konfiskeeriti. Alanud oli süngeim aeg Madalmaade ajaloos. Kuni 1572. aastani hukati 8000 inimest, 60 tuhat pages repressioonide eest Saksamaale. Paavst Pius V kinkis hertsog Albale tänutäheks pühitsetud mõõga ja kalliskividega kaunistatud kiivri. Otsekui karistusena kehtestati ka Madalmaades 1571. aastal kurikuulus alcabala, mis oli juba laostanud Hispaania majanduse. Felipe II vägivaldne poliitika hoogustas Madalmaades vastupanu. Juba 1568. aastal vallandus otsene sõjategevus. ,,Iga relv on neile kõlblik ja neile ei meeldi käia sõduritena rivis", iseloomustati maismaal tegutsenud võsagööse. Nende kõrval tegutsesid meregöösid, kelle tugibaasideks said Dover ja La Rochelle. Linnad käisid korduvalt käest kätte. 1572. aastal kuulutasid Hollandi ja Zeelandi provintsid hispaanlastega kooskõlastamata Oranje Willemi asehalduriks. See oli esimene samm iseseisvuse suunas
Filmid ta kirjutas ja lavastas ise. Olid äärmiselt sürrealistlikud. See valmistas ette 60ndate prantsuse kino uut lainet. Nii dadaism kui sürrealism mõjutasid absurditeatrit pärast II MS. Ka Artaud'i. 9) Ekspressionism Expressio lad k väljapigistamine. Expression pr k väljendus, ilme. Vastandina maalikunstis valdavale impressionismile. Vooluna kujunes välja 1910. aasta paiku. Levis peamiselt Saksamaal ja Saksa kultuuriruumis. Arengut hoogustas I MS ja sellele järgnenud aeg, kui saadi aru, kui odavaks on muutunud inimelu. Kaootiline ajastu: uus elurütm, linnastumine, meelelahutusbuum, töötuse kasv. Kunstivooluna seadis eesmärgiks kunstniku meeleolude ja tunnete rõhutatud väljendamise. Oluline on rõhutatud sotsiaalsus ja idealiseeritud sotsialismiideed. Äge sõjavastasus ja mure inimkonna tuleviku pärast. Antinaturalistlik suund, väga eemal ka sümbolismist. Esile kerkis ka kirjanduses, muusikas, teatris.
laskumata poliitiliste või ärihuvide surve alla. Uusi, nn ameerikalikke töövõtteid Eesti ühiskonda kandes kaasnesid arutlused, milline on ajakirjaniku roll eesti ühiskonnas. Paraku jäi puudu just erialateadmistest, vältimaks eetilisi libastumisi. 1930. aastatel Eestisse jõudnud majanduskriisi olukorras tuli kutselise ajakirjanikul hakata konkureerima selle tööjõuga, kes tuli nö tänavalt ega teadnud ajakirjanikutöö nõuetest suurt midagi. See hoogustas EALi arutlusi selle üle, keda lugeda ajakirjanikuks ja mille alusel seda teha. Ametissepääsemise kontrolli tahtis endale võtta just kutseorganisatsioon, kes muretses ühtlasi ajakirjanike haridusküsimuste ja ettevalmistamise pärast. Oma eetikakoodeksini on Eestis jõutud alles 1997. aastal. Sõdadevahelises Eestis orienteeruti rahvusvaheliste põhimõtete järel (EAList sai 1930. aastal FIJ liige, omaks võeti ka ajakirjanike rahvusvaheline eetikakoodeks),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
