32. Pargitud tõstuki toitelüliti võtit ei tohi jätta võtmepesasse. 33. Tõstukit ei tohi parkida kaldpinnale. 34. Tõstukit ei tohi parkida nii, et see blokeerib avariiväljapääsu, takistab liiklust või muude tõstukite töötamist. 35. Tõstuki akut ja akuühendusi tuleb käsitseda hoolikalt. Akude vahetamisel ja laadimisel tuleb järgida vastavaid tööjuhiseid. 36. Aku peab olema tõstukil oma kohal nõutekohaselt kinnitatud. 37. Tõstukit on lubatud hooldada, reguleerida ja remontida ainult tootjatehase poolt volitatud teenindusettevõtte töötajal. 38. Tõstukit ei ole lubatud modifitseerida ega ümber kohandada moel, mis mõjutab tõstuki ohutut kasutamist ja töötamist. 16. Tõstukite hooldustööd Sisepõlemismootoriga tõstukite puhul on vaja teostada järgmisi kontrollimis- ja hooldustöid: Iga päev Kontrollida õlinivood ja lisada õli vastavalt vajadusele
Perekond on üheaegselt nii institutsioon kui väike grupp. Kõik see, mis kehtib väikesele grupile, on üpris iseloomulik ka perekonnale. Sarnaselt teistele institutsioonidele on perekond kujunenud ajalooliselt, mida kirjeldavad erinevad abielu ja perekonna vormid ning suhted. 117 Perekonna peamiseks eesmärgiks on soo jätkamine. Vajadus perekonna järele on tingitud mitmetest faktoritest: vajadus lapsi peale sündi pikka aega hooldada sugudel baseeruv tööjaotus aastaringne sugutung ja sellest tulenev tihe läbikäimine meeste ja naiste vahel koostööaltimate meeste eelistamine naiste poolt. Täiskasvanud naiste ja meeste vahelistel suhteliselt püsivatel suhetel rajanevad perekonnad on üksnes siis võimalikud, kui lisaks seksuaalsele külgetõmbele on arvestatud ka muid aspekte ning lisaks sellele arvestatakse nii indiviidi kui grupi personaalseid vajadusi.
Seda nimetatakse annakuks. Annaksuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustustest vabastamine või mõni muu üleantav hüve. Nt. võib pärandaja testamendiga anda elukaaslasele õiguse elada pärandvara hulka kuuluvas elamus. 287. Mis on sihtkäsund ja selle ese? Surma puhuks tehtud korraldus, sarnane annakule, millega pärandaja paneb pärijale või annakusaajale mingid kohustused, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. Nt tuleb pärijal hooldada tema hauaplatsi ja milline peab oleme surnu hauaplats. Nt kes peab tema lemmiklooma hooldama ja kuidas. 288. Mis on sihtmäärang ja selle ese? Testaatori korraldus millega ta testamendis kohustub pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal otstarbel. Nt tuleb pärandvarast kindel rahasumma eraldada raamatukogule. 289. Kes on testamenditäitja? Pärimisel tekkida võivate probleemide lahendaja. Testamenditäitja määrab pärandaja, kui
Lõunasel ja õhtusel ajal teenindavad tavaliselt kelnerid või ettekandjad. Kasutatakse nii lauas teenindust kui käruteenindust (guéridon-teenindus). Restorani hinnatase vastab hotelli tasemele. Äriidee alusel võib hotellirestoran veel: pakkuda tellitud pidulikke eineid; teha kohvipause seminaridest või konverentsidest osavõtjatele>; serveerida eineid hotellitubadesse või hotelli teistesse ruumidesse (saunad, kabinetid jne); hooldada hotellitubades minibaare; valmistada suupisteid hotelli baaride ja kohvikute tarbeks; pakkuda catering-teenust. Esindusrestoranid Menüü on rikkalik. Menüü rahuldab väga nõudlike klientide soove. Road menüüs on sageli valmistatud erilistest toiduainetest või on eriliselt serveeritud. Osa toite valmistatakse või serveeritakse söögisaalis klientide nähes. Joogikaart on rikkalik.
Selleks võib 61 juurdepääsu reguleerida ja tagada erineva eraldusvõimega materjalide kättesaadavus (madala eraldusvõimega pakkuda materjali, mis ei ole otse allalaaditav). Eesmärk nr 10 (teenuste pakkumine sektori spetsialistidele) on muuseumisektoris oluline institutsiooni haldamise seisukohast. Nii muuseumi ainest kui ka selle kandjat tuleb hallata, varustada, hooldada ja restaureerida. Viimistletud kultuuriveeb peab pakkuma informatsiooni nii kavandatavate ettevõtmiste, avalike tööpakkumiste, erinevate tööde ja teenuste väljast tellimise, tööde teostamise kavandatud etappide jmt kohta kui ka sidusmaterjali, millest on tööpakkumistel osalemisel kasu. Lisaks sellele peab ta teostama kõikide tehniliste toimingute seiret ja võimaldama töömeetodeid, vajalikke tooteid jmt puudutavat sidusat infovahetust, toetades
projektlahenduse järgi korrastamine või taastamine. Ka on siin nähtud võimalikku väärtushinnangute konflikti – renoveerimine sõnasõnaliselt ju justkui tähendab “taas uueks muutmist”, väga väärtuslike ajalooliste hoonete puhul peaks eesmärgiks olema ehitise säilitamine ja kasutusvõimaluste leidmine, aktsepteerides samal ajal nende loomuliku vananemise protsessi, soovimata kõike uueks või uuega sarnanevaks muuta. Parim on olukord, kus oleks võimalik hoonet säilitada ja hooldada nii, et renoveerimise vajadus oleks võimalikult väike. Siiski renoveerimist täielikult välistada on raske, kuna materjalide vananemise käigus nende omadused muutuvad ja nad ei pruugi tagada enam neile antud ülesandeid. Võrreldes ehitusjärgse olukorraga on muutunud ka tänapäeva inimeste elustiil ja -harjumused ning sageli on vaja kohandada hoonet sobivaks elanike vajadustele. Puitkorterelamute renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata kõigile ehitisele esitatavatele
3 Väljavõtteid kaitseväe sisemäärustikust 1. Kaitseväelasi toitlustatakse sooja toiduga kolm korda päevas. Välitingimustes süüakse välipakkidest või välikatlast vähemalt kaks korda päevas. 2. Aeg pärast õppetöö lõppu kuni õhtuse loenduseni ning laupäeval ja pühapäe- val pärast üldisi koristustöid on ajateenijate vaba aeg, kui kompaniiülem ei ole andnud korraldust hooldada relvi ja varustust või teha üldkehalist treeningut. 3. Lõunavaheaeg ja aeg alates õhtusest loendusest kuni öörahuni on puhkeaeg. Sel ajal on keelatud laulmine, vali muusika, valjud vestlused ja muu tegevus, mis võib rikkuda üldist rahu. 4. Magama heitmisele eelneb õhtune loendus. Pärast loendust teeb loenduse kor- raldaja teatavaks avaldatavad käskkirjad, korraldused, ergutused või karistused ja järgmise päeva toimkonna
iseenda ja lapse toimetulekust. Nõuandlas antud info ja toetus aitavad ema sünnituseks valmistumisel. Ka isale on laps nüüd üsna tõenäoline, tegelik. Teda võib näha, kuulda ja tunda. Laps on ligidal ja sündimas. Lapse ja ema tervis, sünnitus ja lapsega kaasnevad muutused tekitavad mõtteid. Mees mõtleb, kuidas ta suudab võtta vastutust pere eest, hooldada ja kasvatada last, milline on elu koos lapsega. Lähenev lapse sünd liidab partnereid. Räägitakse lapsest, lapse sündimisest, sünnitusest, soost, hooldusest ja kasvatusest, ka nimest, välimusest ja iseloomust. Planeeritakse tulevast elu koos lapsega ja lapse jaoks. Ootamise viimase perioodi moodustabki paarisuhte seisukohalt positiivse kasvu ja kokkukuuluvuse aeg.
Selliseid teeradu ei tohi maaomanik või maavaldaja sulgeda. Tõkestamiskeeld kehtib ka veeteedel. Kui avalikule või avalikuks kasutamiseks määratud veekogule siiski ehitatakse pais, siis peab selle omanik kindlustama võimaluse selle ületamiseks sobivas kohas. Sillad ja purded väikejõgedel peavad võimaldama normaalse veeseisu ajal nende alt paatidega läbipääsu. Avaliku või avalikuks kasutamiseks määratud veekogu omanikul või muul valdajal lasub kohustus hooldada veekogu, koristada vettelangenud puid, tagamaks jõe kallaste kindluse ja jõe kasutamise veeteena. Suusaradadel liikujad peavad arvestama karjamaa- ja muu tarastusega, mida ei tohi kahjustada. Maaomanikud või muud maavaldajad peavad kõigile võimaldama juurdepääsu jalgsi nende maadel asuvatele muinsuskaitse- ja loodusobjektidele, samuti supluskohtadele, purretele tavakohastel jalgradadel, jalgsi läbitavatele koolmetele ning joogikõlbliku veega looduslikele joogiveeallikatele
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 4.1 Koidula piirijaam Pilt 4.3 Hammaslatt-raudtee Šveitsis Pilt 4.2 Koidula piirijaam Pilt 4.4 Šveitsi kitsarööpmelise raudtee vagun Raudtee töökorras hoidmiseks tuleb seda regulaarselt hooldada ja aeg-ajalt remontida. Raudteehoid on raudteetalitust tagav tegevus, mis seisneb raudtee arengu kavandamises, ehituses, remondis ja hooldes. Raudteehoiu ülesanne on tagada säästlik ja ohutu liiklus, luua raudtee kasuta- jatele vedudeks vajalikud tingimused ning ennetada keskkonnakahjustused. Eesti Raudtee AS-ile
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...