konkurentide veenmiskatsetele, tema otsustatud taasostukavatsust pole võimalik kõigutada, selline tarbija kaitseb brändi tuliselt ja ilmselt soovitab innukalt teistele. Tarbija on omamoodi brändile pühendunud ja emotsionaalselt seotud. Lisaks sellele, et taolise kohtlemise osaks saanud brändid tekitavad emotsionaalseid tundeid, nagu põnevus, ärevus, kirg ja lõõgastus, kaasnevad tarbimisega tihti eneseohverdus, suured kulud ja kestev hoolitsus. Iga tootekategooria loomulikult sellist tunnet nagu armastus esile ei kutsu. Mida tavalisem on toode ja mida rohkem on sellel asenduskaupu, seda väiksem on tõenäosus, et tarbijat valdab armastus brändi vastu. Sellistelt toodetelt oodatakse ka nn. vastuarmastust ja seetõttu on sobivateks toodeteks fotograafia, muusika, autod ja moekaubad. Ülima lojaalsuse saavutamise eelduseks on: 1. Unikaalne ja ihaldatav toode. 2. Piisavalt suur kliendisegment, kelle jaoks see toode on ihaldatav. 3
3-6 a. +Algatusvõime, eesmärgikindlus -Süütunne toiminguist ja mõtteist 4. Usinus või alaväärsus 6-12 a. +Kompetentsusetunne, töörõõm -Alaväärsus, ebatäiuslikkuse tunne 5. Identiteet või rollisegadus. Noorukiiga 12-20 a. +Elu strateegia, rahvuse ja rolli identiteet -Võimatus sobivaid rolle leida 6. Intiimsus või isolatsioon. Varane täiskasvanuiga20-30 a. +Armastuse, seksuaalsuhete ja lähedaste sõprussuhete areng -Hirm suhete ees teistega, üksindus 7. Hoolitsus uue põlvkonna eest või stagnatsioon, isekus. Keskiga 30-65 a. +Tunne omapoolsest panusest elu jätkamisse -Oma toimingute triviaalsuse, elu tühisuse tunnetamine 8. Ego terviklikkus või meeleheide. Hiline täiskasvanuiga. +Elutarkus, ei karda surma -Kahetsus elus kaotatud võimaluste üle KOKKUVÕTE- kõige märkimisväärsem aspekt on see, et areng ei peatu noorukieas 2. Kognitiiv-geneetiline kontseptsioon- Piaget. Vaatleb 12-15-aastaseid. Noorukil küpseb võime abstrahheerida. Mõtlemise
- M.Rigby, Keele University UK, 2004 Lapse tervise mõjurid Lapse pärilikud faktorid, vanus ja sugu. Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine). Sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. Elu- ja töötingimused. Üldised sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused. Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Vanemapoolsed determinandid: Rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsus. Lapse elutsükli determinandid: Kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: Ülekaalulisus/ rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhusaaste. Laste tervist mõjutavad tegurid Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid Lapse tervislik seisund (suremus, haigestumus, õnnetusjuhtumid, vaimne tervis) ja heaolu. Tervise riskitegurid.
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, ku...
kui turunduses. Kliendile on tähtis: usaldatavus: võime täita täpselt ja õigeaegselt kliendi soovi, austus kliendi soovide vastu; veenvus: usk müügipersonali võimetesse ja oskustesse; teenindusvalmidus: aktiivsus kliendiga suhtlemisel, sõbralikkus, aga ka kauba kiire kojutoo- mine, tagatised, tasuta teenindus, teenindus pärast ostu sooritamist. Ülekantud tähenduses on rõhutatud järgmist: teenindamine võtab küll aega, kuid ei nõua lisaraha; kliendi probleemide mõistmine, hoolitsus: klient tunneb, et just tema probleemi lahendatakse. ümbrus, üldmulje: personali riietus, ruumid, sisustus jne. Klienditeenindus hõlmab pakkimist, kingituste pakkumist, liberaalset tagastamispoliitikat, krediitkaardi kasutamise ja järelmaksu võimalust jne. Teeninduskvaliteet on mulje, mida mõjutavad ootused enne ostu (kui ootused suured, peab pakutav olema täiuslik) ja mulje pärast ostu (kui ei looda palju, siis on pakutavaga rahul isegi siis, kui see pole perfektne).
· Sõprus peab olema kindel ja suutma üle elada kõik ilmamuutused ning selle künkliku tee vintsutused, mida mööda kulgevad asjalike ning korralike inimeste eluteed. Selline kindel sõprus on üpris hinnaline, kuna ta suurendab paremini kui ükski teine liit, kolme-neljakordselt sõprade tööjõudu ning mehist energiat. (D. Pissarev) · See, mida inimesed tavaliselt sõpruseks nimetavad, pole muud kui seltskondlik suhtlemine, vastastikune huvide eest hoolitsus, teenete vahetus- ühe sõnaga suhtlemine, millest enesearmastus loodab alati kasu saada. (La Rochefoucauld) Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord... Ei ole halvemaid, Aeg on väärtus, mis kaob ka kulutamata.
