EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalinstituut MS. 0065 ,,Põllumajandusliku ettevõtluse põhikursus" Äriplaan ,,Suvituse Hooldekodu OÜ" Juhendaja: Enn Plaan, maj. Dr Koostas: Sten Tamar, MS III (PÕ) Tartu 2013 1. SISUKORD 2. 3.KOKKUVÕTE Käesoleva äriplaani raames on eesmärgiks rajada Põlvamaale, Küllaste valda, Karaskile vanurite üldhooldekodu, mis avab oma uksed 01.06.2013. Antud kuupäevaks on tehtud
Otsisin artikli, mis räägib kuuest nipist kuidas aidata dementset eakat, kes hooldekodus küsib koguaeg koju. See võib olla valus ja masendav kuulda kui lähedane/patsient, kes kannatab dementsuse all, küsib pidevalt koju. Edasi saab lugeda mõnest ideest, mis võib olla abiks. Eakas, kelle eest hoolitsed on emotsionaalsel äärel. Nad võivad olla hiljuti kolinud uude keskkonda/hooldekodusse. Sa oled andnud endast kõik, et teha võimalikult mugavaks keskkond aga sellegi poolest nad võivad: Nutta, anuda ja nõuda sageli, et tahavad koju Keelduda kohvreid lahti pakkimast või ümber pakkimast Võiv olla oht, et nad võivad üritada iseseisvalt koju minna. Perekonnal ja sõpradel võib olla hirm, et tahavad minna koju. Seda eriti kui lähedane, kes hooldekodusse kolis on dementne. Kui dementsus on keskmises staadiumis, siis see võib olla täiesti tavaline reaktsioon ja väljakutse töötajatele. Nüüd siis mõned viisid, kuidas selle olukor...
Long-Term Nursing Clinic There are four departments in Long-Term Nursing Clinic: Departments of Geriatrics, I Long- Term Nursing Department , II Long-Term Nursing Department and Department of Patient without Medical Insurance. The head of Long-Term Nursing Clinic is Jüri Ennet, the head of Long-Term Nursing Centre is Raivo Kolle and the head nurse of Clinic is Silvia Petrova. Offering long-term nursing care in Estonia is becoming increasingly more important due to the aging of the population. More attention is being paid to how patients cope and this requires close cooperation and communication between the patient, their next of kin, hospitals and national social welfare. The structural change that occurred in the East Tallinn Central Hospital (ETCH) in 2006, according to which medical rehabilitation was separated from the current comprehensive clinic, was the biggest change for departments engaged ...
............ 4 Päevakeskus ,,Lootos"......................................................................................... 5 Teisipäev................................................................................................................. 5 Porkuni kool......................................................................................................... 5 Vao pagulaskeskus.............................................................................................. 7 Hooldekodu......................................................................................................... 7 Kolmapäev.............................................................................................................. 8 Diakooniahaigla................................................................................................... 8 Keila SOS lasteküla............................................................................................ 10 Neljapäev.....................
Tänu noorsootöötaja Kerstile, kelle “laps“ pere-ja noortekeskus on , hulgub Ülenurme küla vahel palju vähem lapsi, kelledel ei ole midagi teha. 5 08. jaanuar olin vaatluspraktikal AS Aarike Hooldekeskuses. Aarike Hooldekeskuse meelespeal on kirjas- Igaüks meist vajab kodusoojust, südamesse päikest, mis ei looju, puhtaid mõtteid, millest hing saab valgust. Aarike Hooldekodu on tegutsenud 65 aastat, Kambja valla hallata on hooldekodu alates 2005 aastast. Hetkel on hooldekodus 52 klienti, kuid suudab mahutada 57 klienti. Toad on ühe, kahe ja kolekohalised. Rahastamine toimub projektide alusel ja on pearaha. Peamaja on kenasti renoveeritud, renoveerimist ootavad meeste maja ja saun. Ümber hooldekodu on väga kaunis loodus- metspark. Maastiku hooldamisel on suureks abiks
..................................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Erastvere küla asub Lõuna-Eestis, Põlvamaal, Kanepi vallas. See on vaikne, umbes 400 elanikuga koht. Enamus rahvast on koondunud küla suurima asutuse hooldekodu ümber, kuid lähiümbruses asub ka mitmeid maakodusid. See on küla, kus liiklust ja tööstust on vähe ning inimesed tegelevad peamiselt põllumajandusega. Inimesed on sõbralikud ning peaaegu kõik tunnevad üksteist. 3 1. Ehitised Erastvere külas on mitmeid maakodusid ja kaks korterelamublokki. Külas elab kokku ligi 400 inimest. Üheks kõige suuremaks asutuseks on Erastvere Hooldekodu, mis asub endises Erastvere mõisas ning asutati 1926
Iseseisev töö a) Hommikusöök lasteaia lapsele: Neljavilja puder,Maasika moosiga Piim Õun b) 3-käiguline lõunasöök ajateenijale: Borsi supp Hakk-Kotlett keedetud kartuliga ja valge kastmega Mannavaht piimaga c) Õhtusöök hooldekodu patsiendile: Kartuli püree singi kastmega Jogurt või Puuvili Keefir/Piim Koostatud konspekti abil,Robert Rand (K-11A)
