Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika aluste ja elektrimasinate instituut Elektrotehnika II Kodutöö nr 5 (Var 11) Homogeene liin Tallinn 2017 Algandmed f =600 Hz l=200 km Ω R0=5.5 km nF C0 =10 km mH L0=3 km μS G0=0.65 km U 2=60 V I 2 =52.1mA 0 ψ 2=12.42 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liini alguses aktiivvōimsus P ja näivvōimsus S liini alguses ja lōpus ning liini kasutegur η ω=2∗f∗π =2∗600∗3.14=3768
Elektrostaatiline väli- paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. pingeks Kahe keha mahutavus- kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Elektrivälja omadused: nähtamatu, üks väli ei sega teist, pole kindlaid mõõte, kannab energiat. Elektivälja jõujoonte kujutamine Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs; elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd; Elektiväla punkti potentsiaal fii()=Wp/q; pinge U=...
1. Kirjelda ettevõtlikku inimest (4punkti)*Mõistab probleemi olemust ja suudab püstitada eesmärki.*Saab aru, kuidas probleemi lahendada või eesmärki saavutada.*Leiab ressursid probleemi lahendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks. *Lahendab probleemi või saavutab selle ise. 2. Nimetage noorte eeliseid ettevõtluses (6punkti)*Aktiivsus, ambitsioonikus, motiveeritus, vaba aega on rohkem , julgus võtta riske, parem tervis/töövõime, ebaõnnestudes minnakse uuele katsele. 3. Mis on frantsiis?*Frantsiis on oma põhiolemuselt õigus, mille raames frantsiisi omanik ehk frantsiisi andja annab õiguse kasutada enda kaubamärki või äriideed. 4. Ettevõtte riskid Puudub turg, puudub tööjõud, Kulud ületavad tulud, konkurents, 5. Nimeta konkurentsi liigid 4*Täielik konkurents*Monopolistlik konkurents*Oligopol*Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused 4*Palju ostjaid või müüjaid- väike ettevõte suurel turul*Kapitali vaba sissepääs ha...
Homogeenne elektriväli Asetades kaks ühesugust metallplaati paralleelselt ja nad võrdsete kuid erinimeliste laengutega, siis tekitavad nad homogeense elektrivälja. Jõujoonte tihedus on plaatide sisepindadel ühesugune, ainult plaatide äärtel on jõujooned kõverdunud ja nende tihedus on erinev. Laengud paiknevad ainult plaatide sisepinnal. Homogeenne väljatugevus on igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune , või homogeenne välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged , mille vahekaugus ei muutu. Homogeene elektriväljatugevus arvutatakse valemiga : E= Kui laetud liikuv osake satub homogeensesse elektrivälja risti jõujoontega , siis liigub ta edasi paraboolselt
antud punktis. Vastav definti.valem: E=F/q, siit tuleb E ühik: 1N/c. 2)välja suund-ühtib pluss laengule mõjuva suunaga E ja F on vektorid, millel on kolm omadust:arvväärtus, suund ja rakenduspunkt.3)välja kuju-näidatakse joonistel jõujoonte abil. Jõujooned näitavad: a)väljasuunda, mis ühtib jõujoone puutuja suunaga. B)välja tugevust-mida tihedamalt jõujooned seda tugevam on väljatugevus. Kuju põhjal liigitatakse: 1)homogeene ja 2)mitte homogeene. 4)ruumitihedust nt. Kui palju energiat on ühes kuupmeetris. 5)elektrivälja levimiskiirust- on tõestatud, et laengute vaheliste kandjateks on virtuaalsed prootonid, mis liiguvad valguskiirusega ühelt laengult teisele ja nendest elektriväli koosnebki. Delta t=r/c Punktlaengu elektrivälja tugevus: Kui laeng q kaugusel r asuks teine laeng q0, siis E selle kohal oleks leitav valemiga E=F/q0 Coulumbi seaduse põhjal F=kqq0/Er2, asendame F E-valemis E=kq/Er2
Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus Elementaarlaeng vähim võimalik laengu väärtus. Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine Juht laengu kandjate arv suur; juhib elektrit Dielektrik e isolaator e mittejuht laengu kandjaid vähe; aine, mis ei juhi elektrit Pooljuht laengukandjad ei ole alati vabad, neid võib saada suhteliselt kergesti vabadeks muuta; juhib elektrit mingil kindlal temperatuuril, valguses, lisandite sisaldusest põhiaines jne nt puhas vesi, räni Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Voolu suunaks on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate suund. Negatiivsed laengukandjad nt elektronid metallides liiguvad kokkuleppelisele suunale vastupidises suunas Kui voolutugevus on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon q...
11 .Mis on elektrivälja jõujoon ja milline on tema suund? · Jõujoon on mõtteline joon, mille puutujaks igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor. · Jõujooned, algavad alati positiivselt laetud kehalt ja lõpetab alati negatiivselt laetud kehal. 12. Dielektrilise läbitavuse mõiste · Aine dielektriline läbitavus näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. 13. Homogeense elektrivälja mõiste ja kus see tekib? · Homogeene elektriväli mille jõujooned on paralleelsed sirged kahe erinimeliselt laetud plaatide vahel. 14. Elektriväljade liitmise reegel? Elektriväljade liitmise reegel ehk superpositsioonide printsiip · Kui elektriväljad tekitavad mitu laetud keha siis elektrivälja tugevus mingis punktis on võrdne.
El.laeng-keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis q ühik1C Elementaarlaeng-vähim looduses eksisteeriv laengu väärtus=1,6*10-19C Laengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. El.juhid-ained milles vabade laengu7kandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk isoleerivad ehk elektrit mitte juhtivad ained. Nad sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. (Pooljuhid-vahepealsed el. Juhid) Elektrivool-laengukandjate suunatud liikumine. El voolu suund on positiivsete laengukandjate suund. Voolutugevus- näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Mõõtühik 1A-läbib 1s jooksul juhi ristlõiget laenguga 1C Coulomb´i seadus- kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. F=k*q1*q2/r2 El.konstant- Dielektriline läbitavus-näitab, kui mitu korda on elektrijõud va...
Osa päikesekiirgusest muutub hajuvaks kiirguseks, mida tuntakse taevakiirgusena. Ruumide insolatsioon Insolatsiooniks nimetatakse kiiritust otsese päikesepaistega. Radiatsioon on kõige tugevam aprillis ja kõige nõrgem detsembris, päikesepaistelised tunnid moodustavad südasuvel kuni 67 % võimalikust, kevadel sügisel 30 50 %, talvel 10 30 %, päike ei paista üldse 130 päeval aastas (Tallinna andmed). Klaas Klaas on homogeene keraamiline materjal, mis koosneb peamiselt kvartsliivast, kaltsineeritud soodast ja lubjakivist. Erinevate omaduste parandamiseks lisatakse sulaklaasile metalloksiide. Klaasi omadused Päikesevalguse toimel toimub klaasi pinnal asuvates raudoksiidi osakestes teatud muutusi, mis vähendavad klaasi valguse läbilaskvust solarisatsioon. 3% pliioksiidi sisaldav klaas on solarisatsioonikindel
Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt seni kuni teiste kehade mõju ei muuda ssellist liikumisolekut (Newton I ) 7) Kiiruse suund, trajektoor? Kiiruse suund on puutuja sihiline 8) Millega iseloomustatakse välju ? Füüsikaline väli on materiaalne objekt, mille kaudu aineosakesed mõjutavad üksteist. Välju iseloomustatakse väljatugevusega. Väljatugevus on jõud millega väli mujutab väljas asuvaid ainepunkte Homogeene väli- vektorid on igast ruumipunktis ühesugused suuruse ja suunaga Tsentraalne väli väli mille vektorite pikendused lõikuvad tsentraal punktis 9) Trammi laes ripub niidi otsas kuulike, pidurdamise vältel muutub t=3s jooksul kuulikese kiirus 6 km/h võrra, Leida kõrvalekaldenurk trossi vertikaalasendist ? IV 1) Mida nimetatakse tsentraalseks põrkeks? Mis on põrkejoon ?
mis on määratud tema konstruktsiooniga. ja r ei sõltu vooluallika koormamisest (voolutugevusest), küll aga võivad muutuda sõltuvalt vooluallika eksplutatsioonitingimustest (temperatuur, vooluallika vananemine jne.). Alalisvooluahela elementideks on alalisvooluallikad ja takistid. Pinge vooluahela osal, mis sisaldab takistit ja vooluallikat, on võrdne takisti otste potensiaalide vahe 1- 2 ja vooluallika emj. algebralise summaga: U = 1 - 2 + Kui ahela osa on homogeene (ei sisalda vooluallikaid), siis toodud valemist järeldub, et pinge temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga
Elektromagnetiline vastastikmõju- looduses toimuvad elektrinähtused ja magnetnähtused Gravitatsiooniline vastastikmõju- Maa külgetõmbejõu põhjustaja, nõrk jõud, tõukumist ei toimu. Gravitatsioonilaeng e mass Jõud, millega me oma igapäevases elutegevuseskokkupuutume on valdavalt elektromagneetilise päritoluga nt: elastsusjõud, hõõrdejõud, lihasjõud Elektrienergia tänapäeval tähtsaim energia- lihtne muuta ja trantsportida. Salvestada ei saa suures koguses Elektroenergeetika hõlmab kogu inimteg elektrienergiatootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng (Q või q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osalev elektromagnetilises vastastikmõjus. Laeng iseloomustab keha aktiivsust elektri- ja magnetnähtustes. Toimub tõmbumine ja tõukumine. Looduses on 2 liiki laenguid e jõude: Näeme Positiivne laeng tõmbumist ja Negatiivne laeng tõukumi...
Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda, turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Turg koosneb suurest hulgast tarbijatest ja igal on neist erinevad nõudmised nii tootetele kui teenustele Tootjatel on võimatu kohanduda iga tarbija personaalsetele vajadustele, sestap tuleb analüüsida, kas pakutava toote/teenuse turg on hetero- või homogeene ning kui spetsiifiliseks saab pakkuja ostjate suhtes minna. Turundusstrateegia- ja programmi kavandamist võib iseloomustada kui üksteist mõjutavate alternatiivide hulgas põhjus-tagajärg süsteemi loomist Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade turundusstrateegia olulisusest, kujunemisest ja selle põhiprintsiipidest. 1. ETTEVÕTTE ÄRISTRATEEGIA KUI TURUNDUSSTRATEEGIA KUJUNDAJA 1.1. Strateegia olemus Strateegia tähendab, et organisatsioon mõistab mida ta teeb, vaatab
temperatuuri juures kuju ja ruumala. · Gaasiline- molekulid liiguvad vabalt ja korratult; ei ole kindalt ruumala ega kuju · Plasma- elektriliselt laetud või neutraalsed aatomid ning aatomitest välja rebitud elektronid; väga ioniseeritud gaas Sõltub: Keemilise reakstiooni järk: · Reakstiooni kiirus 0ndat ja 1st järku reaktsioonides · Iseloomuliok 2st järku reaktsioonidele Lahus- kahest või enam ainets koosnev homogeene süsteem Koosneb: lahusti + lahustunud aine Agregaatolekute järgi eristatavad lahused (nimeta): · Gaas -gaas · Gaas-vedelik · Gaas-tahke · Vedelik-vedelik · Tahke-vedelik · Tahke-tahke Lahustuvus- aine omadus lahustuda mingis lahustis (näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100g vees) Lahustumise põhireeglid ? Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada
Seega on voolutugevus vooluringis leitav valemist kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbia takistus ja r on vooluallika sisetakistus. ja r ei sõltu vooluallika koormamisest (voolutugevusest), küll aga võivad muutuda sõltuvalt vooluallika eksplutatsioonitingimustest (temperatuur, vooluallika vananemine jne.). Pinge vooluahela osal, mis sisaldab takistit ja vooluallikat, on võrdne takisti otste potensiaalide vahe 1- 2 ja vooluallika emj. algebralise summaga: Kui ahela osa on homogeene (ei sisalda vooluallikaid), siis toodud valemist järeldub, et pinge temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga
kasutamine). Kõrgmolekulaarsed ühendid jagunevad: Looduslikud: kautšuk, valgud, polüsahhariidid(tärklis, tselluloos). Sünteetilised: Kummid ja elastid(tihendid, torud), plastik(vahtplast, kile). Polümeeride liigitus: termoplastsed – lineaarstruktuuriga(kuumutamisel lähevad voolavasse olekusse) ja termoreaktiivsed – võrkstruktuuriga(kuumutamisel ei lähe voolavasse olekusse). 20. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid! Lahus on homogeene süsteem, mis koosneb lahustist ning lahustunud ainest. Lahused: gaas-gaas, gaas-vedel, gaas-tahke, vedelik-vedelik, vedelik-tahke, tahke-tahke. 21. Lahustumise põhireeglid. Temp tõustes lahustuvus kasvab, igal lahustil küllastuspunkt. 22. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine omadus lahustuda lahuses. Küllastuspunkt on punkt, millal lahustisse ei saa enam ainet lahustuda. 23. Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi? Iseloomusta lühidalt!
