Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"homoloogiliste" - 217 õppematerjali

thumbnail
17
docx

Geneetika kordamisküsimused

Lookus on kromosoomi (DNA) lõik, kus paikneb geen. Tänapäeva geneetikas mõistetakse lookuse all mingil viisil (harilikult alleelse muutlikkuse järgi) iseloomustatavat kromosoomi- või DNA-molekuli lõiku, milles paikneb kindel geen või mis tahes muu eristatav nukleotiidijärjestus. Alleel on geeni teisend, geeni esinemisvorm, üks mitmest geenivariandist, mis asuvad homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid. Dominantne alleel ­ alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt A ). Retsessiivne alleel ­ alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt a). 28. Introni ja eksoni mõiste. Intron on geeni mittekodeeriv lõik, mis jääb eksonite vahele. Ekson on geeni kodeeriv lõik. 29...

Geneetika
30 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bioloogiline evolutsioon

Mida sügavamal asub kivimikiht koos kivististega, seda kaugemast ajast need pärinevad. Kivistised võimaldavad jälgida ühe liigi või organismirühma arengut. 4. Kuidas tõendatakse evolutsiooni võrdlevast anatoomiast lähtuvalt. Võrdlev anatoomia uurib organismide ehituse sarnasust ja erinevust. Mida sarnasem on kahe liigi anatoomia, seda lähemalt on nad omavahel suguluses. 5. Selgita homoloogiliste , analoogiliste elundite mõistet ja too näide. Homoloogiline elund - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon. Nt selgroogsete jäsemed on eri liikidel muundunud. Analoogiline elund - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga. Nt kärbse ja linnu tiivad on ehituselt erinevad, kuid mõlemad kasutavad neid lendamiseks. 6. Selgita vestiigiumi mõistet ja too näide....

Bioloogia
194 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015

Inimese somaatiliste rakkude (keharakkude) tuumades on tavaliselt 46 kromosoomi — 44 paarilist kromosoomi (autosoomi) ning kaks sugukromosoomi (gonosoomi). Kuna paarilised kromosoomid ehk homoloogilised kromosoomid on peaaegu identsed, siis genoomi kirjeldamisel ja kromosoomide numereerimisel neid ei eristata. Heterosügootsetes geenides on homoloogiliste kromosoomide alleelid siiski erinevad. Inimese genoomi moodustavad seega 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. struktuurgeen (ingl. Structural gene)- geen, mis määrab polüpeptiidi või mittetransleeritava RNA sünteesi. 19.Inimese pea geneetilised tunnused 20.Juhid ja juhitavad ning mittejuhitavad 2. PPT 1. Geen – tunnus seos genotüüp + keskkond → fenotüüp...

Üld- ja käitumisgeneetika
168 allalaadimist
thumbnail
4
docx

ORGANISMIDE PALJUNEMINE

3) Mitoosi/ Meioosi Mitoos: *Toimub kahe osana: karüokinees ja tsüto-kinees *Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas *Mitoosi tulemusena saadakse 2 diploidset rakku *Mitoosi teel paljunevad keharakud Meioos: *Meioos on sugurakkude jagunemise viis *Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku *Meioos koosneb 2-st järjestikusest jagunemisest. (1. jagunemine e. reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse; 2. jagunemisel e. ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega).) 4) Haploidset/ Diploidset kromosoomistikku *Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina *Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 5) Somaatilist rakku/ gameeti...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Bioloogia mõisteid keskkoolile

Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Üldbioloogia, Bioloogia

Vajalik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, säiliks liigiomane kromosoomide arv. Toimub sugurakkude arenemise käigus. Diploidne kromosoomistik - liigiomane, kahekordne, keharakkudes. Haploidne kromosoomistik - ühekordne, meioosi tulemusena vähenenud, sugurakkudes. Kromosoomide ristsiire - meioosi alguses vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkuse osi, st toimub geenivahetus. Geenid paiknevad homoloogiliste kromosoomide vahel/ümber ja see suurendab pärilikkuse muutlikkust, kuid võib põhjustada ka vigu ehk kromosoommutatsioone. Generatiivne paljunemine - suguline. Gameedid - sugurakud. Viljastamine - vanemate sugurakkude ühinemine. Sügoot - viljastatud munarakk. Ontogenees - organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Embrüogenees - looteline areng. Spermatogenees - seemneraku areng valmis...

Üldbioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioloogia KT Organismide paljunemine

Kuidas muutub kromosoomide arv mitoootilise jagunemise käigus? Kromosoomide arv jääb samaks 10.Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 11.Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? Kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks 12.Milles seisneb meioosi tähtsus? Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist: I Jagunemine...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Evolutsioon, kordamisküsimused 12.klass

D. Mida tõestas Louis Pasteur ja kuidas on see seotud elu tekkega Maal? Ta tõestas 1860ndatel, et kõik elus pärineb vaid elusast. 6. Mille alusel määratakse kivimite suhtelist- ja absoluutset vanust? Suhteline vanus - millised kivimid on tekkinud varem ja millised hiljem. Absoluutne vanus - aeg, mis on möödunud kivimi moodustumisest ehk kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. 7. Selgita homoloogilise organi mõistet? Milles seisneb homoloogiliste organite võrdluse tähtsus evolutsiooni tõendina? Homoloogilineorgan - anatoomiline ehitus on sarnane, aga funktsioon on erinev. See näitab, et üht tüüpi looma organ on muutnud vastavalt uuele arenenud organismile oma funktsiooni. Ehk on toimunud evolutsioon. 9. Too välja inimesel esinevaid mandunud organeid ehk rudimente (6). Uuri, mis funktsiooni need täidavad/täitsid teistel loomadel ning miks meil neid enam tarvis ei ole? Tarkusehambad - loomadel, et paremini purustada toitu....

Evolutsioon
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Paljunemine, mitoos ja meioos

tsütokineesiga Kuidas erineb kromosoomide arv keha- ja sugurakkudes, mis on haploidne ja diploidne kromosoomistik ning miks on keha ja sugurakud erineva ploidsusega? *kromosoomide arv keha ­ja sugurakkudes erineb selle poolest, et sugurakkudes on 23 (92/4)kromosoomi, kuid keharakkudes 46(92/2) *haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik *enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena *keha ­ja sugurakud on erineva ploidsusega, sest meioosis jagunevad rakud neljaks, kuid mitoosis kaheks, mistõttu jagunevad ka kromosoomid erinevalt Milline on mitoosi tähtsus hulkrakses organsimis, millised rakud sel viisil kujunevad? *mitoosi tähtsus: tagada organismi kasv ja areng; tagada surnud rakkude asendamine *kujunevad keharakud Mille poolest erineb meioos mitoosist? *meioos erineb mitoosist selle poolest, et mitoosis on lõpuks...

Üldbioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Genoomi struktuur ja funktsioon

NB! Need ei ole eksamiküsimused. Need on märksõnad, mille tausta teada. Eksamiküsimused (3 suuremat, 3 väiksemat) on pigem laiemat tüüpi ja integreeritud teadmistele suunatud. Põhinevad loengumaterjalidel ja üldisemas kontekstis seminarides käsitletud teemadel. Seminariartiklite üksikuid detaile eksamil ei küsita. Genoomi arhitektuur: • Liigispetsiifilised kromosoomid ja nende evolutsioon, homoloogia (sünteensuse) kaardid. Kromosoomistik on liigispetsiifiline, igal liigil on kindel arv, kindla kujuga kromosoome. Näiteks inimestel on 46 kromosoomi, koertel 78, kassidel 38, tubakal ja kartulil 48 jne. • Mõisted Eu- ja heterokromatiin: omadused, funktsioon. Kromatiin jaguneb eu- ja heterokromatiiniks. Eukromatiin on valdavalt dekondenseerunud olekus ning seal toimub geenide transkriptsioon ehk on transkriptsiooniliselt aktiivne interfaasis. On geeni...

