsitlused, andsid teiselt poolt aga ka võimaluse kindlustada NSV Liidus kujunenud mendelistliku geneetika vastast suunda. Pavlovi õpetus kõrgemast närvisüsteemist esitas väljakutse samal ajal mujal maailmas jõudu
Hoolitsemine on kogu tegevus, millega kantakse hoolt pehmete vajaduste eest: armastus, puudutus, soojus, tähelepanu, toetus, stimuleerimine, äratundmine ja reageerimine (Clarke, Dawson, Bredehoft 2008). Oma raamatus "Millal saab küllalt?" kirjeldavad nimetatud autorid erinevaid viise, kuidas lapse eest hoolitsetakse. 1) K e h t e s t a v ja toetav h o o l i t s u s on positiivne viis hoolitseda, pakkuda tingimusteta armastust ja soodustada lapse arengut. Kehtestava hoolitsuse korral otsustab lapsevanem, millist hoolt, tuge ja võimalusi laps vajab. Väikeste laste eest hoolitsetakse kehtestavalt. Me ei oota, kuni nad on külmast sinised, enne kui neile riided selga paneme. Mida vanemaks lapsed saavad, seda enam pakume neile toetavat hoolitsust. Suurtelt lastelt küsime vaid, kas nad vajavad meie abi. 2) T i n g i m u s l i k h o o l i t s u s on piltlikult öeldes hinnalipikuga hoolitsus, s.t laps peab selle ära teenima või selle eest tuleb maksta
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. ...
Väliskülalistele esitletakse kohalikke. Rahvusvahelistel konverentsidel on pea võimatu kõiki kõigile tutvustada, seepärast näeb hea tava ette, et osalejad kannavad rinnas nimesilti, kus on peal nii tema nimi, tiitel kui ametikoht. Tavaliselt kinnitatakse nimesilt rinnal vasakule, siis on kätlemisel silt selgelt näha. Vasakukäelised võivad silti kanda paremal pool. Ebatavalistes olukordades püüdke käituda sundimatult ja viisakalt, järgides vestluskaaslase initsiatiivi. Ei tasu ka hoolitsuse ja tähelepanuga üle pakkuda – parem on jääda tagasihoidlikuks. Ametliku esitlemise juurde võib kuuluda ka visiitkaartide vahetamine. Võib juhtuda, et vestluspartner enda kaarti vastu ei anna – sellega tuleb leppida. Visiitkaarti saades tuleks viisakalt tänada ning sellele ka reaalselt pilk heita. Ka peab olema koht, kuhu see siis seejärel panna – rinnatasku, paberitemapp või käekott. Kindlasti ei sobi visiitkaarti oma püksitaskusse torgata.
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika". Selle teosega saavutab Euroopa valgustus oma körgpunkti ja ühtlasi ületab end körgemal astmel. Kant sündis 22. aprillil 1724 Königsbergis (Preisimaal) sadulameistri pojana. Üks ta esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immaneuli sündi. Tänu oma vanematekodule, eriti emale oli ta kokkupuutes pietismiga, mis nõudis puhta mõistuse usu asemele ehtsat tundelis...
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid grupp...