ajalehed. - Naljahammas sobib hästi tähelepanu võitmiseks, olles sageli hullumeelne. Lapsed armastavad loomi, seega kasutatakse loomi reklaamides, nt kopraonu on hambapasta reklaamis. Arhetüübid, mida võib kokku võtta kui maailma süsteemi ja struktuuri andjad: hoolitseja, looja, valitseja. Inimesed on stabiilsusele orienteeritud olevused. - Hoolitsejal on kõrgendatud tundlikkus inimeste haavatavuse suhtes. Tema hoolitsus on seotud teistega. Hoolitseja on altruist. Eriti kasutatakse laste- ja beebitoodete reklaamides. - Looja arhetüüp leidub materiaalses eneseväljenduses, kunstilisuses. Ei tohiks olla võlts, kopeeriv. Looja eesmärk on luua midagi, mis on nii erakordne, et peab vastu ajaproovile. - Valitseja eesmärk on muuda elu võimalikult stabiilseks. Valitseja teab, et parim viis kaose vältimiseks on asjad enda kontrolli alla võtta. Võim on ainus, mis loeb
cupd, dinis f (luules ka m) iha, himu, kirg dlig, lg, lctum, ere (välja) valima cupidus, a, um ihaldav, himuline, kirglik; dmitt, ms, missum, ere alla saatma; alla innukas laskma, langetama; pass. laskuma cupi, v (i), tum, ere ihaldama, himustama dmnstr, v, tum, re näitama, osutama cr adv. miks, mispärast dmum adv. alles, ainult cra, ae f mure, hool; hoolitsus dnique adv. viimaks, lõpuks; alles; üldse; cria, ae f kuuria (Rooma kodanikkonna lühidalt, ühesõnaga alajaotus; senatihoone, senatiistung, senat) dpn, posu, positum, ere maha panema; cr, v, tum, re hoolitsema, muretsema; alal hoidma, säilitama; hoolde usaldama; valmistama, valmistada laskma kõrvale panema, loobuma cursus, s m jooks; käik, kulg dprehend, prehend, prehnsum, ere
- mõlemad vajavad lähedast, intiimset kehakontakti - mõlemad tunnevad end ebaturvaliselt kui teine on kättesaamatu - mõlemad jagavad avastusi teisega - mõlemad näitavad teisele üles vaimustust ja on teineteisest hõivatud - mõlemad kasutavad „tita-keelt“ Kas täiskasvanute romantiline suhe toimib samamoodi nagu imiku-vanema suhe? - Fraley ja Shaveri (1998): lennujaamas partnerit saatvad inimesed rakendasid kiindumuskäitumisi nagu protest ja hoolitsus, ning et nende käitumiste reguleerimine oli seotud nende kiindumusstiiliga. Ka vältivalt seotud näitavad lahkuminekul üles distressi. -Ijzendoorn ja Sagi, 1999: turvaline kiindumusmuster on emade poolt kõige eelistatum käitumine üle kultuuride. -Zeifman ja Hazan, 1997: täiskasvanud eelistavad pikaajalistes suhetes partnerite puhul omadusi nagu tundlikkus, soojus, tähelepanelikkus. Need omadused äratuntavad ka turvalise kiindumussuhte/mustri kontekstis.
selle juurde sobivad püksid. Ametlikud vastuvõtud Kutsed Kutsudes koju külalisi, korraldades ametlikke või mitteametlikke vastuvõtte, pidulikke lõuna- või õhtusööke, balli või tantsupidu, soovivad korraldajad alati, et pidulik sündmus õnnestuks. 16 Piduliku sündmuse õnnestumiseks peaks olema täidetud kolm tingimust: kutsutavate õige valik hoolitsus seltskondliku meelelahutuse eest roogade-jookide õige valik. Arvestada tuleb ka ruumi suurust ja mis see kõik maksma läheb. Ametlike ja ärilõunate külalistele teatatakse koosviibimisest tavaliselt telefoni teel. Konverentsi või mõne muu pikema ürituse puhul lisatakse vastuvõtuprogrammile kutse lõunale, kuhu märgitakse restorani nimi ja asukoht. Ametlikele vastuvõttudele, mis toimuvad enne kella 17, kutsutakse külalised enamasti ilma abikaasadeta.