Geneetika
72 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Mitoos, meioos, viljastumine

II anafaas- kääviniidid tõmbavad kromosoomide kromatiidid lahku ning needliiguvad raku poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad I telofaas II telofaas 4. Mitoosi ja meioosi ülesanded kääviniitidel 5. Ristsiire ehk krossingover on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. See toimub meioosi alguses. 6. Sugurakkudes esineb haploidne kromosoomistik. Meioos on rakkude jagunemine, mille tulemusena kahekordse ehk diploidse kromosoomistikuga rakkudest tekivad ühekordse ehk haploidse kromosoomistikuga rakud. 7. Meioosi ja mitoosi erinevused Mitoos Meioos Keharakkude jagunemine sugurakkude jagunemine...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Veterinaarne geneetika

kontrolltöö 1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid Geneetika on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri, fn-i, päriliku varieerumise mehhanisme & selle seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust. Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise). Samuti mutatsioone. Tsütogeneetika - tegeleb pärilikkusega raku tasemel. Uuritakse rakuorganellide (kromosoomide, ribosoomide, mitokondrite) osa gen. info säilitamisel ja realiseerimisel; kromosoomiarvu ja karüotüübi erinevusi eri liikidel. Organismi tasemel – kasutatakse hübridoloogilisi meetode (ristamiskatseid). Gen. info pärandumise seaduspärasuste uurimine. Populatsioonigeneetika – produkti...

Mikrobioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
194
docx

Molekulaarbioloogia

Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...

Bioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bioloogia küsimused ja vastused lehekülg 152-179

3. Milliseid organisme nimetatakse mutantideks? Isend, kellel esineb mutatsioon. 4. Mille poolest erinevad geenmutatsioonid kromosoommutatsioonidest? Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, kromosoommutatsioonid seisnevad aga kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustes. 5. Kirjeldage genoommutatsioonide tekkepõhjusi. Seisnevad homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutustes. Tekkepõhjusteks võivad olla häired meioosis (kromosoomide mittelahknemine nt). 6. Mille poolest erinevad indutseeritud mutatsioonid spontaansetest? Organismi normaalses elukeskkonnas „iseeneslikult“ tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanseteks, mis tekivad suhteliselt harva. Indutseeritud mutatsioonid on aga eksperimendi käigus esile kutsutud ning nende tekkesagedus on suurem. 7...

Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Bioloogia põhjalik konspekt

Kombinatiivne muutlikkus ­ vanematelt pärit geenide ümberpaigutamine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. - meioos - viljastumine Esineb kõikidel suguliselt sigivatel organismidel. Nt: Lapsed on natuke isa ja natuke ema nägu. ; Kromosoomide segunemine igas järglaspõlvkonnas. Ristsiire ­ homoloogiliste kromosoomide osade vahetus ­ kromosoomi osad vahetavad omavahel kohti (midagi kokkuvõttes ära ei kao). Aheldunud geenid ­ geenid, mis asuvad kromosoomil üksteise lähedal ja päranduvad koos (nt: valgessilmsuse geen + sugu määrav geen) Mutatsiooniline muutlikkus Mutatsioonid ­ DNA-s toimunud muutused, mis on organismile: - kahjulikud ­ rikuvad geeni või selle regulatsiooni ära - kasulikud ­ erinevate alleelide teke, looduslik valik...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Rakubioloogia ülevaade

Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on r...

Rakubioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
4
docx

EVOLUTSIOONITEOORIA KOKKUVÕTVALT

Rakuline ehitus 2. Kasvamine, areng 3. Reageerimine keskkonnaärritustele 4. Homöostaas* (püsiv sisekeskkond) 5. Evolutsioneerimise võime 6. Teatud keskmine eluiga 7. Metabolism* (aine-ja energiavahetus): toitumine, hingamine, eritamine. 8. Meemid 9. Paljunemine (suguline ja/või mittesuguline) Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas silmalang, kõrvaliigutaja lihas, Darwini käbruke, osaline karvkate, õndralülid (sabaluu), segmenteerunud lihased. 4. Atavismid 5. Taimede sordiaretus ja loomade tõuaretus 6. Molekulaarbioloogiline sarnasus 7...

Evolutsioon
6 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Bioloogia 36-87 leheküljed

Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis....

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees

Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2 korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23 diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid, mis ei ole homoloogilised. 2n=46 spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane polotsüüt munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku eellase meioosil moodustub üks tütarrakkudest. 1.Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bioloogia mõisted

Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline u 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon. Meioos – raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda (Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset rakku. Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad). Meioosi 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim haploidseks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Inimesel on kõigis keharakkudes diploidne kromosoomistik(46) ja sugurakkudes haploidne kromosoomistik (23). Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega....

Bioloogia
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun