näidata Sonja häbiväärseid elukombeid ja Raskolnikovi valelikkust. Luzin aga pääseb vihase rahvamassi käest. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja räägib talle, et tema on mõrvar, seda kuuleb pealt Svidrigailov. Sonja soovitab Raskolnikovil oma tegu üles tunnistada, et too saaks jälle jumala armus elada, mees saab aru, et Sonja armastab teda. Sureb Sonja ema Katerina Ivanovna, nooremad lapsed lubab Svidrigailov enda hoole alla võtta, eesmärgiga, et Dunja näeks, kui suuremeelne ta on. Raskolnikov on jälle haige, sonib. Politseiametnik Porfiri lubab talle anda veel paar päeva oma süü üles tunnistamiseks, keelab mehel end ära tappa, vähemalt ilma süüd tunnistava kirjata. Raskolnikov uurib Svidrigailovilt, ega tollel Dunjaga plaane pole. Mees räägib Raskolnikovile oma noorest pruudist ja kinnitab, et Dunjaga pole tal midagi, kuid
3) Legend Rooma linna tekkimisest(kapitooliumi emahunt, Romulus, Remus) ? *** Pärimuse järgi rajas selle Romulus, Rooma ajaloolased dateerisid selle sündmuse 21.aprill 753 eKr, aga seda ei saa tõsiselt võtta. Kaksikvennad Romulus ja Remus olid sõjajumal Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia pojad. Tüdruku onu, kes oli paha ja kuri käskis poisid korviga jõkke visata. Vool uhus korvi kaldale ja emahunt imetas poisse kuniks kohali kkarjus nad oma hoole alla võttis. Kui vennad suureks sirgusid tahtsid nad kätte maksta onule, nad kukutasid ta võimult. Kui nad hakkasid uut linna rajama tekkis vendade vahel tüli ja Romulus tappis Remuse, linn sai team järgi nimeks Rooma. 4) Mõisted: Kapitooliumi küngas- sinna rajati kindlus. Proletaarid- vaesed Rooma kodanikud, kes olid vabastatud sõjaväekohustustest Patroon ja klient- jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes võttis vaesema roomlase
pideva võitlusega, milles kumbki ei saa teist hävitada. Nende vaheline pinge on loonud kolm asja maa, taeva ja inimese. Inimese ülesanne on hoida taevas ja maa tasakaalus. 6) Selgita, mis on tähtis vanemate ja laste suhetes konfutsianistliku arusaama järgi? Konfutsius seadis esikohale ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pohalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Sellise suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka sellised inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. 7) Mida tähendab, et juudid on jumala poolt ära valitud rahvas? Juudid olid kindlalt veendunud, et nad on Jumala poolt ära valitud rahvas, sest nad uskusid, et Jahve sõlmis lepingu juba nende esiisa Aabrahamiga
Egiptuse tähtsamad jumalad ja nende austamine Tähtsaimad jumalad päikesejumal Amon-Ra, taevajumal Horos, surnuteriigi valitseja Osiris (neid seostati tihedalt kuningavõimuga), Surnute Maja valitseja Anubis ja viljakuse ja emaduse jumalanna Isis. Jumalaid oli nii inimese- kui loomakujuga. Austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel. Mesopotaamia jumalad ja nende austamine Mesopotaamia jumalad olid väga inimlikud, tähtsaimad taevajumal Anu, Babüloni jumal Marduk ja viljakusjumalanna Istar, jumalate kuningas ja käsutas loodusjõude Enlil, maa-aluste vete ja sügavuste valitseja Ea. Jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele
Selliste vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Kodudes seisid esivanemate kujud aukohal. Preestrid, kes kombetalitusi läbi viisid, valiti suursuguste kodanike hulgast. Kõige tähtsam oli ülempreester ehk pontifex maximus. See tähendab ,,suurim sillaehitaja" ja tuleb sellest, et preestrite hoole all oli muistsel ajal muu hulgas ka sildade ehitamine ja korrashoidmine. Olümpia, Kreeka kõrgema mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutluses elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeklased
riigiametnikud. Neid määrati sageli kohtunikeks. · Käsitöölised Tegelesid käsitööga. · Talupojad Kasvatasid vilja, karja, harisid põldu.Hiljem teenisid sõjaväes. · Proletaarid Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad Tegutsesid põllumajanduses, kaevandustes, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena. Rooma perekond : · Naised Puudusid poliitilised õigused. Nad olid meessoost isiku hoole all. Vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi abikaasaga vastuvisiite. · Mehed Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle -> naine, vallalised tütred, pojad naistega, poegade lapsed ja muud kodakondsed. Kogu perekonna varandus oli isa käsutada. · Laste õpetamine Alguses oli see isa töö