MENÜÜ KOOSTAMINE SUURKÖÖKIDELE Haigla Vähene soolasus Kergesti seeditav Arst peab arvestama, inimese haigusega. Tervislik Lõunaoode. Päevas 2 korda soe söök (hommik,lõuna) õhtul tavaliselt puuvili või võileivad. Hooldekodu Kergesti näritav Kergesti seeditav Maitsev Vähe soolane Vähe rasvane Odav Üldlevinud söögid Vangla Toit peaks andma palju energiat Maitsev Tervislik Vitamiinide rikas Odav Palju valke jt toitaineid. toitev Lasteaed Kord kuus söögiks viinerid. Hommikusöögiks tavaliselt puder. Toit peaks olema üldlevinud,mida kõik söövad. Tervislik. Odav
Me ei tohi ära unustada ka neid omakseid ja lähedasi, kes igapäevaselt erivajadustega inimesi abistavad ja hooldavad. Ka nemad vajavad tähelepanu ja puhkust, kuna nende õlul on raske emotsionaalne ja füüsiline koormus. Me võtame neid inimesi iseenesest mõistetavalt, nad on ju kogu aeg olemas. Kuid mis saab siis, kui nende hooldajate ja eestkostjatega midagi juhtub? Need probleemid on sotsiaalvaldkonnas hetkel lahenduseta. Spetsiaalseid hooldekodu kohti napib ja järjekorrad on väga pikad. Sageli jääb hooldekodu koha saamine ka finantsprobleemide taha – omastel napib raha, et puudega inimesele hooldekodu kohta võimaldada. 5 „Tööhõivereformi eesmärgiks on seatud puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine, tuues nad vastavalt igaühe võimekusele tööturule ning andes neile ühiskonnas väärilise koha
FRANS HALS 1580 1666 Kes ta oli? · Hollandi maalikunstnik · Barokiajastu üks suurimaid portretiste · Teda peetakse üheks kõigi aegade parimaks portreekunstnikuks Frans Hals'i elust Sündis Antverpenis Õppis Karel Van Mander'i käe all Teenis raha Haarlemi linna kunsti restaureerijana 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige Tegi tööd linnanõukogu kunstirestauraatorina Looming Ei kasutanud abijooni ega alusvärvi Maalis kihtide kaupa Kasutas detailide väljendamiseks jooni, täppe, värvilaike Julged maalid Omane jõuline pintslitõmme Mitmed teised kunstnikud said temalt inspiratsiooni ning jäljendasid teda Looming Maalis väga reaalselt Kujutas väga erinevaid inimesi Maalides moonutas inimeste tegelikku iseloomu Maalis inimeste nägudele tihti salakavala naeratuse või peidetud emotsioone Tema stiil muutus ajaga pikapeale muutus domineerivaks värviks must Tuntud portree Hollandi kaupmehe...
3) abistab: patsiendi kojumineku organiseerimisel (auto tellimisel), vajaliku dokumentatsiooni täitmisel: - isikut tõendava dokumendi taotlemisel, - töövõimetuspensioni määramisel AEK lehe täitmisel ja edastamisel, - abivahenditeenuse taotlemisel, - koduteenuse taotlemisel, 7 - hooldekodu koha taotlemisel, - erinevate sotsiaaltoetuste (sh peretoetuste ja vanemahüvitise) taotlemisel. Soodustingimustel abivahendite ostmiseks või laenutamiseks tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda isikliku abivahendi kaart (IAK). Kaart väljastatakse arstitõendi alusel järgmistele isikutele: - tööealistele isikutele, kellel on tuvastatud töövõime kaotus (alates 40%), - vanaduspensionieas isikutele, kellel abivahend võimaldab paremini toime tulla,
eakatesse ei tohiks suhtuda kui sotsiaalprobleemi. Ühiskond peab end ümber korraldama lähtudes vanemate inimeste rahulolust. Elanikkonna toimetulek vananedes väheneb ning paljud eakad vajavad pidevalt kõrvalabi. See aga omakorda seab uusi väljakutseid tervise- ja hoolekandesüsteemile. Ühel hetkel on pere sunnitud langetama otsuse, kas jääda koju oma lähedast hooldama või leida sobiv hooldusteenus - kodune hooldusteenus, päevahoid või hooldekodu. Eriarstiabi koos paindliku hooldussüsteemiga on lahenduseks, kuidas säilitada väga vanade inimeste toimetulekut nii, et nende lapsed, kes on tööl käivad inimesed, ei peaks oma töökohta jätma. Eestis on kogu tähelepanu suunatud sellele, kuidas suurendada sündimust. Sellest ainuüksi ei piisa. Tuleb pikendada tööl käimise iga, leida töökohti, mis vanematele inimestele on kohased ja sobivad. Sel viisil on neil võimalik jääda aktiivseteks ühiskonna liikmeteks veel pikaks ajaks.
Aga olenemata kohast on teenindajatel igal pool väga tähtsal kohal nende välimus (puhtus ja korrektne riietus). Viimastel aastatel Eesti teenindus kvaliteeti on kõrgel tasemel hoidnu EMT ja Hansapank EMORI uuringute andmetel. Aga klienditeenindus üldmõistes ei tähenda ju ainult töötajaid pubides, pankades või poodides vaid klienditeenindajad on ka hooldekodutöötajad, arstid, politseinikud. Ja nendes ametites ei piisa ju ainult naeratusest. Näiteks hooldekodu töötajana pead sa olema sõbra, ema kui ka arsti eest. Politseinikud saavad Eestis oma tööga väga hästi hakkama. Aga seda ei saa öelda arstide kohta. Usun et on ka väga toredaid arste aga Rakvere haiglas annab nende teenindus ikka väga soovida. Nad ei oska lihtsalt inimestega suhelda turtsuvad ja see ei tee inimestele sugugi head. Arvan et praegusel majanduslanguse ajal peaksid klienditeenindajad olema eriti
Saastekvootidega kauplemiseks on Euroopas loodud vastav süsteem. Seda võib pidada praegu kõige olulisemaks vahendiks kliimamuutuse vastases võitluses nii EL-s kui Eestis. Saastekvoodi müük toob Eestisse sadu elektriautosid ja üleriigilise laadimisvõrgustiku. Riik soetab sotsiaaltöötajatele 500 elektriautot. Saastekvoodi müügist laekunud vahendite eest soetatakse liinibusse, remonditakse hooldekodusid (nt. As Hoolekandeteenused Erastvere Kodu, Oru hooldekodu jne.). Ülle Krigulson Ülle Krigulson Kasutatud kirjandus Bioloogia põhikoolile III, Mati Martin, 2002 Http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-4439/happesademed Http:www.kliinik.ee/koolituskeskus/terviseuudised/aid-12000/Heitgaasid-saasta Ülle Krigulson TÄNAN KUULAMAST!
