3. Kalatraaleri käigutuled, miinitraaleri käigutuled Kalatraaleril on lisaks käigutuledele roheline ja valge ringtuli. Miinitraaleril on lisaks käigutuledele kolm kolmnurgselt asetsevat ringtuld. 4. Tankide ja tsisternide hooldamine, ohutustehnika Õhutama peab. Enne sisenemist kontrollida hapniku sisaldust, tohib töötada selliste tööriistadega, mis ei tekita sädet. Inimene kes seda hooldama läheb peab olema vastav varustus. Tuleb kasutada plahvatusohutuid 12V akulampe. Enne tanki minemist tuleb täita checklistid ja allkirjad anda, et ollakse nõus minema. Kontrollitakse roostet baktereid ja ka tsingist protektoreid (anoodid) mis kaitsevad roostetamise vastu. Järgides ohutustehnika eeskiju, tuleb jälgida tankide värvkatte seisundit. Tuleb jälgida, et neid läbivad torud ei oleks vigastatud. Kord aastas tuleb kontrollida
hinnanud originaalsust. Uue pealinna Washingtoni planeeringu loomine, selle kallal töötas umbes 4-5 arhitekti. Korrapärane planeering, väga palju parke. Ei ole kõrghooneid ehituspiirang, ei tohi ehitada Kapitoolimihoone kuplist kõrgemat hoonet (87 m). Kapitooliumihoone. Ehitustöödega alustas William Thornton. Malmkupliga. Malmi tavaliselt suuremate ühiskondlike hoonete puhul ei kasutata, sest ta pole eriti kvaliteetne, roostetab ning seda peab pidevalt hooldama. Ka Valge maja klassitsistlikus stiilis 19. saj alguses. Küllaltki tagasihoidlik hoone, projekteeris Howard. Realism Prantsusmaal Prantsumaa realism saab alguse maastikumaalist. Noored kunstnikud, kes on pettunud romantismis, sõidavad töötama linnast kaugemle vabasse loodusesse, tuntuimad need, kes kogunevad Pariisi lähedale Barbizoni külla, kus tekib kunstnike kogukond. Vahetu kokkupuude looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega...
LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 2...
ruma tuua, kasutades selleks läbipaistvaid paarumiskassette. Ka ava- Nii saab mesinik meetoodangut aastate lõikes hinnata ja olla seejuures tud paarlaga saarel tuleb jälgida, et sinna toodaks korraga paaruma iseenda kohtunik. Enda hindamiseks on ka teisi võimalusi. Nii võiks optimaalne arv emasid ja et saarele ei satuks võõrleski. Seetõttu hak- mesinik näiteks jälgida, kas ta suudab hoida talvel väljasurevate mesi- kab üks mesinik paarlat hooldama, emasid saarele paaruma viima ja lasperede arvu minimaalsel tasemel. tagasi tooma. Selline süsteem töötab edukalt Taanis. Aretustöö eesmärgid määravad mesinikud ise. Tõuaretajate aretus- töö ühine eesmärk on parandada ja säilitada järgnevaid omadusi: 1
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega ...
teemat ja tegevust. Eesmärk võib olla muutus: tegevuses, hoiakutes, käitumises, töö tulemustes, oskustes, teadmistes mingis x valdkonnas ja teemal: klienditeenindus, info liikumine, koostöö, tugitegevuste väärtustamine, kliendikesksus, info andmine, ülesannete delegeerimine, kvaliteet, kvantiteet, tähtaegsus, arvuti-, keele-, suhtlemis-, esinemisoskus. Nt: Front Page'i koolitus - peale koolitust on töötaja suuteline iseseisvalt hooldama osakonna kodulehekülge. meeskonnatöö koolitus - peale koolitust on osalejate ja vaatlejate hinnangul paranenud nii info liikumine kui koostöö klienditeeninduskoolitus, kliendikaebuste vähenemine 20% uue dokumendihaldus - süsteemi koolitus, süsteem käivitub oluliste tõrgeteta, kahe nädala jooksul saavutatakse dokumentide liikumise sarnane kiirus ja paberikulu vähenemine ... % SISU · Mida, kui palju?
Et kindlustada maksimaalne isahool pehmendab sugupooltevahelist konflikti Et täita järglaste geenid maksimaalselt kvaliteetsete isasgeenidega Sugupooltevaheline konflikt · Isahool o Alternatiiv järglaste arvu maksimeerimisse: investeerimine järglaste kvaliteeti o Esineb vähestel imetajatel, kui paljudel lindudel o Tekitab emastevahelist paarumiskonkurentsi (kui isa juba jääb hooldama järglasi, tahab ta maksimaalselt head naisgeene Paarumissüsteem · Kerge polügaamia · Sotsiaalne polügaamia · Järjestikune monogaamia o Ka püsisuhetes naised pakuvad paarivälist seksi o Head geenid: nakkusresistentsus; atraktiivsus (seksikas poeg) o Ressursid o Kaitse · Vastastikuse paarilise valik: o Meestel (enamasti testosteroonis): muskulatuur, vaprus, osavus, ressursid
Laguuntüüpi hoidla tuleb ümbritseda piirdega. Virtsa- ja vedelsõnnikuhoidlate katmiseks sobivad näiteks 10 cm paksune kergkruusa- või hekselpõhu kiht, 0,5 cm paksune rapsiõli kiht, ujuv membraankate, õhutihe telkkatus või muu lahendus. Vedelsõnnikuhoidlale esitatavad nõuded on järgmised: · stabiilne mahuti, mis suudab vastu seista mehhaanilistele, keemilistele ja soojuslikele mõjutustele; · hoidlat peab regulaarselt tühjendama, inspekteerima ja hooldama (soovitatavalt igal aastal, selleks peaks hoidla koosnema vähemalt kahest osast); · kõik väljavoolud mahutist peavad olema suletavad järjestikku dubleeritud siibritega; · vedelsõnnikut segatakse ainult vahetult enne hoidla tühjendamist ja laotamist põllule; Katuse rajamine on võimalik ainult suhteliselt väikese läbimõõduga hoidlate puhul. Suuremate pindadega (eriti laguunide) laguuntüüpi hoidlate puhul tuleb kasutada ujuvkatet
ja nahkade vastu. Mõisamajanduse teke Põlispõllunduse arenedes ja toidutagavarade tekkides algas maade hõivamine ja koondumine jõukamate perede kätte. Tekkis mõisasüsteem ja pärisorjus. Mõisnik rentis maa talupoegadele ja nõudis selle kasutamise eest renti. Kui renti tasuti saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul. Talupoeg pidi ise saadused töötlema ja tegema ka kõikvõimalikke abitöid: hankima väetisi, tegelema maade kuivendamisega või rajama ja hooldama niisutussüsteeme. Kuigi talupoeg otsustas ise, mida toota, ei olnud tal kapitali efektiivsemaks tootmiseks (saagikuse tõstmiseks, tõuaretuseks jne). Tööstusajastu põllumajandus Industriaalajastul toimusid põllumajanduses suured muutused. Agraarreformide käigus jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid iseseisvad segatalud. Esialgu säilis neis veel täielikult elatusmajandus. Segatalude edasine areng viis spetsialiseeritud
päästepaadi veeskamisel vastutavad vanemtüürimees ja päästepaadi vanem. Iga isik, kes osaleb päästepaadi veeskamisel, peab teadma oma kohustusi ja olema päästevesti ja kaitsekiivriga. Paati võib laskuda mööda tormiredelit, mööda laeva treppi või mingisuguste trosside abil, mis on kinnitatud paadi taavetite vahelise taagi külge. Keelatud on laskuda paati mööda talisid. Kui laev pukseerib paati, ei tohi selles viibida inimesi. Päästepaadi vanem peab hooldama ja kontrollima paati ja taaveteid. Kontrollima varustust ja paatide puhtust, tal peab olema nimekiri nendest laevapereliikmetest, kes tulevad tema paati. Kohustus organiseerida õppusi. Uppuja päästmiseks viskad päästerönga. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel kõrge laeva poordi taga. Pootsmani tooli ja talasetaageldamine. Kõrgustes ja parda taga ei tohi töötada vähekogenud meeskonna liikmed, sest selliste
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) .................................................................................................................
