7 Hooldusvaba Võrreldes puit- ehk vineerparkidega, on betoon ilmastikule vastupidav ning linnale praktiliselt hooldusvaba. Kui vineerparkide puhul peab jälgima vineertahvlite ja nende ühenduskohtade seisukordi, kandekonstruktsiooni tugevust, pealesõiduplek- kide olukorda ja välja vahetama murdunud kruvisid, siis betoonparkidel puuduvad obstaaklite ühenduskohad ja betoonpinda ei pea hooldama. Kogemus on näidanud, et Eesti tingimustes kestab vineerpark suure kasutuskoormuse juures 3, keskmise koor- muse juures 5 ja väikese koormusega kohtades 7 aastat. Seda vaid juhul, kui tehakse korralisi hooldustöid, ehk vahetatakse välja viga saanud vineertahvlid ja kandetalad ning asendatakse murdunud kruvid. Väga tavaline stsenaarium vineerparkide puhul on, et park püsib ilus esimesed paar aastat, seejärel hakkavad tekkima vineertahvlitesse augud, kruvid logisema ja
75% Keemiline puidukaitse Keemilises puidukaitses kasutatakse erinevaid meetodeid ja puidukaitsematerjale. Pinnaviimistlus- puidu pinnale kantakse keemilisi puitukaitsvaid viimistlusmaterjale, mille eesmärk on puitu kaitsta välistegurite rikkuva mõju eest. Pinnaviimistlusmaterjalid peavad olema elastsete omadustega, et need puidu niiskusomaduste tõttu tekkinud deformatsioonide tagajärjel ei praguneks. Igasugust pinnaviimistlust peab tetud aja järel hooldama ja uuendama. Puidu pinnakattematerjalid jagunevad kahte gruppi: · Viimistlusmaterjalid läbipaistmatuks ehk katvaks viimistluseks (baseeruvad õlil, lateksil, akrüülil) · Viimistlusmaterjalid läbipaistvaks viimistluseks (värvitud õlid ja lakid) 9 Surve- ja vaakumimmutamine Puit, millest valmistatakse maasse paigutatavaid ehitusdetaile või kasutatakse niisketes
.eakaaslased on vältimatult vajalikud lapse sotsiaalsete oskuste arengu seisukohalt, rühmas olemise oskuste, enesetunde ja soolise identiteedi jaoks. Üksildane laps on tavaliselt õnnetu ja sellel tuleb tähelepanu pöörata. Identiteedi kujunemisek on oluline teada, kust ma pärit olen, kes on mu vanemad, tädid, onud, nõod ja vanavanemad ja missugused on olnud nende suhted. Mängu idu on igasühes olemas, aga seda peab kastma ja hooldama, et see kasvaks ja õide lööks. Mängust võrsub loov suhtumine kunstidesse ja teadustesse, kogu vaimuelusse. Laps peab tundma, et vanemad rõõmustavad tema üle just sellisena, nagu ta on, nõudmata temalt mingeid saavutusi. Armastust lapse vastu tähendab, et annaksid kas või oma elu tema eest, aga et oskad ja julged temast ka lahti lasta. Kaisi Õispuu
Elurendise andja või kolmanda isiku eluajaks seatud elurendis läheb elurendise saaja surma korral üle tema pärijatele. Elurendise saajaks saab olla füüsiline isik ja ta peab olema lepingu sõlmimise ajal elus ning leping sõlmitakse kirjalikult. 2.4.2. Ülalpidamisleping Selle lepinguga kohustub ülalpeetav andma ülalpidaja omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama (VÕS § 572 lg 1). Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Ülalpidaja peab ülalpeetavat ülal pidama ja hooldama viisil, mida ülalpeetav võib mõistlikult oodata tema poolt üleantu väärtuse ning tema senise elukorralduse põhjal. Ülalpidaja peab ülalpeetavale tagama mõistliku eluaseme ning tema haiguse korral vajaliku hoolitsuse ja tervishoiuteenuse osutamise. 2.5. Kompromissileping
15 ml destilleerimata nõiapuupähkli ekstrakti 45 ml mett 1. Segage ja loksutage korralikult 2. Säilitage külmutuskapis 3. Kasutamiseks kallake väike kogus peopesale ning masseerige õrnalt kätele ja sõrmedele 13 Vananevad käed Henrietta Spencer on öelnud: ,,Kuritarvitage oma käsi ja nad reedavad kõige salajasema saladuse teie vanuse." Selle pärast peabki käsi juba varakult hooldama hakkama, et vananedes käte järgi teie vanust öelda ei saaks. Avokaado nahakreem: Õlis lahustuvad koostisained: 9 grammi puhast pleegitamata mesilasvaha 60 ml aromaatset, mahedat avokaadoõli 5 ml saialilleõli 7,5 ml veevaba lanoliini 1 sojaletsitiinkapsli sisu 1 E-vitamiinikapsli sisu Vees lahustuvad koostisained: 15 ml destilleeritud vett 5 mlg glütseriini näpuotsatäis booraksit sorts sidrunimahla 10 tilka kurereha, lavendli või patsuli eeterlikku õli
paigaldatud põrandaküte lõhkumine muutub väga kulukaks. Samas on poriresti alla projekteeritud põrandaküte suurepärane, sest taldade alt eemaldatud lumi sulab ära ja rest ei täitu lumega. Hoonete Karin Novozilova 4 Mustus 2008 omanikele ja tellijatele soovitaks älgida, et paigaldatav porisüsteem oleks tõepoolest toimiv ja ajakohane. Hakkate ju teie hoonet hooldama ja räpased sissekäigud kahjustavad just teie hoone või ruumide mainet. Pori ja niiskuse tõkestamiseks saab kasutada kolme tüüpi matte. Kärgrestid - eemaldamaks lund, kivikesi, liiva talla pinnalt. Harjasrestid - eemaldamaks tahket mustust tallamustrist. Kraapivad ja niiskust imavad, n.ö. kuivatavad matid. Parimaks lahenduseks on muidugi kombineeritud poritõkked, mis täidavad kõik vajalikud funktsioonid.
Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Kõrbestumine on väga tõsine globaalprobleem kuna seda pole peaaegu võimalik peatada. Kõrbestumist võib aga aeglustada. Näiteks ei tohiks maha raiuda vihmametsi,sest ala mis oli kunagi vihmamets kuivub ära ning kõrbestub. Samuti ei tohi loomi karjatada ühes ja samas kohas kaua aega kuna siis hävib selles kohas taimkatte ning ala muutub kuivaks. Kõrbete lähedal olevaid alasid peaks kaitsma, hooldama ning niisutama, et nad ei muutuks kõrbeks. Niisutada, aga tuleb õieti kuna vale niisutamine on samuti kõrbestumise põhjuseks. Sahel Sahel on Aafrikas on savannide ja Sahara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond. Seal laienevad kõrbealad lõuna suunas mitu kilomeetrit. Saheli riikidest on kujunenud Aafrika suurim näljapiirkond. Rahvusvahelised organisatsioonid korraldavad toiduabi jagamist, meditsiinilist teenindamist ja asustavad inimesi ümber uutele aladele
Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Metsas on väiksemad päikese kiirguse intensiivsus, maapinna soojuskiirgus, tuule kiirus. Sellest tulenevalt on seal väiksemad õhu- ja niiskuse kõikumine ning aurumine maapinnalt. Jagunevad: Hoiumetsad – siia kuuluvad reservaadid ning muud erilist kaitset ja pikemaajalist säilitamist
KOKKUVÕTE Diabeet võib ohustada meid kõiki. Nüüd teame, millised on tunnused ja kuidas seda ennetada. Kõige tähtsam on vältida ülekaalu ja liigset magusasöömist. Samas on alati võimalik see endale geenidega kaasa saada oma vanematelt, siis saame ise seda juba vähem mõjutada. Diabeetikuid oma salongis kohates teame, et nende jalgu peab pediküüri protseduuride käigus eriti õrnalt hooldama. Nende jalad ei kannata tugevat hõõrumist ega skalpelliga naha eemaldamist. Nendega peame olema väga ettevaatlikud, muidu võime kasu asemel teha väga, väga palju kahju. 13 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.itk.ee/public/files/Diabeet.pdf http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/Endokr/hilistsistused.html http://www.spodan.com/et/398.html http://www.diabetes.ee/dokumendid/diabeet-2-tyyp
h. on tal võim loodust kaitsta ja säilitada). Lääne kultuuris on kultuuri vastandamine loodusele väga levinud. Kultuur on miski mis eristab inimest loodusest. Juba Kant ja Hegel väitsid, et kultuur võimaldab meil loodusest ,,välja murda". Kultuur on loova vaimutegevuse valdkond, mis vastandub looduslikule isetekkele. Meenutagem siin veelkord sõna ladinakeelset algupära cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma. Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus. Kultuuri-looduse vastandus kui ,,tsiviliseeritud kultuuride" ja ,,metsikute kultuuride" v ,,loodusrahvaste" vahel oli varases antropoloogias väga levinud. Seepärast tuuakse tihti välja antropoloogia sugulus koloniaalse mõtteviisiga.
ehitab oma hinge tervise sedavõrd tõhusale alusele, et kurjal soodumusel on peaaegu võimatu seda mürgitada." (http://www.katoliku.ee/node/72) Anglikaani kiriku armulauakorras on armulaualiturgia läbiviijale antud juhiseid koguduseliikmete manitsemiseks, et nood end armulauaks ette valmistaksid. Seal räägitakse armulaua iseloomust järgmist: ,,Kallid sõbrad, eriti teie, kelle hingi ma pean ravima ja hooldama, ma kavatsen järgmisest päevast, Jumala armust, pakkuda kõigile, kes on vagalt meelestatud, kõige kindlust sisendavamat Kristuse ihu ja vere sakramenti; et seda võetaks nende poolt vastu Tema kõige viljakandvama ja aulise kannatuse mälestuseks. Selle kannatuse kaudu oleme saanud kätte oma pattude andestuse ja tehtud taevase kuningriigi osalisteks, mille kaudu me oleme veendunud ja kinnitatud, kui me 1 http://www.katoliku.ee/node/72
1978/95) reegli VIII/2 nõuetega, teiste õigusaktidega ning tagama laeva ohutuse; 2) käitama laeva pea- ja abimasinaid, hoidma neid töökorras, et laev oleks võimeline ületama reisil ettetulevaid võimalikke ohte; 3) ohutult silduma ja kai äärest lahkuma; 4) vältima merekeskkonna kahjustamist; 5) rakendama ohutusmeetmeid kahjutule riski vähendamiseks ja hoidma puhtust laevaruumides; 6) tagama meditsiinilist hooldust laevas; 7) tagama lasti ohutuse reisil; 8) kontrollima ning hooldama laeva konstruktsioone ja seadmeid; 9) sulgema veekindlalt kõik avad ja hoidma avade sulgemiseks ettenähtud sulgurid ja seadmed töökorras ning täitma häireplaanist tulenevaid kohustusi; 10) käitama laeva tulekaitse- ja hädaolukorraks ettenähtud seadmeid ning päästevahendeid, teostama nende nõuetekohast hooldust ja tagama laevas olevate isikute kogunemise kogunemispaikadesse ja evakuatsiooni. 11) tegutsema kooskõlas laeva turvalisuse plaaniga. § 2
hingamist aeglaselt. Kui riided on märjad , tuleb need ära võtta. Isoleeritakse külma eest tekkide ja muude riideesemetega alt ja pealt. Kui inimene aktiviseerub , tuleb talle anda sooja jooki ja toitu. Kui oled oskuslik ,ei ole talv su vaenlane. VARUSTUS Selleks , et väeüksus saaks sõjas tegutseda, on peale relvade ja laskemoona vajalik suur hulk tarbeesemeid. Seda varustust pead sa kasutama ja hooldama õigel viisil. Sinu isiklik varustus , samuti grupi ja rühma ühine materjal: toetusrelvad, masinad jms. peab alati olema heas korras ja valmis koheseks kasutamiseks. Oma relva hoolda iga päev . Lahingutegevuse käigus hoolitse relva eest kohe, kui avaneb võimalus. Ka laskemoon tuleb hoida puhas ja seda ka kontrollida. Jää või muld relva suudmes võib viia toru lõhkemiseni. Pea meeles, et relv on sinu elukindlustus.
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoidua...
(Rescher 1980: 48). See kõik on muidugi tõsi. Samas võib aga märkida, et saastatus on tingitud tööstusest. Ent tööstust me vajame. Kes peaks hüvitama puhastamiskulud? Kes maksab riigi tulude vähenemisest tulenevaid makse, kui inimesed ei suitseta ega tarvita alkoholi? Millega asendatakse inimestele need tuttavad stressist vabanemise meetodid, kui kaotatakse ära ebatervislikud lõõgastumisvahendid? Kas riik on volitatud hooldama täiskasvanud kodanikke sel kombel, et sunnib neid hoolitsema oma eluviiside eest? Tundub, et hoiatussõnadel oleks tõelist tähtsust ja filosoofilist kaalu vaid sel juhul, kui näidatakse kätte seaduslik meetod uute eluviisidega seonduvate kulutuste jagamiseks ja määratakse kindlaks see, kui palju võivad riik ja ühiskond oma kodanikke hooldada. On raske nõustuda väitega, et seaduslikkust ja hoolekannet puudutavad küsimused oleksid lahendatavad mingi moraalifilosoofilise
8 Sancti Spíritus 13 * keskalluvusega munitsipaliteet Ühiskond Enne 1959.aasta revolutsiion oli Kuubal nõrk demokraatlik süsteem ja majandus põhines kapitalistlikul kaubavahetusel USA-ga. Revolutsiooni käigus asendusid need traditsioonid sotsialistlike väärtustega (tugeva võimuga valitsusega, tsentralisseritud majandusega, usu ilmalikumaks muutmisega). Peredes on mõlemad vanemad kohustatud oma last hooldama. Isega siis kui vanemad pole abielus. Samas on on mehed kohustatud jagama koduseid töid võrdselt on naistega. Kuigi see on seadustega määratletud, siis selle täitmist siiski ei kontrollita. Riigis peetkase lasteta perekonda ebaõigeks. Kuubas rõhutatakse üha enam inimeste võrdsusele. Sooline ja rassistlik ebavõrdne kohtlemine on ebaseaduslik. Naiste osatähtsus poliitikas, tähtsatel kohtadel ning sõjaväes on oluliselt suurenenud. Haridus
poeg pärija. Annakuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Näiteks võib pärandaja lubada abikaasal elada pärandvara hulka kuulunud elamus kuni surmani. Annakut saab pärija määrata ainult testamendi või pärimislepinguga. Sihtkäsund- testaatori korraldus, paneb pärijale kohustused ilma vastava õiguse tekkimisega- nt kuidas kujundada hauaplats, kes seda teeb, kes hakkab hooldama ja kes ta lemmiklooma eest hakkab hoolitsema. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Seda võib teha üksi, aga võib ka tunnistajate ja notariga. Testamendi tegemise õigus on alates 15-aastasel isikul, kuid alla 18-aastane isik saab testamenti teha vaid notariaalselt tõestatud vormis. Testament võib olla kodune ja notariaalne. Kodune testament võib olla omakäeline või tunnistajate juuresolekul kirjutatud
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639 Iga pühapäeva keskpäevaks tuleb neile anda lihakarnist ostetud värsket loomaliha, seni kuni Rae mõisas karjatatavaid lambaid saab tapale viia. Härja- või lambaliha peab virtin keetma koos vedela supiga, kuhu on lisatud tangu, nii et vaesed saaksid sinna sisse leiba murda. Pühapäeva õhtul peab virtin lihasupi hospidalis üles soojendama ja vaestele välja jagama. Ja nii peab sündima terve nädala jooksul, nimelt et k...
aastal 2 % riigi pindalast ja nende arv oli tõusnud 1950. aasta 496-lt 5049-ni. Sarnased tendentsid esinevad ka teistes arenenud riikides. Eestis propageerisid loodusesäästlikku mõtteviisi juba J.V. Jannsen ja C.R. Jakobson, ehkki ärkamisaegse ühiskonna üldine püüdlus oli majandusliku efektiivsuse ja uuenduste poole. Sellega kaasnes paratamatult maaparandus ja keskkonna muutmine. Klassikalise looduskaitse alguseks Eestis peetakse 1910. aastat, mil Vaika saari asus hooldama Riias elavate eestlaste asutatud Riia Loodusuurijate Selts. Veel enne seda alustas oma tegevust merelindude kaitsel Vilsandi tuletorni ülem A Toom. Alates 1920. a. võttis looduskaitse alase tegevuse oma hoole alla Eesti Loodusuurijate Selts. Aastal 1935 kehtestati Eesti Vabariigis looduskaitse seadus ja asutati riikliku looduskaitse inspektori ametikoht. Sellele kohale asus G. Vilbaste. Looduskaitse seaduse põhiautoriks oli prof. T. Lippmaa, kes ühtlasi sai ka Riikliku
polügüünia (enamik imetajaid, lindudest pardid jt); · liike, kel esineb paternaalne hool (ainult isahool), iseloomustab polügaamia, promiskuiteet (näiteks mitmed kalad). Niisiis esineb monogaamiat valdavalt vaid neil liikidel, kellel mõlemad vanemad hoolitsevad järglaste eest. Kuid mis on põhjus, mis tagajärg? Vares on monogaamne lind ja tema isane hoolitseb järglaste eest (haub mune, toidab poegi jne). Kuid kas vares (a) on monogaamne, sest isane peab hooldama oma järglasi, või (b) ta hooldab oma järglasi, sest tasub olla monogaamne? Et otsida sellele küsimusele vastust, püüdkem kõigepealt selgitada, miks üldse on vanemlik hool eri liikidel sugude vahel jaotunud nii erinevalt. Vanemhoole jaotust ja paarumissüsteemide mitmekesisust põhjustavad tegurid Vanemhool on kulukas ja aeganõudev. Seepärast oleks kummagi sugupoole jaoks ideaalne lahendus, kui just partner võtaks enda kanda vajaliku vanemhoolega seotud kohustused, jättes
samasugused probleemid, nagu tervet maailma loodust. Globaalne soojenemine ja kliimamuutused võivad kitsa ökoamplituudiga taimede tingimusi saatuslikult muuta ja liikide arv väheneks märgatavalt. Samamoodi ei mõju sellele hästi õhusaaste, sest taimed vajavad ellujäämiseks puhast õhku. Õhusaaste võib ka kaasa tuua happevihmad ning see omakorda reostunud vihmavee, mis jällegi mõjuks sellistele liigikooslustele laastavalt. Lisaks kõigile sellele peame me puisniite kindlasti edasi hooldama, sest vastaval juhul ei jääks neist enam mitte midagi järgi, kuna puisniidud sõltuvadki inimestest ei tohi me kaotada aktiivsust nende säilitamiseks. Kasutatud kirjandus: · http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf Kokkuvõte Peale pikka ja põhjalikku uurimist, on teadmisi ühtäkki päris palju kogunenud. Nüüd ma saan rahuliku südamega ja kindlalt taaskord väita, et puisniidud on ühed kaunimad ja mitmekülgsemad liigikooslused kogu maailmas, Eestist rääkimata
rikkus puuetega lapse elus – see aitab tal taluda paljusid ettetulevaid raskusi. Isolatsioon. Kui lapse puue ei ole väga raske, on ta väikelapseeas tihti teistega koos. Mida vanemaks ta saab, sda raskem on teiste laste mängudest osa võtta ning ta jääb mängust välja. Lahusolekud. Puuetega lastele saab tavaliseks osaks teistest lastest rohkem lahusolekuid. Raskete puuetega last peab mõnikord haiglas hooldama, paljud viibivad aeg- ajalt lühiajakodus või elavad tugiperekonnas. Minna ära vanemate juurest ja hästituntud kodusest keskkonnast võib ka raske vaimupuudega täiskasvanu jaoks raske olla. Teismoodi kohtlemine. Seoses kooli algusega tajuvad paljud vaimupuudega lapsed, et neid koheldakse teismoodi. Nad ei saa alustada oma lasteaiakaaslastega samas klassis, nad peavad võib-olla hoopis teise kooli minema. Negatiivne suhtumine
Esimene oli Romulus, aga tema eksisteerimises ei olda kindel, aga järgnevad kuningad on kindlalt ajaloolised isikud. Viimane kuningas oli Tarquinus Superbus, kelle vastu tõusis ülestõus ja ta oli sunnitud Roomast põgenema. Peale seda algas Roomas vabariig aeg. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Rooma rikkaid nimetati patrioonideks ja talupoegi klientideks. Patroonid võtsid kliendid oma kaitse alla ja andsid talle maad. Klient pidi maad hooldama ja käima koos patrooniga sõjaretkedel. Mõlemad pooled tõotasid olla üksteisele ustavad. Kui patroonil oli rohkem kliente oli tal ka rohkem mõjuvõimu rahvakoosolekutel. Sõjaväekohustus oli Rooma riigis kõigil kodanikel, väljaarvatud kõige vaesematel, aga neil oli ka selle tõttu rahvakoosolekutel vähem võimu. Kõik kodanikud pidid ise endale varustuse hankima, oma võimalusi arvestades. Patroonidest moodustati ratsavägi ja ülejäänudest jalavägi.
B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Töövahendid Hoolitsege selle eest, et operaator ja masin oleksid varustatud tööga seotud ohte silmas pidades sobivate kaitseseadistega. Kasutage seadmeid vastavalt kasutusjuhendile. Kontrollige seadmete tehnilist seisukorda regulaarselt. Paigaldage sobivad kaitseseadised. Õpetage töötajad seadmeid kasutama ja hooldama. Hoolitsege selle eest, et puidutöötlusseadmeid ja kaitseseadiseid hooldataks ja puhastataks regulaarselt. Lubage seadmeid kasutada ja hooldada ainult vastava väljaõppe saanud ja selleks volitatud inimestel. Elektrilised ohutegurid Kõik seadmed, sealhulgas nende mootorid ja raamid, peavad olema maandatud. Kontrollige regulaarselt kõiki elektriseadmeid. Õhu kvaliteet Varustage kõik puidutöötlusmasinad pideva väljatõmbega ning paigaldage omaette väljatõmme pihustamis-,
B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Töövahendid Hoolitsege selle eest, et operaator ja masin oleksid varustatud tööga seotud ohte silmas pidades sobivate kaitseseadistega. Kasutage seadmeid vastavalt kasutusjuhendile. Kontrollige seadmete tehnilist seisukorda regulaarselt. Paigaldage sobivad kaitseseadised. Õpetage töötajad seadmeid kasutama ja hooldama. Hoolitsege selle eest, et puidutöötlusseadmeid ja kaitseseadiseid hooldataks ja puhastataks regulaarselt. Lubage seadmeid kasutada ja hooldada ainult vastava väljaõppe saanud ja selleks volitatud inimestel. Elektrilised ohutegurid Kõik seadmed, sealhulgas nende mootorid ja raamid, peavad olema maandatud. Kontrollige regulaarselt kõiki elektriseadmeid. Õhu kvaliteet Varustage kõik puidutöötlusmasinad pideva väljatõmbega ning paigaldage omaette väljatõmme pihustamis-,
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Aiten Jagafär VAIMUHAIGUSED Referaat Juhendaja: Juta Raun Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................3 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG .......................................................................................................................5 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS.................................................................................8 3.1. KÕRGEM NÄRVITEGEVUS PSÜÜHIKA ALUSENA..................................................................................... 8 3.2. PSÜÜHILISED PROTSESSID JA SEISUNDID.................
(elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid. Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. 9
vähendavad määramatust ning koostöö kulusid (õigekiri). *Motivatsioonifunktsioon: muutes meie stiimuleid päästavad ratsionaalsuslõksust, avavad uusi kasuvõimalusi (seadused).Staatiline efektiivsus: Coase'i saarestiku mudel -ettevõtted kui plaanimajanduse saarekesed turgude ookeanis.Dünaamiline efektiivsus: eraomandi roll-Eraomand kui institutsioon tagab enamasti ressursside efektiivsema kasutamise kui ühisomand, sest motiveerib investeerima ja hooldama. Siiski vaid seni, kuni selle institutsiooni kulud ei ületa tema abil saadud lisatulu. Institutsioonid ja õiglus- Aristotelese aegadest alates on õigluse võtit nähtud inimeses ja tema loomuses, Kui moralistid on püüdnud muuta inimest, siis IÖ peab vajalikuks muuta reegleid Traditsioonilise mikroteooria kriitika-Inimeste teadlik tegevus *Institutsionaalne korraldus* Mikrotasandil räägitakse
võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loetateise inimese kasuks: kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. 1) vara omandamisest hoidumist; Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. NORMATIIV(ÜLD)- ja MITTE-NORMATIIV(ÜKSIK)AKTI KASUTUSLEPINGUD ERINEVUSED Üürilepingu - üks isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule Normatiivakt:
Gregers seletab teistele, et tema isa kavatseb proua Sorbyga abielluda. Sorbu räägib, et kavatsevad vaikselt pulmad ära pidada. Tuleb välja, et kunagi oli Rellingul ning Sorbyl ka väike afäär olnud, ent midagi tõsesemat sellest ei kujunenud. Sorby kuulutab, et kõige parem on rajada abielu aususele ning et kõikidest asjadest peaks enne abielu rääkima. Räägib nüüd, et ta on valmis jääma ss oma mees hooldama, sest Werle jääb varsti pimedaks. Ütleb Hjalmarile, et kui tal abi läheb tarvis Werlelt ss pöördugi Grabergi poole. Hjalmar lubab seda teha, aga mitte selleks et abi küsida, vaid, et kõik Werlelt saadud abirahad ja toetused talle tagasi maksta ning vabaneda seeläbi võlast. Proua Sorby saab aru, et miski siin majas on mäda ning teeb minekut. Hjalmar ja Gregers jätavad sõnatult jumalaga. Gina saadab proua Sorby ukseni. Hjalmaril on hea meel, et Gregers tuli
vajavad raske või sügava puudega isikud ning vanaduspensionärid, kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega, kelle majanduslik olukord ei võimalda hoolduskulude katmist (ei oma kinnisvara) ning kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid (abikaasat, vanemaid, lapsi, lapselapsi). Erandkorras võib kompenseerida ülalpidamiskulusid ka nendel isikutel, kelle seadusjärgsed ülalpidajad ei ole võimelised taotlejat hooldama ega hoolduskulusid katma. Rakvere linna poolt kompenseeritakse üldtüüpi hooldekodusse paigutatud Rakvere elaniku ülalpidamiskulude osa, mida ei kata isiku pension ning riiklikud toetused. Taotleja või tema esindaja esitab Rakvere Linnavalitsusele avalduse, millele lisatakse järgmised dokumendi hooldust vajava isiku kohta: 1) isikut tõendava dokumendi koopia; 2) pensionitunnistuse koopia; 3) puude olemasolu korral koopia arstliku ekspertiisi komisjoni
väga suured piged laeva keskosas. Umbreelinguid laeva keskosas ei leia, vaid on avatud reelingud, et vesi liiguks paremini tekilt ära. Tankeritel on lubatud madalam vabaparras ja sellega seotult peab olema käigutee laeva diametraaltasapinnas (catwalk) võimaldamaks ohutut liikumist laeva tekil. Vööris peab olema 7% laeva pikkuse ulatuses pakk, mis lubab madalamat pardakõrgust 42. Laeva osad (vt loeng 7) 43. Lastiluukide veekindluse saavutamine Lastiluuke peab pidevalt hooldama ja kontrollima. Tihendeid peab pidevalt puhastama ja kui tihendid tunduvad „väsinud“ peab need välja vahetama. Luugi sulgurid peavad olema ideaalses korra ja suurt raskust rakendamata sulguma. Peab vältima korrosiooni teket – luuke pidevalt hooldades ja värvides. Värvimisel peab hoolikalt jälgima, et värv ei satuks tihendite peale, kuna see rikub tihendit. Luugi sulgureid peab õlitama. 44. Ujuvusvaru
marsruuti pidi näiteks teede äärest tarbijateni). Kui arvestada, et igal aastal investeeritakse Saare- ja Hiiumaa võrku umbes 3 miljonit eurot, siis keskpingeliinide maakaablisse panekuks kulub vähemalt kümme aastat, arvestades, et mujale ei investeerita. See aga pole reaalsus ja ilmselt kulub kogu võrgu uuendamisse 30 ja enam aastat. Arvestades, et maakaabel peab vastu minimaalselt 40 aastat, siis selle aja jooksul peaks liinikoridore kaheksa korda hooldama eeldades, et seda tehakse praeguse korra järgi ehk viieaastaste tsüklitena. Seega, 40 aasta jooksul kulub keskpingeliinide hooldamisele 36 meetri laiuselt umbes 24 miljonit teades, et liinikoridori puhastamine koos koristusega maksab umbes 850 /ha. See tuleb odavam kui maakaabel, kuid varustuskindlus pole nii hästi tagatud (erinevalt maakaablist mõjutavad jäide, torm, äike, linnud-loomad õhkkaablit). Kõike kokku võttes leian, et
Pedagoogilised vaated. Loodus annab ainult teadmiste ja kõlbluse seemned, neid peab harima organiseeritud ja plaanipärane kasvatus. Kasvatuse jagas 4-ks astmeks: 0-6a emakool. Pani aluse koolieelsele kasvatusele! J. J. Rousseau 1712-1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pedagoogilised vaated. Looduspärasus ja vabakasvatus. See, mille vastu lapsel on huvi ja vajadus, tungib tema psüühikasse sügavale ja püsib seal kaua. Vanuseline periodisatsioon: 0-1,5a ema on kohustatud last toitma ja hooldama. Lasta loodusel ja ajal teha oma töö! 2-12 a tähtsaim on füüsiline kasvatus, arendada kõiki kehaliikmeid. Avastas lapse tõeliselt! J. H. Pestalozzi 1746-1827 Šveitsi pedagoog. Pedagoogilised vaated. Areng toimub seest väljapoole, kasvataja peab seda arengut abistama, mitte murdma. Elutoa pedagoogika. “Raamat emadele”, “Vaatluste aabits”, “Näitlik arvude õpetus”. Pani aluse alushariduse teooriale! F. W. Fröbel 1782-1852 Saksa pedagoog. Pedagoogilised vaated
õigus elule jne.) Eestis on olnud järgmised põhiseadused: · 1920 vastu võttis Asutav Kogu · 1933 rahvahääletus (Vapsid) · 1937 vastuvõtja oli Rahvuskogu (Presidendi Instutsioon) · 28. juuni 1992 Rahvahääletus Põhiseaduse muutmine on raske! (2 korda on muudetud) Muutmiseks on järgmised võimalused: 1) Rahvahääletus 2) Riigikogu a) kiireloomuline b) kaks järjestikust riigikogu peavad asja hooldama (4/5 ja 3/5) Avaliku teabe seadus (2000.a.) Seaduse eesmärk on tagada üldsuse parem juurdepääs avalikule teabele ja kontrollida paremini avalike ülesannete täitmist. (Avalikud ülesanded on need asjad, mida tehakse maksumaksja raha eest.) Avaliku teabe valdajad on: · riigiasutused (Eesti Politsei, Päästeamet jne.) · omavalitsusasutused · avalik-õiguslikud juriidilised isikud · kõik need, kes seaduse või lepingu alusel täidavad avalike ülesandeid.
või kolmanda isiku eluajaks seatud elurendis läheb elurendise saaja surma korral üle elurendise saaja pärijatele. Elurendise saajaks võib olla vaid füüsiline isik ja ta peab olema lepingu sõlmimise ajal elus. Peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (õlalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul lal pidama ja hooldama. Näiteks taluperemees annab pojale üle talu, poeg kohustub aga teda ülal pidama. Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Ülalpidaja peab ülalpeetavat ülal pidama ja hooldama viisil, mida ülalpeetav võib mõistlikult oodata tema poolt üleantu väärtuse nin tema senise elukorralduse põhjal, plalpidaja peab ülalpeetavale tagama mõistliku eluaseme ning tema haiguse korral vajaliu hoolitsuse ja tervishoiuteenuse osutamise.
Lesed n + Isane Miks pole töömesilased viljakad? Moondega arengu käigus hooldatakse neid vastseid nii, et nad muutuvad hiljem steriilseteks (hormoonidega). Kuidas saavad emamesilase munadest tekkida: a) töölised, b) uued emamesilased, c) lesed. Emamesilane saab muneda mune nii, et need viljastakse, osad viljastamata. Ema ja töömesilased eristatakse hooldusega, alguses on kõik ühesugused ja osasid hakatakse erinevalt hooldama. Lesed heidetakse sügiseks välja. Partenogeneesil moodustuvate organismide iseloomustus 1) Ploidsus tavaliselt haploidsed, erandina diploidsed a. diploidse organismi saame juhul, kui areng algab diploidse munarakuga ja läbib ühe meiootilise jagunemise. Nt. teatud kõrbesisalikud. b. Pseudoviljastumine ühinevad 2 munarakku. Nt. osadel putukaliikidel. 2) Sugu tekivad tavaliselt naissoost organismid (nt
tuleb kõne alla adoptsioon. Inimene on loodusele kõige lähemal viljastumise, raseduse, sünnitamise ja vastsundinu hooldamise toimingutes. Neile eelnevad seksuaaltund ja orgasmi joovastus. Kõik see aga toimub geneetiliste programmide järgi. Kui terve naine armusuhtes viljastub hakkab ta järgima järgmist etoloogilist malli: silitab kõhtu, kuulatab üheksa kuud loote liigutusi, sünnitab, hakkab imetama ja hakkab pojukest hooldama. Adoptsiooni puhul saavad sellest ahelast teoks vaid algus- lapsendamissoov ja lõpp- lapse hoidmine. Adoptsioon on positiivne kui beebipalavik on tugev ja suhted abikaasaga head. Lapsendamisega kaasnevad ka omad ohud nimelt perekonnas tuleb ette probleeme mida ei suudeta õigesti lahendada või laps ei täida vanemate poolt püstitatud ootusi. Nii jääb laps taas ilma vanemlikust armastusest ja muutub pigem lihtsalt tülikaks objektiks. Lisaks võivad lapses välja lüüa jooni tema
" [28] 7.1.3. Riiete säilitamine Igal trendil on aeg, kus see kogub hoogu, on moekas ja läheb moest. Selliste tsüklite aeg on olnud mõnikümmend aastat. Tänu tänapäeva kiirele moele, on oodata trendi eluringi lühenemist. Praegu on tendents riided nende moest minemisel ära visata või anda, kuid veelgi kiirem trendivahetus sunniks eelistama kvaliteetsemaid rõivaid, mis näevad kauem ilusad välja, ning neid paremini hooldama. [29] 7.1.4. Säästlikkus Toodete eluringi pikendamine väldib n-ö mõttetute jäätmete tekkimist ja uute toodete valmistamiseks kuluvaid ressursse. Selleks tuleks asju kasutada hoolivalt, korduvalt ja neid parandada. Nii kestavad asjad kauem ja uusi oste pole vaja nii tihti sooritada. Samuti tuleks üleliigsed, kuid kasutuskõlblikud riided anda kasutamiseks kellelegi teisele. Enne uute ostude
Jäätmemajandus- ja Käitlus Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Ma...
poollooduslike koosluste pindala vähemalt 16 000 ha (2012. a oli see 8000 ha). Kui praegu teostab RMK väljarenditavatel poollooduslikel kooslustel esmase taastamise ehk likviidse puidu eemaldamise ja seejärel asub rentnik ala taastama loodushoiutoetuse abil, siis edaspidi tuleks kaaluda süsteemi muutmist nii, et RMK taastaks enne maa rentimist poolloodusliku koosluse sellisele tasemele, mis võimaldaks rentnikul seda ala kohe hooldama asuda. 2 Aladele, kus PLK vastab otsetoetuse tingimustele, on võimalik taotleda täiendavalt ühtset pindalatoetust (ÜPT) 14 5.2. Hoolduskvaliteedi parandamine PLK hooldustoetuse nõudeid tuleb täiendada järgnevalt: niidetavatel aladel hekseldamise keelamine (võib erandkorras lubada peale piisavat karjatamist) karjatatavate alade
käesolevaid tuleohutusnõudeid arvestades; 2) vajadusel rajama teemaa ja kanarbiku-, sambliku- ning pohla kasvukohatüübi okaspuumetsapiirile 2,5 m laiuse mineraliseeritud tuletõkestusriba või vältima kulu teket teemaa ulatuses. (7) Plahvatus- või tuleohtlike toimingutega objekti valdaja on kohustatud rajama tuleohtliku ala vahetus läheduses asuva plahvatus- või tuleohtlike toimingutega objekti ja tuleohtliku ala vahele 2,5 m laiuse mineraliseeritud tuletõkestusriba ja seda hooldama. § 5. Nõuded tuletõkestusribadele ja -vöönditele (1) Tule leviku tõkestamiseks rajatakse 2,5 m laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba. (2) Tuletõkestusriba rajatakse katkestusteta eelkõige suure tuleohtlikkusega ala ja teemaa piirile. Suure tuleohtlikkusega ala ümbritsetakse tuletõkestusribaga, kasutades metsa- ja piirisihte, liinitrasse, kokkuveoteid ja muid lagedamaid kohti, ning vajadusel jagatakse see väiksemateks osadeks
erataimlate seemnevajadus ja metsakülvid. Siiani varutakse peamine osa kultiveerimiseks vajalikust seemnest nn. ajutistest seemnepuistutest. Ajutine seemnepuistu - s.o. heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on vaja enne kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud (parand. seemnekandvus). Liitus peaks jääma 0,5-0,6. Valikseemnepuistu - looduslik või kultuurpuistu. Kujundatud ja seemnete varumiseks ettenähtud puistud. Puistut hakatakse hooldama juba varakult, et kujundada väärtuslik, kvaliteetne puistu. Puid hoitakse hõredas liituses, et võra algaks hästi maapinna lähedalt, samuti hõredas liituses kasvamine soodustab viljakandvust. Viljakandvust võib soodustada väetamisega (teoreetiliselt). Seemnete varumisel ja kasutamisel tuleb alati rangelt jälgida selektsiooninõuete1 täitmist. Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud millelt seeme
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd) juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine. majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahu...
• Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogu hulk, mis iseloomustab ühiskonna arengu taset. • Inimkultuur tervikuna võib käsitleda informatsioonisüsteemi
abikaasa on annaku saaja ja poeg pärija. Annakuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Näiteks võib pärandaja lubada abikaasal elada pärandvara hulka kuulunud elamus kuni surmani. Annakut saab pärija määrata ainult testamendi või pärimislepinguga. Sihtkäsund- testaatori korraldus, paneb pärijale kohustused ilma vastava õiguse tekkimisega- nt kuidas kujundada hauaplats, kes seda teeb, kes hakkab hooldama ja kes ta lemmiklooma eest hakkab hoolitsema. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Seda võib teha üksi, aga võib ka tunnistajate ja notariga. Testamendi tegemise õigus on alates 15-aastasel isikul, kuid alla 18-aastane isik saab testamenti teha vaid notariaalselt tõestatud vormis. Testament võib olla kodune ja notariaalne.
aasta pikkune. 2) leping alla 1 aasta, ette teatada 5 kalendripäeva. 3. töötaja algatus 1) ette teatamine 1 kuu (leping sõlmitud määramata ajaks) 2) katseajal ette teatamine 3 päeva 3) määratud ajaks - 2 nädalat, kui leping kauemaks kui 1 aasta - 5 kalendripäeva, kui leping vähem kui 1 aasta 4) kui asud õppima, tervislikud probleemid, asud kodus hooldama invaliidi, siis ette teatamine 5 kalendripäeva 4. tööandja algatus 1) ettevõtte likvideerimine 2) ettevõtte pankrotistumine 3) koondamine 4) töötaja mittevastavus oma ametikohale (tööoskused kasinad) 5) katseaja mittesooritamine 6) töötaja pikaajaline töövõimetus (puudunud 4 kuud järjest või 5 kuud kalendriaasta jooksul) - tuberkuloosi puhul on see 8 kuud. 7) töötaja poolne töökohustuste rikkumine
Reservist väljaarvamine: · kui nim ametisse · kui on keeldunud vastuvõtmast 2 töökohta · kui lahkub Eesti kodakondsusest · kui ise esitab avalduse · kui invaliidistub · mõjuva põhjuseta keeldunud täiend- või ümberõppest. TEENISTUSEST VABASTAMINE · teenistus tähtaeg on mööda saanud · ametniku algatusel (etteteatamise tähtaeg 1 kuu, kirjalik vorm), ise invaliidistunud või peab hakkama hooldama (etteteatamine 5 päeva) · asutuse likvideerimisel · koondamine töömahtude vähendamine. Asutuse reorganiseerimisega. Oluline: teha valik, kes koondada, kes jääb, ametnike puhul need kellel on paremad tööalased näitajad. TÖÖLEPING: tööle tuleb jätta, kellel on 3 aastaseid lapsi, töötajate esindajad, ametnikel alaealised lapsed, võib vaadata haridust. Koondada ei tohi rasedaid ja alla 3 aasta vanuste lastega. Koondamisest tuleb etteteatada
hoidma. Selleks peab Töövõtja rajama Inseneri poolt aktsepteeritavad ajutised äravoolud,voolusängid või muldest madalamale jäävad dreenid vee juhtimiseks selleks Töövõtja poolt vee kogumiseks 12 ehitatud veekogumiskohtadesse. Äravoolud, voolusängid, dreenid ja veekogumiskohad peavad olema ehitatud püsiehitistest eemale (eraldi). Töövõtja peab hankima, paigaldama, hooldama ja käitama mootoreid, pumpasid, voolikuid, torusid ja teisi püsiehitise kaitsmiseks vajalikke vahendeid ajavahemiku jooksul, mille kestuse määrab Insener. Töövõtja peab vältima püsiehitise mistahes osas tekkida võivat altuhtumist. Kui uhtumine siiski aset leiab, peab Töövõtja selle koheselt likvideerima viisil, mis rahuldab Inseneri. 3) Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu. Pinnase vedu mulletesse või muudele täitealadele
kindlustusmaksed) 4. Toetamisleping (ühe subjektsi kohustus toetada teist subjektsi tema eluaja v muu kokkulepitud aja jooksul) -elurendis- elurendise andja kohustub maksma saajale elurendise andja, saaja v kellegi muu eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma v andma üle elurendiseid. -ülalpidamisleping- ülalpeetav kohustub andma ülalpidaja omandisse v kasutusse vara v teatud esemed ja ülalmidaha kohustub ülalpeetavat viimase eluaja v muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Peab olema notariaalselt tõestatud 5. Kompromissileping (leping õiguslikult vaieldava v ebaselge õigussuhte muurumise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel) 6. Seltsinguleping (kaks v enam isikut kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, panuste tegemisega) 7. Teenuste osutamise lepingud (ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
