Biloogiline vanemlus:ühise lapse ilmaletoomine, vanemate otsene järglane. Juriidiline vanemlus: kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad- see on juriidiline vanemlus. See võib tuleneda ka lapse lapsendamisest, sest on juriidiliseslt kirja pandud laste vanemad. Kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus: on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. On bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühsikonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus: lapse vanem on inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. See jaotub neljaks osaks: argivanemlus (kooselu, ühine argielu), emotsionaalne vanemlus (armastus, kiindumus, tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu,
olemas tagasihoidlik, kuid veenev tõendusmaterjali kogum, et lastevanematele antud (või nende poolt küsitud) info võib oluliselt muuta nende käitumist laste suhtes. Eriti märkimisväärne on selles suhtes Wolfensteini (1953) uurimus, kus ta analüüsib Lastebüroo bülletääni Infant Care (Väikelapse hooldus) järjestikuste väljaannete sisu ning ühendab seejärel vaadeldud muutunud nõuandemudelid vastavate järgnevate muutustega laste eest hoolitsemise modaalmudelites. Tõlke lõpp lk 12 Esiteks näitavad nad, et täiskasvanute sotsiaal-majanduslik asend, nagu see kajastub nende tööhõivestaatuses, mõjutab nende hilisemat intellektuaalset arengut ja lastekasvatuse väärtusi. Seejärel näitavad nad, kuidas need väärtused antakse ühelt põlvkonnalt teisele edasi. Osutub, et olulise tähtsusega selgitavaks seoseks on töötingimused ehk täpsemalt see ulatus, mil määral
oma aja kohta väga palju näinud, igas ühiskonnas leidis midagi, mis ei meeldinud; ei olnud rahul meeste ja naise rolliga ühiskonnas nora kokkuvõte näidend lavastati esimest korda kopenhageni teatris 1879 tegevus algab ühes korteris, kus elavad nora, tema mees helmer ja nende teenija. algus algab nora abikaasa juurde tuleb pere arst, kellega meeste asju hakkab seal tulema. linde tuleb ka külla, pidi oma armastuse jätma haige ema ja õdede hoolitsemise pärast, siis abiellus rikka mehega, mees suri ja linde jäääb rahata. torvald on heal kohal, toob raha krookstat vastuoluline tegelane, kes läheb torvaldi juurde ja räägib temaga, on veidi tusane, sest teda tahetakse vallandada ja tema asemele tahakse võtta pr. lindet puänt torvald oli haige, nora võttis laenu, et saaks itaaliasse sooja kliimasse minna, nora ei saanud laenu võtta, sest oli naine,
Eragümnaasium EGIPTUS ajaloo referaat Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemia...
· Saatan pakub naudingut karskuse asemel. 20 · Saatan pakub elulist olelust vaimse unistamise asemel. · Saatan pakub rüvetamata elutarkust silmakirjaliku enesepettuse asemel. · Saatan pakub teeneid neile, kes seda väärivad, selle asemel et raisata armastust tänamatutele. · Saatan pakub kättemaksu teise põse ettepööramise asemel. · Saatan pakub vastutust vastutavatele vaimsete vereimejate eest hoolitsemise asemel. · Saatan pakub inimest ühe loomana, vahest isegi paremana, kuid sageli siiski tunduvalt halvemana kui need neljakäpakil jalutajad. Olendina, kes oma jumaliku hinge ja intellektuaalse arengu tõttu on muutunud kõige pahelisemaks ja õelamaks elajaks maailmas. · Saatan pakub kõiki surmapatte, kuna nad kõik on juhitud füüsilisest, vaimsest või emotsionaalsest heaolust.
muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. et tekiksid vaimsed arenguhäired jne Sotsialiseerumisprotsessi funktsioonid: - Ühiskonna säilimine ja taastootmine - Isiksuse kujunemine ja kujundamine Evolutsioon: - Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel - Sõltuvus: füüsiline sõltuvus teistest, aju ja närvisüsteemi paralleelne areng toitmise ja hoolitsemise ajal. Eluperioodide erinevatel etappidelt muutuvad inimesed, kellest sõltutakse - Emotsionaalsed vajadused: lisaks füüsilistele vajadustele on igal inimolendil ka 3 peamist emotsionaalset vajadust vajadus kiindumuse, heakskiidu järele, kindlustunne selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Imikueas on emotsionaalsete vajaduste kõrval tähtsamad kas samavõrd või enamgi füüsilised vajadus, oluline roll füüsilisel sõltuvusel, hiljem
elektroonilised kraadiklaasid ning patareid. Sagedased ,,võõrkehad" ravimite seas on ka ziletiterad, juukseklambrid ja nõelad, kanüülid, küüneviilid, käibelt kaotatud peenraha, nööbid, vanad pastapliiatsid, insuliinisüstlad, veresuhkru mõõtmise aparaadid, taskuarvutid, käekellad, prillid jne. Kui osalt võib mõista teatud ,,võõrkehade" ravimite sekka sattumise loogikat, sest tegu on sageli küll mitte ravimitega ent siiski enese eest hoolitsemise vahenditega. Samas pole tavakodanikul enamasti jäätmete sorteerimise meetoditest erilist ettekujutust ja seega ei teadvusta nad endile oma teguviiside tagamaid, mis võivad olla ohuks jäätmete sorteerijatele. 16 Jäätmejaamas on hävitamisele suunatud ravimid kogutud 200 liitrisesse metallist vaati ning kõik erinevad ravimid on läbisegi (vt Joonis 2.7, Joonis 2.8 ja Joonis 2.9). Sageli
täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, poliitiliste vaadete või erakonda kuulumise, usuliste või muude veendumuste tõttu. Ebavõrdse kohtlemise keelust seadusega lubatud erandid Käesoleva seaduse tähenduses ei loeta ebavõrdseks kohtlemiseks: 1) eeliste andmist raseduse, sünnituse ja alaealiste või töövõimetute täisealiste laste ning töövõimetute vanemate eest hoolitsemise tõttu; 2) eeliste andmist töötajaid esindavasse ühingusse kuulumise või töötajate huvide esindamise tõttu; 3) eeliste andmist puudega töötajale, sealhulgas puudega töötaja erivajaduste jaoks sobiva töökeskkonna loomist; 4) isiku soo, keeleoskuse, vanuse või puude arvestamist töölevõtmisel, tööülesannete andmisel või ümber- ja täiendõppe võimaldamisel, kui see on oluline ja määrav kutsenõue, mis tuleneb kutsetegevuse laadist või sellega seotud tingimustest;
Televiisori vaatamine ja arvuti/PS2 mängud Vanasti on iseenda meelelahutamine suurest iseenda teha aga tänapäeval kasutatakse selleks tihtipeale arvutid ja televiisorid. Lapsed, kel on komme isetegemise või lugemise asemel end monitori ette sättida, võivad kergesti igavust tundma hakata. Arvutimängudega liialdamine võib tulla nii vanemate soovist oma lapsi lõbustada kui ka vanemate hõivatusest või arusaamast, et töötamine materiaalsete asjade saamiseks on olulisem lapse eest hoolitsemise viis kui temaga ühine ajaveetmine. Telekast ja internetist tulev mõjutav info: · Seksi, vägivalla, ebaviisakate ja manipuleerivate laste ja alatute täiskasvanutega reklaamid · Mängud, mida iseloomustab vägivald ja nii palju draamat, et igapäevaelu tundub selle kõrval igav · Pikad tunnid füüsilist jõudeolekut ja teiste inimeste elu passiivset
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 9. teema: Platoni poliitiline õpetus. Küsimusepüstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja käsitleb küsimust, millised on need printsiibid, millele toetudes saab õigustada ühiskonnaelu ja selle vormi valikut. Poliitilise elu filosoofiline käsitlus püüab vastata mitte üksnes küsimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, vaid eelkõige küsimusele, kuidas on sedalaadi väited õigustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilises õpetuses toetub selleteemaline õigustus kogu tema seniesitatud õpetusele, omades nii ontoloogilisi, epistemoloogilisi kui ka eetilisi eeldusi. Ontoloogiliselt on eeldatud eelkõige muidugi see, et tegelikkus kätkeb endas nähtuste muutumatuid üle-ajaloolisi olemus-struktuure, mis kujutavad endast ühtlasi igas vastavas nähtuste liigis kõige täiuslikumat olemist ning saavad ...
