t rakubioloogia on muutunud kompleksteadusharuks. Raku tasandil uuritakse kõiki eluavaldusi (pärilikkus, päriliku info realiseerimist jne) IV etapp koostöö mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, biokeemia jt-ga. Tänapäevase rakuteooria põhiseisukohad: 1. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõik organismid on üles ehitatud rakkudest ja nende elutegevuse produktidest; 2. Eri organismide rakud on oma ehituselt homoloogilised . Rakkude ehitus ja talitlus on vastavalt kooskõlas; 3. Rakkude paljunemine toimub jagunemise teel; 4. Hulkraksed organismid kujutavad endast üksikute rakkude integratsioonil ja diferentseerumisel rajanevaid üksusi; 5. Kõik eluavaldused põhinevad rakkude elutegevusel. Rakk on väikseim autonoomne elusüksus. 3. RAKUBIOLOOGIA UURIMISMEETODID I.2.1.1.1. Mikroskoopia...
RAKU EHITUS JA TALITUS 1.) Rakuteooria põhiseisukohad (3) · kõik organismid on rakulise ehitusega. · iga uus rakk saab alguseüksnes olemastolevast rakust selle jagunemise teel. · rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 2.) Karl Ernst von Baer'i teadusteened Ta on loomade embrüoloogia rajaja. 1826. aastal avastas K. E. von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakustl 3.) Matthias Schleideni ja Theodor Schwanni avastus Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. järedusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Schwanni uurimisobjektideks olid loomakoed. Ta leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839. aastal rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt on nii taimed kui loomad rakulise ehitusega. 4.) Koerüübid (4) ja nende lühiiseloomustused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine pea...
Enamasti on rakus ainult üks tuum. Aga näiteks kaks tuuma on kingloomal ja vöötlihasrakk on hulktuumne. Kui palju on rakkudes kromosoome ja milline on nende ehitus? Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires muutumatu. Inimese igas keha rakutuumas on 46 kromosoomi, mida saab pärilikust määravate tunnuste geenide alusel jagada 23 paariks. Paarilisi nimetatakse homoloogideks. Mehesugukromosoomid ei ole homoloogilised , sest nad erinevad suuruse ja ei sisalda samu pärilikkuse geene. Kui inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, siis muna- ja seemnerakkudes ainult 23 (nii on enamikel organismidel). Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb teda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Millise ehitusega on rakumembraan? Rakumembraan koosneb fosfolipiiditest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti ja valgud asetsevad hajutatult nende peal ja...
Edaspidi rakendati Jacksoni ja Cheethami metoodikat ka tigude evolutsiooni kirjeldamiseks. Nende tulemuste valguses näib, et evolutsioonilised muudatused toimuvad eelistatult ebaühtlase kiirusega. Primaatide evolutsioon rekonstrueerituna kromosoomide analüüsi tulemustest. Inimese, shimpansi, gorilla ja orangutangi metafaasi kromosoomide G-vöötide võrdlusest selgus, et kõigi nelja liigi kromosoomid on suures ulatuses homoloogilised . Kromosoomide vöödilisuse mustri erinevuste analüüsil taastati see, mis järjekorras toimus nende nelja liigi lahknemine, millised ümberkorraldused kromosoomides teatavatel evolutsioonietappidel olid toimunud ning milline oli eellaste karüotüüp enne lahknemist erinevateks liikideks. Analüüsi tulemused võimaldasid teha kolm suurt järeldust: 1. 1. Orangutangi lahknemine gorilla, shimpansi ja inimese hominoidsest eellasest toimus eeldatavast hominoid-orang vahevormist; 2. 2...
µ- .,.,µ.. µ- . 1 µ. (,,) - , _____________________________________________________________________________ ________ - µ ., . - -. 1 . 1 . - µ µ,µ µµ µ . 2 . 2 . - µ,µ µ. µµ 2 . . . µ µµ.( )=23 - . µ µµ.( 2)=46 . ________________________________________________________________________ _____________ : - µ . µ. µ (µ) µ µ. µ , µ, µ. µµ. :- µ ,µ. () µ .µ µ 1.µ . µ µ. µ 1µ. 1µµ 3µµ µ,µ . 300µ. µ,µ 200., µ : , µ , µ , µ µ, µ µ. OVOGENEES SPERMATGENEES toimub munasarjades munandites aeg palj.lõppeb looteeas hakkavad paljun. alates murdeeast teke 1st ovogoonist tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk+3polütsüüdi 1st spermatogoonist tekib 4viljastamisvõimelist spermi säilitamine valminud munarakke ei säilitata sperme säilit. munandimanustes val...
Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut 10. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n 11. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised . Tähistatakse 2n 12. Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus 13. Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises 14. Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine...
- konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Jag: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Toimub meioosi käigus, kus toimub ristsiire, aga ka viljastumisel. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Sug palj organismidel moodustab komb muutl põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutused toimuvad raku geneetilises materjalis. Jag: geen-, kromosoom ja genoommut. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. See on nähtav mitoosi või meioosi krom mikrosk uurimisel. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asu...
Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Võrdlusmeetodid: Feneetilised võrdlused hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja emrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks süstemaatika taksoniteks. Homoloogilised on ehitusplaani poolest sarnased organid. Maandunud elundite esinemine on ilmekaks tõendiks ühisest põlvnemisest. Need on maandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad. Embrüonaalse arengu võrdlemine näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivad ka täiseas....
bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mis on ehitusplaani poolest sarnased kuid ülesanded on erinevad. 10. mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. 11. pseudogeen- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. 12. fülogenees- liigi või sugulasliikide rühma evolutsiooniline arengukäik. 13. geokronoloogiline skaala- geoloogiline ajaarvamine. 14...
Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus valikus tähendab ellujäämist ja paljumis võimalust. Bioloogia kontrolltöö Villu Evolutsiooni tõendid: · P a l e o n t o l o o g i a (fosiilid) · Võrdlev anatoomia - Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga elundid ja ülesanded, näiteks selgroogsete jäsemed. - Mandunud elundid ehk rudimendid ehk vestiidiumid- oma esialgse ülesande kaotanud elundid, taandarenenud, mis pärinevad meie eellastelt. - Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid sarnast ülesannet täitvad elundid. Näiteks linnu ja liblika tiib; astlad viirpuul ja roosil; elevandi lont ja ahvi käsi. · Embrüonaalse arengu võrdlus...
valkude süntees, mida kasut. Kääviniitide moodust. 5. rakk lõpetab kasvu 2. Meioos raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x; meioos esineb ainult sugurakkudes. Meioosil tomub 2 jagunemist, milles mõlemal on 4 faasi. Meioosi esimene jagunemine Profaas tuumamembraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavateks, homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku nijg vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda protsessi nim. Ristsiire e krossingover Metafaas homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile ja tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid Anafaas homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele Telofaas toimub raku jagunemine, moodustub 2 tütarrakku ja esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv vähenenud 2x nim. taand- e reduktsioonjagunemiseks...
Konvergents e. sarnastumine eri liiki loomadel samas elukeskkonnas sarnased kohastumused 6. Divergents e. eristumine ühe süstemaatilise üksuse piires toimub ehituslik ja elupaigaline eristumine (nt. imetajate klassi divergeerumine erinevateks seltsideks; tihase liikide divergents) 7. Analoogilised elundid erinev päritolu ja ehitusplaan, kuid nad täidavad sarnaseid ülesandeid (nt. linnu tiib ja putuka tiib; kala lõpused ja vähi lõpused) 8. Homoloogilised elundid ühtne päritolu ja ehitusplaan, kuid erinevad ülesanded (nt. herne köitraod ja kukerpuu astlad esimesed kinnitumiseks, teised kaitseks; nahkhiire lennus ja orava esijäse) 9. Elavad fossiilid nt. latimeeria, hateeria, hõlmikpuu, opossum 10. Biogeneetiline reegel isendi arengu algetappidel korratakse kiiresti ja lühidalt liigi ajaloolist arengut. Nt. inimese areng sügoot sarnaneb ainuraksega, moolula sarnaneb koloniaalse organismi ehk kerasviburlasega...
4) Viljastatakse meioosis olev munarakk Häired: põletikulised protsessid munasarjades; mikrobioloogilised põletikud; meessuguhormoonide kasutamine Tulem: 1 munarakk ja 3 polotsüüti, kes hukkuvad Meioos rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb poole võrra; pärilikkusstruktuurid kombineeritakse ringi. Enne meioosi on rakkudes DNA kahekordistunud · I profaas: 1) Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi 2) Homoloogilised kromosoomid seostuvad paariti omavahel. Üks homoloog on alati saadud emalt, teine isalt 3) Moodustuvad 4-kromatiidilised struktuurid, kus eri vanemate homoloogide vahel toimub vastastikune osade vahetus 4) Sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse esimene alatasand organismis kombineeritakse ringi vanemate gen materjal sugurakkude jaoks · I metafaas: 4-kromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskossa. On seotud...
Interfaasis enamik rakke diferentseerub. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne e dipoloidne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Interfaas: mioosiga sama algus, kuid 1 erinevus: liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. See on nim kromosoomide ristsiirdeks. Sellega kaasneb geenivahetus. Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas:kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas: nöördub rakumembraan sisse ja tsütokeneesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. tsentrioolid kahesutuvad jällegi , kromosoomid ei...
Eükarüootse loomaraku ehitus · Rakutuum: tuumamembraan(kahekihiline ja poorne) Tuumaplasma aka karüoplasma 1-3 tuumakest(rRNA, ribosoomide süntees) Kromosoomid -valgud histoonid -DNA Kromosoomide arv ja kuju kindlad Kromosoomid on paaridena homoloogidena, mis tähendab, et homoloogilised kromosoomid esinevad paaridena, mis sisaldavad samu pärilikkuse tunnuseid määravaid geene. Geen on kromosoomi lõik, mis osaleb ühe või mitme päriliku tunnuse määramisel. Üks kromosoomi külg on kromatiid....
Neid enamus rakkudes ei näe, kuna nad on lahti keerdunud väga peeneteks niitideks. Tuumas võib näha mitut tuumakest. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. Kromosoomide arv ja kuju on muutumatu. Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Need võib sarnasuse alusel jagada 23 paariks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandina mehe kromosoomid, mis tähistatakse X ja Y. Need on erineva suurusega, samuti ei ole nad geenide sisalduselt homoloogilised. Kui inimese kehas on 46 kromosoomi, siis igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Peamised kromosoomi valgud on histoonid. Need kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber...
* 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks...
· Meioosi käigus toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad. · Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku. Samal ajal tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest, liiguvad vastassuunas, nende vahele moodustuvad kääviniidid. · Profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi (kromosoomide ristsiire). Sellega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. · Metafaasis ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvaatortasandile. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. · Anafaasis kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele...
Meioos Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, s.t tekivad haploidsed rakud (n). Sugurakud tekivad meioosi teel. Enne meioosi toimub DNA replikatsioon. Meioosis toimub 2 jagunemist. Interfaas: DNA replikatsioon Suureneb rakuorganellide arv Sünteesitakse makroergilisi ühendeid Tsentrioolide kahestumine I jagunemine: Profaas Toimub ristsiire ehk krossingover homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku.seejuures vahetavad kromatiidid omavahel võrdse pikkusega osi. Tuumakesed kaovad Tuumamembraan lahustub Metafaas Kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatorialltasandile Moodustub mitoosikääv Anafaas Kromosoomid lahknevad poolustele Telofaas Kääviniidid kaovad Toimub tsütokinees Tekib kaks tütarrakku Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani Kromosoomid ei keerdu lahti Tsentrioolid kahestuvad uuesti...
Geenid paiknevad kromosoomides lineaarselt, alleelsed geenid homoloogiliste kromosoomidega identsetes punktides (lookustes). 3. Ühes kromosoomis paiknevad geenid moodustavad liiteliste e.aheldunud geenide grupid aheldusrühmad. 4. Aheldusrühmi on samapalju kui on somaatilistes rakkudes homoloogiliste kromosoomide paare. 5. Liitelisus ei ole absoluutne konjugeerunud homoloogilised kromosoomid vahetavad lõike (crossingover). 6. Crossingover võib olla 1, 2 või enamakordne. 7. Rekombinatsioonide sagedus sõltub geenidevahelistest kaugustest kromosoomis mida kaugemal geenid üksteisest paiknevad, seda suurem on sagedus. 8. Rekombinatsioonide sageduse abil on võimalik kindlaks määrata geenide suhtelisi asukohti kromosoomis ning koostada kromosoomide geneetilisi kaarte 19...