Mõlemale poole 23 kromatiidi. 4. Telofaas moodustub neli tütarrakku, mis ei ole identsed. Spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees mehe organismis, spermide teke. Ovogenees naise organismis, munarakkude teke. Haploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõiki kromosoome on üks. Diploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk homoloogiliste kromosoomide paaridena. Spermatogenees munandites Ovogenees - munasarjades väänilistes seemnetorukestes I Algrakkude paljunemine mitoos. I Algrakkude paljunemine mitoos 46 kromosoomiga rakud 46 kromosoomi. spermatogoonid. Puberteedieas Tütarlapse looteeas. Kõik algrakud on naise organismi
Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Meioos on sugurakkude jagunemise viis Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku Meioosi peamised erinevused I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire I jagunemise metafaasis kogunevad ekvatoriaaltasapinnale homoloogiliste kromosoomide paarid I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu II jagunemise eel ei toimu DNA replikatsiooni ja interfaas on lühike Meioosil tekkivad tütarrakud pole ristsiirde tõttu geneetiliselt identsed Sugurakkude areng: Spermatogenees Algrakkudeks on sperma-togoonid Toimub munandite vääni-listes seemnetorukestes Algab suguküpsuse saabudes Pidev protsess
sünteesi Regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Lookus on kromosoomi (DNA) lõik, kus paikneb geen. Tänapäeva geneetikas mõistetakse lookuse all mingil viisil (harilikult alleelse muutlikkuse järgi) iseloomustatavat kromosoomi- või DNA-molekuli lõiku, milles paikneb kindel geen või mis tahes muu eristatav nukleotiidijärjestus. Alleel on geeni teisend, geeni esinemisvorm, üks mitmest geenivariandist, mis asuvad homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt A ). Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse väiketähega nt a). 28. Introni ja eksoni mõiste. Intron on geeni mittekodeeriv lõik, mis jääb eksonite vahele. Ekson on geeni kodeeriv lõik. 29
samal ajal kui replitseerunud tütarkromosoomid teineteisest eralduvad ja toimub raku pooldumine, toimub neilt juba omakorda replikatsioon. Raku jagunemine mitoosi teel Eukarüootne rakk võib jaguneda nii mitoosi kui ka meioosi teel. Mitoosi teel jagunenud tütarrakud on emarakuga geneetiliselt identsed. Nii emarakk kui ka tütarrakud on diploidsed (2n), mis tähendab seda, et iga kromosoomitüüp on esindatud kahes korduses, homoloogiliste kromosoomide paaridena. Rakkude meioosi teel jagunemisel moodustuvad sugurakud, mis on oma kromosoomselt koostiselt haploidsed (n), sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide paaridest ainult ühte kromosoomi. Mitoosi kirjeldas esimesena 1879-ndal aastal Walter Flemming. Mitoosiprotsess on pidev, kuid selle käsitlemise hõlbustamiseks on ta jagatud viieks erinevaks faasiks. Interfaas hõlmab kõik rakutsükli faasid, mis jäävad raku jagunemisfaaside vahele (faasid G 1, S ja G2)
diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. gameet organismi sugurakk. generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. haplodine kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. kromosoomide ristsiire homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 4 rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk.
nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel. Translatsioon on peamine osa valgusünteesist Geenmutatsioonid muutused DNA nukleotiidses järjestuses Geeni alleelide dominantsus ja retsessiivsus Dominantne tunnus avaldub Retsessiivne tunnus - ei avaldu, st surutakse alla Homosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid (näiteks dominantsed alleelid AA või retsessiivsed alleelid aa) Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid (üks alleel on dominantne ja teine alleel retsessiivne). Genotüüp isendi geenide kogum. Genotüübist sõltub, millised pärilikud tunnused sellel
nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel. Translatsioon on peamine osa valgusünteesist Geenmutatsioonid muutused DNA nukleotiidses järjestuses Geeni alleelide dominantsus ja retsessiivsus Dominantne tunnus avaldub Retsessiivne tunnus - ei avaldu, st surutakse alla Homosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid (näiteks dominantsed alleelid AA või retsessiivsed alleelid aa) Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid (üks alleel on dominantne ja teine alleel retsessiivne). Genotüüp isendi geenide kogum. Genotüübist sõltub, millised pärilikud tunnused sellel
Seened toituvad teiste organismide poolt sünteesitud organilisest ainust. 22. Meioos - rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkudel ja eoste moodustamisel. 23. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus - kromosoomistiku poolkordsus. 24. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. 25. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover - homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. 26. RNA liigid. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Ribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA(informatsioon), tRNA(transport) ja rRNA(ribosoom) molekule. 27. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad, lagundajad. Rohelised taimed
o tsütoplasma jaguneb kaheks Mitoosi tähtsus: o vajalik organismi kasvuks o vajalik surnud rakkude asendamiseks o vajalik paljunemiseks o päristuumsete rakkude jagunemiseks 9. Kuidas muutub kromosoomide arv mitoootilise jagunemise käigus? Kromosoomide arv jääb samaks 10.Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 11.Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? Kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks 12.Milles seisneb meioosi tähtsus? Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist: I Jagunemine
Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrisoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees - tuumajagunemine Kliiniline surm teadvus puudub, südametöö ja hingamine seiskunud, võimalik elustada Koorion ehk kõldkest- välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises Kromosoomide ristsiire ehk Crossing over - homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. Lõigustumine (inimesel täielik kõik looterakud poolduvad üheaegselt), tekib moorula ehk kobarloode (mitootiline jagunemine), mis liigub emakasse, areneb blastotsüst 7 päeval pärast, viljastumist, mis pesastub emaka limaskesta, embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene.
VÕIMALDAB tsentromeeri asukohaga kromosoomid, kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis. SUGULISELT Diploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk homoloogiliste kromosoomide paaridena; on kõigis inimese keharakkudes. SIGIDA Haploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes korduses; on kõigis inimese sugurakkudes.
Esimesel meiootilisel jagunemisel replitseerunud homoloogilised kromosoomid konjugeeruvad, DNA-ahelad lõikuvad, katkevad, Joonis 5. Mitoosi- ja meioosiprotsessile vahetavad osi ja ühinevad uuesti (vt. joonis 7 meioosi 1. jagunemine). Sellist eelnev kromosoomide kondenseerumine. homoloogiliste kromosoomide ema- ja isapoolsete koopiate vahelist geneetilise materjali vahetust nimetatakse ristsiirdeks e crossing-over'ks ja see on ka Nii mitoosile kui ka meioosile eelneb põhjuseks, miks järglane ei saa oma vanemate kromosoomide täpseid koopiaid.
jaguneb pärilikuks (geneetiline) ja mittepärilikuks (modifikatsiooniline) muutlikkuseks. Kombinatiivne muutlikus- vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude valmimisel ja viljastumisel Munaraku viljastamisel tekib diploidne rakk isalt ja emalt pärit kromosoomikomplekt ühineb Homoloogilise kromosoomid jagatakse kahe tekkiva suguraku vahel Emalt ja isalt pärit kromosoomid satuvad järglaste sugurakkudesse segiläbi Ristsiire homoloogiliste kromosoomide osade vahetus Ahelenud geenid-geenid, mis asuvad kromosoomil üksteise naabruses ja päranduvad sageli koos T.H.Morgan äädikakärbse katse näitas, et valgesilmsust põhjustav geen on aheldunud kärbse sugu määrava geeniga tal tuntakse palju erinevaid mutatsioone tal on vähe kromosoome (4 paari) isas- ja emaskärbsed on kergesti eristatavad teda on lihtne kasvatada laboritingimustes
· Meioosi tulemusena saadakse 4 haploidset rakku · Meioos kindlustab sugurakkude haploidsuse · Meioosi mõlemal jagunemisle eristatakse samasuguseid osasid/ faase kui mitoosilgi · Meioosi faaside ajal toimuvad põhimõtteliselt sarnased muutused kui mitoosi faaside ajal Meioosi peamised erinevused · I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire · I jagunemise metafaasis kogunevad ekvatoriaaltasapinnale homoloogiliste kromosoomide paarid · I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid · I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu · II jagunemise eel ei toimu DNA replikatsiooni ja interfaas on lühike · Meioosil tekkivad tütarrakud pole ristsiirde tõttu geneetiliselt identsed Sugurakkude areng Spermatogenees Ovogenees · Algrakkudeks on sperma- · Algrakkudeks on ovogoonid
PÄRILIKKUS Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse materjaalsed kandjad (kromosoomid), mis koosnevad DNA-st ja valkudest. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Millel põhineb organismi pärilikkus? Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Päristuumsetel organismidel paiknevad need rakutuumas. Hulkrakse organismi kõigis keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Näiteks koosneb inimese diplodine kromosoomistik 46 kromosoomist. Naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad...