põgenemiskatse järel hakkas toetama vabariiklasi; tutvumine noore Saint-Justiga sai tema elu pöördepunktiks; ta loobus kõigist endistest sõpradest ning tema kõned muutusid aina autoritaarseimaks; muutis Rahvapäästekomitee ehtsaks diktaatorlikus võimuorganiks; erilist künismi näitas üles Camille Desmoulins'i ja Dantoni saatmisega tapalavale; tema hüüdnimi "Incorruptible" (korrumpeerumatu, äraostmatu) vastas üldjoontes tegelikkusele, kuid tema pedantne hoolitsus oma välimuse eest ja liigne seotus Saint-Justiga tegid ta arukate inimeste silmis tihti naeruväärseks; idee kehtestada uus religioon Ülima Olendi kultus sai talle hukutavaks; ka nende jakobiinide silmis, kes teda äsja veel jumaldasid tundus 20. preriaalil aastal II (8. juunil 1794) aset leidnud Ülima Olendi püha ülepakutuna, sest jättis mulje, et Ülim Olend pole keegi muu kui Äraostmatu ise; Giljotineeriti 9. termidoori riigipöördele järgnenud päeval 21
sotsiaalkindlustusmakse; 2) vabatahtlik siis, kui isik ise valib, kas ta soovib end kindlustada või mitte. Sotsiaalkindlustust võivad teostada: 1) riik, 2) tööandja, mille korral tööandja sihtotstarbeliselt akumuleerib vajalikke ressursse, 3) mitmesugused kutseorganisatsioonid, nt loomingulised liidud, ametiühingud jne. 1.3. Eluriskide kaitse sotsiaalkindlustuse ja tavalise kindlustuse kaudu. Nii erakindlustuses kui sotsiaalkindlustuses eksisteerib hoolitsus üksikisiku tuleviku eest. Lisaks isiku enda hoolitsusele on samuti võimalik hoolitsus kolmanda isiku kasuks. Hüvitist on mõlema kindlustuse korral õigus nõuda siis, kui saabub ettenähtud kindlustusjuhtum. Erakindlustuses kehtib ainult erandjuhul kindlustuskohustus, nt liikluskindlustus. Sotsiaalkindlustuses on kindlustuskohustus domineeriv. Kindlustusvahekord erakindlustuses on kahepoolne, mida reguleeritakse lepinguga. Sotsiaalkindlustuses tekib
riietatud, kasimatute, näotumate, vähem kombekate laste andeid ning ülehindama nägusaid, hästi riietatud, heade kommetega lapsi. Üheks ohuteguriks peetakse ka seda, et vanemad on sageli tööga niivõrd üle koormatud, et neil ei jää laste jaoks aega ega jõudu, mistõttu nad ei õpi oma last lähemalt tundma ega märka tema andeid. Mõnikord pole selleks tahtmistki, mistõttu avastamata andeid leidub ka rikastes peredes, kus suhtlemine lastega on vähene ning hoolitsus lapse eest piirdub talle kallite mänguasjade ostmisega ja tema televiisori või arvutimängude juurde lükkamisega (Unt 2005: 48). 1.2 1 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid Üks levinumaid on kõigi meetodite liigitamine kolme põhi- ja ühte lisarühma. Põhirühmad on : hinnangud, testid ja ankeedid, õpilaste tööde ja tegevuste analüüs. Lisarühma kuuluvad õpiedukuse analüüs ja mitmesuguste õppetööks vajalike oskuste kindlaksmääramine (Unt 2005: 52).
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab...
külmema kliimaga aladel (Hofstede 1991: 79-107; vt ka Pajupuu 2000). Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides (Hofstede 1991:81-82) . Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa. Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66).
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
klientidega Suhtumine sisestesse klientidesse paistab välja välistele klientidele • Kliendiolukordade haldamine • Partnerlusmõtteviis. organisatsiooniga • Tugevdades organisatsiooni • Toetades kõrgemat juhti • Tegutsedes organisatsiooni põhiväärtusi arvestades. avara minapildiga • Iseseisvuse ilmutamine • Enda arendamine juhina • Ülesehitava kriitika heakskiitmine. inimeste arvestamisega • Positiivne hoolitsus ja tähelepanelik hoiak • Arengut tugevdav tagasiside andmine • Innovatiivsus ja julgustamine uute ideede esile toomiseks. vahetegemisvõimeline • Võime eraldada olulist ebaolulisest • Tulemuste saamine õigeks ajaks. 1.1.4 Töö organiseerimine ja töönõuete arvestamine Organisatsioonide õnnestumise eelduseks on paindlikkus ja muutustele kiire reageerimine. Tööde järjepidev organiseerimine. personali valik, organisatsiooni
Riigiõpetuse ja riigiõiguse valdkonnas: Lorez von Stein (1815-1890). o Eristab rangelt riiki ja ühiskonda- kaks inimühendusele omast vormi, mis on alalises võitluses. o Riigiidee ja ühiskonna elav vastuolu on edasiviiv element (ajaloolises mõttes). o Riik on selle liikmete organisatsiooniline ühtsus, mis on ,,isikute elu iseseisev vorm" ja iseseisev tahe ja mis täidab tahte kujunemise ja tegevuse kaudu oma otstarvet o Riigi printsiip on hoolitsus kõigi eest, ühiskonna printsiibiks on erahuvide jälgimine. Georg Jellinek (1851-1911) o Liigitab üldise riigiõpetuse: 1)riigi sotsiaalõpetus- vaatleb riiki kui ,,ühiskondlikku moodustist", eelneb riigiõigusõpetusele, eesmärgiks on kirjeldamise, analüüsimise ja võrdlemise kaudu välja töötada empiirilised tüübid; 2)riigiõiguse õpetus- normiõpetus, mis on kindlalt lahutatud sõnadest riigi kui sotsiaalse nähtuse olemise kohta.
20 4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise,loomingu järele. 5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow' poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt hoolitsus, raha olemasolu) , kolmanda astme moodustavad kuuluvustunde ja armastuse vajadused (omaksvõtt, emtosionaalne side). Neljandaks hierarhia astmeks on respekti ja tunnustamisega seotud vajadused ning viienda astme moodustavad eneseaktualisatsiooni (nt realiseerida oma arengupotentsiaal) vajadused. Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud.