- harimissüsteem programm peab sobima kasutada oleva tehnikaga, eritingimustega ja ajaga 30 - rakendamise võime kas meeskonnal on kogemusi ja teadmisi selle programmi läbiviimiseks ja rakendamiseks Programmi rakendamine: 1) operatsioonid tuleb läbi viia õigel ajal 2) tuleb kasutada õiget tehnikat 3) ja tehnikat peab õigesti hooldama, kohaldama ja kasutama Need kriitilised faktorid tagavad maksimaalse umbrohutõrje ja kultuuri minimaalse kahjustamise. Kui umbrohutõrje ei ole edukas peab kaaluma milliseid kulutusi on võimalik teha ja kas antud kultuuri on üldse mõtet kasvatada. Isegi kui kulutused iga kord kohe ära ei tasu, on need ikkagi vajalikud kui investeering tulevikku. 1) kaudne umbrohutõrje a) ärahoidvad abinõud - umbrohuseemne- ja haigusvaba suure idanemisenergiaga külviseeme
(elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) 50 andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikust järeleandmiste teel. Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Panus võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sh vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse
h. on tal võim loodust kaitsta ja säilitada). Lääne kultuuris on kultuuri vastandamine loodusele väga levinud. Kultuur on miski mis eristab inimest loodusest. Juba Kant ja Hegel väitsid, et kultuur võimaldab meil loodusest ,,välja murda". Kultuur on loova vaimutegevuse valdkond, mis vastandub looduslikule isetekkele. Meenutagem siin veelkord sõna ladinakeelset algupära cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma. Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus. Kultuuri-looduse vastandus kui ,,tsiviliseeritud kultuuride" ja ,,metsikute kultuuride" v ,,loodusrahvaste" vahel oli varases antropoloogias väga levinud. 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 14
Asutatud 21. novembril 1918, taasasutatud 29. oktoobril 1993. Tallinnas asuv maaväe sideallüksuste väljaõppe- keskus tagab rahuajal kogu riigis peastaabi ja väeosade ning Kaitseliidu vahelise side. Sõjaajal ei ole sidepataljon eesliinil, vaid tagab side võitlevate üksuste ja peastaabi vahel. Üksik-sidepataljonis valmistatakse ajateenijatest ette sidespetsialiste. Sidekompaniis õpetatakse elektroo- nika ja elektrotehnika põhialuseid, raadio- ja traatsidet ning õpitakse hooldama ja kasutama kõiki kaitseväes kasutusel olevaid raadio- jaamu, telefoniaparaate ja kaableid. VÕK Üksik-vahipataljon Asutatud 9. jaanuaril 1919, taasasutatud 22. jaanuaril 1993. Tallinnas asuvas jalaväe väljaõppekeskuses õpetatakse põhiliselt linnavõitlusüksusi. Üksik- vahipataljon on ainus väljaõppekeskus, kus ajateenijad õpivad tseremooniate korraldamist Presidendi Kantselei, Kaitse- ja Välisministeeriumi ning kaitsejõudude vaja- duste kohaselt
situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) Hoiaku seos käitumisega ei ole üksühene Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 R=0,15 korreltasioon praktiliselt puudub Mul on selge positiivne hoiak hulkuvate looma üle. Kui olen väga positiivselt selle "seltskonna" suhtes meelestatud, siis võtan loomad kaasa koju ja hakkan teda hooldama. Käitumine ei tule mitte ainult hoiakust vaid ka subjektiivsest normist. Inimene valib kas jälgida rohkem hoiakut või subjektiivset normi ja käitub vastavalt sellele. Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja 17 Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel)
Elurendiselepinguga kohustub üks isik maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid. 2) Ülalpidamisleping. Ülalpeetav kohustub andma teise isiku omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Peab olema notariaalselt tõestatud. Kompromissileping Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Seltsinguleping Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varag...
Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut.
Viimistlus materjale on pigmendita (värvaineta- õlid, lakid, sellakid), läbipaistvaid (vähese väervainega- õlid, lakid, sellakid), läbipaistmatuid (suure värvaine sisaldusega- kattevärvid). Kõik viimistlusmaterjalid, ka sellised, mis vett tõrjuvad, peavad niiskust teatud määral läbi laskma, et niiskus, mis vaatamata kõigele on puitu tunginud saaks ära aurata. Igasugu pinnaviimistlust peab teatud ajajärgi korralikult ka hooldama ja uuendama. Puidu vanusest oleneb ka viimistluse säilivusaeg aga ka viimistlusvahendist ja pealekandmisest. Uusi voodrilaudu mitte jätta värvimata paariks nädalaks seisma- värvida kohe peale saabumist. Voodrilaual jätta välja poole lülipuidu osa ja männi asemel eelistad kuuske- sest imab aeglasemalt niiskust. Pilet nr. 11 1.Puidu füüsikalised omadused. 2.Saematerjal, liigitus. 3.Värvained, kasutamine. 1.Tihedus- massi ja mahu suhe.
saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping – Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut.
kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Kui vara või esemed peavad üle minema pärast ülalpeetava surma, kohaldatakse ülalpidamislepingule vastavalt pärimislepingu kohta sätestatut. 221. Mis on kompromissleping? Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes, mille tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning
puhul on metsapõlvkonnana on küll väga Valikseemnepuistu - looduslik või kultuurpuistu. oluline hiliskülmakahjustuste suhtes kiirekasvulised ja produktiivsed, kuid: Kujundatud ja seemnete varumiseks ettenähtud vastupidavamate (külakindlate) vormide ·sageli jändrikud, halvasti laasunud ja puistud. Puistut hakatakse hooldama juba varakult, aretamine. kõveratüvelised; et kujundada väärtuslik, Metsaselektsiooni seisukohalt jaotatakse kõik ·kahjustatud seenhaiguste (eelkõige juurepess) kvaliteetne puistu. Puid hoitakse hõredas liituses, puistud ja puud 3 kategooriasse: poolt; et võra algaks hästi maapinna lähedalt, samuti * plusspuud /puistud/
Sellisel juhul loetakse kahju normi rikkumise tagajärjeks üksnes siis, kui rikutud normi eesmärgiks oli ära hoida seda kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. VÕS-is: 127 lg 2 (vastutust täitev kausaalsus) ja 1045 lg 3 (vastutust tekitav kausaalsus). Rikutud normiks ei pea tingimata olema seadusesäte vaid võib olla ka mingi madalam norm (nt kohaliku omavalitsuse õigusakt). Nt: KOV õigusaktis on säte, mis kohustab kinnistu omanikku hooldama oma kinnistuga piirnevaid kõnniteid. Kinnistu omanik ei tee seda, keegi kukub seetõttu kõnniteel ja saab kahju. Normi eesmärgi teooria kohaselt saab kinnistu omanik vastutada vaid juhul, kui selle õigusnormi eesmärgiks oli (muuhulgas ka) sellise kahju ärahoidmine. Saksa kohtupraktika näide: A sõitis bussis jänes, bussi tuli kontrolör, A jooksis minema, kontrolör jooksis järele, komistas, kukkus ja sai vigastuse. Kas A vastutab sellise kahju eest
isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamisleping - Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. 168. Kompromissileping - Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. 169. Seltsileping - Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega
tsementteguriga betooni. Et tagada normaalne kivinemiskiirus peaks betooni temperatuur olema valu ajal vähemalt 10...20ºC, selle temperatuuri juures saavutatakse betooni vajalik tugevus suhteliselt lihtsalt (nt betooni katmine). Kasutatakse ka kiirkivinevat betooni, kus on sees lisaained, mis aktiviseerivad tsemendi reageerimist, kivinemiskiirus suureneb 1,2 korda. Paigaldusjärgselt peab betooni temperatuuri jälgima (vähemalt +5ºC) ja vastavalt sellele valu hooldama. Termosmeetod komponentide eelsoojendus(raketis, armatuur), raketise soojustamine (soojusisolatsioonimatid), betoonisegu eelsoojendus. Kui välisõhu temperatuur on langenud alla 0ºC, kasutatakse kindlasti sooja betooni , jahtumise eest kaitstakse siis betoon konstruktsiooni soojustamisega soojustusmaterjalidega. Vaheseina betoneerimine talvel Variandid on elektrisoojendusraketised, auruga soojendamine, soojendustraadid, sissebetoneeritavad soojendusjuhtmed
Elurendise saajaks saab olla vaid füüsiline isik ja ta peab olema lepingu sõlmimise ajal elus. Leping ainult kirjalikus vormis. (ÕÕ 179) · VÕS § 572. Ülalpidamislepingu mõiste (1) Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. (2) Kui vara või esemed peavad üle minema pärast ülalpeetava surma, kohaldatakse ülalpidamislepingule vastavalt pärimislepingu kohta sätestatut. (www.riigiteataja.ee VÕS) Näiteks kokkulepe, millega taluperemees annab pojale üle talu, poeg kohustub aga teda ülal pidama. Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. (ÕÕ 180) 168. Mis on kompromissleping? · VÕS § 578. Kompromissilepingu mõiste