Sajandivahetuse paiku ilmus neli näidendit, mis iseloomustasid ja kommenteerisid Venemaa ühiskonda. Need teosed tõid Tsehhovile jääva kuulsuse. 1896. aastal loodud ,,Merekajakas", 1896. aasta teos ,,Onu Vanja", mis oli 1889. aastal loodud ,,Wood demon'i" tuletis, 1901.aasta ,,Kolm Õde" ning 1904. aastal lõpetatud tema viimane suur näidend ,,Kirsiaed". Tsehhov veetis need loomingulised aastad Moskvas ja Jaltas. Ta jagas aega peamiselt töö ning oma halveneva tervise eest hoolitsemise vahel. Tema naine Olga Knipper on esitanud osa paljudes Tsehhovi suurtöödes. Andekas näitleja ja suursugune kirjanik abiellusid 1901. aastal. Ka ,,Kirsiaia", mis jäigi Tsehhovi viimaseks näidendiks, esietendusel 1904. aasta Jaanuaris kirjaniku 44. sünnipäeval mängis peaosa tema naine. Olga ja Antoni kirjavahetus oli nende ideaalse abielu tähtis osa. Tsehhov vajas kirjutamiseks üksindust ning
Nt sobivad omavahel domineerimis ja allumisvajadusega inimesed. · Sotsiobioloogilise teooria järgi valitakse partner, lähtudes tema võimetest saada järglasi ja neid kasvatada. Selle mudeli järgi valivad mehed naisi viljakuse e fertiilsuse järgi, hinnates naise vanust ja tervist. Naised aga eelistavad mehi, kes suudaksid kanda nende eest hoolt raseduse ja lapse eest hoolitsemise ajal. 1.Mõjutamine. Mõjutamise mudel ja selle kasutamine Mõjutamine on efektiivne veenmise taktikate kasutamine. Mõjutamine võib olla avalik ja positiivne nähtus, mille eesmärgiks on tõele vastav (faktidel põhinev) ja veenev suhtlus kodus, koolis, tööl jne. Inimene areneb, omandab sotsiaalsed normid ja praktilised oskused. Selle kompetentsusega inimesed on osavad inimeste enda poole võitmisel, viimistlevad oma esitlusi, et kuulajates huvi
Ühiskonna säilimine ja taastootmine Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 4 Sotsioloogia alused Liina Käär Isiksuse kujunemine ja kujundamine Evolutsioon: a. Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel b. Sõltuvus: füüsiline sõltuvus teistest, aju ja närvisüsteemi paralleelne areng toitmise ja hoolitsemise ajal. Eluperioodide erinevatel etappidelt muutuvad inimesed, kellest sõltutakse c. Emotsionaalsed vajadused: lisaks füüsilistele vajadustele on igal inimolendil ka 3 peamist emotsionaalset vajadust vajadus kiindumuse, heakskiidu järele, kindlustunne selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Imikueas on emotsionaalsete
74% Ei tohtinud olla sõlmesid, vahel kasutati ühe siirderiituse riideid ka teises siirderiituses, näiteks matmine pulmarõivais. Kindlasti ei maeta surnut paljajalu, surnul peavad kingad jalas olema. Surnule kaasa pandavad asjad Surnule pannakse kaasa igasugu asju kaasa, varem on neid pandud küll rohkem, kuid ka praegu siiski pannakse esemeid kaasa. Need asjad võivad sageli olla väga väikesed asjad, igapäevased tarbeasjad, enda välimuse eest hoolitsemise asjad või raha (teerahaks, teises ilmas läheb vaja). Kaasa võidi panna raha, nõel ja niit, saunaviht, seep, peahari/kamm, taskurätik, viinapudel, piip ja tubakas. Seletusteks võib olla, et surnul on neid asju teises ilmas vaja, kaitse surnu eest, elavate õnne säilitamiseks. Kaitse- ja tõrjeriitused Loorits: võõrad surmajõud on vallutanud keha. Lapsed ja nõrgad ei tohi olla surivoodi jalutsis (surnu pilgu oht), silmade sulgemine, magajate äratamine, peeglite, veenõude
ehitas sellele ühel päeval aia ette, et Andres sellel enam käia ei saaks, Andres aga võttis kirve ja raius aia maha, lõpuks tegi Andres endale oma tee - Krõõt ootas neljandat last, oli väga kurnatud, sauna-Mari käis tal abis, ootas ka ise teist last, Mari sai tütre ning Krõõt lõpuks suure tugeva poja - Krõõt tundis, et hakkab surema, palus isegi Mari, et kui midagi juhtub, võtaks too tema laste eest hoolitsemise üle, ka Andres märkas naise kehva olukorda, hakkas elu üle järgi mõtlema, tundis süümekaid, et oli naist nii palju koormanud, Krõõt tundis, et poja sünnitamine võttis hinge - Krõõt suri, Andrese palvetest ja lubadustest vanajumalale polnud kasu, kõik nutsid peale Andrese, Oru-eit tuli vaatama, mis naabrite juures toimub, kuulis kurvast uudisest, jäi veidikeseks saunanaistele abiks - Andres hakkas naisele kirstu tegema, kuid otsustas siis Meistri-Antsu kutsuda, kes selles
Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. ...