3) Mitoosi/ Meioosi Mitoos: *Toimub kahe osana: karüokinees ja tsüto-kinees *Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas *Mitoosi tulemusena saadakse 2 diploidset rakku *Mitoosi teel paljunevad keharakud Meioos: *Meioos on sugurakkude jagunemise viis *Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku *Meioos koosneb 2-st järjestikusest jagunemisest. (1. jagunemine e. reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse; 2. jagunemisel e. ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega).) 4) Haploidset/ Diploidset kromosoomistikku *Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina *Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 5) Somaatilist rakku/ gameeti
liigiteke. D. Mida tõestas Louis Pasteur ja kuidas on see seotud elu tekkega Maal? Ta tõestas 1860ndatel, et kõik elus pärineb vaid elusast. 6. Mille alusel määratakse kivimite suhtelist- ja absoluutset vanust? Suhteline vanus - millised kivimid on tekkinud varem ja millised hiljem. Absoluutne vanus - aeg, mis on möödunud kivimi moodustumisest ehk kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. 7. Selgita homoloogilise organi mõistet? Milles seisneb homoloogiliste organite võrdluse tähtsus evolutsiooni tõendina? Homoloogilineorgan - anatoomiline ehitus on sarnane, aga funktsioon on erinev. See näitab, et üht tüüpi looma organ on muutnud vastavalt uuele arenenud organismile oma funktsiooni. Ehk on toimunud evolutsioon. 9. Too välja inimesel esinevaid mandunud organeid ehk rudimente (6). Uuri, mis funktsiooni need täidavad/täitsid teistel loomadel ning miks meil neid enam tarvis ei ole? Tarkusehambad - loomadel, et paremini purustada toitu.
kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkudel ja eoste moodustumisel 12. Haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb sugurakkudes ja eostes 13. Diploidne kromosoomistik- enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena 14. Spermatogoon- algseemnerakk, mis on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi spermatogeneesi rea diferentseerumata tüvirakk. Arenevad munandites 15. Ovogoon- munaraku eellased, millest suguküpsuse saabudes valmivad munarakud 16. Polotsüüt- munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku eellase meioosil moodustuv üks tütarrakkudest KÜSIMUSED: 1
· Meioosi tulemusena saadakse 4 haploidset rakku · Meioos kindlustab sugurakkude haploidsuse · Meioosi mõlemal jagunemisle eristatakse samasuguseid osasid/ faase kui mitoosilgi · Meioosi faaside ajal toimuvad põhimõtteliselt sarnased muutused kui mitoosi faaside ajal Meioosi peamised erinevused · I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire · I jagunemise metafaasis kogunevad ekvatoriaaltasapinnale homoloogiliste kromosoomide paarid · I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid · I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu · II jagunemise eel ei toimu DNA replikatsiooni ja interfaas on lühike · Meioosil tekkivad tütarrakud pole ristsiirde tõttu geneetiliselt identsed Sugurakkude areng Spermatogenees Ovogenees · Algrakkudeks on sperma- · Algrakkudeks on ovogoonid
Anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad Aa heterosügootide kromosoomid, mis sisaldavad alleele A ja a, raku erinevatele poolustele ning satuvad tütarrakkudesse Sõltumatu lahknemisseadus - Ka see seadus baseerub anafaasis toimuval lahknemisel. Kui AA BB emaseid ristata näiteks aa bb isastega, on järglased Aa Bb. Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele A ja B alleeliga ning a ja b alleeliga kromosoomid või hoopis alleele A ja b ning a ja B kandvad kromosoomid. Mõlemad võimalused realiseeruvad võrdse tõenäosusega. Pärast meiootilisi jagunemisi sisaldavad pooled gameetidest vanematega identset alleelikombinatsiooni, pooled aga uut (A b või a B)
vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi- kromosoomide ristsiire. Kaasneb geenivahetus. Esimese jagnemise profaas on kauem- iseloomulik paljudele imetajate munarakkudele. Metafaas- homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele Anafaas- Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega ekvatoriaalrasandil ja lõppeb nende jõudmisega poolustele. Telofaas- rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub. Moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad , tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist kromosoomid ei keerdu täielikult lahti , tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv 2 korda vähenenud.
Nabanöör veresoontest moodustunud väät, mille kaudu loote ja platsenta on omavahel ühenduses Ovulatsioon küpsenud munaraku irdumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljub viljastamata munarakk ja ka osa emaka limaskestats Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe mens. algusest teise alguseni Diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik, milles kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena, esinev keharakkudes Haploidne kromosoomistik ühekordne kromosoomistik; meioosi tulemusena 2x vähenenud, esineb sugurakkudes Rakutsükkel raku eluiga ühe mitoosi lõpust teise lõpuni Interfaas aeg, kus rakk ei jagune; teeb ettevalmistusi Mitoos rakujagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Meioos rakujagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x; homoloogilised
Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse. Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? Moodustub 2 rakku 46 kromosoomiga. Milles seisneb mitoosi tähtsus? vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? Meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? Kahest järjestikusest jagunemisest tekib 4 tütarrakku. Esimese jagunemise tulemusena väheneb kromosmoomide arv 2 korda. Teise jagunemise tulemusena lähevad tütarrakkudesse ühekromotiidilised kromosoomid. Milles seisneb meioosi tähtsus?
(bakter, algloom, pärmseen), hulkraksed (loom, taim, seen), loomkoed närvikude, sidekude, lihaskude, kattekude, loomarakk - rakutuum - juhib raku elutegevust ja kannab edasi pärilikku infot kromosoomides asuva DNA abil, ehitus tuumaümbris (2-kihti, poorne), tuumaplasma (DNA, RNA, valgud, madala mol ühendid), 1 3 tuumakest ( rRNA, ribosoom, valkude sünees), kormosoomid (DNA, valgud, pärilikkust kandvad kehakesed, arv liigiti kindel,kaitsevad DNAd, aitavad DNAd kokku pakkida), homoloogiliste paaridega koromosoomid sisaldavad sama pärilikke tunnuseid määravaid geene), punane verelible puudub tuum, kingloom 2 tuuma, vöötlihaskoerakk hulktuumne, tsütoplasma seob raku ühtseks tervikuks,täidab rakku,säilitab raku kuju, koostis vesi, org ja anorg ained, rakumembraan kaitseb rakku, annab ja säilitab raku kuju, ühendab rakud kudedeks, ehitus 2-kihiline (kolesterool, oligisahhariidi molekulid), ainetetransport passiivne ei vaja lisa
23. Mitokonder – energia tootmine, ATP süntees, toimub raku hingamine, arv rakus oleneb energiavajadusest 24. Tsütoskelett – tugi- ja liikumissüsteem (toetab rakku, liigutab rakku ja tema osi, osaleb fagotsütoosil) 25. Müofibrill – valguline niidike ??? 26. Tsentrosoom – loomaraku organell, mis osaleb raku jagunemisel 27. Tsentrioolid – loomaraku silindrikujuline organell 28. Keharakud – kahekordse kromostoomikuga rakud (46). Homoloogiliste paaridena 29. Sugurakud – ühekordse kromostoomistikuga rakud (23) 30. Tuumake – tihenenud koht rakutuumas, kus tekivad ribosoomid 2. TEEMAD 1. Rakuteooria põhiseisukohad, teadlased, avastused Postulaat: Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Postulaat: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel Postulaat: Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas
lühem ning Y kromosoomi tsentromeer paikneb ühe kromosoomi otsa lähedal. Ühist geneetilist materjali on X ja Y kromosoomil vähe. 4.2. Meioos ja mitoos Raku jagunemine mitoosi teel Eukarüootne rakk võib jaguneda nii mitoosi kui ka meioosi teel. Mitoosi teel jagunenud tütarrakud on emarakuga geneetiliselt identsed. Nii emarakk kui ka tütarrakud on diploidsed (2n), mis tähendab seda, et iga kromosoomitüüp on esindatud kahes korduses, homoloogiliste kromosoomide paaridena. Rakkude meioosi teel jagunemisel moodustuvad sugurakud, mis on oma kromosoomselt koostiselt haploidsed (n), sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide paaridest ainult ühte kromosoomi. Interfaas hõlmab kõik rakutsükli faasid, mis jäävad raku jagunemisfaaside vahele (faasid G1, S ja G2). Raku jagunemisel eristatakse nelja faasi profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Igale faasile on iseloomulik teatav kromosoomide struktuur ja "käitumine".