Põhiosa meid mõjutavaist faktoreist kulgeb viimase kaudu. Neid teid võib nimetada kasvõi suheteks, niisiis sõltuvaiks inimestest, kes nende kaudu oma tundeid jms. vahendavad. Ei ole ükskõik, kuidas me sellesse suhtume. Hingeline hoolitsus tähendab suhtlemist patsiendiga. See nõuab alati aega ja empaatiat (inimarmastust). Robert Twyoross, Oxfordi põetushaigla arst, on andnud meie mälu toeks järgmised punktid, mis kuuluvad hingelise hoolitsuse juurde: kuulamine, selgitamine, eesmärkide seadmine ja kannatamine. Patsiendi soovide ärakuulamiseks on vaja võtta piisavalt aega. Tuleb olla patsiendi lähedal, hoida käest kinni, vaadata silma ja rääkida tema tunnetest ning lootustest. Sellega näitame, et hoolime patsiendist ja loome ka põhialuse selleks, et patsient usaldaks meile oma soovid ja lootused. Avalikult ja ausalt on vaja rääkida patsiendile tema haigusest ja sellest, kuidas see temas edasi areneb
gender nonconformity) esineb nii tüdrukute kui poiste seas ning sellised lapsed võivad täiskasvanuna olla nii hetero- kui ka homoseksuaalsed. Kuid homoseksuaalid meenutavad enda lapsepõlvest oluliselt rohkem oma soole mittevastavat käitumist kui heteroseksuaalid. See on eriti täiskasvanud meeste homoseksuaalsuse tähtis ennustaja (Bailey, Zucker 1995). Uurijad on arvanud, et selline lapsepõlveaegne käitumine võib olla geneetika, sünnieelsete hormoonide, isiksuse, vanemliku hoolitsuse või muude keskkondlikke faktorite tagajärg (Wikipedia 2008). 10 2. Seksuaalvähemuste olukord tänapäeval Alates 20. sajandi teisest poolest on ühiskonnas valitsevad arvamused seksuaalvähemuste kohta muutunud märgatavalt tolerantsemaks. Siiski ollakse veel kaugel maailmast, kus kõiki inimesi koheldakse võrdselt. 2.1 Homoseksuaalsete suhete legaliseeritus maailmas
Ka armastussuhete kvaliteedi ja teistele lähisuhetele mõju Bendt1988- erinevat liiki toetus Kaaslus ja intiimsus eakaaslased, sõbrad Hoolitsus eakaaslased/sõbrad, vanemad Intstrumentaalne ja emotsionaalne toetus. (asjad) vanemad Bendti järgi hoolitsusees erinevuses, varajases noorukieeas on vanemad domineerivamad hoolitsuses, keskmieses noorukieeas on mõlema osakaal hoolitsusega võrdne. Hilisemas eas täidavad hoolitsuse vajadusi eelkõige eakaaslased ja sõbrad. Intsrumentaalne ja emots .- täidavad eelkõige vanemad ikkagi. Nii eakaaslased ja vanemad- sotsiaalsed agendid. Jõuame põhimõisteni ,mis on fenomenina on Konformsus- tugev (käitumuslik)kalduvus teadvustatud või teadvustamata allumiseks grupi mõjule(lad k sarnane, kohanemine, mugandumine) Tugev kalduvus mis väljendub käitumuslikult allumiseks teadvs või tead grupile on prevaleeriv. Läänekultuuris 12-13 a vanused
Temperamenti kirjeldavad isiksuse jooned. Reageerimise kiirus, emotsioon ja intensiivsus. Võimeid kirjeldavad isiksuse jooned (ability traits). Esmärkide saavutamise efektiivsus. Intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv. Motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits). kaks liiki: ergid ja metaergid. Ergid=vajadused, instinktid=pärilikud. Uudishimu erg, seksuaalerg, sotsiaalsuse erg, kaitsmise ehk hoolitsuse erg, domineerimise erg, kaitstuse ehk turvalisuse erg, nälja erg, viha ehk agressiivsuse erg, mittemeeldimise ehk vastikuse erg, meeldivuse erg, allumise erg. Ergid põhjustavad: -selektiivset taju. - emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele. - eesmärgi saavutamise või teostamise - sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist. Metaergid=keskkonna (kultuuri) poolt vormitavad ehk omandatavad. Kaks tüüpi:
vägivaldselt sekkuda; 6)ükski riik ei tohiks teisega sõdides enesele lubada selliseid vahendeid, mis vastastikuse usalduse tulevases rahusõlmises võimatuks teeksid. Vahendid: palgamõrtsukate kasutamine, mürgi segamine, kapitulatsioon, reetmisele ajendamine (võideldava riigiga. Üldprinsiibid: kõikide riikide konstitutsioon peaks olema vabariiklik. Rahvaste õigus peaks olema rajatud föderalismile. Maailmakodanikuõigus peab piirduma üldise hoolitsuse ehk hospitaliteetsusega. Peaks valitsema üldine külastus- ja kauplemisõigus, aga mitte rohkem. JOHAN GOTTLIEB FICHTE (1762-1814) Elu &tulemused isiksusega seotud: Mis filosoofia valitakse, sõltub sellest, milline isiksus ollakse. Seestunud meeletust usust tahte loomevõimesse. Vajadus tegutseda, mõjuda üle iseenda. Sündis Dammenaus vaeses peres. Üks esimesi säärase päritoluga filosoofe. 12-aastasena käis vanematega kirikus. Mõne päeva pärast pidas hanekarjale jutlust
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
tuleb koos jagu saada. olu eest, olla kindel, et kõik grupis tun- neksid ennast olulisena, et kõikide ideid kuuldaks ning et igaühele oleks grupis tehtud otsus meeltmööda ning vastu- võetav. Et rühm funktsioneeriks laitmatult, on oluline, et TÖÖ ja HOOLITSUSE vahel säiliks tasakaal. Kui rühm keskendub üheselt ainult töötegemisele, võib osa rühma liikmeid tunda ennast kõrvaliste ning solvatutena. Mõned võivad aga tunda, et nemad on ainsad, kes kogu töö ära teevad. See võib olla aga konflikti põhjustajaks ning lõpptulemusena ei saada ikkagi midagi tehtud. Kui aga grupp pöörab pidevat tähelepanu ainult hoolitsusele, võivad selle liikmed tunda üksteist vägagi hästi, samas kui töö jääb
5) Alates suguküpsusest,täiskasvanulik,küps,genitaalne seksuaalsus,mis kestab elu lõpuni .Sellel perioodil tuleb esile peidetud olnud seksuaalsus,mis väljendub elavas huvis vastassugupoole vastu. Arenguhäired tähendavad seksuaalsuse fikseerumist enne genitaalset faasi ja on alati seotud süü- ja hirmutundega.Seksuaalsuse arenguhäireid on püütud siduda kuritegeliku käitumisega.Kuna oraalse faasi häired viivad erakordsele armukadedusele ja vajadusele emaliku hoolitsuse suhtes,ei ole niisugused inimesed võimelised tööks ega hüvituse ootamiseks,olemata kindlad neile olulise isiku armastuses ja tunnustuses. Kuritegelikku käitumist on psühhoanalüütiliste teooriate abil analüüsitud ja interpreteeritud muudelgi viisidel.Ühe seisukoha järgi on agressiivsus nagu energia,mis tuleb ära juhtida,maandada,enne kui saavutab ohtliku,purustava taseme.Igasugune vägivald ongi sellise energia purse
Koolera ja tüüfus kodusõja järel olid mõnes mõttes paratamatus. 1930. aastate suur näljahäda Ukrainas ja Lõuna-Venemaal enam mitte. Arstiabi korraldus NSV Liidus toimis territoriaalprintsiibil. Polikliinikute süsteem, millest lähtus dispanseerne süsteem (so aktiivne tervisekontroll). Üks asi, mis NSV Liidus tervishoiu arengut pärssis, oli salastamis-hüsteeria. Teine asi, mis silma torkas, oli sage formaalne lähenemine nt mõnedki ühiskonnakihid jäid riikliku hoolitsuse alt välja (varem või hiljem jõudsid need rühmad pahatihti pigem vanglatesse...) 43 Totalitaarsetele ühiskondadele oli omane töökultus. See viib vaba aja ja ratsionaliseerimise (taylorism) juurde. Bolsevistlik keskkond suutis teadusdiskussioonidki muuta repressiivseiks. Vaen nn mendelistlik-morganistlik-veismanistliku geneetika vastu iseloomustas ametlikku nõukogude loodusteadust 1930.-1950. aastail. A
Kuid toetus on vaid üks osa psühhoteraapiast. Psühhoteraapia käigus õpivad inimesed end paremini tundma ning avastavad oma elus korrapärasid, mis võivad neid ikka ja jälle depressiooni tagasi viia. Brenda on 26- aastane naine, kes kurdab korduva depressiooni üle. Peamiseks põhjuseks on tema korduvad pettumused inimsuhetes. Sisimas tunneb ta suurt vajadust mehe armastuse ja hoolitsuse järele. Kuid tema viimased kolm armsamat on olnud pidevalt tööta ja kuritarvitanud alkoholi. Igasse suhtesse astus Brenda optimistlikult, kuid avastas paari kuu möödudes, et toetab meest rahaliselt ega saa vastutasuks ühtki head sõna. Kahel juhul muutus mees tema vastu vägivaldseks ning kõik suhted lõppesid kaotustunde ja pettumusega. Psühhoteraapias käies on Brenda hakanud mõistma oma tohutut sisemist igatsust armastuse järele
seda, kuidas neid näha kasutades tohutul hulgal materiaalseid ja sümboolseid võimalusi. Giddens (1991): Meil ei ole muud võimalust kui valida. Peamine probleem: autentsuse leidine juurteta anonüümsuse keskel. Ulich Beck, Zygmunt Bauman jne. Kuid samal ajal identiteet on algusest peale probleemne. Identitfitseerimisvahendid on muutuvad/murenevad, sotsiaalne keskkond on muutuv - suhted, kontekstid, võimusuhted. Identiteet on mure ja hoolitsuse objekt. Pidevalt tähelepanu nõudev, konfliktne, ajas krooniliselt muutuv. Identiteet kui projekt, kui eesmärk. Iga sotsiaalne tegevus on kõikmingis suhtes individuaalse valikuga ning seega oma ,,ise" jaoks. Ennast on vaja suhete, töö, karjääride jm jaoks. Identiteediturg on ilmselt kõige suurem turg üldse. Inimese identiteet on vaja endale osta, hankida. Oluline teema: ,,Ärevus". Kõik valikud justkui ütlevad midagi mitte ainult sinu valikute
paratamatus. 1930. aastate suur näljahäda Ukrainas ja Lõuna-Venemaal enam mitte. Arstiabi korraldus NSVLiidus toimis territoriaalprintsiibil. Polikliinikute süsteem, millest lähtus dispanseerne süsteem (so aktiivne tervisekontroll). Üks asi, mis NSVLiidus tervishoiu arengut pärssis, oli riigi hirm oma elanike ees, millega kaasnes teatav salastamis-hüsteeria. Teine asi, mis silma torkas oli sage formaalne lähenemine nt mõnedki ühiskonnakihid jäid riikliku hoolitsuse alt välja (varem või hiljem jõudsid need rühmad pahatihti pigem vanglatesse...) Totalitaarsetele ühiskondadele oli omane töökultus. See viib vaba aja ja ratsionaliseerimise (taylorism) juurde. NSV Liidus tegeleti antud pinnal ohtralt nö uneteooriaga. Viimane oli mõjustatud NSV Liidus pühaku seisusse tõstetud Pavlovi õpetusest. Bolsevistlik keskkond suutis teadusdiskussioonidki muuta repressiivseiks. Vaen nn
Samas teisest küljest ei saa agressiivsust kuhugi ära kaotada. Elus tuleb ikka ette selliseid hetki, kui tekib viha või agressiivsust. Üks võimalus, mida depressiivne inimene sellel juhul teeb, ta mahendab ära (ta ratsionaliseerib, mõistusepärastab need): tegelikult see ei olnudki nii. Vabandatakse nagu iseenda eest ennast välja, et ei peaks agressiivselt reageerima. Tihtipeale ka justnimelt sellise ülevoolava hoolitsuse taha võib selle agresiivsuse ära peita. Kõige sagedasem depressiivse inimese agressiivsuse väljendamise vorm on virisemine, hädaldamine, haletsemine, halamine. Sageli ei teadvustata, et see võib teisi häirida ja neile närvidele käia. Kui see agressiivsus ikkagi kuidagi välja ei tule, siis võib ta pöörduda ka iseenda vastu (enesehaletsemine, ensthävitav tegevus, suitsiid). Rieman ütleb, et tihtipeale tuleb selline enesehävitav
134 lapsele; kui isa näeb teleris nutvat või naeratavat last, siis muutub nende südame rütm, vererõhk ja naha elektrijuhtivus sarnaselt emaga. Tüüpiline isa pole siiski sama tundlik kui ema. Ühiskondlik eelarvamus eeldab, et isa pole lapse kasvatamisel emaga võrdselt aktiivne. Tegelikult määrab täiskasvanu tundlikkusastme lapselt saadavate signaalide vastu põhiliselt ära hoolitsuse hulk, mida ta osutab lapsele. Meie kultuuris isa pigem mängib lapsega kui hoolitseb tema eest. Mida iganes isa ka ei tee, ta teeb seda teisiti. Ema tegutseb lapsega õrnalt ja rütmiliselt, isa seevastu (nähtuna videolt, kus isad on koos 22,5kuuste lastega) lühiajaliselt ja intensiivselt; isa patsutab last, ema räägib temaga tasa.
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) U...
Seadusjärgse pärimisjärgluse süsteemid moodusta põlvest-põlve päritu, omavad lähemad sugulased ja abikaasa siiski olulist mõju pärandaja Seadusjärgsete pärijate kindlaksmääramisel on oluline meeles pidada, et ajaloolistel põhjustel tuleb varalisele seisundile. Vanemliku hoolitsuse ning koolitamisega loovad vanemad aluse oma laste enamasti paljude riikide pärimisõiguses pärandaja abikaasat ja pärandaja sugulasi vaadelda täiesti hilisemale erialasele tegevusele. Abikaasa ning alanejad mõjutavad oma panusega majapidamisse ja eraldi.
Klass 7 probleemi, õpetaja! Viimase 20 aasta jooksul järjestikku vastu võetud lastekaitseseadustes on rõhk õigustatult olnud lastele professionaalse, tuge pakkuva hoolitsuse loomusel ja eesmärkidel. Tegelikud, konkreetsed juhtnöörid kohaseks ja strateegiliseks kehaliseks takistamiseks (ohuolukordades) on vähem selged. Erikoolide, hooldusasutuste, õpilaste tugikeskuste ja noorte kinnipidamisasu-
» «See härra --» «On rüütel Kaspar von Mönnikhusen.» «Kaspar von Mönnikhusen!» kordas Christoph tehtud imestusega. «Palun andeks, et teid kohe ära ei tundnud. Mis on kuulsa rüütli sooviks?» «Andke mu tütar kätte!» põrutas Mönnikhusen. «Teie tütar? Minu vend päästis hiljuti ühe noore naisterahva venelaste käest. Naisterahvas oli raskesti haavatud -- nädalapäevad vaakus ta elu ja surma vahel. Alles mõne päeva eest hakkas ta õrna hoolitsuse mõjul toibuma, aga ta ei 359 ole veel täiesti terve. Kardame, et tema vaim haiguse läbi segatud on, sest ta karjub ühtepuhku «isa, isa!» ja kipub põgenema. Et sarnasel olekul rahu hädasti vaja on, siis käskis Ivo linna minnes võõraid telgist eemal hoida. Meie oleme sõjamehed ja peame ülema käsku täitma. Kui haiget näha tahate, siis palun oodata, kuni Ivo ise linnast tagasi tuleb.» «See on väga imelik, et Ivo keeld meie käsust üle peab käima,» ütles Sandstede kibedalt.
kuivad, kuid mitte ilma veetluseta käed avavad tema imetlevatele pilkudele. Ja peale selle seisis temal -- maailmas ringieksleval mehel ilma varanduse ja perekonnata, sõduril, kes on harjunud võõrastemajade, kõrtside, trahterite ja punkritega, maiasmokal, kes on enamuse ajast sunnitud rahulduma juhusliku palaga -- temal seisis ees võimalus einetada koduses lõunalauas, nautida perekondlikku mugavust ja lasta enesele osaks saada neid väikesi perenaise hoolitsuse avaldusi, mis meeldivad seda enam, mida harjumatum nendega ollakse, nagu ütlevad vanad sõjamehed. Istuda sugulasena iga päev rikkaliku laua taha, siluda vana advokaadi kollast ja kortsus laupa, pügada veidi noori kirjutajaid, õpetades neile peenemaid võtteid kaardi-ja täringumängus ja võites neilt tasuna ühe tunni jooksul nende terve kuu säästud -- kõik see meelitas väga Porthost. Musketärile meenusid küll ebameeldivad kuuldused dvokaatide kohta, mis levisid
diferentseeritud probleemi vaatlemine taandub puhta hea-halb-mõtlemise ees. Erakorralise meditsiini tehnik on tujukas, ärrituv, kahtlustav ja satub sageli konfliktidesse kolleegide, pereliikmete ja sõpradega. Demonteerimisfaas Erakorralise meditsiini tehnik muutub ebakorrapäraseks, ei tee oma varustusele enam kontrolli või teeb seda ebatäpselt, hakkab vastu igasugustele muutustele ega tule keeruliste ülesannetega enam toime. Isegi lihtsad otsused muutuvad takistuseks, patsientide hoolitsuse tase hakkab langema ohtlikule tasemele. Südameinfarktiga patsientidel kästakse kõndida, puusaliigesevaludega naispatsient pannakse lihtsalt voodisse ja tal palutakse järgmisel hommikul perearstile helistada. Lähedaste, patsientide või meditsiinilise personali kaebused kuhjuvad. 192 Lamestumisfaas Tundereaktsioonid lamestuvad täielikult, hobidest loobutakse, igavus levib, isiklik osavõtlikkus kaasinimeste vastu väheneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