Lapse ja lapsevanemate hirm tuleb minimaliseerida olles nendega aus ja selgitades protseduuride vajalikkust. Uuringud on tõestanud, et mida teadlikumad on lapsevanemad oma lapsega toimuvast seda väiksem on nende hirm ja mure lapse pärast. Käesoleva diplomitöö autorite kogemustele tuginedes on oluline teadlikult lapse ja tema lähedaste hirmu, lahusolekut leevendada. Ühe võimalusena võib lapsevanemaid kaasata ka oma lapse eest hoolitsemise protsessi. Lapse ekstubeerimine ja sellest tulenev õendusabi Kirjanduses räägitakse väga palju laste intubatsioonist, kuidas lapsi intubeerida, kuidas intubeeritud laste eest hoolitseda jne, kuid vähem tähelepanu on pööratud ekstubatsioonile. Ekstubatsioone võib tinglikult jagada iseeneslikuks (halvasti fikseeritud intubatsioonitoru võib imik ise kogemata välja tõmmata või võib see lapse liigutamisel paigast nihkuda jne) ja plaanipäraseks ekstubatsiooniks
Oluline oli kloosterlik eluviis, milles loobuti varast, elati kasinuses, samuti oli oluline püsivus ehk eluaegne suhe kloostriga. Benedictuse reegeleid hakati tõlgendama seinast seina, mõõdukaid jooni tõlgendati kui jõukuse ja varakuse legitimiseerimist. Mungad pidid olema väljaspool kloostrit sõbralikud, mungaideaal pidi lähtuma lahkusest. Juurutati, et kloostrstest pidid saama kohad, kus inimesed saavad ulualust. Kloostris hakati esmakordselt pakkuma haigete eest hoolitsemise praktika. Benedictuse reeglid said tuntuks alles peale tema surma, paavst Gregorius Suure misjonärid hakkasid neid levitama. 9. sajandil lõid frangid neist põhjal isegi riiklikku korda. Benedictuse reeglitest sai norm ja alus õhtumaal, temast sai õhtumaise munkluse isa. 5. Frangi riigi tõus. Kiriku ja riigi suhted. Frangid olid samuti germaani hõim. Nende poolt asutatud riik kujunes keskaja jaoks peamise tähtsusega intstitutsiooniks. 5. kuni 8. sajandini valitses Frangi riiki
tundeeluhäired kiindumishäired jms. Depressioon Põhisümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Lisaks ilmnevad tähelepanu ja keskendumisvõime langus, alanenud enesehinnang, süü- ja väärtusetustunne, pessimism ja lootusetus tuleviku suhtes, enesetapumõtted või- katsed, unehäired ja söögiisu vähenemine. Depressiivne inimene võib jätta unarusse oma kohustused ja enese eest hoolitsemise. Ta võib tõmbuda eemale inimestest, kellega varem pidevalt suhtles, sh oma lähedastest, ning põhjendada seda kõike halva enesetunde ja väsimusega. Depressiooni varajane avastamine on väga oluline, sest mida kauem ta kestab, seda suuremaks läheb enesetapurisk. Ärevushäired Nagu ütleb ka nimetus, iseloomustavad neid häireid eelkõige ärevustunded: pinge, närvilisus ja ebamugav erutus. Foobia
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..............................................................
- Käitumuslik sekkumine - Psühholoogiline sekkumine - Rehabilitatsioon - Töö peredega - Sotsiaalsete oskuste arendamine - Biopsühhosotsiaalne lähenemine Väljakutsed skisofreeniahaigete ravis - Stima vähendamine - Haigusteadlikkuse tõstmine - Komorbiidsed probleemid - Vägivaldus - Kõrge suitsiidirisk - Ravimite kõrvaltoimed Rehabilitatsioon - Patsiendi ühiskonda reintegratsiooni parandamine - Treening – enese eest hoolitsemise, igapäevaelu jne Sümptomitega toimetuleku treening – toimetuleku tõhustamine - Toetatud elamisteenused, elamisvõimalus kogukonnas või hoolekandeasutuses - Toetatud töö, kaitstud töö, osalise koormusega töö - Töö-harjutus, töö-treeing, supervisiooni all töötamine - Koduse keskkonna osas nõustamine/järelvalve. Töö peredega - Psühho-hariduslik tegevus - Paremate toimetulekustrateegiate õpetamine - Tugevate emotsioonidega toimetuleku õpetus
kultuurid kus meeste ja naiste rollid on väga täpselt ära määratud ja teisel pool on need kus põhirõhk on asetatud murele teiste inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid. Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Kuigi mõni võib pidada Aasia päritolu inimesi feminiinsemaks laialt levinud hoolitsemise, soojade suhete ja konsensuse eelistamise tõttu, on küllalt ka neid Aasia kultuure, mis rõhutavad maskuliinseid eesmärke, nagu palk, edukus, materiaalse staatuse sümbolid. Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse skaalal samamoodi käsitleda. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned
mitte mingit visuaalset keha, hiljem haldjad antropomorfiseerusid ning ei olnud enam niivõrd seotud objektiga, mida nad kaitsma pidid. Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada mistahes, ka inimesele silmaga nähtava, kuju. Tavaliselt oli selleks vana hall mees või naine, küllaltki tihti ka noor neiu, harvemini noormees. Kuju olenes haldja liigist. Liigitumine toimub haldjate elupaiga, kaitsmise või hoolitsemise objekti järgi: inimese-, maja-, kiriku, õue-, metsa-, rahaaugu-, maa-, vee-, laeva-, tuule-, mäe-, kivi-, udu-, jne haldjad. 6 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud Nagu juba mainitud, ei nimetatud neid olendeid siiski alati ainult haldjaiks - see nimetus on tulnud hiljem ja sama nimetuse alla on paigutatud lisaks Lõuna-Eesti emadele ja isadele ka
pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga. Samas tuleks lugeda loomapidajaks VÕS § 1060 tähenduses ka looma ebaseaduslikku valdajat. Loomapidajaks VÕS § 1060 mõttes võib olla ka looma omanikuks mitteolev looma otsene valdaja (AÕS § 33 lg 2), kuid ka isik, kes ei ole ei looma omanik ega valdaja, kuid kes looma kasutajana otsustab kas üksi või kellegi teise isikuga koos looma hoidmise, tema eest hoolitsemise ning tema järelevalvega seotud küsimusi. Loomapidamiseks ei ole vajalik teha tehingulist tahteavaldust. Loomapidajateks võivad olla mitu isikut, sh looma otsene ja kaudne valdaja, samuti looma kaasvaldajad (vt AÕS § 50). Looma kaotsimineku või hülgamise korral jääb looma senine pidaja looma ees vastutavaks VÕS § 1060 järgi seniks kuni keegi võtab loomapidamise üle. 80. Missugused on tootja vastutuse eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus?
kirjalik talurahvaõigus ( Eesti või Ordu Talurahvaõigus; Saare- Lääne Talurahvaõigus). Pärisõigust reguleerivaid norme ei eksisteerinud, st. ekspluateeriti, kuidas taheti. ``Kodukari``- mõisnikele antud distsiplinaarkaristuse õigus talupoegade suhtes (suuline). ERAÕIGUS: a) Perekonnaõigus keskajal- riigi tekkega suur roll kirikul, kes võttis abielude sõlmimise oma kätte. Vallaslaste tapmine keelati, kirik võttis nende hoolitsemise enda kanda. b) Pärimisõigus lääniõiguse alusel ei saanud vasall esiti pärandada, vara kuulus maahärrale. 13.saj. keskel olukord muutus, tekkis pärandamise võimalus. Tava järgi võis talupoeg pärandada ainult järeltulijatele, laste puudumisel läks vara mõisnikule. Linnas: Pärandamise seaduse järgi, st. Leping, kus oli määratud isiku enda poolt määratud pärija. Kirik oli omakasu eesmärgil huvitatud testamendist, mille alusel kuuluks alati üks osa pärandusest kirikule-
pensionär 3. rauk 4. eakas 5. seenior 1. Kronoloogiline iga e. passi järgi 2. Füüsiline iga e. vanus Sobiva lugemiskauguse muutumine ja välimuses toimuvad muutused. (kortsud, juuksed lähevad halliks, lihaste taandareng, muutused luustikus, väheneb une vajadus) Võimalik on aeglustada piisava füüsilise koormuse, tervisliku toitumise, eluviisi muutuse ja hoolitsemise läbi 3. Sotsiaalne iga (Sotsiaalsed suhted nõrgenevad raha paneb piirid peale, suremus suureneb. Oluline oleks leida uus tutvusringkond ja väljund 4. Psüühiline iga (mälu vananeb) Vananedes tuleb selgeks teha iseendale neli aspekti 1. vahekord ajaga 2. vahekord toimetulekuga 3. vahekord tervisega 4. vahekord iseendaga Vananemine toimub läbi kolme protsessi 1
võrdse kohtlemise põhimõte TLS § 3, s.t tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus; See paragrahv kohustab töölepingu kohaldamisel arvesse võtma võrdse kohtlemise seaduses ning soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatut, mis kehtib ka töösuhte kohta. Ebavõrdne kohtlemine ei ole – kui antakse eeliseid seoses raseduse, sünnituse, alaealiste eest hoolitsemise tõttu v näit seoses puudega tööandjate vahetumise korral, lähevad üle töölepingud uuele tööandjale. Ettevõtja üleandjal ja omandajal on keelatud TL üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. (§ 112) TL tingimusi saab muuta üksnes kokkuleppel. TA peab konsulteerima töötajate esindajaga (§ 113) . TLS kandev põhimõte – pooli kohustatakse toimima heas usus (midagi ei saa olla vastuolus hea usuga) s
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...
hoopis juurde tekitada. Johns ja Gimothy viisid läbi uuringu, kus selgus, et lastele orienteeritud teemaparkide (nt. Legoland ja Disneyland) külastamine on paljude lapsevanemate jaoks nagu kohustus ja laste soovidele järele andmine. Paljud vastanutest ütlesid, et perepuhkuseks kulutatud aeg on justkui ohver, mille nad toovad laste jaoks. Kohustus võetakse omaks, kuna soovitakse olla hea lapsevanem. (Johns, Gyimòthy 2002: 326) Ema ja isa ei pruugi tunnetada ühtmoodi lapse eest hoolitsemise kohustust ja selle mõju puhkusele. Traditsiooniliselt nähakse ema peamise hoolitseja rollis, mistõttu langeb ka kohustus lapse eest puhkuse ajal hoolitseda peamiselt emale. (Davidson 1996, Shaw et al 2008) Shaw et al (2008: 14) märkis ära, et perepuhkus ei pruugi ema jaoks olla üldse see, mida tüüpiliselt puhkuseks peetakse nauding, vabadus, igapäevakohustuse eest põgenemine. Nii võib, aga ei pruugi olla. Paljud lapsevanemad veedavad suure osa ajast tööl ega saa
Üritus toimus mugavate patjadega, maheda valgustuse ja küünaldega dekoreeritud restoraniruumis. Uue tootesarja pakendil kasutatud kuldset värvi oli ka interjööri disainis, tootenäidistest oli kujundatud silmapaistev kompositsioon. Ajakirjanikele esinesid psühholoog, kes rääkis naiste vajadusest enda eest hoolitseda ja välimust muuta ning juuksur, kes selgitas juuksekahjustuste põhjusi ning nende vältimise võimalusi. Välimuse ja juuste eest hoolitsemise teemal diskuteeris esinejatega Kleopatra rollis näitlejanna. Pealelõunasel ajal toimunud üritusel pakuti külalistele ka suupisteid ja veini, samuti oli võimalik spetsiaalse masina abil testida juuste tervislikku seisukorda. Ajakirjanikud said kaasa kaunilt pakendatud komplekti tootenäidistest, tooteinfost ja -piltidest nii trükituna kui ka CD-plaadil. Meediaürituse ettevalmistamine · Eesmärgid
6.2.1. Inimese areng · Inimeste erinevus loomadest: instinktide asemel toetume õppimisele · Aju ülesehitus võime õppida · Inimlaps on sündides abitum kui ükski teine loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel Sõltuvus: füüsiline sõltuvus teistest, aju ja närvisüsteemi paralleelne areng toitmise ja hoolitsemise ajal. Eluperioodide erinevatel etappidelt muutuvad inimesed, kellest sõltutakse Inimese areng Emotsionaalsed vajadused: lisaks füüsilistele vajadustele on igal inimolendil ka 3 peamist emotsionaalset vajadust vajadus kiindumuse järele, vajadus heakskiidu järele, kindlustunne selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Imikueas on emotsionaalsete vajaduste kõrval tähtsamad kas samavõrd või enamgi füüsilised
Sa töötad juristina advokaadibüroos. Sinu poole pöörduvad Heli ja Heldur Kask. Nad lapsendasid aasta tagasi lapse, kes tänaseks on saanud 10-aastaseks. Perekond on mures, sest lapsel on tõsisemaid probleeme tervisega. Laps ei vaja haiglaravi, kuid tema eest hoolitsemine eeldab perekonnalt lisapanustamist, millega nad ei ole arvestanud ja mis nende elukorralduses mõningaid ümberkorraldusi eeldab. Heli ja Heldur tahavad teada, kas ja kuidas vabaneksid nad lapse eest hoolitsemise kohustusest? 1. Selgita, millised õiguslikud võimalused võiks selles olukorras põhimõtteliselt kõne alla tulla. Lapsendamise protsess on viidud võimalikult lähedale lapse saamise olukorrale. Teisisõnu on tegemist pöördumatu situatsiooniga, mida on küll kohtul õiguslikult võimalik kehtetuks tunnistada, kuid seda väga piiritletud juhtumitel. Nimelt kohus saab
mõiste, mis käsitleb erinevaid tunnuseid; liik on mõiste, mille teda teistest eristav tunnus on tuletatud liigituse põhitunnusest ja seega on teatud mõttes selle allikani tagasi viidav. /…/ Kui eelklassikalist õigusteadust iseloomustas loomuõiguslikele printsiipidele tuginev käsitlus, siis klassikalise õigusteaduse jaoks oli olemas vaid kirjeldatav ja korrastatav loodus, mis on varustanud inimesi sotsiaalsete instinktidega (paaritumisinstinkt, järglaste eest hoolitsemise instinkt, omamisinstinkt) ja võimega neid instinkte oma grupi siseselt rahulikult teostada. Sellist klassikalist loomuõigust (ius naturale) kirjeldab Inst. 1, 2, pr: Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit. Nam ius istud non humani generis propium est, sed omnium animalium, quae in caelo, quae in terra, quae in mari nascuntur. Hinc descendit maris atque feminae coniugatio, quam nos matrimonium appellamus, hinc liberorum procreatio et educatio: videmus
kiindumuse kvaliteedi. Olgugi et juba juurdunud kiindumuse tüüp jääb tavaliselt samaks, võib see muutuda Üks uurimus, kus jälgiti 43 keskklassi vanemate oluliste väliste imikuid, näitas, et pea pool neist muutis 1219 kuu sündmuste. vanuses käitumistüüpi. Muutused seondusid muutustega perekonnas, hoolitsusega seotud Ema hoolitsemise asjaoludes, sh ema minemise tööle väljaspool kodu oskused on esialgse ning hoolitsemise teiste laste eest. Need imiku kiindumuse igapäevast elu mõjutavad muutused "sundisid tekkimisel tähtsad, osapooli otsekui uuesti kokku leppima emalapse vahelises suhtes". Kõik muutused polnud
või nii lapse arengutasemest kui ka juhtumi keerukusest. põhjendamatu (lapsed siiski ei pruugi seda Mure millegi pärast on tõeline, fundamentaalne inimese tunnistada), eksistentsi kvaliteet. See haarab endasse muretsemise ja · Foobilist situatsiooni välditakse või siis talutakse hoolitsemise nii iseenda kui ka maailma eest, vastutuse enda inten peale võtmise ka ebakindlates situatsioonides. Mure on üks siivse ärevustundega, ebaturvalisuse narratiivsetest vormidest (Lahikainen & Kraav · Foobia häirib olulisel määral inimese 1996, 113).
3-2-1-27-07 - Kogenematu A läks ratsutama, hobune viskas ta maha, sai raskeid kehavigastusi. Esitas hagi 1060 alusel: hea usu põhimõttest tulenevalt ei ole selline isik nagu A õigustatud nõudma hüvitist riskivastutuse sätete alusel, kuivõrd ta ise asus seda looma kontrollima. 3-2-1-75-07 - loomapidajaks võib olla ka isik, kes ei ole loomapidaja, kuid kes kasutab looma ja otsustab looma hoolitsemise, järelvalvega jms seotud küsimusi. 59 6.3 Tootjavastutus 81. Missugused on tootja vastutuse eeldused ja kuidas on jaotatud nende eelduste tõendamise koormus? Eeldused: 1. isiku surm/kehavigastus/tervisekahjustus või asja hävimine/kahjustumine, kui asja väärtus ületab 500 eurot. 2. puudusega toote käibesse laskmine 3. põhjuslik seos toote puuduse ja kahju vahel 4
nimetatud teenistusega võrdsustatud teenistusaeg; samuti teenistusaeg siseministeeriumi süsteemis; 2) kohustusliku sõjaväeteenistuse- ja asendusteenistuse aeg; 3) õpiaeg kutseõppeasutuse päevases õppevormis või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides; 4) I grupi invaliidi, lapsinvaliidi, alla 18-aastase lapseeast invaliidi ning emale, isale või eestkostjale väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni; 5) riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aeg; 6) töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana; 7) ühele vanematest või eestkostjale kaks aastat pensioniõiguslikku staazi iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat;
et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on väga täpselt ära määratud ja teisel pool on need kus põhirõhk on asetatud murele teiste inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid. Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Kuigi mõni võib pidada Aasia päritolu inimesi feminiinsemaks laialt levinud hoolitsemise, soojade suhete ja konsensuse eelistamise tõttu, on küllalt ka neid Aasia kultuure, mis rõhutavad maskuliinseid eesmärke, nagu palk, edukus, materiaalse staatuse sümbolid. Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse skaalal samamoodi käsitleda. Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatik...
Need tekstid kirjutati V dünastia lõpu ja VI dünastia alguse kuningate püramiidide seintele. Keskmise Riigile ülemineku ajal hakkas ühes nomoste kohaliku ülikkonna ja "tugevate väikeste" kasvamisega laialdaselt levima usk Osirise ja inimese saatuse samasusest, ja hauatagusest elust rääkiv kirjandus hakkas siirduma kuninga püramiidide seintelt ülikate puusarkofaagide külgedele. Hiljem, kui Uues Riigis esile kerkib "väikeste" (nemhu) kiht, kandub surnute eest hoolitsemise rituaal üle ka nendele. Teatavais tingimusis võis iga egiptlane saada Osirise taoliseks. Tekstid kantakse papüürusrullidele, mis pandi hauakambrisse kaasa. Kujutlus Osirise kohtust peegeldus Uues Riigis omapäraselt niinimetatud "Surnute raamatus". See raamat sisaldab kuni kakssada eri peatükki, mis osutavad arvukaiks valemeiks ja palveiks ning loitsudeks nende takistuste vastu, millele võib sattuda surnu oma teekonnal jumalate kohtu ette
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
Kui vanemad pojad kodust lahkusid, pidi noorim poeg koju jääma ja vanemate eest hoolitseda. Abielludes said pojad teatud osa isa omandist ja ema kaasavarast. Ajapikku sai vanemast pojast perekonnapea, kuid noorim poeg päris isakodu ja puumärgi. On teada, et saamidel on olnud suurperesid, kus abiellunud vendade pered või isa ja täiskasvanud poegade-pojapoegade pered elasid koos, näiteks suuremas maakojas. Sageli võeti kasulasteks vaesemate sugulaste lapsi või võtsid vaderid orbude eest hoolitsemise oma hooleks. Lapsed kuuletusid isale täielikult. Varasematel aegadel oli isal öelda viimane sõna laste abiellumise kohta. Isa suguvõsa peeti tähtsamaks, kuid abielluda oli näiteks koltasaamidel lubatud ainult ema suguvõsa liikmetega. Naiste asend perekonnas oli madalam, naised oli teatud mõttes ,,ostetud". Siiski on alati olnud tugeva iseloomuga emandaid, kes on pereelu juhtimise oma kätte võtnud. Naiste abi töö juures on alati olnud hädavajalik ning seetõttu on naised
Seejuures peavad mõlemad osapooled oma haavatava ego tagaplaanile jätma. Vaidlusi on erakorralise meditsiini tehnikul haiglaeelseses olukorras praktiliselt võimatu võita, sest need lõpevad sageli nii: „Kuule, noormees, kui sa tahad arsti mängida, siis mine arstiteaduskonda. Mina juba olen arst.“ Kokkuvõtteks võib öelda, et erakorralise meditsiini tehnikud vajavad oma elukutse edasiarendamiseks kõige rohkem just arstide toetust. 150 Kokkuvõte Patsiendi eest hoolitsemise edukus eeldab toimivat koostööd hädakõne tegija, häirekeskuse, kiirabimeeskonna, patsiendi, tema lähedaste ja haiglapersonali vahel. Peale selle kujundavad suhtlus ja koostöö kiirabisüsteemi ja erakorralise meditsiini tehnikutega nende positiivset või negatiivset imagot avalikkuse silmis. VÕTMESÕNAD interaktsioon koostöö perearst politsei suhtlemine territoorium päästeteenistus
Enesehinnang: tunded iseenda kohta Enesekäsitust ohustavad tegurid, nt haigus, rollimuutus Anamneesis füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade Rollisuhete valdkond Peres, sõpruskonnas ja tööl täidetavate rollide kirjeldus Rahulolu/rahulolematus rollidega Terviseseisundi mõju Perekonna tähtsus Perekonna struktuur ja toetus Otsuste tegemise viis perekonnas Pereprobleemid ja/või -mured Laste eest hoolitsemise viis Suhted kaasinimestega Olulised suhted Anamneesis rollide ja suhetega seotud füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade NANDA Internationali õendusdiagnooside õpetamine ja rakendamine 87 Seksuaalsuse-reproduktiivsuse valdkond Seksuaalsusega seotud probleemid või mured Seksuaalkäitumise kirjeldus, nt turvaseksi praktiseerimine Teadmised seksuaalsusest ja reproduktiivsusest Terviseseisundi mõju
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