Põetus, nii hingeline kui ka kehaline Hea põetaja (ingl. k. "care giver") vajab mitmekülgset nägemust inimesest. Psüühiline ja sotsiaalne dimensiooni kõrval on vaja näha ka inimese vaimset olemust. Põhiosa meid mõjutavaist faktoreist kulgeb viimase kaudu. Neid teid võib nimetada kasvõi suheteks, niisiis sõltuvaiks inimestest, kes nende kaudu oma tundeid jms. vahendavad. Ei ole ükskõik, kuidas me sellesse suhtume. Hingeline hoolitsus tähendab suhtlemist patsiendiga. See nõuab alati aega ja empaatiat (inimarmastust). Robert Twyoross, Oxfordi põetushaigla arst, on andnud meie mälu toeks järgmised punktid, mis kuuluvad hingelise hoolitsuse juurde: kuulamine, selgitamine, eesmärkide seadmine ja kannatamine. Patsiendi soovide ärakuulamiseks on vaja võtta piisavalt aega. Tuleb olla patsiendi lähedal, hoida käest kinni, vaadata silma ja rääkida tema tunnetest ning lootustest
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
Vastake: "see ei ole tõsi. Tegelikult on situatsioon järgmine..." Kui intervjueerija esitab mingid arvandmed ja väidab, et need on kontrollitud, ärge kommenteerige neid omaltpoolt enne kui olete need ise üle kontrollinud, vastake hiljem. · Jäta endast professionaalne ja asjalik mulje. · Edaspidise abi ja koostöö lubamine. · Sõnad, mida on kasulik vältida: surm, vallandamine, õnnetusjuhtumid, katastroof, hooletus. Rõhuta sõnu: ohutus, hoolitsus, muretsemine, pikaajalised head suhted, rahulolu · Kasuta aega enese kasuks - 10 sekundi reegel enne kui vastate, võtke endale 10 sekundit, et vastust formuleerida. See aitab nt. vältida negatiivse varjundiga sõnade kasutamist. Lisaks - võite paluda hilisemat kohtumist iga aeg ei pruugi teile sobida. Mittesõnalised vahendid - zestid, mida kasutate on intervjuu andmisel ääretult olulised. Ära trummelda sõrmedega laual (närvilisuse märk); ära nihele toolil. Kontrolli
põgenemiskatse järel hakkas toetama vabariiklasi; tutvumine noore Saint-Justiga sai tema elu pöördepunktiks; ta loobus kõigist endistest sõpradest ning tema kõned muutusid aina autoritaarseimaks; muutis Rahvapäästekomitee ehtsaks diktaatorlikus võimuorganiks; erilist künismi näitas üles Camille Desmoulins’i ja Dantoni saatmisega tapalavale; tema hüüdnimi “Incorruptible” (korrumpeerumatu, äraostmatu) vastas üldjoontes tegelikkusele, kuid tema pedantne hoolitsus oma välimuse eest ja liigne seotus Saint-Justiga tegid ta arukate inimeste silmis tihti naeruväärseks; idee kehtestada uus religioon – Ülima Olendi kultus sai talle hukutavaks; ka nende jakobiinide silmis, kes teda äsja veel jumaldasid tundus 20. preriaalil aastal II (8. juunil 1794) aset leidnud Ülima Olendi püha ülepakutuna, sest jättis mulje, et Ülim Olend pole keegi muu kui Äraostmatu ise; Giljotineeriti 9. termidoori riigipöördele järgnenud päeval 21
viimasedki, õigemini nende väljendumine ja rahuldamise vormid, on inimese puhul sotsiaalselt vahendatud ja kujundatud. Vajaduse rahuldamise viisid objektid, koht, kontekst, võtted on sotsiaalselt sätestatud. Laialtkasutatavaks (nt reklaami- ja tarbijapsühholoogias) on osutunud Abraham Maslow´ poolt pakutud hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt hoolitsus, raha olemasolu), kolmanda astme moodustavad kuuluvustunde ja armastuse vajadused (omaksvõtt, emotsionaalne side), neljas on respekt ja tunnustamisega seotud vajadused, viienda astme moodustavad eneseaktualisatsiooni (nt realiseerida oma arengupotentsiaal) vajadused. Iga kõrgema taseme vajaduse rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on osaliseltki rahuldatud. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele vaid (1) sama taseme vajaduste uuele,
TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud ...