käimisraami abil 9.Töötamine ja Tunneb aeg-ajalt igavust Läheb hooldajaga õue, otsib tegevust mängimine puhketoas 10. Seksuaalsuse Puudub väljendamine 11. Magamine Esineb tihti unetust Küsib hooldekodu õelt unerohtu 12. Suremine Puudub KATZ'I INDEKS Tegevused Sõltumatus Sõltuvus Punktid (1 või 0) (1 punkt) (0 punkti) ILMA kõrvalabita ja KOOS juhendamisega, isikliku juhendamiseta abistamisega või täieliku
selle teenusliigi saajateks üle 65 aastased vanurid. See on teenusevorm mida osutatakse eakale tema enda kodus ning teenuse saamiseks on vaja arsti saatekirja. Hooldekodud. Hooldekodud klientideks on peamiselt sellised eakad, kes vajavad ööpäevaringset hooldust, eg a saa oma kodus elada ka isegi siis kui talle kodus osutatakse erinevaid sotsiaalhoolekande teenuseid. · Üldhooldekodud · Erihooldekodud Pansionaaid Enamasti on ka pansionaadid hooldekodu tüüpi. Pansionaati saab minna järjekorra alusel ning seal arvestatakse eaka tervislikku seisundit. Enamasti on pansionaadid kohalike omavalitsuste hallata ning sinna suunatakse üksikuid , kes vajavad kõrvalabi või siis eakatest paare ning samuti ka puudega isikuid. Suunajaks on tavaliselt siis kas kohalik omavalitsus või ka vallavalitsus. Erihooldekodud · Klientideks peamiselt psüühiliste erivajadustega inimesed. · Mitmete erihooldekodude juurde on loodud ka eakate
kaelal, proteesid, juuste kaotus, nahahaigused,armid ( näol, rindadel, genitaalpiirkonnas), põletused, liigne higistamine, piimanäärmetealune haudumus haigus Sunnitud loobumine pesemisest Muutused selles kuidas pesta ( kips, haavad) Nakatumine parasiitidega (peatäid, riidetäid, sügelised) Riietuse kohandamine ( jalanõud, riietumisstiil) Proteeside kasutamine ( hambaproteesid, kunstjäse, kunstsilm, rinnaprotees, parukas ) Sunnitud keskkonnavahetus (haigla, hooldekodu, vangla ) Tuttava rutiini muutus ( kodu erinevus võõrast keskkonnast) Vähenenud otsustamisvõimalused Privaatsuse puudumine Kogenud õed planeerivad oma tööd vastavalt vajadusele Kasutavad võimalusi terviseõpetaja rolli kasutamiseks patsiendiõpetuse olulisus õe töös Suuhügieen ennetav tegevus ja olemasolevate probleemide teadvustamine Lamatised ennetustegevus, õigeaegne dokumenteerimine ja adekvaatne raviplaan
Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks ja sotsiaaltöötaja kutsestandard Urve Vogt (sotsiaaltöötaja Haljala vallas): Sotsiaaltöötaja ongi nagu inimene ta teeb kõike, mis jääb sünni ja surma vahele. Ei ole valdkonda, mida sotsiaaltöötaja ei pea puudutama sest sotsiaaltöö on elu. Sotsiaaltöö eesmärk on inimese toimetuleku tagamine ja selleks tuleb tegeleda kõigega. [http://www.virumaateataja.ee/161106/esileht/15034450.php] Need kolm lauset iseloomustasid head sotsiaaltöötajat kui inimest. Olles mitmeid kordi läbi lugenud ,,Sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi" võib järeldada, et sotsiaalala töötaja töö on vägagi kliendikeskne, mis ju tegelikult ongi sotsiaaltöö eesmärk. Eetikakoodeksist lähtudes peaks sotsiaaltöötaja olema kliendi jaoks isik, kes annab head nõu ja on usaldusväärne. Ta peaks oskama läheneda igale kliendile individuaalselt ning lähtuma abivajaja olukorrast. Kahjuks on eetikakoodeksi reeglitest kinnipidavaid sotsiaalal...
aasta võõrandamiseni ja mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Barokkstiilis mõisasüda rajati juba 18. sajandi esimesel poolel. Härrastemaja sai oma praeguse kuju 1880. aastatel, mil hoonet Friedrich Modi projekti järgi ümber ehitati. 19. sajandil rajati ka hulk stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad paisjärve kaldal kauni kompleksi. Mõisa sissesõidutee äärde rajati Schubertite vappe kandvad kivipostid. Teise maailmasõja järel asus mõisahoones hooldekodu. Hoone sai kõvasti kannatada 1982. aasta tulekahjus, mille järel algasid mõisakompleksi ulatuslikud restaureerimistööd. Kaasajal on mõisakompleks eravalduses, pargis paiknevas kõrvalhäärberis tegutseb külalistemaja. Hetkel on ka mõisas külalistemaja/hotell, Vihula mõis koosneb erineval aegadel ehitatud paljudest ehitistest, mis moodustavad nauditava ansambli, kus saab imetleda lisaks
halvenemine. Alzheimeri tõbi diagnoositi 4 aastat tagasi ning seni oli naine tütre perekonnaga koos elades suutnud enda vajaduste eest hoolitseda. Kuu aega tagasi haigestus bronhiiti, haiguse ajal tekkis segasusseisund, tasakaaluhäired ja nägemishallutsinatsioonid. Bronhiidi taandudes ka psüühiline tervis paranes, kuid mõni nädal hiljem muutus naine kahtlustavaks, keeldus toidust ja oli ööde kaupa üleval. Omaksed on broneerinud hooldekodu koha, mis vabaneb kahe nädala pärast. Haiglasse saabudes on patsient napisõnaline, mis teeb seisundi hindamise keeruliseks. Orienteerub kohas, ajas orinteerumine raskendatud käib korduvalt õe postis küsimas, millal süüa antakse, millal arst tuleb, millal omaksed tulevad jne. Patsient on umbusklik haiglatoidu suhtes, sööb enamasti alla poole toidukogusest. Patsient ei soovi ennast pesta; kui talle pesemisvajadust meelde tuletada, ärritub ja tõmbab teki üle pea.