erinevad (aneuploidsus, kromosoomi pikkuse polümorfism). Tuumade liitumisel (konjugatsioonil? või/ja kopulatsioonil) võib toimuda geenisiire sarnaselt bakteritega (HGT) või ka nii nagu tõelises meioosis (genealoogiline, vertikaalne geenisiire - VGT). Seente tuumade jagunemisviiside ebastabiilsus ja mitmekesisus võib olla põhjuseks, miks nii mõnelgi juhul pärilikkuse ‘võrku’ on ‘puust’ üpriski raske eristada. Kas ka mitokondril on olnud roll homoloogiliste kromosoomide evolutsioonis, jääb mõistatuseks. Viimasel ajal on kogunenud üha enam andmeid horisontaalse geeniülekande (HGT – horizontal gene transfer) kohta seeneriigis. Nii leivapärmseene kui ka teiste seente mitokondriaalne genoom (mtGenoom) on tugevalt rekombinantne. Geneetilisi muutusi ja rekombinatsioone on kindlaks tehtud nii kunstlikul ristamisel (Fincham, 1979), kui ka looduslikes populatsioonides (Saville, 1998). On isegi leitud, et klonaalselt paljunevatel seentel on
6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke mutatsioone. Meestel uute spermatosoidide moodustumine vältab kogu elu. Geneetiline konsultatsioon - mingi haiguse tekke tenäosuslik hinnang (mida mjutab genotüüp). 7. Mis on krossingover? Meioosi I profaasi etapid. Krossingover - homoloogiliste kromosoomide piirkondade vastastikune vahetumine (kromatiidid ühenduvad uues jarjekorras), mis viib sidestatud geenide rekombinatsioonile. Leptoneema e. peente niitide staadium - kromosoomide kondensatsiooni algus. Kromomeerid (kromosoomi piirkond) on nähtavad Sugoneema e. ühinevate niitide stadium - tekkivad bivalendid ja tetrad (homoloogilised kromosoomid moodustavad uhist kromosoomset struktuuri). Toimub krossingover. Pahhuneema e. paksude niitide staadium - tütarkromatiidid on nahtavad
1. Oska kirjeldada MITOOSi ja MEIOOSi. 2. Interfaasis toimuvad protsessid. 3. MITOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 4. MEIOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 5. Platsenta ülesanded. 6. Mittesugulise paljunemise eelised ja puudused. (näited organismidest) 7. Sugulise paljunemise eelised ja puudused. 8. OVULATSIOON, MENSTRUATSIOON- millisel ajavahemikul toimuvad? 9. Kus toimub munaraku viljastumine? Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline? MÕISTED: 1. menstruatsioon 2. otsene areng 3. täismoondega areng /nt. 4. vaegmoondega areng /nt. 5. ovulatsioon 6. kehasisene viljastumine /nt. 7. kehaväline viljastumine /nt. 8. platsenta 9. moondega areng 10.haploidne kromosoomistik 11.diploidne kromosoomistik 12.embrüogenees 13.kliiniline surm 14.bioloogiline surm * kordamisülesanded: lk.113, lk.127-128 MITOOS hulkraksetele organismidele omane otsene jagun...
emapopulatsioonist täielikult isoleeritud o Parapatriline liigiteke Ø Parapatriline liigiteke on kiire protsess ning selles osaleb vähe isendeid, sageli on nad populatsiooni äärealadelt Ø See liigitekke viis ei eelda geograafilist eraldatust Ø Isolatsioon paljunemises tekib tänu kromosoomides toimunud struktuursetele ümberkorraldustele, mis takistavad ümberkorraldusi sisaldavate kromosoomide paardumist meioosiprotsessis homoloogiliste kromosoomidega, mis neid muutusi ei sisalda ning kromosoomide lahknemist Ø Parapatrilise liigitekke tulemusena on kujunenud neli pimeroti Spalax alamliiki, kes asustavad praegu erinevaid piirkondi Iisraelis Ø Igale alamliigile on iseloomulik teatav kromosoomide arv Ø Kahel põhjas elaval alamliigil on vastavalt 52 ja 54 kromosoomi, Iisraeli keskosa asustaval alamliigil 58 kromosoomi ja lõunas elaval alamliigil 60 kromosoomi Ø
1) Mis on paljunemine? Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Too näiteid. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn) 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermatofiilsete ...
ei keerdu lahti. Tekkinud tütarrakud alustavad kohe uut jagunemist. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover · Meioosi I profaasis homoloogilised kromosoomid paarduvad ja vahetavad võrdse pikkusega osi · Meioosi I anafaasis kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid tõmmatakse lahku · Meioosi II metafaasis on kromosoomid ekvatoriaaltasandil · Meioosi II anafaasis kromatiidid lahknevad üksteisest · Isas- ja emasorganismist pärit geenid on paigutunud homoloogiliste kromosoomide vahel ümber. I jagunemise lõpuks saadakse kaks rakku, 2n milles on paarilised kromosoomid kokku liibunud. II jagunemise faasis paarilised kromosoomid lahknevad ja lähevad eraldi rakkudesse. Lõpptulemusena saadakse neli 2n 2n haploidset rakku, mis kõik on erinevate omadustega. Mitoosi ja meioosi võrdlus Mitoos- keharakkude tootmine, rakkude
Mutatsioon- muutub geenide või kromosoomide struktuure (Hugo de Vries- mutatsioonid) Geenmutatsioonid: muutused DNA nukleotiidses järjestuses(võivad tekkida uued alleelid) Geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis- kui nukleotiidi vahetumine teisega ei põhjusta aminohappe vahetust molekulis, (aminohappe vahetumisel ei muutu valgusüntees) (suhkrutõbi) Kromosoommutatsioon- kromosoomi pikkuse, struktuuri muutused. Põhjus vead mitoosis või meioosis Genoommutatsioon- homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. (Downi sündroom) 46 kromosoomi asemel 47 kromosoomi. Polüploidsus-kahekordistub kogu kromosoomistik- inimesel põhjustab see loote surma Spontaansed mutatsioonid-iseeneslikud Indutseeritud mutatsioonid- kuntslikud Mutageen- mutatsiooni tekitav tegur(benseen, raskemetall) Vähktõve tekitajad- kantserogeenid generatiivne mutatsioon- kanduvad edasi järglastele somaatilised mutatsioonis-tekivad keharakkudes, kanduvad edasi vegetatiivsel paljunemisel
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Alleel ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga.
- Mutagenees: kuntslikult soovitud mutatsioonide esilekutsumine - Geeni-nokaut: organismi teatud geeni time surutakse alla Kuidas geenid üle kanda? 1. Bakteri plasmiidiga – plasmiidse vektori abil 2. Viirustega – viirusvektori abil 3. Kullapüstoliga – Au kuulikesele on kinnitatud DNA, see “tulistatakse” rakku 4. Taimedesse Agrobakteriga – taimi kergesti nakatav bakter 5. Homoloogiline rekombinatsioon – Dna molekuli homoloogiliste piirkondade vaheline ristsiire, kus rekominantne DNA asendab olemasoleva Erinevate DNA-de liitmisel same rekombinantse DNA. Kuidas DNA-d lõigata? Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks. Restriktaase on erinevaid, igaühel oma “äratundmiskoht” DNA-l. Restritaasid lõikavad DNA sagely nii, et tekivad üheahelalised otsad - “kleepuvad otsad”. Selliste otstega DNA lõike on komplementaarsuse tõttu võimalik mugavalt liita.
Kromatiin- rakutuumas paiknev DNA ja valkude segu Kääviniidid- rakujagunemisel tekkivad niitjad valgud, mis kinnituvad tsentromeeri külge Tsentromeer- loomaraku jagunemisel kääviniitide moodustamises osalev organell Tsentriool- loomarakud esineva tsentrosoomi osa Tuumake- rakutuuma piirkonnad, kus tehakse ribosoome Homoloogilised kromosoomid- sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid Diploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes koruses ehk homoloogiliste paaridena Haploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik komosoomid esinevad ühes korduses Kromosoomide ristsiire- meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi Spermid- meessugurakud, haploidse kromosoomistikuga, arenevad munandites Spermatogenees- spermide areng, Spermatogoon- spermide eelasrakk Munarakk- naissugurakk, inimkeha ühed suurimad rakud, areneb munasarjas Ovogenees- munarakkude areng Ovogoon- munarakkude eelasrakk
tütarrakkudes meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2 korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23 diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid, mis ei ole homoloogilised. 2n=46 spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane polotsüüt munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku eellase meioosil moodustub üks tütarrakkudest. 1.Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel
moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. . Toitumine- seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga 22.Meioos nim Rakkude jagunemise viis millekäigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda 23.Haploidsus on meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik ,esineb nt sugukrrmosoomides ja eostes, 24.Diploitsus 25.Kromosoomide ristsiire on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. 26.RNA-liigid,komplementaarsus Eristatakse 3 erinevat RNA-d 1.infromatsiooni RNA ehk mRNA toob geneetilise info raku tuumas asuvatest kromosoomidest, valgu sünteesi toimumise kohta ribosoomides 2.Transpordi RNAehk tRNA ül on geneetilise info lahti mõtestamine 3Ribosoomi RNA ehk rRNA osaleb valkude sünteesil ja on ribosoomide koostises Komblementaarsus 27
Näit. täilised, prussakad. Täismoone on moone, kus muna, vastse, ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk. (muna- vastne-nukk-valmik) Näit. liblikalised. D. Mitoos ja meioos E. Haploidne ja diploidne Haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näit. Sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n, inimesel n-23. Näit. meioos Diploidne kromosoomistik- enamikele liikidele omane kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Tähistatakse 2n, inimesel 2n- 46. Nt. mitoos F. Spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees- Esineb meestel. Seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi. Ovogenees- Munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk. Ovogeenide paljunemine lõppeb looteas, ning jätkub suguküpsuse saabudes. G. Kehaväline ja kehasisene viljastamine
Alleel- on geeni teatud vorm, eri alleelidel on erinev nukleotiidne koostis. Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus organismis alati avaldub. Polüalleelsus- tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli (nt.vererühmade määramisel). Monogeenne tunnus- ühe tunnuse määrab ära üks geen. Genotüüp- on organismi kromosoomides olev kõigi geenide kogum. Fenotüüp- on organismi kõigi avaldunud tunnuste kogum. Homosügootsus- homoloogiliste kromosoomide samade lookustes on ühe geeni samd alleelid: mõlemad dominantsed või retsesiivsed (AA või aa). Heterosügootsed- homoloogiliste kromosoomide samades lookustes on erinevad alleelid, üks on dominatne ja teine retsessiivne (Aa). Mendeli I seadus Homosügootsete vanemate ristamisel on F1 põlvkonnas kõik hübriidid ühetaolised, genotüübilt on nad heterosügoodid ja fenotüübilt sarnased dominantse vanemaga. Mendeli II seadus
Geeniaheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest piki kromosoomi.Aheldunud geenid rekombineeruvad ristsiirde kaudu, mille sagedus oleneb geenivahelisest kaugusest kromosoomis (Morgani seadus). Ahelduse määramiseks kasutatakse tavaliselt analüüsivat ristamist (AaBbx aabb). Kui saadakse ainult või valdavalt 2 fenotüüpi, mis esinevad ka vanematel, asuvad need lookused ühes kromosoomis, s.t. on aheldunud. Ristsiire e krossingover on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet. Geenid asuvad kromosoomides kindlalt fikseeritud kohtades lookustes. Esinemissagedusest on võimalik määrata lookuste suhteline vahekaugus ühesaheldusrühmas, seejärel aga kindlaks teha iga geeni asukoht teiste geenide suhtes-koostada geneetiline kromosoomikaart. Kromosoomi geneetiline kaart, millele on
puuduvad antigeenid ja antikehad. 36. Miks ja millistel vereülekannetele tekivad konfliktid? Konfliktid toimuvad, kui ülekantavas veres on teised antikehad. Konfliktid toimuvad, sest antikehad hävitavad üksteist ja punalibled kleepuvad kokku(selle tagajärjel võib surra). 37. Mis on kombinatiivne muutlikkus? Tuleneb sugurakkude sugulisest paljunemisest: sugurakkud juhuslikust kohtumisest, ristsiirdest ja homoloogiliste kromosoomide juhuslikust lahknemisest meioosis. Samuti bakterid plasmiidide vahetusel. 38. Miks on kombinatiivne muutlikkus tekkinud/vajalik? Siis ei ole kõik täpselt ühesugused, et tekiks erinevatel rakkudel erinevad tunnused. 39. Mis on mittepärilik muutlikkus? Fenotüübiliste tunnuste varieerumine, mis tuleneb keskkonnast geene mõjutamata. 40. Selgitage päriliku eelsoodumusega haiguse olemust, tooge viis näidet.
B. S. Haldane, Sewall Wright, Julian Huxley, Ernst Mayr ja George Gaylord Simpson. Sünteetilise evolutsiooniteooria kujunemine muutis neodarwinismi enam kui pooleks sajandiks bioloogia valdavaks lähenemisviisiks. Sünteetilise evolutsiooniteooria järgi selle 1930. ja 1940. aastateks väljakujunenud kujul tekib geneetiline muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu (praegu teatakse, et mutatsioone tekitavad vead DNA replikatsioonis) ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal). Evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises põlvkondade lõikes geenitriivi, geenisiirde ja loodusliku valiku tagajärjel. Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. Seitsmekümnendate alul tekkis Motoo Kimura populatsiooniteoreetilistele tööde põhjal neutralistlik evolutsiooniteooria. (Enamus toimuvaid mutatsioone on neutraalsed, ülejäänutest
Isenditel on vaid neile omased tunnusemuutused (värvus, kasv, väärarengud). 3. Milliseid organisme nimetatakse mutantideks? Isend, kellel esineb mutatsioon. 4. Mille poolest erinevad geenmutatsioonid kromosoommutatsioonidest? Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, kromosoommutatsioonid seisnevad aga kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustes. 5. Kirjeldage genoommutatsioonide tekkepõhjusi. Seisnevad homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutustes. Tekkepõhjusteks võivad olla häired meioosis (kromosoomide mittelahknemine nt). 6. Mille poolest erinevad indutseeritud mutatsioonid spontaansetest? Organismi normaalses elukeskkonnas „iseeneslikult“ tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanseteks, mis tekivad suhteliselt harva. Indutseeritud mutatsioonid on aga eksperimendi käigus esile kutsutud ning nende tekkesagedus on suurem. 7
5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosi eesmärk on keharakkude taastootmine, meioos sugurakkude tootmine. Mitoosil üks mitootiline jagunemine, meioosis kaks järjestikust jagunemist. Mitoosil moodustub 2 diploidset identset tütarrakku, meioosil 4 haploidset erinevat tütarrakku. Mitoosis ristsiiret ei toimu, küll aga toimub see meioosi I profaasis. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Inimesel on 23 paari kromosoome. Iga kromosoomipaari puhul on 50%-line tõenäosus, et gameeti satub emalt päritud kromosoom. Geneetilist muutlikkust aitab suurendada veel meioosi esimeses profaasis toimuv geneetiline rekombinatsioon (ristsiire) homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel. Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku
inimestel. sünteesitav valguline mürkaine. Alleel ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest Biheeliks DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises keerdumisel. avaldumises. Bioaktiivne aine orgaaniline ühend (ensüüm, vitamiin, hormoon jt.), mis juba väikestes Amnion (vesikest) üks loodet ümbritsevatest lootekestadest. Esineb selgroogsetel loomadel, kontsentratsioonides mõjutab organismi
kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi (kromosoomide ristsiire, millega kaasneb geenivahetus) Meioosi esimene jagunemise profaas võib kesta päevi, või isegi aastaid. Metafaasiks ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile (nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid) Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvatoriaaltasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaasis kahestub tsütoplasma ja tsütogeneesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei moodustu. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. 4. Mitoosi ja Meioosi võrdlus
Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise...
väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KROMOSOOMISTIK meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. (esineb sugurakkudes ja eostes) DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena KROSSINGOVER kromosoomide ristsiire. Homoloogilised kromosoomid liibuvad üksteise ümber (tekivad neljakromatiidilised moodustised ehk bivalendid) ja vahetavad võrdseid osi SOMAATILINE RAKK keharakk GAMEET sugurakud SPERM seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis SPERMA seemnerakk koos spermavedelikuga MUNARAKK ehk ovotsüüt. Sugurakk, mis moodustub üldjuhul emasorganismis
Kõigi nimetatud protsesside poolest sarnaneb meioosi esimese jagunemise profaas mitoosi algusega. Põhiline erinevus seisneb aga selles, et meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi(ristsiire). Võrreldes mitoosi esimese faasiga vältab meioosi esimene jagunemise profaas tunduvalt kauem Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvaatoritasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentroolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
