RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine)
Metsanduse arengukava Sissejuhatus Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Uuendusraied Metsa uuendamine Hoolduraied Metsade mittepuiduline kasutamine Riigimetsandus Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsatööstussektori efektiivsus Haridus ja väljaõpe Metsasektori identiteet ja maine Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse maht...
langeb tüves vaigurõhk, vaigueritus väheneb ja puu ei suuda end kaitsta kahjurite eest. Tuul ja torm · Tuul- õhu liikumine maapinna suhtes. Tuul on tingitud õhutemperatuuri jaotuse ebaühtlusest. · Torm- tuul, mille tugevus tuulekiiruse skaala järgi on suurem kui 9 palli (21m/s) · Tormimurd- sügava juurekavaga puudel · Tormiheide- pinnalähedase juurekavaga puudel Tormikahjustusi soodustavad: · Metsaservade avamine · Tugevad hooldusraied · Juure- ja tüvemädanikud · NB! Puude tormikindlus väheneb koos vanusega! Suuremad tormikahjustused Eestis! · 6.-7.08.1967- 6,1 milj tm · 1.-2.11.1969- umbes 500 000 tm · 16.-21.07.2001- 1,15 milj tm · 04.07.2002- 150 000 tm · jaanuar 2005- 150 000 tm · 03.07.2016- 500 000 tm · Tormikahjustuste tagajärg- üraskite hulgisigimine! Lumi ja jäide · Lumekahjustusi esineb aeg-ajalt samuti eelkõige hiljuti hõredaks raiutud latiealises metsas.
o Metsa püsikindluse suurendamine o Puhkemajandusliku tähtsuse suurendamine Puid raiutakse o Üksikpuudena o Gruppidena o Lankidena Hooldusraie o Valgustusraie o Harvendamisraie o Sanitaarraie Uuendusraie o Lageraie o Turberaie Aegjärkne riae Häilraie Veeraie Valikraie Trassiraie Raadamine Hooldusraied – raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesanne on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Uuendusraied – nim koondnimetusega raieviise küpsusest metsast puidu varumisel Valikraied – need on raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta Hooldusraied o Kiirendavad puude kasvu o Kujundavad metsa liigilist koosseisu
Sipelgad ja nende liigirikkus Referaat Sisukord: SISUKORD:.............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 ÜLDKIRJELDUS....................................................................................................................................................3 SIPELGATE LIIKE ERINEVATES PAIKKONDADES...................................................................................3 TAKSONOOMIA....................................................................................................................................................4 OHUSTATUD LIIGID................................................................................................
Alameetod raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud ,,metsahunt" puud mis on teistest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Nende puude puit ka vähekvaliteetne. Ülameetod raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Raiejäätmed oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Hooldusraiete bioloogilised alused. Ehk põhimõtted, läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu ehk mis juhtub/muutub puistus hooldusraiete tulemusena. 1. Kasvuressursi ümberjaotamine iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena intensiivistub nende juurdekasv. Kasvuressurss jagatakse ümber, väljaraiutud puude poolt
4. Raied. 4.1 Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse: raieküpse puidu kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena; gruppidena; lankidena. Eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Kujundusraie 4.2 Hooldusraied Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, reguleerida metsa liigilist koosseisu ja suurendada metsade tormikindlust. Puistust raiutakse välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi kasvu ja arengut. Hooldusraiet lubatud teha: 1) valgus- ja toitetingimuste parandamiseks; 2) väärtuse tõstmiseks; 3) sanitaarse seisundi parandamiseks. Hooldusraied jagatakse kolmeks: 1) valgustusraie 2) harvendusraie
rajamine. Potentsiaalne ohutegur võib olla loodusturismi areng. Vanade talude taastamine ja maha jäetud söötijäänud kultuurmaastike uuesti kasutamisele võtmine võib suurendada Suur- konnakotkaste jahialasid ning olla positiivse mõjuga (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotkaste pesad asuvad vanades soistes metsades. Suureks ohuteguriks pesapaikadele, mis on teadmata ja registreerimata, kus toimuvad raied. Eelkõige ohustavad pesu uuendusraied ja hooldusraied, veel ka mõjutab pesu metsa raadamine elektriliinide, kraavide ja teede rajamiseks, mille käigus hävitatakse pesi või muudetakse pesa ümbrust oluliselt. Tähtis on, et leiduks kaitstava pesa ümber sobivaid pesametsi ja pesapuid, kuna aastatel 2005-2011 on teadaolevates elupaikades suur-konnakotkad rajanud uue pesa kuskil 408 m kaugusele varasemast pesast. Teiseks suureks teguriks peale raietele on metsakuivendamine. Liik eelistab soiseid metsi, kuivendamine kahjustab otseselt
puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. Valikraied - n.o. raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta. Maa- ala ei jää ühekski ajahetkeks metsata (meie oludes tuleb kõne alla kuusik, kuuse lehtpuu segapuistu) Hooldusraiete bioloogilised alused e. põhimõtted läbi mille hooldusraied mõjutavad puistu kasvu (mis muutub puistus hooldusraite tulemusena). 1 1. Kasvuressursi ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks (toitained, vesi, valgus, CO 2) on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid, allesjäänud puudele (tulevikupuudele) jääb kasvuks vajalikke ressursse rohkem, mille tulemusena intensiivistub (suureneb) nende juurdekasv. Kasvuressurss
Männil kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Diagnoosimine: tormiheide, seene viljakehad metsakõdu all puude juurekaelal, kuivanud kadakad alusmetsas. Juurepessust hoidumiseks: 1)tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed). 2)Põllumaale 4 rajatud okaspuistutes tuleks hoiduda hooldusraiest. 3) Hooldusraied okaspuistutes tuleks teha talveperioodil. 4) kasutada puidu kokkuveol metsasõbralikku väiketehnikat. 5) kände töödelda vastavate preparaatidega. KÜLMASEEN võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel. Eriti ohtlik männil kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Välistunnusteks okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele.
Kõik ülejäänud raieliigid vähenesid tuntavalt: uuendusraie 41,3%, valikraie 89,3%, valgustusraie 19,8%, harvendusraie 63,2%, muud raied 17,5% raiete kogumahust. Raiete pindala jäi 2005. aastal peaaegu samaks võrreldes 2004 aastaga, metsa raiuti 129 721 ha, mis on vaid 1,8% vähem 2004. aastast. 2006. 2006. aastal raiuti 5,3 miljonit m3, mis on 17% vähem, kui varasemal aastal. 69% raiest moodustas uuendusraie ning 21% hooldusraied. Pindalaliselt raiuti 2006. aastal 54 400 ha, võrreldes raiemahuga vähenes raiepindala vaid 9%. Riigikogu võttis 31. mail vastu uue metsaseaduse. ELF nõukogu kritiseeris uut metsaseadust, heites ette järgmist: a) metsade majandamise kavandamisel käsitletakse metsa kõigest puude kogumina, ignoreerides metsa kui ökosüsteemi teisi tunnuseid, väärtuseid ja funktsioone; b) metsade raiumisele läheneb riik metsale kinnistupõhiselt, ignoreerides sellega metsa kui elusüsteemi
Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud juurte või tüve kaudu või kändude vahendusel. Kännust juurtesse levinud seen nakatab naaberpuid juurte kaudu. Haiguse levikut soodustavad suvised raied, pidevad hooldusraied ja tihedamad okaspuupuistud. Haiguse pidurdamiseks kasutatakse mürkaineid mida pritsitakse lõigatud kuuskede kändudele, kasutatakse ka tuhaga pinnase üle puistamist. Söögiseentena tuntud külmaseened (Armillaria spp.) tekitavad samuti juure- ja tüvemädanikku. Haiguse tunnusteks on rohke vaigujooks juurtel ja tüvel. Mädanevate juurte tõttu nõrgenenud puud ründavad kahjurputukad, põhjustades puu hukkumist. Külmaseened levivad sageli keskealistes ja vanemates kuusikutes.
Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. Kõdusoometsade pindala 5-6%. Raiete liigitus - Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena, gruppidena, lankidena Vastavalt 2006. a. Metsaseadusele eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged, vigased või muude ebasobivate omadustega puud (kõverad, okslikud jne., nn. miinuspuud). Uuendusraied –
Metsa looduslik uuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda generatiivselt (seemnetest) või vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakanduvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub seemnete kvaliteedist kui ka keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemis tingimused looduses üsnasoodsad. Seemnest arenenud võrse edasine saatus oleneb aga puuliigi kasvukiirusest, valgusnõudikusest , külmakindlusest ja keskkonna tingimustest. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid Metsapuudele on iseloomulik seemnekanduvuse perioodilisus. Aasta, mil seemnesaaks on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub: a) kliimast- mida soodsam on kliima ...
8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes; Raadamine - Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (maakategooria muutmiseks). Kujundusraie - tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. 4.2 Hooldusraied. Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Hooldusraiete korral raiutakse puistust perioodiliselt välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi tulevikupuude (puud, mis peaks puistus säilima raieküpsuse saavutamiseni) kasvu ja arengut
kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. 3
endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne.
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses ..................................
