areneda: 1. põhitajud ja elementaarne vahetegemisoskus 2. näo elementide eristamine ülejäänud maailmast Tal on olemas ka erinevad vajalikud refleksid: 1. imemine ja 2. silmade pilgutamine Keerulisemal tasemel suudavad nad ka mõelda ja infot koguda. 2. KODU Peale sünnikarakteristikute avaldab igale beebile täiendavat mõju keskkond, eriti kodu, kus ta kasvama hakkab. Õnnelik kodu võib arengule hoogu anda. Vaenulik ja väljakutseid mitte pakkuv keskkond arengut pärssida. Stimuleerivas keskkonnas kasvanud beebi vaimne võimekus võib kujuneda märksa suuremaks kui karmis ja igavas keskkonnas ilmavalgust näinud lapsel. 3. IMIKUIGA Imikueaks peetakse tavaliselt elu esimest 18 kuud. Toimuvad mitmeid erinevaid olulisi muutusi. Seda alates väga lihtsa emapiima lõhna äratundmisega ja lõpetades keerulise kõndimisvõimega.
Vene aeg :Eesti pärast Põhjasõda Põhjasõda laastas Eestimaad rohkem kui mistahes teine sõda meie ajaloos. Venemaa poolt „akna raiumine Euroopasse“ maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti. Kui peale Põhjasõda oli eestlasi umbes 120- 140 000, siis XVIII saj lõpuks oli Eesti elanike arv u 500 000 inimest. Sellise rahvaarvu taastumisele andis hoogu sõjale järgnenud pikem rahuaeg.Kuna võit Rootsi üle ei olnud väga suur ja alati oli oht vallutatud alasid taas kaotada, oli venelastele väga tähtis kohaliku aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir.
ARUTLUS Industriaalühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed 19. saj. keskpaigas hakkas tekkima industriaalühiskond, mis tugineb tööstuse saavutustele. Selle aluskes oli tööstuslik pööre, mis tähendas uute masinate ja leiutiste kaustuselevõttu. Tänu uute leiutiste kasutusele võtule, arenes trantsport, sidepidamine ja kaubavahetus. Manufaktuurid asendusid vabrikutega. Selle tagajärjel kogus hoogu rahva linnastumine. Kas kõikide nende leiutiste kasutuselevõtt oli väärt urbaniseerumise kiirendamist? Kas on industriaalühiskonnal rohkem positiivseid või negatiivseid külgi? Tänu uutele leiutistele, nagu aurumasin ja auruvedur, hakkas 18. saj. manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega, kus kasutati palju masinaid. Käsitsi valmistatud kaup asendus vabrikutoodangutega, mistõttu paljud käsitöölised jäid töötuks. Nendel, kellel
Tartu Kutsehariduskeskus Eneseanalüüs Koostaja: Maarja Loikonen K109 Tartu Mitteverbaalne suhtlus ehk kehakeel Minu tugevused: Vahemaa suhtlevate inimeste vahel: Tavaliselt kui ma inimestega räägin siis hoian piisavalt vahet, et saaks mugavalt suhelda. Hääletoon: On samuti piisavalt kõva ja piisavalt vaikne. Oleneb olukordadest ja inimestest. Kuid enamasti siiski kui hoogu satun muutub hääletoon veidi valjemaks. Seismis- ja istumisviis: Oleneb olukorrast, kasutan nii seismist kui istumist. Riietus, soeng, ehted, lõhn: Hoian enda välimuse igapäevaselt ja täiesti kindlalt alati puhta ja korralikuna. Seda ainult võibolla välja arvatud puhkepäevadel kodus kui pole vaja kusagile minna ega kedagi külla oodata. Aga see ei tähenda, et ma kodus olen räpakas või minu kodu pole puhas ja korralik. Ma lihtsalt pole võibolla nii hoolitsetud kui muidu.
Äratõuke suund on ette ja tõukejalg liigub ette-ülesse ja sirutub maandumiseks ette. Keha on sirge. Sammufaas on sarnane hopifaasiga. Tõukejalg sirutub äratõukel peaaegu täielikult ja hoojala reis tõuseb kõrgemale horisontaalist. Hoo lisamiseks kasutatakse ka käsi. Maandumisel hoojalg sirutub ette-alla. Hüppefaasis on pöia mahalöömine suunaga alla- taha, kiire ja aktiivne. Tõukejalg äratõukel sirutub peaaegu täielikult. Hoogu lisavad ka käed ning keha on sirutunud. Maandumisel sirutuvad jalad peaaegu täielikult Hoota kaugushüpe – tehnika on samasugune kaugushüppega, aga hoojooksu ei ole ja hoogu lisatakse kätega äratõuke hetkel. Hoota kolmikhüpe – tehnika on samasugune kolmikhüppega, aga ei toimu hoojooksu.