Seega on pigem kriitiline meile pärandatud moraali suhtes. Moraal pretendeerib universaalsusele, lojaalsuse tingimuseks on iga inimese vabadus ise eesmärke seada. Seega on iga eraldivõetud inimese elu, huvid ja vajadused võrdselt väärtuslikud. Sellisel inimesepildil on kindlalt üks positiivne külg – alati peab olema aus tasakaalustatus, ei tohiks olla võimalik, et ainult mehhaaniline enamus oma ülekaalu realiseerib. Universaalse kommunitarismi jaoks nii lähihorisont (nt hoolitsus oma lähedaste eest) kui kaughorisont (nt Euroopa solidaarsus) pigem aimatavad. Kirjeldatud horisondid võivad formeeruda ümber hoopis etnotsentrismiks, sallimatuseks mitteomade suhtes. Esitatud universaalse kommunitarismi seisukohad räägivad lausa ühise maailmariigi kasuks ning on vastukaaluks konservatiivsele kommunitarismile, mis, panustades lähihorisondile, eirab tõsiasja, et riik ja tema loodud kord on midagi suuremat kui perekond ja klann
oma artiklis muu hulgas sellele, et elu jooksul kasvab pärilikkuse mõju vaimsetele võimetele, ulatudes umbes 40 protsendist noorukieas kuni 80 protsendini elu teises pooles. Veel leidis Tork oma tulemuste alusel sõltu- vuse sünnijärjekorra ja vaimsete võimete vahel: esimesena ja teisena sün- dinud laste IQ on kõrgem kui hilisema sünnijärjekorraga lastel ja laste IQ sõltub vanemate haridustasemest rohkem kui näiteks nende varandusli- kust seisust. Nii pärilikkus kui ka hoolitsus ja eeskätt aktiivne tegelemine (inglise Pärilikkus, hoolitsus keeles kena sõnamäng “nurture & nature”) mõjutavad laste intellektuaal- ja aktiivne tegelemine mõjutavad laste intel- set arengut. Aktiivse suhtlemise mõju laste IQ arengule juba väga varases lektuaalset arengut.
· Aristoteles pidas tähtsaimaks just seda, mis iseloomustas inimest kui sellist. Voorused omased eelkõige kõrgklassile. · Keskajal vooruseks hoopis alandlikkus "Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki." Vooruste kataloog · Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega. · Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. o Voorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. o Pahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. · Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid. Moraalsed ja mittemoraalsed voorused Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne.
Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, lk 67. 46 Laos S. (2000). Vägistamise viktimoloogia ja selle käsitlus kriminaalõiguses. Juridica II 2000: Iuridicum, lk 106- 112. 21 Piisab Eesti seadusandlike aktide analüüsist, kus on millalgi reglementeeritud abielu ja perekonnaga seotud küsimusi, et veenduda selles, et nende seaduste objektiks on nii hoolitsus tulevaste põlvede tervise eest ja nende kaitse järglastele kahjulike lähisugulus-seksuaalkontaktide eest, kui ka ühiskonnaliikmete seksuaalse enesemääratluse põhimõtete kaitse, samuti nende tulevase elu legitiimsuse tagamine nii perekonna,- üldtsiviil- ja muus plaanis. Kehtiva Perekonnaseaduse § 4 sätestab ühe peamise abielu sõlmimist takistava tõkkena, et ei ole lubatud abielu sõlmimine otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede,
Kôige iseloomulimumad sellised mudelid on näiteks fairplay, partnerlus, materiaalsete väärtuste puudumine tulemuste seisukohalt, vôrdsus ja avatud endings. Neid mudeleid vôib samuti vaadelda kui tüüpilisi motiive, mis determineerivad indiviidi käitumist spordis. Spordi moraalsed maksiimid ei lange kokku teiste üldiselt aktsepteeritud maksiimidega. Eriti tüüpiline on spordile , et tolerantsus, teistega arvestamine ja hoolitsus, mis on laialt aktsepteeritud printsiibid igapäevases elus, on sageli sobimatud vôistlusspordile. Spordis kehtivad hoopis sellised reeglid nagu konkurents, vôit ja domineerimine. Kôige tugevam spordi sisemise struktuuri tunnus aga on tema reeglid. Need on piirangud, millega sportlased kohandavad ennast vabatahtlikult, mis on kindlaks määratud spordi poolt ja mis on pideva muutuse objektid. Spordi
liigutuste sooritamine efektiivsem. Seetõttu saavutavad sagedamini ja konstantsemalt oma kavatsetud eesm ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD KKSP.03.047 Anni Raudsepp MSc Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest kuni surmani. Areng on protsess, mis toimub pikema aja jooksul, seda mõjutavad mitmed tegurid, k.a. toitumine, vanemlik hoolitsus, koolis käitumine ja bioloogiline kasvamine. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Vanematelt saadud pärilike tegurite kogumit nim genotüübiks. Inimese fenotüüp põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Inimese käitumist mõjut nii geneetilised tegurid kui ka keskkond
väärkohtlemise liikideks, kusjuures aktiivsete alla kuuluvad füüsiline, füüsiline-, psühholoogiline- ja seksuaalne väärkohtlemine psühholoogiline ja seksuaalne ning lähtudes kahju (agressiooniga kaasnev viha on suunatud ohvrile) ja passiivsete alla suurusest kuuluvad hooletussejätmise liigid (puudub hoolitsus ohvri eest ja lapsele: vähetõsine kuni eluohtlik. hoidutakse viha tekitavast interaktsioonist ohvriga). 2. Lähtudes ahistaja tegevuse aktiivsusest võib Käsitlust, miks lapse väärkohtlemine on jagatud eristada aktiivseteks ja passiivseteks liikideks, on kergem mõista, kui aktiivseid lapse väärkohtlemise liike ning passiivseid
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They ...