Ajakasutus Referaat-essee Käesoleva referaat-essee eesmärgiks on analüüsida inimeste ajakasutust Statistikaameti andmete põhjal. Vastavasisuline uurimus on läbi viidud kahel korral aastatel 1999-2000 ning 2009-2010.1 Siinses töös püütakse tähelepanu pöörata mõningatele erinevustele ja sarnasustele eri perioodide vahel ning võimaluse korral pakkuda muutustele või nende puudumisele ka seletusi. Uuringuga sai ülevaate nii inimeste ajakasutusest üldiselt kui ka meeste ja naiste ajakasutuse erinevustest. Eesti ei ole selle uuringu läbiviimisel ainulaadne taolist küsitlust on läbi viinud ka paljud teised Euroopa riigid. Üldkogumiks konkreetse uuringu puhul Eesti kontekstis olid Eestis alaliselt elavad 10-aastased ja vanemad isikud, välja arvatud pikka aega ehk üle aasta kindlates institutsioonides (vangla, hooldekodu) viibijad. Alalised elanikud on ...
puuduvaid ressursse. Keskkonnakaardi koostamine on lihtne ja tulemus on informatiivne. Sugulased. Elavad kaugel. Info puudub David. Käib Füüsiline tervis. Nõrk. külastama Kukkumised. s 1 kord Pr Tamm. Soovib Alice hooldekodu paigutamist Alice 88 a. Minevik. Alice oli raamatukoguhoidja Teised naabrid. Püüavad läheneda SHO. Esmane Elamisting Perearst. Info
Tegevuste tulemuslikkus muutub inimese jaoks küsitavaks, õnnestumistele ja ebaõnnestumistele hinnangu andmisel võimendatakse negatiivset suhtumist, välditakse iseseisvalt otsustamist ja toimimist. Õpitud abituse sündroomil on laastav mõju isiksusele tervikuna. Päevakeskus- päevast hooldamist osutav asutus, kus päevase hooldamisega toetatakse kliendi iseseisvat toimetulekut Hooldamine asutuses- Hooldekodu teenus ehk siis ööpäevaringne hooldamine asutuses on hoolekandeteenus. Teenuse eesmärgiks on eaka inimese toimetuleku toetamine igapäevase hoolduse kaudu, sisaldades eluasemeteenust, esmatasandi hooldust ning huvitegevusi võimaluste piires. Varjupaik- asutus, mis pakub isikutele ajutist ööpäevast või päevast abi, tuge ja kaitset Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele)- sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus.
KODUTUTE HOOLEKANNE EESTIS Kes on kodutu? Kodutu inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Tüüpilised kodutuks saamise arengulood: Töötus alkoholi kuritarvitamine perekonna lagunemine või kooselu lõppemine eluaseme kaotus; Kinnipidamiskohast vabanemine võimetus leida tööd võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu; Narkomaania perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine eluaseme kaotus; Ränne töökoha leidmiseks linna püsiva töö mitteleidmine ebapüsiv eluase või kodutus; Omavoliline eluruumi kasutamine omanikupoolse kontrolli tugevnemine varjup...
ja loob rakenduskeskusi;4) korraldab invatransporti;5) tagab puuetega inimestele juurdepsu ldkasutatavatesse hoonetesse;6) mrab vajadusel tugiisiku vi isikliku abistaja;7) korraldab eestkostet ning seab hoolduse. 14. Milliseid teenusi pakutakse lastele?asenduskodu, koolkodu, paevakeskus, rehabilitsioonikeskus. 15. Milliseid teenusi pakutakse eakatele?'1) oopaevane hooldamine hoolekandeasutuses (Eestis on 93 uldtuupi hooldekodu, kus elab ligi 3000 inimest),2) eakate abistamine kodus,3)abivahendite voimaldamine.Lisaks sellele on kohalikud omavalitsused rajanud vanurite maju, kus eakad inimesed saavad tubades voi korterites omaette elada ja kasutada vajalikke lisateenuseid.Samuti on loodud paevakeskusi,1) kus eakad saavad koos kaia, tegeleda huvitegevustega ja kasutada erinevaid sotsiaalteenuseid;2) mis
jalutamas, eelmine aasta ehitati neile ka näiteks terass, saavad vaadata telekat ja teha oma tegemisi. Üldisi kohustusi neil ei ole. Raskematele haigetele viiakse ka söök tuppa. Maja tutvustanud perenaine märkis, et üha rohkem tuuakse sinna haigeid inimesi ning näiteks kõiksuguste abivahendite eest (näiteks liikumist kergendav abivahend) peavad muretsema hoolealused endale ise, kuigi samas kodus olevatele vanainimestele kompenseeritakse need. Minu arvates oli hooldekodu eakatele turvaline ja mõnus koht vanaduspõlve veetmiseks. Pansionaat nägi välja väga moodne ja ilus, eriti ilusaks tegi koha seal olev tiik. Usun, et igal eakal on seal väga hea olla. 4 2. AS Rakvere Haigla Õendusabi Osakond Aadress: Lõuna põik 1, 44316 Rakvere, Lääne-Viru Osakonna õendusjuht Anne Komp tel 322 9751; e-post: [email protected] Osakonna sekretär Piret Ahi tel 322 9750; e-post: ;[email protected]
Võib öelda, et siinkohal on selleks raha, kuid mitte alati ei tähenda see lihtsalt mugavama elu pärast välismaal raha teenimist vaid selleks, et ära elada. Muidugi jagunevad inimesed taaskord nendeks kes teenivad välismaal raha, et elada mugavamalt ja nendeks, kes teenivad, et tulla toime ja elada inimväärset elu. Näiteks olukord, kus peres on isa, ema ja kaks väikest last, ema töötab vastavalt oma kõrgharidusele kõrgeimal kohal, mida talle pakutakse, ehk hooldekodu juhatajana ja teenib kuus keskeltläbi 700 eurot ning isa käib tööl Soomes keevitajana, sest Eestis pakutud tööd ei lasknud perel ots-otsaga kokku tulla. Vaja on maksta erinevaid arveid, laene ja liisinguid, mida on võetud. Seega käib pereisa Soomes tööl, et oma pere ära elatada ehk, et perel oleks elamisväärsed tingimused. Esimesel võimalusel töötaks ta Eestis, kui leiaks töö, et pere vähemalt ära saaks elada normaalselt, ilma, et peaks igapäevaselt
tüpoloogiale Pinnavee kvaliteet · seisuveekogude olukord ja sellest sõltuv piirkonna puhkemajanduslik areng · oluline loomade joogiveena, taimedele kastmisveena ja ka veekogudele · järve läheduses asuvate talude heitveed ja sõnnikuhoidlad · puhkekohad, eelkõige järved, seal peaks reostus olema võimalikult väike · hajaasustuses on tarbimises ka pinnavesi, kodukaevudes · reostusallikaks on lähedalasuv hooldekodu, mille heitveed jõuavad Kallioja vette, allavoolu on koprad ehitanud tammi ja sellega sulgenud Kalliojas veevoolu. · Et oleks normaalne vesi tiigis ujumiseks ja kastmiseks · Kasutame igapäevaselt, joogivesi · Nõukogude-aegsed väetiseküünid ja mahajäetud laudad Pinnavee bioloogiline seisund · Järvede ja teiste seisuveekogude kinnikasvamine · Liigiline mitmekesisus · Koprad on muutnud oluliselt vee liikumise suunda · reostus Pinnavesi
Sõmeru vald on sotsiaalselt turvaline ja atraktiivne elukeskkond, kus on mitmekülgsed võimalused veeta kultuurselt vaba aega või harrastada erinevaid spordialasid. Sõmeru valla kahes põhikoolis ja lasteaias antakse heatasemelist haridust. Valla kuus noorte- ja külakeskust koondavad enda ümber palju erinevas vanuses inimesi ja annavad neile võimaluse omavahel suhelda ja sotsialiseeruda. Sõmerul ja Ubjas tegutsevad seenioritele mõeldud päevakeskused. Uhtna hooldekodu on kaasaegne ning sõbralik. Vallas käib tihe kultuuri- ja seltsielu, mis on koondunud peamiselt Sõmeru klubi ning Uhtna kultuuritoa ja raamatukogu ümber. Traditsiooniks on saanud valla iga-aastased jaanituled, valla päevad, tublide õpilaste, õpetajate, kultuuritöötajate ning vallaelu edendajate tunnustamine, Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine koos valla aumärkide üleandmisega, korraldatakse näitusi, kontserte ja rahvapidusid
Sõmeru vald on sotsiaalselt turvaline ja atraktiivne elukeskkond, kus on mitmekülgsed võimalused veeta kultuurselt vaba aega või harrastada erinevaid spordialasid. Sõmeru valla kahes põhikoolis ja lasteaias antakse heatasemelist haridust. Valla kuus noorte- ja külakeskust koondavad enda ümber palju erinevas vanuses inimesi ja annavad neile võimaluse omavahel suhelda ja sotsialiseeruda. Sõmerul ja Ubjas tegutsevad seenioritele mõeldud päevakeskused. Uhtna hooldekodu on kaasaegne ning sõbralik. Vallas käib tihe kultuuri- ja seltsielu, mis on koondunud peamiselt Sõmeru klubi ning Uhtna kultuuritoa ja raamatukogu ümber. Traditsiooniks on saanud valla iga-aastased jaanituled, valla päevad, tublide õpilaste, õpetajate, kultuuritöötajate ning vallaelu edendajate tunnustamine, Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine koos valla aumärkide üleandmisega, korraldatakse näitusi, kontserte ja rahvapidusid
1. Sotsiaalteenused Sotsiaaltöö korraldus tegevus, mis aitab viia toetuse või teenuse inimeseni ja mille läbi peetakse üleval organisatsioone ning aidatakse kindlustasa nende organisatsioonide püsimajäämine. Sotsiaaltöö korraldusele on iseloomulik väärtuste lepitamatu konflikt, kus pole kunagi võimalik teha absoluutselt õigeid otsuseid ühtviisi õiglaselt kõigile abivajajaile, olenemata tahtmisest arvesse võtta erinevate osapoolte huvisid ja vajadusi, sest vajadused on alati pigem suuremad ja ressursid on alati pigem väiksemad kui vajaduste kindlustamiseks vajalik. Õigete alternatiivsete valikute tegemine on üks sotsiaaltöö korralduse põhiülesandeid. (Medar 2002: 50) Sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, kus : 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, mis soodustab inimese igapäevases elus toime...
tervishoiukomisjonis. Tihedat koostööd tehakse koolide sotsiaalpedagoogidega. Võru vallas on 1.06.2015 seisuga 908 puudega inimest, neist lapsi 36, tööealisi 335 ja pensioniealisi 31. Hooldaja või hooldajatoetus on määratud 97 puudega täisealisele 5 inimesele ja 21 lapsele. Toimetulekutoetuse taotlejaid oli 2015. aasta alguse seisuga 34 peret, kuu keskmine taotlejate arv on 37 peret. Võru vallal puudub eakate ja puuete inimeste hooldekodu. Abivajajad, keda pole võimalik kodus hooldada, paigutatakse teiste omavalitsuste hoolekandeasutustesse. 2015. aasta juuni seisuga viibib kaheksas hoolekandeasutuses 15 Võru valla inimest. Erihoolekandeteenusel on 10 inimest. Üks valla laps elab Tilsi lastekodus. (Ibid) Vallal on 28 sotsiaalkorterit, mida üüritakse ja antakse ajutiseks kasutamiseks isikutele või perekonnale, kes ise ei ole suutelised endale ja perekonnale eluaset tagama.