Kui jõu mõjumise sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnkumise sagedusega, annab see jõud võnkuvale süsteemile pidevalt energiat juurde. Seejuures võib amplituud kasvada vägagi suureks. Amplituudiks nimetatakse maksimaalset hälvet ehk suurimat kaugust tasakaaluasendist. (Joonis 1) Kõige tavalisemateks näiteks on kiik. Kiigele istudes liigub see nõrgalt ja aeglaselt. Kui jalgadega hoogu anda või siis teine inimene annab hoogu, muutub kiige kiirus ning ka tõuseb kõrgemale, seejuures pole aga vaja suurt jõudu rakendada. Nii võid isegi vedamise korral kiige üle võlli saada. Kus rakendatakse resonantsi? On aga väga palju akustilisi ja raadiotehnilisi seadmeid, mis konstrueeritakse just selliselt, et tekiks resonants. Et viiuli heli suuremdamiseks kasutatakse helikasti, mis võimendab keelte häält, mis on just tänu resonantsile. Nii ongi näiteks puhkpillitorud ja oreliviled akustilised resonaatorid.
keha tekivad tõmblused, esineda võivad äkilised võpatused ja ka lühiajalised teadvuse väljalülitumised. Mõnikord võib haige hoo ajal keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida tahtmatu urineerimine. Hoo ajal haige valu ei tunne. 2. Fokaalse hoo puhul haige tavaliselt ei kuku, tekivad tahtele allumatud liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilimise puhul ei pruugi muud väljendust ollagi. Fokaalset tüüpi hoogu haiged ise sageli ei pane tähelegi, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). Pärilikkus Reeglina ei ole epilepsia pärilik haigus. Oluline on aga kohe lisada, et pärilikkusega seotu on keeruline ning mitmetel põhjustel ei saa sellele vastata üheselt. Esiteks, termin «epilepsia» ei kujuta endast ainult üht haigust, vaid suhteliselt erinevaid seisundeid, mille edasikandumise risk on samuti erinev. Lapse saamisel ei ole epilepsia enamasti mingiks takistuseks
maailmarekord 23.12, mis kehtib siiani. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad Üks tehnika on näiteks Saksa kümnevõistleja Frank Busemanni välja mõeldud tehnika. Asjatundmatul on algul raske vahet teha, mis on ,,O`Brien" tehnika ja mis ,,Busemanni" tehnika. O`Brien alustab seljaga tõusu suunda ja raskus toetub paremale jalale. Hoojalaks on vasak jalg. Busemannil on tugijalaks vasak jalg, hoojalaks parem jalg, pärast hoogu toimub kiire jalgade vahetus. Äratõukeline asend on mõlemal tõukeviisil sarnane. Video... http://youtu.be/ZbLaNWKOaLI Kokkuvõte Selles loovtöös sain teada kui mitmekesine võib olla pealtnäha lihtne ja ühekülgne kuulitõuge. Kindlasti oskan nüüd tähele panna sportlaste erinevaid tehnika kasutusi ja vahet teha algaja ja professionaali vahel. Edaspidi tahan ka ise neid tehnikaid läbi proovida
raudteeviadukti juures. Andsin härrasmehele raha ja ta ulatas kavala pilguga mulle võtme ning lisas, et kõik muu on autos. Tormasin lapseliku rõõmuga auto juurde, et teha kohe esimene tiir. Nii mu sõit algaski. Tahtsin minna linnast välja, proovimaks, kuidas auto kiirendab. Ühtäkki liiga järsult kohalt minnes kukkus kusagilt päikesesirmide juurest mulle sülle mingi kiri. Kuna tee oli hea, ei pidanud ma vajalikuks hoogu maha võtta vaid otsustasin kirja kohe läbi lugeda. Esimesed read sellest kirjast tõotasid head: "Kallis auto uus omanik, mul on hea meel, et sa..." ja siis tulid read, mida ma soovin, et ma poleks ealeski lugenud, aga mis tehtud see tehtud: "...veel elus oled. Kahjuks mitte enam küll kaua: kohe, kui sa oled selle lause läbi lugenud, katkestavad pidurid autoga töölepingu. Loodan, et lugesid lause
Talupojad hakkasin ennast tähtsamatena tundma. Nad tundsid, et on isegi balti-sakslastega võrdsed. See andis aga kogu asjale hoogu juurde. Rahvuslikus liikumises mängis väga suurt osa eesti seltsid. Neid hakati saksa seltside eeskujul looma üle maa. Väiksemates üksustes loodi laulukoore ja väikeseid orkestreid. Viljandist sai alguse Aleksandrikooli komitee, mis hakkas raha koguma, et luua eesti keelne gümnaasium. See andis seltside loomisele hoogu juurde ja peagi oli neid kogunenud juba väga palju. Eesti Kirjameeste Selts tegeles eesti kirjakeele arendamisega. EKS kogus ka rahvaluulet ja etnograafilist materjali. 1865. aastal loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine korraldas esimese Eesti üldlaulupeo, kus osalesid 1000 lauljat ja pillimängijat. Vanemuise seltsil ja laulupeol oli suur roll Rahvusliku liikumise arenemisel. Hoiti üleval ühtekuuluvustunnet ja samuti on Vanemuise seltsil ja esimesel laulupeol
kergelt ette kallutatud, küünarliigesest kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. Iseloomulik on faasilisus: 1. Ettevalmistav faas- käte liikumine pallile vastu. 2. Põhi-ehk tööfaas- palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo pidurdamine ja suuna andmine. 3. Palli saatmine kätega, minnakse üle uuele tegevusele. Tehnika: · Randmed- on söödu sooritamisel amortisaatorid ja regulaatorid. Peatatakse palli hoogu ning antakse nõrgale pallile hoogu juurde. · Küünarliiges- söödu sooritamise peamine vahend. · Ülaltsööt enda kohale- analoogne ettesööduga · Ülaltsööt selja taha- lähteasendis on käed pea kohal, kui tabatakse palli · Hüppelt sööt- hüpe analoogne ründelöögiga. Olulisim on söödu õige ajastamine. (hüpe, siis sööt) Ründesööt Ründesööt erineb ülaltsöödust, käte töö ja trajektoorist. Rõndesööt suunatakse
nagu kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlik. Nende liikumiste etteotsa asusid: Itaalias Benito Mussolini, Saksamaal Adolf Hirler, Venemaal Jossif Stalin. Algamas oli tagakiusamiste ja represseerimiste aeg. Eestis kehtis autoritaarne (K. Päts) võim, kus erakonnad olid keelatud. Eestile oli see majanduslikult edukas aeg. Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri levik tekitas uusi konfliktikoldeid. Lääneriikide protest lisas hoogu Saksamaale väljaastumiseks Rahvasteliidust 1935. aastal. Hoogu said sellest ka teised diktaatorid. Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. aasta suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. 23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mida tuntakse Molotov-Ribbentropi pakti nime all. Selles oli salajane protokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Selle võis uus maailmasõda alata. Läänemaailm oli alustanud sõda lootuses, et sõjajärgne maailma tuleb parem, kuid pidi selles
eluviis; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Nad suutsid hästi superriigi seisusest loobuda ilma suuremate eksimusteta; Saksamaa- riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; Prantsusmaa- Marssal oli keisrilike maneerida mees, kes käitus väliselt nii, nagu oleks Prant. maailma suurvõim number üks või vähemalt jagaks kohta Ameerikaga; see andis hoogu juurde Prant. kes arvasid, et nende riik ei kujuta supervõimu; nad lahkusid NATOst ja tegid ise omale tuumapommi. 2.Võrrelge Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa arengut sel perioodil. Milliseid sarnasusi ja erinevusi märkate? Inglismaa- majandus arenes ja heaolu kasv, ehki mitte nii suurte sammudega kui Saksmaal; Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; kahjumiga töötavate ettevõtete
kramplikud liigutused. Mõnikord võib haige hoo käigus keelt või põske hammustada, võib tekkida tahtmatu urineerimine. Hoo ajal valu ei tunta. 7 2) Väikese hoo puhul haige tavaliselt ei kuku. Kui teadvus säilib, tekivad tahtmatud liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse häirumise korral mingit muud väljendust ei pruugi olla. Väikest hoogu haiged ise sageli tähele ei pane, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud (EEG) Inimesed on üldjuhul teadlikud vaid suurest hoost, tegelikult on arstiteaduses jagatud hoo tüüpide järgi alljärgnevalt. Antud loetelu on toodud illustreerivaks materjaliks, ning seetõttu
Hooletus ees, õnnetus taga Jalgsi käies meeles pea, helkur olema sul peab. Kui sa helkuritta kõnnid, varsti valust haiglas jonnid. Jalgrattaga kihutades, peata hoogu pidurdades. Muidu autoteele satud, auto sulle peale astub. Sõites kiirabisse, sulle süsti tehakse. Kiirabis karjud: ,,ai,ai,ai, tehke parem mulle pai!" Kui sa sõidad rolleriga, ei taha kohtuda pollariga. Sest et, kui sul lube pole, maksad trahvi nii et kole. Siis kui sõidad autoga, ära kiirust ületa. Kokku põrgata võid puuga, vastu rooli lendad suuga. Arstiabi vajad siis, sinikaid sul kakskümmend viis.
Kohe nagu hakkaks püssid paukuma. Meisterdetektiiv Blomkvist on kolmeteistaastane lihtne poiss, kes elab väikeses idüllilises linnakeses koos oma sõpradega. Ta on väga uudishimulik ja talle on huvi detektiivi töö vastu. Nad võtavad sõpradega ette palju põnevat. Koos loodavad avastada midagi suurt. Alguses tundub, et linnas ei juhyu kunag midagi peale enda korraldatud Rooside sõja, kuid siis ühel päeval hakkab midagi imelikku juhtuma. Järjest kogub hoogu põnevus. Ühel päeval leiab Kalle lossivaremetest helkiva pärli ning sealt algab salapärane juveeliröövli jälitustöö. Lugu lõppes vapralt ja õnnelikult. Tegelaskujud olid rõõmsad ja salapärased. Hetkeks tundus, et tahaks ka seal lossivaremetes olla. Sain positiivse omotsiooni.
“Siga lendas” Elas kord üks Notsu, kes unistas lendamisest. Kuid tal ei olnud tiibu. Ühel päeval ta mõtles, et ehk saab ta kasutada lendamiseks tiibade asemel oma kõrvu. See mõte tundus notsule väga targana. Mure oli ainult selles, et ta ei osanud oma kõrvadega lehvitada niimoodi nagu linnud oma tiibadega. Nüüd tuli tarkpeast Notsule veel geniaalsem mõte pähe: tuleb minna hästi tuulisesse kohta, kus kõrvad võtavad ise tuule alla. Notsu jooksiski mere äärde pankrannikule, kus on alati kõva tuul. Kohale jõudes ei pidanud ta pettuma, tuul oli vägev. Notsu ei mõelnud pikalt, vaid võttis hoogu ning jooksis täiest jõust vastu tuult pankranniku poole ega märganud kui ühel hetkel oli üle serva jooksnud. “Siga lendab!” hüüdis Notsu rõõmsalt, ise samal ajal pankrannikult alla kukkudes. “Siga lendas,” pomises ta pettunult, kui oli pea ees lainetesse plartsatanud.
· Veest kopsudega hapnikku kätte ei saa (seda on seal lihtsalt palju vähem). · Veeimetajad peavad aeg-ajalt veepeal hingamas käima. · Neil talletub hapnik paremini ning seega peavad nad veeall kauem vastu kui meie. Hallhüljes 5. Kuidas kalad vees liiguvad? · Kaladel on mitmesuguseid kohastumusi vees kiirelt liikumiseks: 1.VOOLUJOONELINE KEHA väike veetakistus 2.SUHTELISELT PAINDUV KEHA aitab edasi liikuda 3.UIMED sabauimega lisab kala hoogu, selja-, kõhu- ja rinnauimed aitavad tasakaalu säilitamiseks ning liikumissuuna reguleerimiseks. 4.UJUPÕIS aitab liikuda üles- ja alla. VIDEO KOIKALADE UJUMISEST: http://www.youtube.com/watch?v=SBVgKSJPM7Q Latikas 6. Kuidas kahepaiksed vees liiguvad? · Konnade pikkade varvaste vahel on ujunahad. · Edasi liiguvad nad tagajalgadega vett tõugates. · Kullestel jäsemeid pole, nemad liiguvad vees sarnaselt kaladele, sabaga hoogu andes.
Sprint Jooksja valmistub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ning selle hetke vahel, mil sportlane stardipakult lahti tõukab nimetatakse reageerimis ajaks. Stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui ka jalgadega, tõugates oma keha 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud. Sportlane jõuab jooksuasendisse viienda ja kaheksanda jooksusammu vahel. Sprinter jookseb varvastel, kannad rada ei puuduta. Finisijoonel seisatakse ajamõõtja, kui sportlase rindkere mingi osa ületab finisijoone. Sellepärast kallutatakse ka keha finisis ette. Tippmarki ei saa rekordiks registreerida, kui taganttuule kiirus ületab 2 m/sek. Cooperi test
Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada.
Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada.
· kõik on selgelt väljendatud · sõnaselge · võtan sind kuulda · luba, ma seletan · kuula iseend KINESTEETILISE sõnavara: puudutama käsitlema kontakteeruma lükkama kõva kare külm soe käsile võtma käegakatsutav hoidma kannatama taluma riivama · ma võtan sinuga ühendust · haaran mõttest kinni · haakusin kohe selle teemaga · kui sa kergitaksid saladuskatet · mul tuleb kananahk ihule · külmavärinad üle selja · kindel alusmüür · pea hoogu · tunnen iga ihukarvaga · kontrolli ennast · mulle tundub, et... HARJUTUS · Kirjuta loovtöö kuuldu-nähtu-loetu-kogetu põhjal, kasutades võimalikult paljusid järgnevatest sõnadest ja väljenditest ( ~ 10 väljendit ja 15 sõna peaksid olema siintrükituist kirjutatud tekstis).Lühikirjand võiks tugineda näiteks sügavat muljet avaldanud teosele, filmile, teatrietendusele, muusikaelamusele...või ka lihtsalt mõnele Sinuga juhtunud loole.
1896 a Ateena olümpial. Naiste kuulitõuge võeti esmakordselt mängude kavasse Londoni olümpial 1948. 2. Tehnika areng läbi aegade 2.1 Paigalt kuulitõuge Esmalt seisti ringi keskel ja tõugati paigalt. 1866. aastal registreeriti esimene kuulitõukerekord 10.62. Video... http://youtu.be/aoP7A2KY_fs 2.2 Juurdevõtu sammuga kuulitõuge Seisti paremal jalal ringi tagumises ääres, küljega tõuke suunas. Andes vasaku jalaga hoogu, hüpati paremal ringi keskele ja, mõlemad jalad maas, tõugati. Nii tõukas Heino Lipp (eestlane). 1950. aastal püstitas ta Euroopa rekordi 16.93 ja aasta hiljem 16.98. Video... http://youtu.be/N4ZATpC-GLo 2.3 Hundirattaga kuulitõuge Seisti kuulitõukeringi tagumises otsas, näoga tõuke suunas. Siis sooritati vaba käega ,,hundiratas" , jäädi äratõuke asendisse ja tõugati. Selline tehnika andis veelgi suurema kuuli mõjutusmaa.
Ametist tagandati kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapea. 2. Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? Eestlastel väljavaade oli üsna nigel. Vähesed tahtsid sõdida Punaarmees välja arvatud need kes teenisid hävituspataljonis või laskurkorpuses.. Kuna, aga nüüd oli Eesti NSV-liidu osa pidid eestlased Punaarmees sõdima kui neil ei õnnestunud põgeneda Soome ja ka teistesse Lääneriikide sõjavägedesse. Hoogu hakkas koguma metsavendlus. NB! Eesti riik oli okupeeritud, oma valitsust, poliitikat ega armeed enam ei olnud. Riik( riigijuhid) oli valiku teinud 1939- 1940. 3. Milliste riikide, millistes peamistes väeosades sõdisid Eesti mehed ? Eestlased sõdisid peamiselt kolme riigi väeosades: Saksamaa, Soome ja Punaarmee ridades. Punaarmee ja Saksa ridades sõditi sunniviisiliselt, kui saadi siis põgeneti Soome. Pea igas sõdivas riigis oli eestlasi esindatud. 4
Pomorze vojevoodkonnas. Nende ametlikuks keeleks on kasubi keel, mida kõneleb umbes 50 000 inimest ning seda peetakse ka üheks Poola keele dialektiks. Lääneslaavlastest Kasuubide ehk kassuubide esivanemad olid pomoraanid, kes elasid I aastatuhande lõpus ja II aastatuhande alguses Pomorzes. 14. sajandist 19. sajandi lõpuni oli nimetatud rahvas tugeva saksa mõju all ning 18. sajandil püüti neid süstemaatiliselt saksastada. 19. sajandi lõpus kogus hoogu noorkasuubide liikumine ning edenesid kasuubide rahvakultuur, rahvakunst ja kirjandus. Ilmusid ka ajalehed ning ajakirjad näiteks Gryf, Gryf Kaszubski ja Przyjaciel Ludu Kaszubskiego. Aastast 1957 ilmub ajakiri Kaszëbë, mille nimi tähendab kasuubi keeles Kasuubimaad. Kasuubide asuala (vähemalt kolmandik elanikest) on koondunud peamiselt Odra ning Visla jõe vahele. Kassuubimaa tuntuim linn on Gdansk, suuremad linnad on ka Gdynia, Sopot, Bytow, Kartuzy ja Rumia.
Kunstnikud ülistasid moodsat tsivilisatsiooni ja tehnoloogilist progressi. Futurismi ideed, eriti uuenemise kui omaette väärtuse rõhutamine ja kõikide kunstiliikide, kogu kultuuri uuendamispüüded mõjusid avangardse kunsti arengut rohkem kui futuristlikud teosed. Siiski on ka need üheks oluliseks sammuks abstraktse kunsti poole. Futuristid kujutasid rütmikat linnaelu, kaasaegset tööd ja masina liikumise hoogu. Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis oli põhimõtteliselt kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks.
Tasakaalu asend vajalik. (nt. niidi otsas asuv raskus) Sundvõnkumine toimub välise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) 4. Kui eksisteerib jõud, mis takistab võnkumist on tegemist sumbuva võnkumisega. (nt Sumbumatu võnkumine Puudub jõud mid takistaks võnkumist. (nt aineosakeste võnkumine tahkes kehas) 5. Harmooniline võnkumine X= 6. Resonants võnke amplituudi järsk kasvamine välisjõu tõttu kuni sageduse kokkulangemiseni süsteemi oma võnkesagedusega. (nt kiigele hoogu tehes) 7. Laine on liikumine. Tekib millegi tasakaale häirimisel. Kannab edasi liikumine energiat. 8. Lainet iseloomustavad suurused: · Amplituud (X) · Periood (T) · Sagedus (f) · Lainepikkus () · Levimiskiirus v= f 9. Lainete liigid: a) Levimise järgi: · Ristlaine (laev sõidab merel vastutuult) · Pikilaine ( helilaine) b) Laine frondi järgi: · Pinnalaine (lainefront on sirgjoon - )
tundehäired krambid nägemishäired lühiajaline uni lõhna- ja tahtmatu roojamine ja maitseelamus urineerimine lühike teadvuse kadu Statistika USA-s 100 000-st inimesest 700-l 61% pole võimalik põhjust kindlaks määrata 70-80% alluvad hood ravile Esmaabi(1) Mida teha: eeltunnuste puhul pikali, ohtlikest piirkondadest eemale jälgi hoo pikkust pärast hoogu küliliasend Esmaabi(2) Mida mitte teha: midagi suhu panna kangestunuid lihaseid ,,lahti murda" juua pakkuda elustada teadvusele tuua segada Kiirabi tuleb kutsuda krambid üle 10 minuti teadvusele pole 30 min jooksul tulnud hoole järgneb teine hoog tunni jooksul hoog esimest korda elus haige on end tugevalt vigastanud Ravi välja ei saa ravida hooge hoitakse ära hooge kergendatakse
Sõjaline ebaedu. 13. sajandi põllumajanduse areng. Talupoegade huvi kaugele minekust kadus. Kuningavõimu tugevnemine. Kasumlik teenistus kuninglikus väes. Tagajärjed Eesmärke ei saavutatud: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse. Ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Sõdadega kaasnenud muutused Käsitöö sai hoogu juurde. Kaubavahetuse kiire tõus. Itaalia linnad tõusid juhtivateks. Õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Kultuuriline mõju. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ristis%C3%B5jad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/risti sojad_martinsaar.htm http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%B5hjala_ristis%C3%B5jad http://et.wikipedia.org/wiki/Laste_ristis %C3%B5da Aitäh!
Külm sõda Teine Maailmasõda lõppes liitlaste võiduga 1945a. 2 septembril. Võitjas riikideks said Suurbritannia, NSVL ja USA. Peale Teise Maailmasõja lõppu ning Saksmaa ja Jaapni purustamist said NSVL ja USA suhete jahenemine hoogu veelgi juurde. Sellest arenes lõpuks sõda, kuid mitte relvastatud. Seda nimetati külmaks sõjaks ning see oli USA ja NSVL vastaseis poliitilises, majanduslikus ja ideoloogilises valdkonnas- kahes erinevas maailmavaates. Lääneriikide: suurbritannia, USA ja Prantsusmaa eesmärgiks oli demokraata taastamine sõjajärgses Euroopas, kuid NSVL soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas.
Tallinna 32. keskkool SVINGERID Esitlus Koostaja: Demi-Maria Reintam 2012 Tallinn Svingimine on paaridevaheliste seksuaalsuhete vorm. Kuigi ajaloost on teada, et taolised suhted on maailmas sajandeid olnud, said need oma nimetuse 1957. aastal USA's. Sealt liikus svingimine Euroopasse, okupeeris pealinnad ja suured linnad. Täna võtab svingimise liikumine hoogu ning muutub aina populaarsemaks. Svingimine peab saavutama paari püsitatud eesmärgi, sest vastasel juhul toob see endaga rohkem pettumusi ja probleeme kaasa. Tihti hakkavad svingima paarid, kes ei taha armastatuid petta, otsivad seksis vaheldusrikkust, täiendavat naudingut, võimalik, et tahavad oma ,,kodust" seksi vürtsitada või ellu äratada. Tavaliselt on sellistes paarides üks partner, sagedamini naine, juhitav ning suurima heameelega lahendaks ta kõik need
Oskus jääda iseendaks Inimesed püüavad tihti olla kellegi teise moodi, teha seda mida teevad teised. Tahetakse meeldida sõpradele, vanematele, õpetajatele ning soovitakse olla populaarne ja edukas. Selliste soovide juures on väga keeruline jääda iseendaks. Elu jooksul õpivad inimesed oma tõelist mina varjama. Tavaliselt kardetakse avaldada oma arvamust, tõelisi soove ja unistusi. Me kardame, et muutume teiste naerualusteks. Minu arvates on need inimesed väga julged, kes elavad nii nagu tahavad ega arvesta teiste arvamusega. Elu jooksul inimesed muutuvad ning tänapäeval toimub see minu meelest eriti kiiresti. Iseendaks jäämine on seotud erinevate probleemidega, tuleb ületada mitmeid raskusi. Siinkohal võib näiteks tuua koolikiusamise. Tihti saab see alguse sellest, et kiusatav erineb teistest, enamasti mingi tühise asja poolest, näiteks riietuse poolest. Paljud kiusatavad üritavad end ka muuta, kuid see annab ...
viskeõlg ja käsivars on Third level lõdvestatud, rinnalihased Fourth level pingul. Fifth level Viskaja jookseb 10-12 väga kiiret sammu, arendades kiirust kuni umbes 7 meetrit sekundis. Ta koondab oma energia ja vaatab otse ette, püüdes jooksuga hoogu koguda. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esimene samm on
Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahvad, kes kadriõhtul käisid lauldes ja tantsides perest peresse. Kadrisid peeti maja õnnistuseks, nende tulekut oodati igas tares. Kadrid olid valgetesse naisterõivastesse riietatud tüdrukud. Valge hame pandi selga ja valged sukad jalga. Hiljem võeti lisaks ka
7. ELUOLU SUURE SÕJA AJAL Lähiajalugu I osa Õ.lk.50-54 Muutused ühiskonnas · Kuna eeldati,et sõda kujuneb lühikeseks ei osatud ette näha suuri muutusi ühiskonnas.Tegelikult kurnas see sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. · Tööjõu puudus. · Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt hakkas kasvama deserteerumine rindelt. Uut hoogu sai sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus. · Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Üha enam olid tehastes ja kaevandustes vähema palga eest tööl just naised. · Ühiskonnas levisid kiiresti vasakpoolsed vaated, sõja ajal üle elatud vapustuste ja õuduste tagajärjel vähenes religiooni mõju. Igapäeva elu I MS ajal · Toidupuuduse leevendamiseks võeti kasutusele ersatskaup, mis pidi olema originaal
com/wp- content/uploads/2011/04/image0006.jpg(21.05.2017) Sel samal nädal ilmunud lehes Reede on kaanel kirjas: ,,Me nõuame: Vabadus! Vabadus! Vabadus!“ Seal ilmus ka artikkel MRP kohta, kus Edgar Savisaar lükkas ümber NSVL valed MRP kohta. http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea Väljavõte Virumaa Teatajast, nr. 162, 23 august 2014 "Balti kett andis vabadustahtele kõvasti hoogu juurde" Tollase Rakvere rajooni täitevkomitee esimehena juhtis Lembit Kaljuvee Balti keti korralduskomitee tööd. Balti ketis seismine tekitas Kaljuvee hinnangul üleva emotsionaalse tunde. Ta meenutas, et Balti kett oli oluline lüli vabaduse teel. "Veerandsada aastat tagasi korraldatud suurüritus ühendas ridu ja võimaldas seni väiksemas ringis toimetanud inimestel tunnetada ühtsus, massi, seda, et teised tulevad ka." Ärgake, Baltimaad
Surmahirmust ülesaamine Õnne ja hingerahu otsingud Teadus Areneb välja filosoofiast Teadus arenes suuresti ja Tekkisid matemaatika, kogus hoogu ajalugu ja meditsiiniteadus Avastati, et Maa on Pythagoras, Hippokrates ümmargune Archimedes, Eukleides Ühiskondlik korraldus Linnriigid oli iseseisvamad Linnriigid allusid suurriikide Ainult kreekapärane eluviis valitsejatele
2. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Veidi enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. 3. Töötakt. Põlema süttinud kütusest tekivad gaasid paisuvad kiiresti, tekitades kõrge rõhu, ja suruvad kolvi alla. Kolb annab selle surve kepsu kaudu edasi väntvõllile, andes sellele pöörlemiseks hoogu. 4. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt. Mootor I nukkvõll V klapid P kolb R keps C väntvõll W veesärk E nukkvõll Mootori osad 1. Silinder Silinder moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine
Vasaraheide Nimi "vasaraheide" tuleb sellest, et kunagi ammu visatigi vasaraid ja haamreid. Varasemate vasaratega võisteldakse siiani Scottish Highland mängudel. Mida see endast kujutab? Vasaraheidet sooritatakse ringis, mille diameeter on 2,135 meetrit. Vasar ise koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Vasaraheitel võetakse ringjooneliselt liikudes hoogu, samal ajal hoides vasara käepidemest kahe käega kinni, et saavutada viske hetkel maksimaalne kuuli liikumise kiirus. Samuti, et teha pikk heide, keerutatakse vasarat hoovõtu alguses ka pea kohal. Heitjad teevad ühe kuni neli ringi. Enamasti tehakse kolm või neli. Pidevalt kiiruse kasvades, on kuul heiteringi eesosas kõrg- ja selle sektori taga osas madalseisus. Loomulikult laseb sportlane vasarast lahti ringi ees osas. Kõrval kaitseb pealtvaajataid ja teisi sportlasi kaitsevõrk
Liiviordu alad ordumeister Riia peapiiskopkond Riia peapiiskop Roll ei olnud just väga suur, sest seal pidi otsustama nende riigikeste asju aga una seal kehtis ühehäälne nõue, siis seal tavaliselt ei jõutud kokkuleppeni. 15. sajandil oli katolik usk. Sellel ajal hakkasid eestlased panema kristliku algupäraga nimesid. Lubatud oli ka ohverdus. Ehitati palju kabeleid üle terve maa. Võeti kasutusele katoliiklik kalender. Hakati pidama ka pühapäeva, mis algul ei võtnud erilist hoogu üles. Eestlased olid teinud tõsise pingutuse, kuid alla jäänud. Jüriöö ülestõusu lõppemisega võib lugeda vabadusvõitluse lõppenuks. Peale Jüriööd müüs Taani kuningas Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule, kes selle järgmisel aastal Liivi ordule üle andis. Harju Viru vasallide laiu õigusi see ei kärpinud, need laienesid edaspidi veelgi.
Kevin ja Kaspar 9.kl Mis on ragtime? · Termin ragtime tuleb ingl k sõnadest ragged time, mis eesti keeles tähendab räbaldunud pulss. · Põhiliselt seisneb ragtime sünkoobis rütmis e n.ö räbaldunud pulsis. · Mängitakse paberilt maha. · See muusikastiil on üheks jazzi aluseks. · Mängitakse enamasti klaveril. Ajalugu · Põlvneb euroopapärasest marsitaktist, mis on segunenud Aafrika muusikaga. · Sai alguse 19. sajandi lõpul ja kogus aina hoogu ka 20. sajandi algul. · Lõppes jazzi lõpliku heakskiiduga rahva seas 1917. aastal. · Mängisid põhiliselt mustanahalised muusikud. · Tippaeg 1897-1917. Ajalugu 2 · 1899. aastal avaldas Scott Joplin oma teose "Maple Leaf Rag," mis sai korraga väga populaarseks ning andis inspiratsiooni järgnevatele heliloojatele. · Väga tugevalt mõjutas jazzi kujunemist ja olemust(koos bluusiga). · Peale hääbumist on olnud ka comeback'e mitmetel aastatel, kuid endist hiilgust see
,, , mis on väga kuulus ka praegusel ajal. Teatri elus etendati Eesti esimene ooper nimega Vikerlased , mis toimus aastal 1928 Estionia teatri laval. Peale selle hakati lavastama ballette. Muusikud aga võisid olla väga õnnelikud , sest selle ajavahemikul ehitati Tallinnasse suur laululava ja lauluväljak ja nad jätkasid üldlaulupidude korraldamist. Sellel tuntud lauluvala aga tolajal esitati õhtuti vabaõhuetendusi , mis võis olla väga huvitav ja kaasahaarav. Eriti hoogu said, uue laululava ehitamisega, sisse aga koorid. Alates 1924 . a hakkasid eestalsed Eesti lippu all osa võtma olümpiamängudelt , mis on ka kindlasti meie jaoks tähtis. Peale selle võitis aastal 1936 Kristjan Palusalu Berliini olümpiamängudel maadlemises kuldmedali. Tol ajal aga juba tegutses Eesti Vabariigis üle 200 spordiseltsi ja-ringi. Kindlasti on veel palju muidu sündmusi , mis võiks kajastada ka prargusel ajal , kuid võiks öelda ,et need on sohkem tähelepanuväärsemad
Me oleme õppinud ja teame, et viha tundmine on halb ja ebasobiv. Püüdes oma viha väljendada, oleme tihti need, kes kasutavad selleks väljendamiseks manipulatsiooni ja passiv-agressiivset stiili. Mõlemad on väga ebatervislikud. Viha võib aga laadida uue energiaga ja olla ergastav ning panna meid isegi tundma võimukatena. Oma positiivses vormis võib viha aga olla konstruktiivne abivahend ellujäämiseks. See on loomulik ja vajalik reageering hädaohule ja üleastumistele. Viha annab hoogu meie füüsilisele vastupanuvõimele ning toidab emotsionaalset energiat. Tervislikeim viis viha väljendamiseks on väljendada vihatunnet ennast kehtestaval (s.t. mitteagressiivsel) moel. Selleks, et ennast kehtestada, pead esmalt õppima endale selgeks tegema, millised on sinu vajadused ja kuidas neid saavutada teistele liiga tegemata. Olla ennast kehtestav ei tähenda seda, et ollakse ründav või esitatakse nõudmisi. See tähendab, et ollakse lugupidav nii iseenda kui teiste vastu.
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale.Süsi 1850(30%), tipp hetk 1900(79%)aastatega langeb.Puit tipp hetk 1850(70%)langus edasi. Nafta 1880 hakkas hoogu koguma, tipp hetk 1970(45%).Gaas alates1900 tõsu teel.Vesi 1900 suhteliselt madal koguaeg. Tuuma energia 1970 aastast senini.Euroopa vanad sõekaevandused UK, Saksas; Poola, Ukraina; Vene. Uued Siberis, Sileesias. P-Ameerika vanad Apalatside piirkond.Uued USA, Kanada. Paiknemise põhjused: Söe varude otsa lõppemine ja kvaliteedi halvenemine. Kaasnevad probleemid: Uued varud paiknevad sügaval või on madala kvaliteediga seega tuleb kaevandamine kallim
(norskamine,allergia,krambid) Vaimse tervise probleemid(stress, depressioon) Erivevad ravimid(ergutusainednikotiin, kofeiin) Sobimatu elustiil, mis mõjub halvasti une kvaliteedile. (alkoholi tarvitamine enne magamaminekut) Haigused Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia, mille tõttu võib esineda 10 15minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni ja teda sellest äratada on väga raske. Pärast sellist hoogu teadvus taastub Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus.Kuna see ilmneb u 8 korda tunnis, siis nende esinemisel ei puhka inimene end korralikult välja ja on päeval uimane . Unesrände ehk somnambulism(kuutõvi) mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima .Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob. Miks on unehäired kahjulikud?
Ja neid oli üsna palju. Sooviti ära hoida NSVL-i kallaletungi Eestile. Kui Saksa rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS leegionisse. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis asendati see sundmobilisatsiooniga. Saksa armees sõdimine aitas Eesti riigil okupatsiooniaastatel venestumisest hoiduda. Eesti riigi okupeerimisel 1940. aastal siirdusid paljud eestlased Soome. Teist korda hakkas eesti noormeeste Soome liikumine hoogu võtma 1942. aastal, kui toimus sundmobiliseerimine Saksa armeesse. Soome armees loodi eestlastest eraldi väeosa. 1944. aastal kutsuti eesti mehed Soomest tagasi Eesti kaitselahingutesse võitlema. Sõjaline abi soomepoiste näol oli küll väike, kuid nende tagasitulek näitas eestlaste tahet end ka lootusetus olukorras kaitsta. Mingil määral said eestlased kindlasti valida, kelle poolel sõdida. Siiski mobiliseeriti suurem
kurnavatest maksudest. Ristisõjad äratasid ka eurooplaste rahvusliku iseteadvuse. Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud. Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Pärast ristisõdu hakkasid arenema ka rahvuskeeled ja ladina keele tähtsus vähenes igapäevaelus. Arenema hakkas ka rahvakeelne kirjandus. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkruroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid palju muutusi. Tänapäevani on jäänud arusaam, et ei ole ühte ja ainsat õiget usku ning inimesed usuvad erinevatesse uskudesse.
*** Mängu käigus saavad õpilased koostööd tehes keskenduda teose ühele tahule. Kuna mängus ei tohi olla mitmel korral sama vastust, siis lisab see keerukust koostada 20 küsimust kitsamas plaanis (ainult tegelaste või sündmustiku vms kohta), samal ajal kogu teost hõlmates. Arutlusele kuluv aeg on väärtuslik, kuna õpilased jagavad omavahel lugemiselamusi, analüüsivad kirjandusteose sisu ning kuulavad kaaslaste tõlgendusi ja hinnanguid. Teises tunnis mängides lisab elevust ja hoogu, et oodatakse oma rühma koostatud küsimusi, kuid neid ei tulegi. Samal ajal mõeldakse kogu teosele endale uuesti ja juba laiemas plaanis. Küsimuste sõnastamine on lõiming ka praktilise eesti keelega. Õpilased on üllatunud, et heade küsimuste koostamine võtab päris kaua aega.
Kui takt lõpeb, on kolb jõudnud alumisse surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp ja kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu kokku. Enne, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu, tekitab süüteküünal sädeme, mis süütab kokkusurutud küttesegu. Töötakt. Kokku surutud gaasid süüdatakse, toimub plahvatus mis surub kolvi alla. Kolb annab selle surve kaudu kepsule ja see väntvõllile. Andes sellele pöörlemisele hoogu. Väljalasketakt. Kui kolb jõuab alumisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp ja kolb hakkab liikuma üles. Surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Diiselmootor taktid kattuvad Kütust ja õhku pritsitakse silindritesse, kolb liigub ülesse. Kütuse ja õhu segu süüdatakse, kolb liigub alla ja väljalaske klapp avaneb.
reaalse keha imp-keha üksikute punktide impulsi momentide summa Impulsimomendi jäävuseseadus-väli e jõumomendi puudumisel (st. suletud süsteemis) on impulsimoment jääv.L=mWr2 Võnkumine on perioodiline liikumine mis kordub võrdsete ajavahemike tagant, kusjuures keha läheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed mööda. Võnkumise liigid-*sundvõnkumine; *vabavõnkumine Vabavõnkumine-võnkumine mis toim süsteemi siseste jõudude mõjul. Nt:kiik millele ei anta hoogu. Sundvõkumised-toimuvad välise, perioodilise jõu mõjul.(auto kolb) võnkeperiood-ühe võnke sooritamise aeg Tähis T, mõõt.1s T=t/N võnkesagedus-ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv Tähis f, mõõt 1Hz hälve-keha kaugus tasakaaluasendist Tähis X mõõt 1m võnkeamplituut-suurim kaugus tasakaaluasendist e. max hälve, tähis x0 resonants-võnkeamplituudi järsk kasvamine perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süstemi vabavõnkumise sagedusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