maailma ja kohalikud väärtused ning elustiil) · Jätkusuutlikkus (roheline elulaad, roheline puhkus ja lähipuhkused, roheline energia) · Digitaalne elustiil Internetikogukonnad, individuaalsed paketid ja hinnad, Internet kui reisikorraldaja (=uued ootused sihtkohas!) 38 · Vananev ühiskond (silver traveller, `parem' vananemine spa, kepikõnd jms, aga meeldiv hoolitsus, tähelepanelikkus erinõuete osas jne) · Uus globaalne keskklass ostujõu nihkumine nn BRIC riikidesse. Aga mida arvata tänases olukorras??? (= multikultuursed huvid? Kellele oma toode teenus suunata?) 59. Turismi mõju ühiskonnale · Integratsioon rahvusvaheline · Tööhõive turismis ja seotud harudes · Ühiskonna moderniserimine · Mõju kohalikele kultuuridele · Mõju keskkonna säästmisele
3. Kriitika objekt kas küsib sinult kommentaare või ignoreerib täielikult kriitikat. 4. Teata ette. Ütle, et sa soovid midagi kommenteerida. 5. Kritiseeri vahetult pärast üritust/juhtunut. 6. Ära kritiseeri selleks, et inimest kõrvaldada või halvustada. IGA RÜHMA KAKS PROBLEEMI NING LIIKMEFUNKTSIOONID Iga grupi puhul tuleb alati arvestada, et inimesi on kaht tüüpi ning nende erinevad vajadused on võrdselt tähtsad. 148 TÖÖ on rühmale antud ülesanne, millest HOOLITSUS oma rühma liikmete hea- tuleb koos jagu saada. olu eest, olla kindel, et kõik grupis tun- neksid ennast olulisena, et kõikide ideid kuuldaks ning et igaühele oleks grupis tehtud otsus meeltmööda ning vastu- võetav. Et rühm funktsioneeriks laitmatult, on oluline, et TÖÖ ja HOOLITSUSE vahel säiliks tasakaal.
See autor peab hüsteeriliste grupile lähedalseisvaiks,,patoloogilisi valetajaid". Niinimetatud puhtaist hüsteerikuist eristab neid ühest küljest eriliselt rikas fantaasia ja märgatavad moraalsed defektid.Sellised on paljud aferistid, petised ja sulid, kes kasutavad oma ,,talenti"teiste arvelt kasu saamiseks. Nende oskus veenvalt valetada ja võime säilitada ka lootusetutes olukordades enesekindlus tagab neile sedalaadi ettevõtmistes tihti edu.Hüsteroidseid iseloomujooni tekitab liigne hoolitsus, ülemäärane hellitamine ja lapse iga kapriisi rahuldamine. Niisugused noorukid on sagedasti võrsunud perekondadest, kes eesmärkide saavutamisel on orienteeritud avantürismile (nn ,,kaval perekond").Hüsteroididega suhtlemisel tuleks lähtuda eelkõige nende egotsentrismist ja pretensioonikusest. Ratsionaalse argumenteerimisega on neid raske mõjutada, kuna nad peavad ennast sageli kas ,,ohvriks" või ,,kangelaseks".Teades nende iseloomulikku argust, tuleb veenvalt näidata, et
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
Kuid selle kõrval (ja siin oli Darwin väga läbinägelik) eksisteerib veel valik, mida D. hakkas nimetama "sooliseks valikuks" - sellele on pühendatud näiteks suurem osa tema "The Decent of Man" sisust. Nüüdseks on teemat uuritud suure põhjelikkusega ja õigem oleks seda kutsuda "valik reproduktiivse edukuse nimel". See sisaldab terve hulga eri tähendusega mehhanisme ja fenomene, sh. vanem-järeltulija konflikt, pesakonnarivaliteet, ebavõrdne vanemlik hoolitsus jm jne., k.a. probleeme, mis on ühtlasi / pigem sotsiobioloogilised. Vahe eelmises lõigus käsitletuga on selles, et tegemist on mitte elimineerimisega vaid tõelise selektsiooniga. Ja veel - rääkides terminoloogiast ei tohi korraksiki unustada, et LV nii, nagu teda nüüdisajal mõistetakse, on kaheastmeline: a) suure hulga variatsioonide produtseerimine; b) selektsioon nii või teistsuguse mehhanismi abil. Vastuolu ajalugu Alul nii D
piirkonnast teistesse linnaosadesse või lähivaldadesse (Kask et al 2010: 168169). II Maailmasõda katkestas uuesti kuurordi tegevuse 1940. aastal. 1940.1941. aastal oli Nõukogude okupatsioon, 1941.1944. aastal Saksa okupatsioon (Kask et al 2010: 167). Seejärel hakkas ravipoolega tegelema Nõukogude riik: Pärnusse pääses ravile 1525- päevaste tuusikutega konveiersüsteemil. Siinne läänelik maailmaklassi hoolitsus põhjustas küll palju vargusi, ent see-eest olid turistid väga rahul ja külastatavus kasvas hoogsalt. (Kask 2009a: 3945) Suurimat mõju kommunistliku kuurordi süsteemile avaldas leninlik tööstusorganisatsioonide kontseptsioon ehk funktsionaalne spetsiali- seerumine ja ajakasutus koos tegevusstandarditega, mis said sel ajal omamoodi ,,normideks" (Goldberg 1992: 329331). 31 1960
lähistel) ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides. Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa. Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on Austria (79), järgneb Itaalia (70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66)
lubada lähedasi puudusesse jätmata. Ja seda kaaludes tuleb veenduda, et lähedaste eest oleks esmane hool kantud. Kui inimene on kogu elu sõprade palvetele vastu tulnud, on tal väga raske õppida ,,Ei" ütlema. Aga kui ta ei taha, et teda pidevalt õigustamatult ära kasutatakse, tuleb see raske samm astuda. Kui ta seda ei tee, imevad psühhovampiirid teda iga päev, kuni ta eraelule on kriips peale tõmmatud ning ta hoolitsus nende eest välistab igasugused edaspidised ambitsioonid. Psühhovampiir valib alati ohvriks sellise inimese, kel pole suhtlemisraskusi ja kes on eluga rahul ta on õnnelikus abielus, tasuva töökohaga ning suhtub ennast ümbritsevasse maailma hästi. Fakt, et psühhovampiir valib ohvriks õnneliku inimese, näitab, et tal endal on puudu kõigest, mida ta ohvril on. Ta teeks hea meelega kõik endast sõltuva, et oma ohvri ja tema lähedaste ellu muret ja ebakindlust külvata.