killud. Paikusel kanalisatsioonisüsteem ummistunud, politseikooli ja kohaliku kooli võimla katus rikutud, kahjustada saanud kalmistu ja välivalgustusvõrk. Pärnu linnas kannatada saanud suures ulatuses linnavara, sealhulgas Niidupargi ühiselamu, nelja kooli ja kahe lasteaia katus ning ühe kooli otsasein. Saugas kooli ja vallamaja katus läinud, Kilksamal teetruup minema uhutud. Sindis kooli katlamaja korsten lõhutud. Surjus pumbajaam ja hooldekodu katlamaja purustatud. Võistes sadam rikutud, Tahkuranna lasteaia seinasoojustus hävinud. Võiste rahvamaja katus puruks, 30 hektarit metsa maha murtud, 250 meetrit valla teid minema uhutud. Talis hävinud koolipark. Toris suured kahjustused kalmistul. Manijal sadam hävinud ja liinipaat Aul kadunud. Varbla rahvamajal katus ja soojustus mokas. Matsi sadama kai puruks, kümme kilomeetrit teid läinud, rahvamaja spordisaal nässus. 6
4. Vihula mõis Vihula mõis asub keset Lahemaa rahvuspargi puutumata loodust. Esimest korda on mainitud Vihula mõisa 1501. aastal Hans Lode omandina. 16051810 kuulus valdus Helffreichide perekonnale ja 18101919 Schubertite perekonnale. Viimased said jäänukmõisa edasi pidada ka 1930. aastatel, kuni umsiedlung 1939. aastal nad Saksamaale viis. II maailmasõja päevil paigutati sinna Saksa luurekool. Alates 1950. aastast oli mõisas hooldekodu, mille eksistentsi lõpetas 1982. aasta tulekahju. Mitmed hooned said tugevasti kannatada ning kompleks anti Viru kolhoosile, kes alustas restaureerimistöid. Mõisa hooned asuvad Mustoja kallastel. Algne puust härrastemaja põles maha 19. sajandil, praegu vaadeldav kivist peahoone ehitati üles tõenäoliselt arhitekt Friedrich Modi projekti järgi. Tema käekirjale viitavad neorenessansilikud detailid ja hoone ebasümmeetria, mis on saavutatud kõrgema tiibhoonega ühel küljel
(https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa_ordulinnus ) 10 5. KUIDAS MINNA EDASI? Põltsamaa linn on teinud ära väga palju oma elanike heaolu jaoks. Võimaluste piires korrastatakse igal aastal teid ja tänavaid. On renoveeritud ja ehitatud erinevaid ruume ja maju, kus linnarahval oleks hea koos käia. Linnas on toimiv arstiabi ning hea ligipääs poodidele. Linn on väga uuendusmeelne ja igati abivalmis. Möödunud aastal avati linnas hooldekodu vanuritele, et ka nende elujärge parandada. Põltsamaa on armas väike kohake Eesti südames, kus on olemas kõik eluks vajalik. Kuid kahjuks on seal üheks peamiseks probleemiks üha vananev rahvas. Nooed inimesed kolivad suurtematesse linnadesse. Sellele probleemi on raske leida konkreetset lahendust. Aga õnneks tegeleb sellega suuresti ühisgümnaasium, kus töötatakse välja uusi põnevaid õppesuundasid,
pereliikmete või ülalpidamiskohuslaste ning kohalike omavalitsuste poolt. Riigieelarvest kaetakse vaid enne 01.01.1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulud. Paraku on hooldekodud kallid ning hooldekodude teenus kehvavõitu töötajate nappuse ning madala palgataseme tõttu. Eakate pension ei kata isegi mitte poolt hoolduskodutasust ning tihti ei ole ka lähiperel võimalik igakuiseid suuri summasid hooldekodule maksta. Seega saavad vaid vähesed endale kvaliteetset hooldekodu lubada. 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK Euroopa riikides (sh Eestis) on olulisemaid probleeme rahvastiku vananemine, mille põhjus on eelkõige vähenenud sündimus ja pikenenud keskmine eluiga. Et rahvastik vananeb, siis väheneb paljudes Euroopa riikides tööealiste inimeste arv, mistõttu on riigid sunnitud tegema reforme oma sotsiaalkaitsesüsteemis ning leidma võimalusi, kuidas eakat tööjõudu kauem tööturul hoida.
Värska valla regionaalanalüüs Praktiline töö regionaalarengu ja poliitika õppeaines Tartu 2011 SISUKORD 1.Värska valla üldiseloomustus...................................................................................................3 2.Rahvastik..................................................................................................................................4 3.Sissetulekud........................................................................................................................... 12 4.Elamuehitus............................................................................................................................15 5.Tööhõive................................................................................................................................ 16 6.Majandus..............................................................................................................