lepingutingimustele kogu lepingu kehtivuse perioodi on ka üürnikul kohustus hoida asja vastavuses kokkulepitud lepingutingimustele. Ennekõike peab üürnik, tulenevalt VÕS § 280, oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Samas võivad lepingupooled antud kohustuse ka teisit kokku leppida, näiteks võivad lepingupooled kokkuleppida, et üürileandja peab eluruumi hooldama ja tagama eluruumis koristustööde läbiviimise. VÕS § 280 tulenevast kohustusest võivad lepingupooled kokkuleppel kõrvale kalduda üksnes üürniku kasuks, tulenevalt VÕS § 275. Lisaks pisipuuduste kõrvaldamiskohustustele võib üürnik teha kasutusse antud asja suhtes parandusi ja muudatusi, kuid seda üksnes üürileandja nõusolekul, mis peab aga olema antud vähemalt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis
laip tuleb matta või tuhastada. Sihtkäsundiks on näiteks ka pärandaja surmapuhune korraldus pärijale 51. Tingimuslik korraldus ja selle eristamine sihtkäsundist või annakusaajale, kuidas nad peavad kujundama hauaplatsi, kes seda peab hooldama ja kui palju selleks igal aastal pärandvarast saadu arvel kulutama. 33 Tsiviilkoodeksis oli samuti reguleeritud üldkasuliku eesmärgiga tegude teostamine, mida on
elurendise saaja pärijatele. Elurendise saajaks saab olla vaid füüsiline isik, ja ta peab olema lepingu sõlmimise ajal elus. Elurendise leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. 2. Ülalpidamisleping. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Selliseks lepinguks on nt kokkulepe, millega taluperemees annab pojale üle talu, poeg aga kohustub teda ülal pidama. Kui aga vara või esemed peavad üle minema pärast ülalpeetava surma, kohaldatakse ülalpidamislepingule vastavalt pärimislepingule sätestatut. Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Seadus paneb ülalpidajale küllaltki palju õiguslikke kohustusi, mis paljudel juhtudel on hinnatavad peamiselt kõlbelistest kriteeriumidest lähtudes. 11.2.5
kahjustumise. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 81 537 krooni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt asjas on leidnud tõendamist, et kostja müüs hagejale varjatud puudusega sõiduauto ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lg 2 p 6 tähenduses. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Kostja leidis, et auto ei ole lepingutingimustele mittevastav, vaid hageja ise või asja hageja poolt hooldama tellitud isik ei ole järginud asja kasutamisel hoolsusnõudeid. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale üleantud auto vastas lepingutingimustele või mitte. Hageja väitel ei vastanud üleantud auto lepingutingimustele tulenevalt sellise kasutatud asja olemusest. Kostja reklaamis autot garantiiga, millest hagejal tekkis arusaam, et tegemist on põhjalikult kontrollitud, kvaliteetse, tehniliselt korras ja usaldusväärse kasutatud autoga. Auto aknavannis oli
elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping Toetamisleping, millega kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama 226. Mis on kompromissleping? Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. 227. Mis on seltsinguleping? Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem
mise aluseks võivad olla ka muud sarnased põhjused, mis on küllalt olulised, et töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Tööandja oluliseks rikkumiseks, mis õigustab töölepingu erakorralist ülesütlemist, võib näiteks olla töölepingu tingimuste muutmine ilma poolte kirjaliku kokkuleppeta.75 Töötaja isikust tulenevad põhjused, mis õigustavad erakorralist ülesütlemist, on seotud eelkõige töötaja tervise ja perekondlike kohustustega. Näiteks peab töötaja hooldama raskelt haiget perekonnaliiget ning soovib seetõttu lepingu kiiresti üles öelda. 3. Samamoodi TLS § 88 lõikes 4 tooduga võib töötaja lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai või pidi teada saama (TLS § 91 lõige 4). Mõistlik aeg oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest. Juhul kui lepingut mõistliku aja jooksul üles ei öelda, võib lepingut rikkunud tööandja eeldada, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
