Nõutakse mõisnikelt osalemist talurahva kiriklikul distsiplineerimisel. 1520. aastatest on säilinud materjale Saare-Lääne kogukonna visiteerimise kohta - selle visitatsiooni jaoks koostati küsimustik, mida tuleb küsida, muuhulgas tuli uurida, kas on mõned väärusud, kas mõned pöörduvad nõidade poole. Põhiline osa küsimustikust sisaldab üldinimlikke küsimusi nagu liiakasuvõtmine, vägistamine jne. Visitatsioonis tõuseb esimesena esile mõisnike ja vasallide hoolimatus kiriku ees. Nt on piiskoppide poolt mõisnikud kohustatud vaest meest, kes võiks rahvast õpetada, et sellest oleks midagi välja tulnud, selle kohta mingit märki pole. On ka kavatsus hakata kohalike hulgast preestrit koolitama. 1520. aastatel sooviti Vana-Pärnusse preestrite kool rajada, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest keegi ei olnud nõus seda finantseerima. Visitatsioonide käigus küsitleti talupoegi, samuti nende teadmiste kohta, mis puudutab tähtsamate palvete tundmist -
Faust läks taevasse ümbersündinuna, kus oli ka tema armastatu Margareta. Seal sai nende armastus valla. Faust armus Margaretasse esimesest silmapilgust, pärast seda kui ta oli nõiaköögis nooremaks muudetud. Nende armastus aga Maal ei olnud võimalik. Margareta sai Faustiga ka lapse, mistõttu Margareta sattus vanglasse, kuna tappis oma ema ja oma lapse. Kõikides ebaõnnestumistes süüdistas Faust Mefistofelest, kuid üks milles teda võis süüdistada oli hoolimatus ja liigne parema tuleviku soovimine ja oma õnne tahtmine. 20) Margarete ja Fausti armastuslugu. Faust kohtas Margaretet esmakordselt peale seda kui ta oli nõiajooki juues nooremaks muutunud. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Margarete tõrjub alguses Fausti. Faust läheb Margarete tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märkab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud
instinktide poolt hallatud looma tasemel, millele viitab tema poolt esitatud merekoletis Leviathani kiitus. (JUNG 2002:23-24) Iiob mõistab seega, et Jahve tõepoolest teeb, mida ise tahab. ,,Jahve on fenomen, mitte inimolend." (JUNG 2002:24) Sellesama asjaoluga põhjendab Jung ka ilmnevat kahesust: Jahve ei näi põrmugi hoolivat Iiobi kannatustest ning ei paku enda käitumisele ka mingit selgitust. Sellele vastandub teisal tema soov, et inimene oleks tema partner ja kaaslane. Taoline hoolimatus ühelt poolt ning läheduse soov teiselt poolt seab inimese raskesse olukorda. ,,Ühel hetkel käitub Jahve irratsionaalselt otsekui loodusõnnetus; järgmisel hetkel soovib ta olla armastatud, austatud, kummardatud ja kiidetud kui õiglane. Ta ärritub iga sõna peale, mis endas vähimatki kriitilist varju kannab, samas kui ta ise ei hooli mitte põrmugi omaenda moraalikoodeksist, kui ta teod juhtuvad tema põhimõtetest lahku minema.
hoolimatuse erinevaid viise. Esimene situatsioon: isa valmistab hommikueinet ja kolmeaastane laps tahab teda aidata. väärkohtlemine: isa annab lapsele võmmu ja käratab: Tee, et sa kaod köögist, kui ma süüa teen; tingimuslik hoolitsus: Sa võid mind aidata, kui lased pärast juuksed ära kammida; kehtestav hoolitsus: Võta põll ja taburet. Mul on hea meel, kui abikoka saan; toetav hoolitsus: Kas sa tead, kuidas muna kloppida, või näitan sulle? hoolimatus: isa ignoreerib lapse palvet. Ta ei tea, et kolmeaastase lapse arengu juurde käib ise tegemise vajadus. Teine situatsioon: kaheksa-aastane laps lunib isa käest uut kallist videomängu. väärkohtlemine: isa pojale: Küsi veel kord ja ma annan sulle, aga mitte mängu, vaid naha peale; tingimuslik hoolitsus: isa pojale: Saad selle, kui mind rahule jätad; kehtestav hoolitsus: isa ja poeg lähevad koos kauplusesse, et uut mängu uurida.
Romaanis ilmneb, et Unt ei talunud, kui teda kontrolliti. Peategelane Aarne ei salli, kui tema üleliia pealetükkiv tädi Ida üritab tema elu korraldada ning tema eest otsuseid teha ning teda mõjutada. Samas on ta ise otsustusvõimetu ning ei oska näiteks valida kahe tüdruku vahel või üldse otsustada, millega ta tulevikus tegeleda tahab või mis temast võiks saada. Tema noorele inimesele nii tüüpiline tüdimus, letargia, hoolimatus oma elu ja tuleviku suhtes on romaanis väga välja toodud/rõhutatud. Seesama hoolimatus andis ennast tunda ka Undi edaspidises elus. Undil oli väga raske sama abikaasa juurde kauaks pidama jääda. Peategelane, kellega noore Undi võib üsnagi samastada, armus järjest kahte tüdrukusse. Tema kiindumus oli vahelduv ja ta ei suutnud pikka aega ühe armastatu juures püsida. Elu jooksul oli kirjanikul neli naist: Ela Liimeon (3 aastat), Mare
saab nii suurnurgad üles- kui allapoole. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhu jääb naeratus külmaks ja teeselduks (halvas mõttes "keep smiling"). Selleks, et saada usutavat naeratust, tasub naeratada järjest vähemalt 5 minutit, siis võib olla on naeratus muutunud usutavaks. Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Kui inimene vaatab otsa, siis tahab ta saada tagasisidet, infot, mööda vaatamine ei ole hoolimatus vaid iseendale keskendumine. Tavalises suhtlemissituatsioonis, kus üks räägib ja teine kuulab, on just kuulaja see, kes jälgib, rääkija tegeleb ka meenutamisega ja seetõttu tema pilk on ekslevam. Tavaliselt suhtlemise algusel ristatakse pilgud ja siis läheb pilk mujale, et oma tekst ette valmistada. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 63 Suhtlemisvahendid
ees lahti. Faust läks taevasse ümbersündinuna, kus oli ka tema armastatu Margareta. Seal sai nende armastus valla. Faust armus Margaretasse esimesest silmapilgust, pärast seda kui ta oli nõiaköögis nooremaks muudetud. Nende armastus aga Maal ei olnud võimalik. Margareta sai Faustiga ka lapse, mistõttu Margareta sattus vanglasse, kuna tappis oma ema ja oma lapse. Kõikides ebaõnnestumistes süüdistas Faust Mefistofelest, kuid üks milles teda võis süüdistada oli hoolimatus ja liigne parema tuleviku soovimine ja oma õnne tahtmine. 21. Margarete ja Fausti armastuslugu. Faust kohtas Margaretet esmakordselt peale seda kui ta oli nõiajooki juues nooremaks muutunud. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Margarete tõrjub alguses Fausti. Faust läheb Margarete tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märkab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud
anum mahavalgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Samuti peavad olema nähtaval kohal esmaabi- ja tulekustutusvahendid ning päästeameti telefoninumber. Põllumajandusmürkide kasutamise keskkonnaohutuse tagamine on võimalik ainult juhul, kui peetakse kinni kõigist ohutusnõuetest kogu mürgise aine "elutsükli" jooksul põllumajandusettevõttes, alates tema ostmisest ja kohaletranspordist kuni ohtliku taara tagastamiseni müüjale või üleandmist ohtlike jäätmete käitlejale. Iga hoolimatus (pritsi pesuvee mahavalamine, mürgitaara põletamine, eksimine doseerimisel) või ettenägematu ilmastikunähtus (tormi-iil, vihmavaling) toob kaasa keskkonnareostuse ohu. Taimekaitsevahendite kasutamise ohutust saab tõestada ainult nende keskkonnaseirega mullas, põhjavees ja vee-elustikus. Keskkonnasäästlik majandamine eeldab selles osas ka taimekaitsevahendite kasutajate omaseiret. 9 . M AA K A S U T U S E K O R R A L D U S
langusega. alati, on eelnenud anoreksia episood. Paranoiline isiksus Skisoidne isiksus Ebastabiilne isiksus Histrioonne isiksus Anankastne isiksus Vältiv isiksus Sõltuv isiksus Düssotsiaalne isiksus - rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel, millele on iseloomulik: (a) kalk hoolimatus teiste tunnete suhtes; (b) tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine; (c) võimetus püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi; (d) väga madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi; (e) võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest, eriti karistusest; (f) märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja ühiskonnaga konflikti tekitanud käitumist õigustada.
tuumajaamad; kus tal endal ei piisa vahendeid toimetulekuks ja ta tunnetab oma · Väärtused - inimlikkuse vähenemine, inimeste abitust ja võimetust. Kaitsetus on seega teatud üldmõiste, mis isekus, ühendab sellised nähtused nagu mure, hirm, ahistus, ängistus, hoolimatus. foobiad ja psühhosomaatilised häired (Lahikainen et ai 1995). 2 2 8 9
Enamlevinud põhjusteks, miks õnnetused tihti korduvad on: - nõrk ujumisoskus või ujuda mitteoskamine; - oma võimete ülehindamine ujumisel; - ujumine joobeseisundis; - ujumine (napi ujumisoskusega inimestel ja lastel) võõrastes või ohtliku põhjaga veekogudes; - laste kehv järelvalve veekogude ääres; - vees hätta sattunud kaaslaste abistamise oskuste puudumine; - nõrk jää, kalameeste hoolimatus, ahnus ja hoiatuste eiramine ning esmaabioskuste napp tundmine. - ohutusnõuete mittejärgimine paadisõidul, (ei arvestata tuult ega lainekõrgust, paadi kandevõimet ning sõidu ajal ei kanta päästeveste). 111 Uppumisohus kaaslase abistamiseks tuleb kasutada järgmiseid põhilisi võtteid: Väsinud kaaslase abistamisel ujudes nõua, et ta asetaks sirged käed
Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosas on Juhan Liivi peateos jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" on oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast. Jutustuse
vabaneda vanemate eestkostest emantsipeerumine , tegelemine harrastuse, huvialaga ja kontakti otsimine vastassugupoolega). Epileptoidne tüüp Epileptoidsed (epilepsialaadsed) jooned muutuvad märgatavaks enamasti noorukieas. Kõige iseloomulikum sellele tüübile on ägedalt kulgevate düsfooriahoogude (düsfooria meeleoluhäire, pahurus, tujutus, sisemine kärsitus) esinemine. Afektid on tugevad ja kestvad ja nende käigus võib esineda küüniline sõim, julmus, hoolimatus teise inimese abituse ja nõrkuse suhtes.Kogu isiksust iseloomustab liikumatus, inertsus, raskepärasus, mis väljendub alates motoorikast ja emotsionaalsusest kuni mõtlemise ja väärtushinnanguteni. Seda püütakse tasakaalustada pisiasjadeni ulatuva korraarmastuse ja sihipärasusega. Epileptoidide seksuaaltung avaldub tugevalt, neil võivad ilmneda sadistlikud ja masohhistlikud kalduvused.Tavaliselt eelistavad kangemaid alkohoolseid jooke, joovad tihti mälukaotuseni
Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosas on Juhan Liivi peateos jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" on oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast.
omanik tavaliselt ei maksa alltöövõtjatele. Maksete kinnipidamine -siis kui töö ei ole tehtud korrektselt, kvaliteetselt (sanktsioon). Tellijal on õigus protsenteerimisakt tagasi anda, kui see ei ole tõene (ehitaja saab raha hiljem, siis kui vaidlused on lahendatud). Akti ei saa mitte aktsepteerida täies ulatuses, vaid ainult ulatuses, mille kohta on pretensioon ehk Tellija vastuväide. Maksetega viivitamine - Tellija poolne hoolimatus, ebakorrektsus (ehitaja saab sanktsioneerida). Kui lepingus on kokku lepitud viivis rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest rakendatakse seda viivist. Kui lepingus viivist ei ole, saab nõuda viivist ka seaduse võlaõigusseaduse alusel. Selleks viiviseks on kuni 1. Juulini 2009 7+ 2,5= 9,5 %. Põhiline valmidus - Suurem osa töid on tehtud, ülejäänud tööde tegemine on võimatu. See töö, mida ei tehta võetakse hinnast maha, tuleb kokkuleppida, millised hinnakirjad
ning eelistus jääb siis enamikel juhtudel deformeerunud moraalsetele nõudmistele ja tõekspidamistele. Sellele pinnasele tekib nn. "varjatud normilooming", s.o. mitteametlike käitumisreeglite loomine, millest juhinduvad suured elanikkonna grupid. Kehtiv seadusandlus või ametlik moraal võetakse vastu mitte ainult kui ebaefektiivne ja oma olemuselt vale, vaid ka kui ebaõiglane. Kasvab rahulolematus selliste nähtustega nagu bürokratism, õigustamatud privileegid, hoolimatus vähemkindlustatud elanikkonnagruppide suhtes jne. Seni, kuni sotsiaalsed normid, institutsioonid ja ühiskondlikud suhted jäävad samaks, ei taandu ühiskonnaliikmete veendumus selles, et kehtiv sotsiaalne kord on ebaõiglane ja ainsaks võimaluseks õiglust jalule seada, on luua omad, lokaalse tähtsusega käitumisreeglid, et n.ö. kompenseerida riigivalitsemisorganite ebakompetentsust kohaliku tähtsusega probleemide lahendamisel. / 6, lk 43 /.