Tervishoid. Statsionaarset meditsiiniteenust pakub SA Ida-Viru Keskhaigla. Haigla on oluline tööandja, seal töötab umbes 1000 inimest. Tegutseb 2 perearstikeskust: OÜ Järve Tervisekeskus ja OÜ Puru Tervisekeskus, 10 perearsti töötab eraettevõtjana. Sotsiaalhoolekannet korraldab 2000. aastal linnaasutusena loodud sotsiaalhoolekandekeskus. Lastele pakuvad hoolekandeteenuseid lastekodu, puuetega laste kodu ning pere- ja laste toetuskeskus, eakatele vanurite hooldekodu ja 2 pensionäride päevakeskust. Tegutsevad sotsiaalmaja, varjupaik, psühholoogilise abi kabinet ja narkomaania leviku ennetamise keskus, vanurid saavad koduhooldust. Kalmistud on Jõhvis, Lüganusel ja Raudil (Illuka vallas). Usuelu. Järve linnaosas tegutsevad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Kohtla-Järve Issanda Muutmise kogudus ja Kohtla-Järve Kristlaste Nelipühilaste kogudus, Ahtmes roomakatoliku kiriku kogudus, linnas on ka baptisti ja metodisti kogudus.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž sotsiaalosakond Ettevõtluspraktika aruanne Juhendaja: Valter Parve Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. .............. VALLAVALITSUS.........................................................................................4 2. MISSIOON JA VISIOON.............................................................................................6 3. SOTSIAALTÖÖ............................................................................................................8 4. ÜHE PARKTIKAPÄEVA KIRJELDUS.....................................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................................12 Viidatud allikad.........................................
korteris märatsev poltergeist ei saaks rohkem kahju teha. Korteris elab koos kolm põlvkonda - Evi, tema poeg koos kaasaga ja nende 14aastane tütar Kristiina. Poltergeist kiusab peret juba 24. maist. Päev varem oli hooldekodus surnud pere 87aastane sugulane, kes viimase ajani elas nende korteris. «Tegelikult ei tahtnud ta hooldekodusse kuidagi minna, aga... Mis sa teed - ta oli haige ja peas natuke segi» muretseb Evi tagantjärele. Memmeke olnud niivõrd hooldekodu vastu, et üritas sealt ka mitu korda põgeneda. Pärast surmagi ei suutnud memm ilmselt temaga tehtuga leppida ning püüab sest ajast Evi perega omal kombel kontakti otsida. «Kohe sel hommikul, kui tema surmast kuulsime, hakkasid asjad lendama. Alguses eriti tema asjad ja seal, kus oli tema voodi» selgitab vaevatud naine. Tänaseks pole Risti tänava korteris ilmselt enam asja, mis poleks marutava vaimu käeulatusse sattunud
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide la...
elumaja ette ning järgmisel öösel vargad ronivad A WC-majalt B elumaja teise korruse aknast sisse ning vargad tekitavad B-le suure kahju. B nõuab kohalikult omavalitsuselt kahju hüvitamist, kuid kuna põhjuslik seos puudub, ei saa kahju nõuda. 6) süü; süü ei ole üldjuhul nõutav. Süü olemasolu arvestatakse vaid moraalse (mittevaralise) kahju korral (§ 9 lg 2), saamata jäänud tulu hüvitamisel (§ 13 lg 2) ning regressnõude esitamisel ametniku vastu (§ 19 lg 3). NÄIDE: C hooldekodu töötajad hoidsid kaebajat teadlikult ja tahtlikult ilma kohtulahendita kinni kinnises osakonnas ning B maavalitsus ei lõpetanud seda õigusvastast tegevust, kuigi oli selleks kohustatud. Eega on vastutajad kaebajale mittevaralise kahju tekitamises süüdi. 10. Ainet “Riigivastutus” viib läbi õppejõud, kes on selleks sõlminud avalik- õigusliku juriidilise isikuga ehk ülikooliga võlaõigusliku lepingu. Riigivastutus
1.Kindlustame pensionide järkjärgulise tõusu Euroopa Liidus aktsepteeritavale tasemele. Tänaste pensionäride kulul ei tohi moodustada tulevaste pensionäride pensioni fondi. 2.Rakendame koostöös kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ning nende organisatsioonidega aktiivseid meetmeid tööjõuturu regulaarseteks uuringuteks, tööjõunõudluse teadvustamiseks ning aktiivse tööturupoliitika rakendamiseks. 3.Käivitame riikliku programmi hooldushaigla, hooldekodu, spetsialiseeritud (puudega inimeste) hooldekodu, õenduskodu ja muude taoliste teenuste kindlus tamiseks abivajajatele, kasutades seejuures ka omaosaluse põhimõtet. 4.Soodustame puudega inimeste rakendamiseks toetatud töökohtade loomist ja sisustamist ettevõtetes, koolitades puudega töötajaid ning nende juhendajaid. 5.Puudega inimeste paremaks ühiskonnaellu kaasamiseks korrastame puudeastmete määramise
14. Kodutuse tüpoloogia Elanike rühmadele keskendutakse ühena Euroopas rakendatava elamistingimuste parandamist vajajate tüpoloogia ETHOS (European typology on Homelessness and housing Exclusion 2007) alusel, mis juhib tähelepanu neljale elanikerühmale, kelle elamustingimustega tuleb tegeleda: peavarjuta (rooflessness) avalikes kohtades või varjupaikades ööbivad isikud koduta olek (houslessness) naiste varjupaikades, põgenikelaagrites, institutsioonides (vangla, hooldekodu, haigla jms), toetatud elamisel jm olevad kliendid ebakindel eluase (insecure housing) sunnitult vanemate, sõprade, tuttavate juures elavad; ilma üürilepinguta eluruumi kasutavad; perekonna või partneri poolt vägivalla hirmus elavad isikud ebasobiv eluase (inadequate housing) rahvuslikele normidele või väljatöötatud standarditele mittevastav eluase, üleasustatus, kooselu rehabiliteerimata sõltuvushäirega, raske või sügava puudega isikuga vm.