Algul tegid uurijad selge vahe taime- ja loomaökoloogia vahele, kuid kui arenesid kontseptsioonid kooslustest (F. Clements, V. Shelford), toiduahelatest ja aineringetest (R. Lindeman, G. Hutchinson) jne., siis tekkis teoreetiline alus üldiseks ökoloogiaks. Ökoloogia ja keskkonnakaitse areng tänapäeval Inimkond hakkas ökoloogiliste probleemide tõsidust tajuma 1960-ndatel aastatel. 196870 tekkis liikumine, mida võiks nimetada "üldine hoolitsus ümbritseva keskkonna eest". Kõigil oleks nagu tekkinud üldine huvi ökoloogiliste probleemide vastu. Ühiskondlik huvi suunas ka akadeemilise ökoloogia arengut (huvi=raha). Seni vaadeldi ökoloogiat lihtsalt bioloogia ühe osana ja ökoloogiat õpetati peamiselt bioloogidele. Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodusteaduste ja ühiskonnateaduste vahel. 60-ndatel ennustati, et inimühiskond puutub tõsisemate ümbritsevat keskkonda puudutavate
Koos tööjaotusega tekkis võimu, prestiizi ja omandi jaotus, kus mõned mehed said tähtsamaks kui teised ja kõik mehed tähtsamaks kui naised (jahipidamine, karjakasvatus). Sooline eristumine suureneb perekonna vara kasvuga ja pärandi edastamisega isalt pojale. Funktsionalistlik perspektiiv: sugudevaheline ebavõrdsus viitab ühiskonnas grupi ellujäämiseks vajalike ülesannete jagunemisele tugevus meestele, hoolitsus naistele kusjuures tugevusele omistatakse avalikkuse silmis kõrgem väärtus nii majanduslikult kui poliitiliselt. Sellist tööjaotust nähakse funktsionaalsena nii indiviidile kui grupile. 152 Konfliktiteooria seisukohalt on ühiskondlik tööjaotus sotsiaalselt konstrueeritud ja mitte loodusest tulenev. Seksuaalsel diferentseerimisel on sama alge, mis kõigil teistelgi
232.Sõprus on armastus ilma tiibadeta 233.Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust 234.Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult 235.Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust 236.Kõige lihtsam ja ühtlasi ka kõige kindlam viis inimese petmiseks on teeselda sõprust 237.Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 238.See, mida inimesed tavaliselt sõpruseks nimetavad, pole muud kui seltskondlik suhtlemine, vastastikune huvide eest hoolitsus, teenete vahetus- ühe sõnaga suhtlemine, millest enesearmastus loodab alati kasu saada 239.Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem 240.Mingisugune sõprus pole võimalik ilma vastastikuse lugupidamiseta 241.Inimesed, kelle kõrval võime vaikselt käia, ilma et tekiks piinlik tundmus, need on meie sõbrad. 242.Meie vaenlased pole need, kellelt meie ei või midagi õppida, vaid need, kellelt meie ei taha midagi õppida. 243
Moraal pretendeerib universaalsusele, lojaalsuse tingimuseks on iga inimese vabadus ise eesmärke seada. Seega on iga eraldivõetud inimese elu, huvid ja vajadused võrdselt väärtuslikud. Sellisel inimesepildil on kindlalt üks positiivne külg – alati peab olema aus tasakaalustatus, ei tohiks olla võimalik, et ainult mehhaaniline enamus oma ülekaalu realiseerib. Universaalse kommunitarismi jaoks nii lähihorisont (nt hoolitsus oma lähedaste eest) kui kaughorisont (nt Euroopa solidaarsus) pigem aimatavad. Kirjeldatud horisondid võivad formeeruda ümber hoopis etnotsentrismiks, sallimatuseks mitteomade suhtes. Esitatud universaalse kommunitarismi seisukohad räägivad lausa ühise maailmariigi kasuks ning on vastukaaluks konservatiivsele kommunitarismile, mis, panustades lähihorisondile, eirab tõsiasja, et riik ja tema loodud kord on midagi suuremat kui perekond ja klann
kompenseerimine üleolek alaväärsuskompleks sünnijärjekord Erik Erikson Arengu psühhosotsiaalne käsitlus Erich Fromm Karen Horney Isiksuse käsitlus Carl Gustav Jungi (1875 1961) poolt Jungi teooria aluseks on psühholoogiliste vastandite teooria. Jung näeb kõiges vastandeid: ka kõige suuremas raevus kellegi vastu toimivad mingil määral sellele vastupidine hoolitsus teiste eest ja vanemliku ning religioosse kasvatuse mõju. Kultuurilisel tasandil on Jungi järgi vastandid spirituaalsus ja seksuaalsus, kuid need on "seotud vastandid." Vastandite puhul pole tegemist mitte kolme võimalusega kahe äärmuse ja nendevahelise lahendusega, vaid lõpmata avara võimaluste spektriga. Jungi analüütiline psühholoogia on kahe vastandi süntees: ühel pool on spirituaalne (vaimne) eneseteadmine ja teisel teaduslik teadmine psüühika toimimisest
Järgmised tunnused määravad kiirabi kvaliteedi. 1) Kiirabi patsiendini jõudmise tagamine Kiirabi koostööpartnerite hulka peavad kuuluma kohalikud siseriiklikku turvalisust tagavad ettevõtted (päästeteenistus, politsei, turvaettevõtted jt.). 2) Kättesaadavus Kiirabi peab olema kättesaadav kõigi olemasolevate sidevahendite (telefon, e-post, telefaks jt) kaudu. Ühtne hädaabinumber peab võimaldama abiotsijale kontakti lähima kiirabiressursiga. 3) Hoolitsus Patsiendi abistamine ja hoolitsus tema eest peab olema inimlikult osavõtlik ja kaastundlik. Vajadused võidakse välja selgitada näiteks patsientide rahuloluküsitluse teel. 4) Professionaalsus Patsient peab saama oma tegelikule olukorrale sobivat abi. Seejuures peavad ühest küljest olemas olema teaduslikult põhjendatud ja üldiselt tunnustatud ühised tegevusjuhised, teiselt poolt peab aga olema kättesaadav vastava haridusega isik, kes suudaks neid ravi- ja tegevusnorme kohaldada
ootused. Sügiseselt värvunud lehed ümberkaudsetest metsadest ei suutnud muljet kontsentratsiooni- laagrist parandada: umbes kaks meetrit kõrge kahekordne tara okastraadist, vahitornid, ilma akendeta või katkiste klaasidega lagunenud puubarakid, relvastatud valvurid. […] Laak ja Gerrets rahustasid ärritunud inimesi, öeldes, et sel ajal, kui teie noored inimesed siin töötate, on teised Tartu lähedal nn „talvelaagris, kus on kergem töö, soe ja hea hoolitsus. Kohe hoiatasid Laak ja Gerrets, et kui keegi põgenema peaks, lastakse tema sugulased „talvelaagris“ maha. […] Siis järgnes uus alandamine. Jägala laagri kinnipeetavad allutati üksikasjalikule kehalisele läbivaatusele ja pidid kõik väärtasjad, kellad, käevõrud ja abielusõrmused ära andma. „Oli õhtu. Äkitselt tuli üks eestlane ja käskis meid vigases saksa keeles oma asjad võtta ning naabruses asuvasse barakki minna
põhimõttelisi otsuseid ei või sel moel delegeerida. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste pädevus Kommuuni funktsioonid: sotsiaalhoolekanne; elamuehitus; maa; tervishoid; keskkond; (üldine) tervisekaitse; pääste- ja tuletõrjeteenistused; puhkus; sport; noored jne Lääninõukogude funktsioonid: meditsiiniline hooldus ja tervishoid; (väikesed) erahaiglad, psühhiaatriahaiglad; individuaalne tervishoid; ühiskondlik hambaravi; hoolitsus vaimselt alaarenenute eest (erikoolid); sotsiaalhoolekanne (perenõustamine, lastekodud); osavõtt regionaalplaneerimisest koos läänivalitsusega; kutsealane taastusravi (koos riigiga); kohalikud ja piirkondlikud kommunikatsioonid (koos riigiga); kaubandus ja tööstus. Valimised - Parlamendi-, lääninõukogude ja kommuuninõukogude valimised toimuvad iga 3 aasta järel üheaegselt.
seda teeb ka tema lähem ümbrus. Aktsentueeritud iseloomu- ja psühhopaatilistel isiksusetüüpidel on palju ühist. Need iseloomutüübid on järgmised: · Hüsteroidne -Minakesksus, tähelepanuvajadus, teatraalsus. Välditakse tõsiseid õigusrikkumisi. Ajend on soov mitte töötada / õppida. Sagedamini varastavad, petavad. Tihti matkivad enesetappe. Nad on grupiliidrid. Sugukihk pole intensiivne. Nad valetavad tihti. Nad suudavad säilitada enesekindlust. Jooni tekitavad liigne hoolitsus ja hellitamine. Suhtlemisel tuleb lähtuda minakesksusest ja nõudlikkusest. Tuleb näidata, et neid on läbi nähtud. Neil tuleb õppida eristama vajalikku meeldivast. Ei tohi unustada nende tundlikkust üksinduse ja tähelepandamatuse suhtes. Noorukite hulgas esineb 2-3%-l. · Psühhoasteeniline - Nad on otsustusvõimetud, kalduvad eneseanalüüsile ja viljatutele targutustele. Mõnikord ilmnevad juba lapsepõlves argus, kohmakus, pimedusehirm jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