ootustele olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõutagi. Peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Järeleandlikkus tähistab muutust käitumises või suhtluses vastusena palvele või korraldusele. Kuuletumise puhul tuleb järeleandmine autoriteeti või võimu omava isiku poolt esitatud nõudele. Kui keegi näitab oma allumatusega eeskuju, suureneb ka tõenäosus, et teisedki ei kuuletu nii ruttu. Pluralistlik hoolimatus inimene läheb appi pigem siis, kui on ainus kohalviibija Interpersonaalne konflikt on isikute vahel, intrapersonaalne on rollide konflikt ühes isikus Konflikti soodustav on ebapiisav või ebaadekvaatne kommunikatsioon, eriti aga teabeedastuse moonutused. Grupp on kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Interaktsioon on suhtlemise toel grupis aset leidev koostegevus.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Ta astus välja eetika ja moraali nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosa peateos on jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" oli oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast. Jutustuse peategelase Villu romantilised unistused,
Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad need tolle aja probleeme ning elunähtusi. Kirjanik astus välja moraali ja eetika nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosas on Juhan Liivi peateos jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" on oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast. Jutustuse peategelase Villu
Bürokraatia tähendab süstemaatilist administreerimist, mida iseloomustab spetsialiseerumine funktsioonide järgi, objektiivne ametikoha täitmiseks vajaliku kvalifikatsiooni nõue, tegutsemine vastavalt kindlaks kujunenud seadustele ja võimuhierarhiale. Bürokraatia on juhtimissüsteem, mille iseloomulikeks joonteks on pidev pürgimine võimu ja tööfunktsioonide endale allutamise poole, vähene initsiatiiv ning paindlikkus, hoolimatus inimeste vajaduste ja avaliku arvamuse suhtes, tendents jätta otsuste tegemine kõrgematele ametnikele või takistada tegutsemist kantseleilike meetoditega. Moodsal bürokraatial on võrreldes varasemate administreerimise vormidega kindlasti rida eeliseid: impersonaalne võimustruktuur; üheselt kindlaksmääratud allüksuste hierarhia; kindlad reeglid erinevate toimingute sooritamiseks, samas nende reeglite järgi vaba
a Hilisbarokk ja rokokooaiad Saksamaal 18. sajandi keskel, samaaegselt õitsva barokiga toimus kunstis kohati edasiareng peenemate vormide poole ning eemaldumine rangest baroksest geomeetriast. Esimesed muudatused aiakunstis ilmnesid Sanssoucis - Frederik Suure Potsdami lossis, Schwetzingenis, Bayreuthi Ermitaazis ja Veitshöchheimis, aga ka Dresdeni Zwingeris ja Würzburgis. Stiililiselt on need aiad määratletud saksa rokokoona. Ilmnes teatud hoolimatus geomeetriliste vormide loomisel, ebaregulaarsus planeeringus ja poolnaturalistlike struktuuride kasutamine, mis viisid järk-järgult uude ajastusse, mille maastikuarhitektuuriliseks väljundiks oli maastikuline stiil. Välisarhitektuuris toimus muutus vaid baroksete ja klassitsistlike elementide kergemas kasutamises. Rokokoo oli olemuselt prantsusekeskne ning ilmnes põhiliselt sisekujunduses (õrnad pastelsed toonid, nipsasjakeste rohkus, ornamendi toretsev ja peenutsev laad, kergem ja
170 Joonis 9.9 Selle keldri saneerimine läheb majaomanikule väga kalliks maksma. Majavamm on tunginud suures ulatuses paekivivundamendi vuukide sisse ning selle eemaldamine on ränk ja ebaefektiivne töö, kui sellega ei kaasne vundamendi lahtikaevamist väljastpoolt (vasakul). Tähelepanuväärne on majaomanike hoolimatus akende vahetamisel. Energiat jätkub vaid uue akna paigaldamiseks, kui aknaümbrus jäetakse viimistlemata. Polüuretaanvaht laguneb päikese käes mõne aastaga ning akende lengide ja majaseina vahele tekib tühimik, mis on vee ja külma sissepääsu allikateks (paremal). 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs Joonis 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