mälu. Meeles peab pidama inimese individuaalsust, õde peab olema kannatlik, kuid otsustav, et patsient võiks tunda ennast kaitstuna ja olla õe peale kindel. Õendusabi võimaluste hulka õendusabi osutamiseks kuulub ka spetsialiseeritud hooldusosakondade loomine Alzheimeri patsientidele (ASCU Alzheimer Special Care Units ingl. k). Uurimistulemused kinnitavad nende osakondade töö efektiivsust võrrelduna tavalise hooldekodu dementsusega patsientide osakondadega. Patsientidel, keda hooldati spetsialiseeritud osakondades, esines harvemini vajadust füüsiliseks tõkendamiseks, ja vähem kasutati nende puhul antipsühhootilisi ravimeid. 12 ARUTELU Dementsuse all mõeldakse ulatuslikke mälu ja vaimsete võimete häireid, mis raskendavad inimesel oma igapäevase eluga toime tulla. Progreseeruv ajuhaigus muudab inimese
tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms. Töötamiskohana kirjeldatakse nimisõnaga töötamiskohta, kus töötaja vahetult enne tööõnnetust ja tööõnnetuse hetkel viibis või töötas. Näiteks on töötamiskoht tehas, tootmishoone, töökoda, tsehh, laohoone, farm, kasvuhoone, laoplats, ehitusplats, põllumaa, mets, raielank, kontor, büroo, kool, kauplus, toitlustuskoht, haigla, sanatoorium, hooldekodu, spordisaal, maantee, tänav, parkla, ühistransport. 8 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kui tööõnnetus ei toimunud kummaski raporti 1. osas näidatud asukohas, siis näidatakse ka õnnetuskoha aadress. Tööprotsessina kirjeldatakse tööülesannet, mida töötaja tööõnnetuse hetkel täitis.
Süü aeti endise omaniku peale. See oli klassikaline lõpliku sõna klipp. Keda seal süüdistati, see ei saanud end puhtaks pesta. Kas kui uudistesaade teeb sellise klipi, kas me ootame sellelt uudistesaatelt, et klipp tuleb erapooletu? Et tuuake fakt ja hinnang?kas selles loos oli see? Süüdistati et asi on nii uudistesaate tegijad võtsid kindla positsiooni, mis oli kindlalt ühepoolne. Rahustav muusika oli taustaks, keegi koristas koguaeg. Kui tahate saada hooldekodu kohta ilusat juttu, siis on hinnangu andjaks kõige parem omaniku ema. Vastus oli koostatud pool aastat pärast sündmusi. Seega said asjad seal korda ajada. Ehitati uus hooldekodu. Nüüd võtaks ükshaaval ette sotsprobl kogu maailmas vaataks, millega tegu, mis neid põhjustab, mis tagajärjed. 1. Kodutus. Tundub olema väga lihtsalt sõnastatav probleem. Kodutus on sõna otseses mõttes kodu puudumine. Täpselt samamoodi on asi ka teiste keeltes homeless in ingl
isikut; · shigelloos üks haiguspuhang, haigestus 13 isikut, hospitaliseerimist vajas 10 isikut; · salmonelloos üks haiguspuhang, haigestus 8 isikut, hospitaliseerimist vajas 2 isikut, · soole segainfektsioon üks haiguspuhang, haigestus 49 isikut, hospitaliseerimist vajas 5 isikut; · soole täpsustamata viirusnakkus kaks haiguspuhangut, haigestus 67 isikut, hospitaliseerimist vajas 52 isikut. Esinemise kohad: · haigla 7 · hooldekodu 1 · lastekodu 1 · koolieelne lasteasutus 1 · Spa-keskus 1 5 · keskkonnatekkene 2 · kaitsevägi 1. Piisklevi haiguspuhangute iseloomustus Kokku esines 11 haiguspuhangut. Haigestunute arv 127, mis moodustab 26% puhangutes haigestunud isikute arvust. Hospitaliseerimist vajas 16 isikut. Etioloogiline struktuur:
Väliselt sarnanevad need tolleaegsete vallamajade, pastoraatide ja lihtsamate mõisahäärberitega, kuid väga palju ei erine need ka traditsioonilistest rehemajadest. Üks ja põhimõtteline erinevus siiski on: häärberid ehitati üksnes inimeste elupaigaks – elamuks (Pärdi, 2007). 1946 loodi Kävardil Abja Invaliidide Kodu koos abimajandiga Kävardi. Hiljem kandis ta nime Abja Internaatkodu (1981), Vana-Kariste Internaatkodu (1983), Vana-Kariste Hooldekodu (1992). Kui talu 1997 pärijaile tagastati, kolis asutus Kävardilt välja (Pärdi, 2007). Halliste külanõukogu Halliste külanõukogu moodustati 1945 Pärnu maakonna Abja valla koosseisus, 1954 liideti sellega Kaarli külanõukogu ja Õisu asula ümbrus Paistu külanõukogust. Aastail 1950–62 kuulus Halliste külanõukogu Abja rajooni, mis 1952–1953 oli Pärnu oblasti osa. Jaanuarist 1963 likvideeriti Abja rajoon ning Halliste külanõukogu arvati Viljandi rajooni koosseisu. 1970-1980
kolmeaastaselt kroonprintsiks. See ei olnud hea enne, et isa tõusis troonile ja poeg sai troonipärijaks revolutsiooni märgi all. Sotsiaalpoliitika jäi üksnes sotsiaalhoolekande tasemele. Heategevus oli üheks kuninga tegevusalaks, millesse ta mattis nii mõndagi oma eravarast. Vabatahtlikuks vaestehoolekandeks rajas ta Püha Johannese Ühingu, Nürnbergile annetas ta kuningamaja, kus asusid odavad korterid töölistele. Neuberghausenisse ehitas ta Maximiliani hooldekodu riigiametnike orvuks jäänud lastele. LUIGERÜÜTEL 3 Ludwig nägi ema rohkem suvepuhkuste ajal kui Münchenis, kus ema suhtles pojaga küll sagedamini kui isa, kuid mitte küllalt sagedasti ja mitte piisavalt intensiivselt, ning ammugi mitte vajaliku tähelepanuga. Marie ei ilmutanud vähimatki mõistmist Ludwigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