kõlblusreegleid, olema õilsad, ustavad oma isandale. -----Samuti peeti kõrgelt au sees pühendumust oma südamedaamile . • Tänapäeva mõistes olid keskaegsed rüütlid kahtlemata robustsete elukommete ja sõnavaraga, kuid püüdlus millegi kõrgema poole oli siiski • -Rüütlid viimistlesid oma oskusi ja relvi, suursündmu- seks olid uhked rüütliturniirid Kuidas saadi rüütliks • - Kuni 7. eluaastani kasvas poiss kodus vanemate hoole all • - Seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaž, kes asus õppima kombeid ja seltskon- nas käitumist, relvade käsitlemist, ratsutamist ja jahipidamist • - Tavaliselt 15-aastaselt sai paažist kannupoiss, kes saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut Посвящение в рыцари, Эдмунд Блер Лейтон Linnad ja linnaühiskond •
puudub üks vanematest või lapsevanem on tagaotsitavaks kuulutatud. §8 lõikes 1 sätestatud seaduses on kirjas, et ajateenija lapse toetusele on õigus Eesti kaitsejõududes ajateenistuses oleva isiku lapsel, kes vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Toetuse tähtsusel on suur osakaal, kuna ajateenistuses oleva vanema sissetulek põhimõtteliselt puudub. Eestkostel või perekonnas hoolamisel oleva lapse toetud on mõeldud perekondadele, kes on enda hoole alla võtnud lapse kes tegelikult bioloogilise vanemad pole, selle toetuse määr on toetustest kõrgem, ehk kahekümnekordne lapsetoetus. Perekond kus on seitse või enam last vastab §91, toetus määr on kehtestatud §4 lõikes 3. Need toetused aitavad Eesti perekondadel osaliselt laste kasvatamise kulud katta, kuid kindlasti võiks need määrad suuremad olla. 1.4 Riikliku peretoetuse analüüsi kokkuvõte
MIKS ME PEAME HOIDMA JUMALA HEAD LOODUT ? Mäletan lapsepõlvest leninlikku seisukohta, mida saime kuulda raadiost: ’’Nõukogude inimene ei oota looduselt armuande,vaid võtame ise mis võtta annab.’’ Meenuvad ka minu õigeuskliku vanaema eitavad seisukohavõtud selle kohta. Jumalast kui Loojast ei tohtinud rääkida. Loodut tuleb vaadelda, kui tervikut. Me loeme 1. Moosese raamatust, et Jumal pdas loodut ’’heaks ’’ ja usaldas selle inimese hoole alla. 1. Moosese raamatu 1:26 esitatud ’’valitsemise’’ mõistet on sageli väärkasutatud ning liiga sageli on tähelepanuta jäetud asja olu, et Jumal kuulutab kogu loodu ’’heaks’’, siis ei peata silmas selle kasulikkust inimestele. Seega mõjutab Jumala ja inimeste uuendatud suhe ka seda, kuidas inimesed suhtuvad ülejäänud loodusesse, sest loodu kuulub ennekõike siiski Jumalale ning on usaldatud meie kätte üksnes hoiule. Olen palju mõelnud
Siinkohal võibki oletada, et Jüri ei teinud kõik endast oleneva, et töökoht oleks ohutu ning Jüri tekitas tulekahju hooletusest. VÕS §104 sätestab omakorda vastutuse süü puhul, siinkohal lõiked 1 ja 2 sätestavad, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral ning süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Lõige 3 täpsustab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Eeldusel, et Jüri süü on tõestatud, vastutab tema oma kohustuste rikkumise eest ning seega ka tekkinud kahju eest. 5.Jaan leppis Jüriga kokku ,et Jüri osatab ära tema suvila ja maatüki. Kohe vormistati leping ja kirjutati sellele alla ning Jüri tasus nõutud summa. Kas leping oli õiguspärane ? Põhjenda oma seisukohta vastavatele õigusnormidele viidates. Vastus: Tuginedes TsÜS §82, mis ütleb,et seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud
arengut. 10. Linnade õiguslik korraldus põhines linnaõigusel. Tln, Narva, Rakvere- Lüübeki linnaõigus, Trt, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu- Riia õigus, Vana-Pärnu- piiskopiõigus. Alevid ei kasvanud linnadeks, kuna saksa rahvastik vähenes ning linnadel oli aleviku suhtes tõrjub hoiak. 11. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heaolu ja kindlustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubanduse ja käitöö soodustamiseks, linna huvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine jne. Samuti kohtuvõimuks olemine. 12. Hansa Liitu kuulusid Tln, Trt, Viljandi, ja Uus-Pärnu 13. Enamasti sõltus see meistrikoha vabanemisest, ent kandidaat pidi olema ausa päritoluga, vajaliku õpiaastatega, olnud rännuaastaid teiste linnade meistrite juures, teinud meistritöö. seejärel pidi õpipoiss korraldama tsunftivendadele joodud, omandama kodanikuõigused ning abielluma. 14
valmisolekust isasele teatada. Paarituvad tiigrid võivad olla üsna lärmakad. Nad urisevad, näuvad, ohivad, uratavad paaritumise ajal. Ematiigrid paarituvad tavaliselt iga kahe aasta tagant. Isatiiger ei lahku paari päeva jooksul oma paarilise juurest, ta tahab kindel olla, et emane on viljastunud. Seejärel lähevad nad lahku ning igaüks elab oma elu edasi. Pesakonnas on tavaliselt 2-4, harvem üks kutsikas. Nad sünnivad koopas või muus varjulises kohas ning kasvavad üksnes ematiigri hoole all, kes ei lase isast järglaste lähedussegi. Tiigrikutsikad kasvavad võrdlemisi kiiresti ja hakkavad umbes kuuvanuselt pesast väljas käima. Palju tiigrikutsikaid hukkub oma esimestel elukuudel. Kutsikad võivad langeda teiste kiskjate saagiks või surra nälga, kui ema ei leia küllaldaselt toitu.
isaks, sest ta andis nende arengusse väga olulise panuse. Haydn sündis Unagri piiri lähedal Rohrau külas. Tema vanemad ei tundnud kumbki nooti, aga siiski meenutas ta tihti, et tema lapsepõlv oli rohkelt muusikat täis, sest lauldi palju naabritega ja perekeskis. Kui Haydni vanemad märkasid, et laps on muusikaliselt andekas, teadsid nad, et Rohrau külas tal tõsisemaid arenemisvõimalusi ei ole. Haydnite sugulane Johann Matthias Frankh, kes oli koorijuht, nõustus Josephi enda hoole alla võtma ja teda õpetama. Elu Frankhi majapidamises oli keeruline, tihti pidi nälgima ja riided olid alati räpased. Samas oli see koht, kus Haydn sai õppida viiulit ja klavessiini ja samas ka laulda kirikukooris, kus teda hiljem märgati ja Haydnist sai laulja Püha Stephani katedraali poistekooris. 1749. Aastal algas tal häälemurre ja ta ei saanud kooris laulmist enam jätkata ning hakkas otsima tööd vabakutselisena. Ta pani end proovile mitmel alal: muusikaõpetajana,
jalgadepaar – hüppejalad; isastel 2 urujätket, emastel mõõgakujuline muneti. ELUVIIS/KOHT Enamasti taimtoidulised; tekitavad heli 9. O. Dermaptera – nahktiivalised Eestis 2 liiki MORFOLOOGIA 3 – 85 mm Tundlad niitjad; urujätked saagi haaramiseks ja enesekaitseks; II ja III tagakeha segmendil mürginäärmad ELUVIIS/KOHT öise eluviisiga soojalembesed ja valguskartlikud; peamiselt maapinnal; emane muneb ühe kogumi mune ja valvab neid, vastsed jäävad emase hoole alla = lõimetishoole. 10. O. Blattodea – prussakalised Eestis 5 liiki MORFOLOOGIA 2,5 – 100 mm lame, ovaalne keha, pea varjatud kilbitaolise eesseljaga, kõik jooksujalad; lõhnanäärmed, mis eritavad suguferomoone; suguline dimorfism (isastel tiivad pikemad) ELUVIIS/KOHT Öise eluviisiga, toituvad peam. taimejäänustest; munad ooteegis. 11. O. Psocoptera – kõdutäilised Eestis 36 liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 10 mm
jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Milline on Rooma linna asutamise legend? Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legend jutustab, et tütarlapse isa, jõhker ja jumalakartmatu kuningas, käskis visata Romuluse ja tema kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool aga uhtus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla, ja kui see oli neid mõnda aega imetanud, kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks sirgunud, kukutasid vennakesed oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehitamise üksi. Tema järgi saanudki linn Rooma nime. Puunia sõjad Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku ja seetõttu said esialgu ülekaalu kartaagolased
Nendest pärinesidki hilisemad roomlased ja nende keelesti sai Rooma riigi ametlik keel. A. p. poolsaarel elasid veel etruskid ja foiniiklased e kartaagolased. Kreeklased, kes ränasid a. p. poolsaare lõunaossa rajasid seal 8-9 saj eKr kolooniad. Rooma linna rajas Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja ta noore preestrinna poeg. Tütarlapse ise jõhker, kartmatu kuningas, käskis visata Romuluse ja ta kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla. Kutid said suureks, kukutasid vanaisa võimult, hakkasid uut riiki rajama. Läksid tülli, Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehitamise üksi. Tema järgi sai Rooma nime. Linnriigist Itaalia valitsejaks:510 ekr Rooma Vabariik, oli üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, õigepea võttis teised linnad ja nende sõjavägede juhtimise üle. 5saj. Rooma tugevaim Kesk-Ita riik. 387ek Gallide sissetung, tagasilöök. Rooma pidi neist vabanemiseks maksma lunaraha. Peale seda alustas Rooma
25km suudmest, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi otsustades oli igastahes u 600.aastaks eKr moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus, roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legend jutustab, et tütarlapse isa, jõhker kuningas, käskis visata Romuluse ja tema kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool aga uhtus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla, ja kui see oli neid mõnda aega imetanud, kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks sirgunud, kukutasid vennakesed oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema järgi saanudki linn Rooma nime 4) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda. I Puunia sõda (264-241 eKr) roomlaste ja kartaagolaste vahel. Võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel
Hommikul kui üles ärkas sõi ja jõi ning seadis sammud kodu poole. Kodu väravas ootas Olevipoeg. Olevipoeg päris Kalevipojalt, et kus ta need lauad sai ja Kalevipoeg vastas talle kavalalt, et sealt, kus need ennem kavanud olid. Nad rääkisid omavahel ja said sõpradeks, Olevipoeg lubas linna ehitada Kalevipojale. Kalev pidi kive kandma, palke tooma, Olevipojale palka maksma. Kui Olevipoeg oli 3 päeva paaastu pidanud, hakkas ta ehitama. Põrgust toodud piigad andis Kalevipoeg Alevite hoole alla. Alevi poeg kosis omale kõige noorema naiseks. Sulevipoeg sai omale kõige vanema piiga, aga keskmine tüdruk ei saanud meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma. Nad tapsid tuuslari ära, panid ta majale tule otsa ja läksid neiuga minema. Hiljem kosis Olevipoeg keskmise piiga omale naiseks. Kalevipoeg tahtis ilmaotsa sõita, selleks lasi ta omale uhke laeva ehitada
Islami eetika See on usund, mis tähendab alistumist Jumala tahtele ja on kõige noorem Lähis-Idast pärinevast maailma religioonist. Selle usundi rajaja on prohvet Muhamed, kes oli kaupmees Araabia poolsaarel. Sündis aastal 570 ja kasvas ülesse vanaisa hoole all. Olles kahekümne viie aastane abiellus ta oma tööandjaga. Neljakümneseks saades ilmus talle ingel Gabriel. Tal oli kombeks käia mõtisklemas mägedes, kohas kus kohtaski Gabriel. Alguses olevat Muhamed kahelnud selles, et kas ta on täie mõistuse juures, et ta selliseid ilmutusi nägi. Ta sündis Meka linnas, mis oli ja on siiani araabia maailma palverännakute keskus. Ta oli pärit vaesest suguvõsast.
Raearhivaalide kui ajalooliste dokumentide korraldamist, teaduslikku uurimist ja publitseerimist alustas 19. sajandi 40. aastatel Tallinna rae sündik, endine Tartu ülikooli professor Georg Friedrich Georg von Bunge. Tallinna Linnaarhiivi kui avaliku arhiiviasutuse sünnipäeva tähistab 13. oktoober 1883 (v.k.j. 01.10.1883). Sel päeval võttis Tallinna linnavalitsus ametisse esimese korralise linnaarhivaari- Theodor Schiemanni. Linnaarhivaari hoole alla anti 1877. aasta linnareformi alusel likvideeritud Tallinna rae ja tema allasutuste arhiiv. T. Schiemanni ametijärglane Gotthard von Hansen andis 1896. aastal välja raearhiivi vanema osa kataloogi, mis hõlmab arhivaale kuni 1800. aastani. Raearhiiv oligi kaua aega Linnaarhiivi ainuke fond. Kahe maailmasõja vahelise Eesti Vabariigi ajal oli Linnaarhiiv Tallinna linnavalitsuse haridusosakonna allasutus. 1920. aastatel hakati Linnaarhiivi vastu võtma pärast raekorra
märtsil 1938. aastal Siberist läbisõitva rongi kupees Baikali järve ja Irkutski vahel. Oma nooruse veetis Nurejev Ufaas, kus juba varakult osales rahvatantsurühmades. Kui ta nägi väikeses Ufaa teatris balletietendust, tekkis tal tungiv soov osata ka ise nii hästi tantsida, kui nood artistid seal laval. Nurejev otsustas õppida tantsimist, ja nii kolis ta 1955. aastal Leningradi, kus astus Koreograafiakooli. Aleksandr Pushkin võttis ta oma hoole alla. 1958. aastal lõpetas 20- aastane Nurejev Leningradi Koreograafiakooli ja sõlmis oma esimese lepingu Kirovi (praegune Maria teater Peterburis) teatriga. Suure eduga tantsis ta paljudes osades. Nii tema õpetajat kui ka publikut rabas uue tähe väljendusrikkus. Maia Plissetskaja- Maia Mihhailovna Plissetskaja (vene ; sündinud 20. novembril 1925 Moskvas) on juudi päritoluga Vene balletitantsija, sageli nimetatud kaasaja suurimaks baleriiniks
Nõo Reaalgümnaasium Mooses Jaanus Aas 10 klass Nõo 2010 Mooses Egiptuse vaaraole tegi tuska iisraellaste suur sündivus ja seepärast lasi ta ämmaemandatel hukata kõik vastsündinud heebrea poisslapsed. Moosese ema aga asetas oma poja pillirookorvi ning peitis selle Niiluse jõe kaldale kõrkjatesse. Kui vaarao tütar suplema tuli, leidis ta väikemehe ja võttis poisi oma hoole alla. Moosese õde Mirjam, kelle ülesandeks oli vennakese valvamine ja tema käekäigu jälgimine, pakkus oma ema lapsele imetajaks. Vaarao tütar nimetas imiku Mooseseks, mis otsesõnu tähendas ,,sest ma olen ta veest välja tõmmanud!". Mooses oli kasupojana Egiptuse vaarao kuninglikus õukonnas üles kasvanud. Kirgliku õiglustunde ajel tappis ta ühel päeval egiptlasest ülevaataja, kes peksis iisraellasest orja. Tema tegu tuli avalikuks
kibestunud, karm, tige ja kurnatud. Ometi aus ja hooliv. Cosette (ristinimega Euphraise) on väike tüdruk, kes jäetakse elama trahterisse kuna tema ema ei suutnud teda kasvatada vaesuse tõttu. Vaikne ja leplik. Viis aastat mil elas Thenardieride juures, sai Cosette ainult halva kohtlemise osaliseks, oli kõrtsiomanike jaoks teenijatüdrukuks: tõi allikalt vett, koristas, kudus sokke ja seda kõike olles ise räbalatesse riietatud. Jean Valjeani hoole all olles piirab viimane tüdruku liikumisvabadust, kuna soovib Cosette hoida kõige halva eest. Fantine Cosette ema. Noor naine, kes vaesuse tõttu oli sunnitud lapse ära andma. Heauskne ja alandlik. Naise täpsem päritolu ja vanemad on teadmata. Peale Cosette äraandmist kaotab kadedate naiskolleegide tõttu töö, kuna need uurivad välja, et tal on vallaslaps. Peale seda hakkab Fantine õmblejaks, kuid kuna pidevalt suurenevad tema võlad Thenardieride ees, müüb hinge tagant
(16a) vallaspojana 15. aprillil 1452. aastal. Kohe pärast poja sündi abiellus Ser Pierro rikka 16 aastase Albiera di Giovanni Amandoga. Leonardo kasvas kehvas hurtsikus ema juures. Leonardo sündis sõja ajal, palju oli röövimisi, põletamisi ja vägivalda. Kui Leonardo oli aastane, hävitati küla täielikult. 1456 aastal viis Ser Pierro Leonardo enda juurde Vincisse, sest ta vajas pärijat. Samas sai ta end nii näidata kui õilsat meest, kes võttis patulapse enda hoole alla. Catarina sai endale tagavarapeigmehe ja oli sunnitud lapsest loobuma. Leonardol olid võõrasemaga head suhted, samuti onuga, isa vennaga, kes õpetas Leonardot, juhendas ja pärandas hiljem talle kogu oma varanduse. Tema lihane isa ei pärandanud talle midagi. Leonardol oli 11 õde-venda.(neist 2 tüdrukut). Noorusest surmani Leonardo käis Vincis koolis, õppis lugema ja kirjutama, arvutama ja natuke ladina keelt. Mida
kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel võimalusel rikutakse. Parim näide on suhtumine mustanahaliste sse. Mõlema romaani sündmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt määratuks ja mille õigsuses ei kahelda. "Neegreid" peetakse rumalateks, laiskadeks ja neid koheldakse nagu loomi. Orja Jimi näitel kujutas mark twain inimpõlgust. Jim kuulub lesknaine Douglasele, kes on võtnud Hucki oma hoole alla. Kaua Huck seal vastu ei pea. Tal pole vähimatki isu tsiviliseerida lasta ja laseb koos Jimiga ilma pikemalt mõtlemata jalga. Nad parvetavad Mississippit pidi allavoolu, kuna usuvad, et jõuavad nii osariikidesse, kus orjapidamist ei ole. Varsti leiavad nad endale kaaslased. Nad satuvad kahe petise meelevalda ja vaest Jimi ähvardab teistkordselt teotava mahamüümise oht. Õnneks ilmub välja Tom sawyer ja päästab Hucki ja Jimi täbarast olukorrast
võitlus igasuguste usuliste väärnähtuste vastu eesti alal toimuvad nõiaprotsessid just rootsi ajal riik on võtnud asjaks ka kirklike asjade korraldamise reformatsiooni üks suuremaid mõjusid on, et kirik allutatakse tugevalt riigi võimu alla pikk sõda on purustanud palju kirikuid kui isegi kirik alles, siis kirikuõpetaja ilmselt tapetud või ära aetud inimeste vaimelu eest keegi ei hoolitse vohab paganlus ja ebausklikud kombed kiriklikud struktuurid ka riigi hoole all hakkavad tegutsema et talurahvas õigele teele suunata vohab paganlus paljud ebausklikud 1642 Pühajõe mäss puhkeb ikaldus, saak ei taha kasvada ja arvatakse et see on jõe kättemaks selle eest, et sinna pais ehitati talupojad tungivad kallale ja lammutavad selle struktuuri ~100 nõiaprotsessi päris mitmed nõiad põletati ja hukati 17
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke
korrastamisel säilitatakse kord, mille arhiiv sai arhiivimoodustaja asjaajamise või tegevuse käigus. See printsiip on aluseks tänapäevasele arhiivihaldusele. Makrohindamine: hindame funktsioone, loomise konteksti. 3. Kirjeldage arhiivinduse korraldust Eestis Arhivaari kutse-eetika koodeks 1. Arhivaarid kaitsevad arhiiviainese terviklikkust ja seega tagavad selle kui allika kestmise usaldusväärsena. Arhivaaride esmane kohustus on säilitada nende hoole all olevate arhiivide terviklikkust. Selle kohustuse täitmisel peavad nad silmas tööandjate, omanike, arhivaalides käsitletud isikute ja arhivaalide kasutajate seaduslikke, kuid mõnikord konfliktseid õigusi ja huve nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Arhivaaride professionaalsuse mõõdupuuks on nende objektiivsus ja erapooletus. Nad seisavad vastu mistahes allikast pärinevale survele manipuleerida tõestusmaterjaliga faktide varjamise või moonutamise eesmärgil. 2
Esimene päev- Katku probleemi lahendamine Tänane päev algas üpris huvitavalt, mulle tulid külla mitu väga ootamatut külalist. Nendeks olid preester ning hulk noori poisse. Preester tuli alandlikult minu käest abi paluma, soovides katku kohta nõu. See hirmus needus lasus minu kalli rahva peal, mis loomulikult muserdas mu hinge ning sellepärast olin suurima heameelega nõus teda aitama. Selleks tuli mul pinksalt mõelda, kuidas lahendada see keeruline probleem katkuga. Otsustasin enda juurde kutsuda Kreoni, kellelt lootsin saada uudiseid Apollonilt, seoses katku hävitamisega. Olin pikka aega oodanud Kreoni, kuid ta polnud ikka veel saabunud ning see muutis mu natuke närviliseks. Ja lõpuks ta tuligi ning ma südamest lootsin, et ikka heade uudistega. Kui Kreon kohale jõudis, hakkas ta väga imelikku juttu rääkima. Kreon ütles, et kui ma tahan oma rahvast katkust päästa, tuleb mul üles leida, see inimene, kes tapp...
Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada.
Minu pere kogemus Ka minu pere küüditati Siberisse 1949. aasta märtsis Mulgimaalt. Minu vanaema ema, isa, õed ja vend viidi 25. märtsi varahommikul rongile ning sealt edasi Siberisse. Kuna minu vanaema ise viibis tol hommikul oma vanaema juures siis teda ei viidud Siberisse ning ta ei näinud enam oma ema ja isa kunagi kuna ema suri Siberis. Vanaema oli mul tol ajal 5 aastane ning peres oli ta teine laps 5-st lapsest. Minu vanaema jäi koju vanaema hoole alla ning kui vanaema vanaema suri hoolitses ta eest tädi. Kahjuks suri minu vanaema väike paari kuune õde, teel Siberisse ning ta visati julmalt rongist välja metsa alla. Teised lapsed jäid ellu ning tulid kodumaale tagasi, kui neil selleks võimalus avanes. Kuna minu vanaema ei käinud Siberis, siis tema ei kasvanud oma õdedega ja vennaga, vanaemal oli kergem, kui teistel kuna ta ei käinud Siberis ega pidanud üle elama neid raskeid aegu, mis teised Siberisse sõites ja
3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil 3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil 3.2.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine 2 Sissejuhatus Leevaku talu asub Järvamaal, Kareda vallas, Peetri külas. Talu on olnud pikka aega vanaisa hoole all, kuid nüüd otsustas ta selle ameti minu kanda jätta. Maad on 145 hektarit ja jaotatud viieks väljaks. Mulda on hästi hoitud ja huumusbilanss läbi aastate positiivne.Põllumaade harimiseks renditakse mõningaid masinaid juurde. Lehmi on talus 80, nende sõnnikut kasutan põldudel ning vajadusel ostan naabertalust sõnnikut juurde. 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus
toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Asutava Kogu alguspäevil ka Jean- Riigil säilisid diplomaatilised suhted Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi vaid kolme riigi: USA, Taani ja linnapea Rahvuskaart kodanike Sveitsiga. Monarhistide jaoks sai relvastatud organisatsioon, kuningas uueks Prantsusmaa kuningaks aga andis end peale Bastille vallutamist Louis XVI poeg, keda hakati nimetama rahvuskaardi hoole alla. Rahvuskaardi Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka juhiks La Fayette ning Mirabeau-kes tema, juba 1793. aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie põhiseadus, võttis vastu Asutav Antoinette.Rahvuskonvent Kogu ,täidesaatev võim-kuningas, zirondiinid (165) parempoolsed, Soo Seadused pidid olema kuningast aga (500) sõltumatud, montanjaarid(110)
Rahva hulgas muutusid eriti populaarseks ka tsirkusemängud. Need olid kaarikute võiduajamised spetsiaalselt selleks ehitatud ellipsikujulisel areenil Circus Maximus. Mängudele eelnes pidulik rongkäik läbi linna. Kõige ees kõndis või sõitis mängude korraldaja purpurpunases toogas. Tema pea kohal hoidis ori kullatud tammepärga, teda ümbritsesid valgetes paraadtoogades kliendid, sugulased ja lapsed, tema kannul tulid muusikandid ja mängudest osavõtjad. Edasi veeti preestrite hoole all jumalakujusid ning pühi esemeid. Kõige lõpus kanti jumalateks kuulutatud keisrite büste. Pärast seda, kui rongkäik oli teinud tsirkuses ringi, võisid mängud alata. Neljahobusekaarikutel tuli kihutada seitse korda ümber areeni keskosas oleva madala müüri, mille otstes asusid kolm koonusekujulist sammast. Stardimärguandeks oli valge rätiku viskamine areenile. Korraga võistles neli kaarikut. Et vaatajatel oleks kergem jälgida
Hariduse tähtsust rõhutab see, et nn kodanliku kasvatuse saamine oli põhitingimuseks saamaks täieõigulikuks Sparta kodanikuks. Ilma selleta ei olnud sa keegi, kuna riigi kontroll inimeste elu üle toimus sünnist surmani. Lühidalt räägin ka, kuidas nägi välja noorukite haridustee. Tugevamate ja tervemate kodanike koolitamiseks tehti esmane valik juba peal lapse sündi. Nõrgemad, väetimad surmati või anti helootidele kasvatada. Kuni 7 a saamiseni olid kõik lapsed ema hoole all. 7 a pandi poisid koolisarnasesse asutusse, kus nad jaotati sõjaväerühmade sarnastesse rühmadesse. Grupi seast valiti juht, kes allus vanemale õpetajale ja nii edasi kuni kõige kõrgemateni välja. Kuni 18 a saamiseni läbisid nad aasta-aastalt järjest raskemaid etappe. Sparta kasvatust võib nimetada kodanlikuks, kuna kõik kodanikud olid otseselt seotud järgneva põlvkonna koolitamisega. Vanemaid mehi tituleeriti koolis kui ,,isadeks" ja lisaks
A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilised teosed paistavad silma talle omase kõrge kunstimeisterlikkuse poolest. A. N. Tolstoi kunst väljendub kõige täiuslikumalt kõigepealt kujude plastilises väljajoonistamises, oskuses esitada neid nagu elavatena oma ilmekuse ja selgusega. Kujude reljeefsus sulab tal ühte värvirikkusega. Nii portreede, maastike kui ka olukordade kirjeldamisel maalib kirjanik nähtusi nende elulises täisverelisuses suure, küpse kunstniku hoole ja nõudlikkusega. Romaanides «Aeliita» ja «Insener Garini hüperboloid» ilmneb omapäraselt A. N. Tolstoi loomingu mitmekülgsus, ta tõsine huvi kaasaja probleemide vastu, ta püüe valgustada kõiki eluavaldusi, väljendada kunstiliste vahendite abil oma arvamine teravate ühiskondlike küsimuste kohta. A. N. Tolstoi teostes on tõepäraselt kujutatud inimeste võitlust tõelise progressi eest ühiskondliku elu, teaduse ja tehnika aladel
juba alates märtsist, kuigi 5...8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17...18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju. Siia kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Harakas on tuntud munavargana, näpates teiste lindude pesadest nende munetud mune ning süües isegi hoole ja armastusega kasvatatud poegi. Linnalembese eluviisiga harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest. Harakapojad hakkavad lendama 22... 27 päeva vanustena, kuid ka peale pesast lahkumist tegutsetakse edasi koos õdede-vendadega. Juba järgmisel kevadel asub harakas omaette pesitsema. Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest. Võib kahelda, kas ta just inimese tagant varastatud lusikaid ja kelli oma pesasse tassib, kuid koduloomade eest toidu ja inimese mahapandud
Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine ja koore nühkimine. Ta on (perioodiliselt) monogaamne ning jäävad sama paarilisega kokku alates paarist päevast kuni mitme nädalani. Isasloomad aga poegade hoolitsemises kaasa ei löö, seda teevad vaid emasloomad. Emasloomad võtavad vahel ka hulkuvaid poegi enda hoole alla. 4 Eluviis, käitumine Pruunkaru on peamiselt öise eluviisiga, päeval liigub ta siis kui teda on häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Pruunkaru hoidub tavaliselt inimesest eemale. Ta kasutab oma suurust, et nii toitu kui ka territooriumit teiste suurte loomade käest endale saada. Enamasti sellised olukorrad otseselt vägivaldseks ei lähegi. Kuigi pruunkaru võib
kehastus, Osirise (oma venna) tapja. Teda kujutati eesli peaga. Seth kaitses igal ööl päikese kaarikut, võitles jubeda mao Apopisega, kuid teda vaevas kadedus ning ta tappis oma venna Osirise, Egiptuse seadusliku kuninga, et ise tema kohale asuda. Nõnda oli Seth korraga nii hea jumal, tänu kellele võis päike iga hommikul taas tõusta kui ka hirmuäratav jumal, kes tahtis väevõimuga kuningaks saada. · Hnum - valmistas esimesed inimesed, tema hoole all olid Niiluse lätted · Hator - nõid-jumalanna ja muusikajumalanna, kes toitis oma piimaga tulevast vaaraod · Bes ta kaitses egiptlasi igapäeva elus · Thot - tarkuse- ja kuujumal · Thueris kaitses lapseootel naisi · Bastet ja Sekhmet - kasside jumalanna, muusika ja kodukolde jumalanna · Sobek kaitses magevett, järvi, jõgesid ja soid ja oli ka viljakusjumal · Ptah käsitööliste ja kullasseppade jumal · Selkis kaitses inimesi mürgihaavade eest ja
Toimuvad matused. Emma isa ka saabus lõpuks on ahastuses....Toimuva Bovary arveldab Emma võlgadega müües hõbedat ja muid asju. Ta avastab tõe Emma asjades sorteerides - leiab kirjad Leonilt ja ka Rodolphelt.. Ta kohtab laadal Rodophet ja joob temaga koos kõrtsis õlut. Ta ei pea tema peale viha. Charles süüdistab kõiges saatust. Charles sureb oma lehtlas pingil istudes. Berthe saadeti vanaema juurde, kes ka suri samal aastal.Laps jäi ühe vaese tädi hoole alla,kes pani lapse ketrusvabrikusse leiba teenima.Kõik nende vara müüdi võlgade katteks maha ja järele jäänud rahast piisas ainult selleks,et saata väikena Berthe vanaema juurde. . Peategelased Emma Rouault Bovary (Madame Bovary) noor naine, kes tegeleb romantilise unistamisega, kuid tajub ikka ja jälle kalkust selles maailmas. Otsib kirglikku armastust. Kompromiteerib end nii materiaalselt kui moraalselt.
raudrüüga täielikult äraharjumises, piigivõitluses. Ning kui mõeldi, et õige aeg on käes, et skvaier rüütliks lüüa, siis tehti seda. Sageli sai see tehtud rüütli väljaõpetaja poolt. Rüütlikslöömine seisnes selles, et rüütli mõlemat õlga puudutati mõõgaga. 4 2.RÜÜTLITE KASVATUS Selle peamine eesmärk oli poiss ette valmistada sõjaks, see kulges mitme etapis. Kuni seitsmenda eluaastani oli ta kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemal seisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Feodaal õpetas talle käitumist (daamidega vestlema, tantsima ja mingit pilli mängima) ja kombeid. Hiljem kaasnesid relvatundmine, ratsutamine ja jahipidamine. 15-aastaselt saadi tavaliselt kannupoisiks, see tähendab , et ta võis kanda isiklikku relva ja pidi harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoisid saatsid oma isandat sõjaretkedel (aitasid kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut)
Kujunesid esimesed tsivlisatsioonid seal. 2. Egiptuse religioon ja kultuur Egiptuse religioon. Egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni kaudu. Preestrite ülesanne oli tähtsamate jumalate eest hoolitsemine ja religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine. Eelkõige preesterkonna pilgu läbi tunneme Egiptuse maailmapilti ja religiooni. Austatud jumalate hulk oli neil tohutu, tähtsaks peeti jumalate austamist ja nende eest hoole kandmine rituaalselt, loodeti jumalate heasoovlikusele ja toetusele siis. Jumalate auks tehtud templid. Elus pärast surma jätkasid inimesed samasugust elu, egiptlaste uskumuste järgi, muvifitseeriti inimesi, et nad säiliksid. See oli võimalik vaid vaaraole ja ülikkonnale. Egiptuse kultuur. Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel ekr. Kirjamärkideks hieroglüüfid, papüürus levinum kirjutusmaterjal. Egiptuses kujunes kõrgetasemeline
ja Kaur oli pärit pikaealiste suguvõsast.Nad olid mures,et nende suvi on untsus,sest Jürna juurde pidi suveks tulema võõras tüdruk Kärt.Poisid uurisid erinevaid mänge ja tegevusi,millega tüdrukud aega sisustavad.Nad uurisid oma kooliõe Marju käest ja tõid raamatukogust ka raamatu,kus tüdrukute hobidest kirjutati.Seal oli öeldud,et tüdrukutele meeldivad väikesed lapsed ja fotograafia.Nad maksid oma kollivennale Peetrile,et saaksid tema väikese venna Madise oma hoole alla-nii oleks neil olemas laps,kellega Kärdi aega sisustada.Juhtus aga nii,et Jürnas jäi Madisega aeda üksi.Ta oli hooletu,ega märganudki,kuidas Peeter koos sõbra Rihoga väikese Madise ära meelitasid.Nad viisid lapse maale Peetri tädi juurde ja otsustasid teeselda,et laps on ikka kadunud ja poisid pidid neile ikka lapse eest üüri maksma,sest Madis läks kaduma nende juurest.Meelik hakkas kahtlustama,et asi ei ole õige.Nad saatsid Madise vanematele kutse,et poisiga on vaja minna
Ta ütles kõigile, et poiss on õekeppija, sest nood magasid ühes voodis. Pärt tahtis tüdrukuid nuusutada, sest tal polnud ema. Koos mindi Aabu järele järve äärde. Nad tahtsid järve ületada parvega. Kerli libastus ja laine viis ta parvega kaldast eemale. Ta ei jaksanud kinni hoida ja kadus lainetesse. ... Ärkamine. ,,Sa ei ole surnud, sa oled tagasi, ,, ütles Marius. ,,Sa oled haiglas. Sa kukkusid ja oled koomas olnud. Hüüdsid kuradit ja too võttis su oma hoole alla, pakkudes käsiraamatut. Kahjuks jõudsid sa seda lugeda. Enda eest ei saa põgeneda." ,,Kui koomast ärkad, ei mäleta sa enam midagi." Karina sai teada, et surnud mees aida taga oli Joel, kes tegeles spiidi transpordiga ja kelle käest raha kaduma läks. Aap oli tegelikult Karina vend Anari ja lebas haigla teises osakonnas. Ta oli saanud kellegi teise neeru eelmisel päeval, sest vigastuse tõttu Karinat opereerida ei saanudki. Kui Anari väga väike oli, kutsus Karina