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia
Metsaökoloogia ja majandamine 1. Eesti metsad ja metsandus Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis enam kui 85 aasta pikkune ajalugu. 2010. aasta andmetel oli Eestist metsasus 50,6% ja tõenäoliselt see näitaja lähitulevikus suureneb veelgi. Võrreldes Euroopa või maailma keskmise metsasusega on Eesti metsarikas maa. Kaugemas minevikus oli metsade pindala Eestis suurem, ligikaudu 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase p...
2) Harvendusraie tehakse puitutes mis on 20-25 a kuni puitute valmimisikka jõdmiseni. Eesmärgiks on anda parema omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda. Metsa täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. 3) Sanitaarraie eemaldatakse metsast surnud, surevad, tormi käes kannatada saanud ning kahjurite poolt nõrgestatud või surevad puud. Hooldusraie bioloogilised alused (ehk põhimõtted millega hooldusraied mõjutavad puistu kasvu). 1) kasvuressursi ümberjaotumine hooldusraiete käigus raiutkase puistust välja teatud hulk puid, seeläbi jääb teistele puudele toitaineid vett ja valgut rohkem ja seeläbi nende juurdekasv suureneb. 2) puistu liigilise koosseisu reguleerimine 3) Optimaalse tooltlikkusega võrastiku loomine kui puude kasvavad tihedalt koos siis nende võrad on lühikesed ja lehti või okkaid vähe, samuti pole hea ka liiga pikad oksad,
Anzelika Künnap Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Anzelika Künnap HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK Referaat Tallinn 1 Anzelika Künnap 2014 2 SISUKOR 1HARILIK KUUSK.....................................................................................6 1.1BOTAANILISED TUNNUSED........................................................................................6 1.1.1Suurus........................................................................................................ 6 1.1.2Tüve koor................................................................................................... 7 1.1.3Juure...
Potentsiaalne ohutegur võib olla loodusturismi areng. Vanade talude taastamine ja maha jäetud söötijäänud kultuurmaastike uuesti kasutamisele võtmine võib suurendada Suur- konnakotkaste jahialasid ning olla positiivse mõjuga (Väli & Lõhmus 2000). 2.2 Pesapaikade hävitamine Suur-konnakotkaste pesad asuvad vanades soistes metsades. Suureks ohuteguriks pesapaikadele, mis on teadmata ja registreerimata, kus toimuvad raied. Eelkõige ohustavad pesu uuendusraied ja hooldusraied, veel ka mõjutab pesu metsa raadamine elektriliinide, kraavide ja teede rajamiseks, mille käigus hävitatakse pesi või muudetakse pesa ümbrust oluliselt. Tähtis on, et leiduks kaitstava pesa ümber sobivaid pesametsi ja pesapuid, kuna aastatel 2005-2011 on teadaolevates elupaikades suur-konnakotkad rajanud uue pesa kuskil 408 m kaugusele varasemast pesast. Teiseks suureks teguriks peale raietele on metsakuivendamine. Liik eelistab soiseid metsi, kuivendamine kahjustab otseselt
asustatud või haigustest nõrgestatud puud, Seega lühidalt: lähtudes enamuspuuliigi vanusest taastussöömale, mille lõppedes saavad jällegi samuti ka puud, millel kahjustus on alles ja hooldamise iseloomust, jagatakse hooldusraied paljunemisvõimeliseks.Tänapäeval kasutatakse kolmeks: algjärgus, kuid millised paari lähema aasta tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate (näit. 1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil jooksul kindlasti hukkuvad. Ka oma ülesande Decis), millessekastetakse taimed vahetult enne kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja täitnud seemnepuude raie langilt kuulub
kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne.
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
valdkonda: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus – esindab ökoloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine,
juurdekasvu kulmineerumise järgi (puistul kulmineerub see varem). Valitseva rinde parematel puudel püsib jooksev juurdekasv kaua kõrge ja kulmineerub alles kõrges vanuses. Näiteks kuuskedel on veel mitmesaja aastastel puudel jooksev juurdekasv suurem kui keskmine juurdekasv. Kännu- ja juurevõsudest tärganud puistute küpsusvanus on madalam kui seemnest kasvanud puudel, olles sageli ainult 10-20 aastat. Intensiivsed hooldusraied suurendavad küpsusvanust. Halvematel kasvukohtadel on puistu mahuküpsus suurem kui parematel kasvukohtadel. Varjutaluvatel puuliikidel on puistu mahuküpsus suurem kui valgusnõudlikel puuliikidel Tabelis 5.1. on esitatud Ia boniteedi kuusiku jooksev juurdekasv (Tappo, 1982) ning puistu tagavara keskmine juurdekasv ja muut täiusel 0,7. Tabel 5.1. Ia boniteedi kuusepuistu tagavara juurdekasv. Vanus Jooksev juurdekasv Keskmine juurdekasv Tagavara muut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