Praegusaja arvamus on ikka otsida võimalikult vara õige diagnoos ning kirurgiliselt rebestatud kõõlused taaskinnitada. Operatiivset ravi soovitatakse ka osalise hamstringlihase rebendi, ismikunärvi kahjustuse ja krooniliste rebestamiste korral, kui esineb funksionaalseid kahjustusi. Pärast operatsiooni lahastatakse sportlane nädalaks. Lahas hoiab puusa sirutust ning põlve 90` nurga all. Seejärel suunatakse sportlane füsioterapeudi ja teiste spetsialistide hoole alla kuueks kuuks, kus ta peab läbima täieliku rehabilitatsiooni programmi. Krüoteraapia Krüoteraapial on positiivne efekt valu ja turse vähendamisel ning vigastusest paranemise kaasaaitamisel. Koheselt kanda vigastatud kohale jääd ning liigutada passiivselt lihast. Seda kutsutakse ka krüokineetikaks. Seda tuleks teha niikaua kuni valu muutub keskmise tugevusega ebamugavustundeks. See tegevus rahuldab kohest eesmärki, vähendades turset, hematoomi ning jääarmide teket, kus
Colosseum Roomas. Neile meeldis ka vaadata hobukaarikute võidusõite hipodroomil, millest kuulsaim on Circus Maximus. 14. Rooma kultuur ja religioon Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist. Rooma kirjandus sai alguse Kreeka teoste mugandatud tõlgetest, kuid ületas peagi mõneski vallas oma eeskujusid. Kirjanduse kuldaeg saabus Augustuse ajal. Tähtsamad kultuuritegelased: Cicero- saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega Maecenas- võttis oma hoole alla noori lootust-andvaid kirjamehi Augustus- soovis kunsti, arhitektuuri ja kirjasõna edenemisele kaasa aidata Vergilius-Kirjutas „Aeneis“ Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Religioon oli riigivõimuga tihedalt seotud ja preestrid olid tegelikult riigiametnikud. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. .
aastasena. Koidula oli neile alustanud eesti keele õpetamist, kuid vara ematuks jäänuina ei puutunud nad enam eesti keelega kokku ja nad unustasid selle. Koidulal ei õnnestunud oma loomingut trükkimiseks koguda ja välja anda, kuigi ta seda teha kavatses. Tema pärand jäi abikaasa valdustesse, kelle surma järel aastal 1907,said selle pärijateks tütred. Kuid kuna noorem tütar Anna kolis lõplikult välismaale, jäi kogu pärandus tütar Hedwigi hoole alla. Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslik-väljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti
Esimena lahutamatu armastus on seotud allasurumistega kaukaasias.'' Mäed mulle Kaukaasias'' kirjutas ta nede kõikide sündmuste kokku kombineerides, ta oli väiksest saati hingelt poeet. Lermontovi ema suri 1817 aastal ning peale suurenesid tülid peres. Isa pidi pojast loobuma, et päästa pärand: selline oli vanaema nõue. Lermontov armastas oma vanaema ja isa mõlemat. Jäänus vanaema hoole alla ja olles talle tänulik tema armastuse eest, ei saanud ta samas mite mõelda oma isale Ta oli õppimise ajal Moskvas Ülikooli õpilaskodus, Lermontovil oli väga hea meel isaga kohtumiste üle, kes paar kolm korda aastas talle külla sõitis.Lermontov kinkis kõik oma joonistused ja luuletused isale, mis olid tema kätest tulnud. 5 2. , . , , , , , , . ,
töövõimetuks(1880). Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri II poeg. 1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal ja hiljem suundus tagasi Kroonlinna. Koidula suri rinnavähki 2.juulil 11.august 1886. ja maeti toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Koidulat jäid leinama tema kaks tütart -Hedwig 10-aastasena ja Anna 8-aastasena. Noorem tütar Anna kolis lõplikult välismaale, ja kogu pärandus tütar Hedwigi hoole alla. Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Tallinna Metsakalmistule. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Kodu Ja õues on kevade Meil aiaäärne tänavas, Ma seisan kasepuu varjul- kui armas oli see! üks üksik leheke
on esimesed ilmingud keele õppimises. Kuigi keeleorganid on need, mis võimaldavad meil ära õppida keele (Allik jt, 2006) on tähtis siiski ka see, kui palju saavad lapsed keele omandamisel tähelepanu. Laps pole võimalik täielikult keelt omandama kui ta ei puutu sellega kokku vanuses 3-5 aastat. Sellist perioodi nimetatakse kriitiliseks perioodiks ( Lenneberg, 1967). Seepärast on tähtis vanemate hool ja teadmatu õpetamine ehk keele rääkimine. Üheks meeldejäävamaks näiteks hoole puudumise kohta on hiljuti saates ,,Oprah" nähtud lugu, kus vanemad olid jätnud oma tütre Danielle'i tuppa luku taha, kus temaga ei räägitud ega oldud koos. Tal puudusid võimed teiste inimestega suhelda, ta oli alakaalus ning käitus pigem looma kui inimesena. 7-aastaselt oli tema mõistus 2-aastase tasemel. Danielle päästeti politsei poolt ning nüüdseks on ta adopteeritud ning tema kasuvanemad üritavad talle selgeks teha kõike, mida 7-aastane laps peaks teadma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