1-3 rakuline mudel. ?? 18. Vesi katab 71% maakera pinnast . magevesi moodustab sellest vaid ligi 2,6%. 75% sellest on seotud jääliustikes(mis üldmahust 1,65%). Enamik maakera veest (umbes 94,2%) on ookeanides Veeringe on olemas väike ja suur veeringe . Suure veeringe moodustavad okean-atmosfäär- maismaa-ookean (hüdroloogiline tsükkel).Väikese veeringe moodustavad ookean- atmosfäär-ookean 19. Kondeseerumine veeauru minek üle vedelasse olekusse. On olemas homogeene ja heterogeene kondenseerumine. Aurumine on vedeliku üleminek gaasilisse faasi. 20. Õhuniiskuse karakteristikud suurused, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust. Nendeks on veeauru rõhk e, absoluutne niiskus a(oli minul üks küsimus, tähendus ja valem), suhteline niiskus r, niiskuse defitsiit ehk küllastusvajak d ning kastepunkt t . (küsitakse tähendust ja valemit) 21. Pilvede kujunemisprotsessid-1)Termiline konvektsioon 2)Õhu tõus frontaalpindadelt 3)Õhu
Jõud- suurus, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks. Tähis F, ühik njuuton N. Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos määravad jõu mõjusirge. Ekvivalentsed ehk samaväärsed on need jõud, millel on sama rakenduspunkt, suund ja moodul. Jõusüsteemi moodustavad mitu ühele ja samale kehale rakendatavat jõudu. Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jõusüsteemiga. Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel.. Tasakaalu all mõistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Staatika- mehaanika haru , mis uurib jõusüsteemide omadusi ja nende tasakaalu. Põhiülesanneteks on jõusüsteemi taandamine ja jõusüsteemi tasakaalutingimustega. Jäiga keha mudel- vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks...
kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbia takistus ja r on vooluallika sisetakistus. ja r ei sõltu vooluallika koormamisest (voolutugevusest), küll aga võivad muutuda sõltuvalt vooluallika eksplutatsioonitingimustest (temperatuur, vooluallika vananemine jne.). Pinge vooluahela osal, mis sisaldab takistit ja vooluallikat, on võrdne takisti otste potensiaalide vahe 1- 2 ja vooluallika emj. algebralise summaga: U 1 2 Kui ahela osa on homogeene (ei sisalda vooluallikaid), siis toodud valemist järeldub, et pinge temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. Elektromotoorjõu
Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv: Elektrostaatilise välja tugevus ja selle graafiline kujutamine Elektrostaatiline väli - paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. Pingeks Gaussi teoreem ja rakendused praktikas Juhtivale kehale antud laeng jaotub samanimeliste laengute tõukumise tulemusena keha pinnale
kõik ühiskonna liikmed on piisavalt kompententsed, valitsevad.2. Mitte ükski ühiskonna liige ei ole teistest kompententsem. Demokraatia all mõistame nii ideaali kui ka tegelikku riigi korda, 12. Demograatia allikad 1. Klassikalise kreeka demograatlikud ideed- tegemist vahetu ehk otsese demograatiaga. Otsused võeti vastu rahva koosolekul, milles osalesid kõik mehed.. 2. on vabariigil tratitsioon mis on pärit Roomast ja taasünd renesansiaja riikidest. Mõisteti et rahvas ei ole homogeene ta jaguneb eliidiks ja rahvamassiks. Suurbritannia mudel kordide koda ja alamkoda. 13.Valitsuse kriisi võib nimetada demograatlikuks –1. kõigi kodanike hääli tuleb vaadelda võrdselt., kõigil on õigus väljendada oma arvamusi kollektiivsete otsuste väljatöötamisel.’ 2.olulise tähtsusega teavet ei tohi varjata ja kõigil peab olema võimalus tutvuda. 3.kodanikud peavad saama otsustada sõjanduse ja välispoliitika vallas,
Laboratoorselt saadakse vesinikku tsingi või raua reageerimisel hapetega, aktiivsete leelismetallide ja vee reageerimisel, vee elektrolüüsil. Kasutusalad: kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, raketikütusena, metanooli ja mootorikütuste tootmisel, metallide keevitamisel, keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeneenimisel tahketeks. 19. Üldmõisted kütuse põlemisest. Homogeene ja heterogeenne põlemine. Kineetiline ja difusioone põlemine. Massitoime ja Arrheniuse seadus. · Kütuse põlemine on keemilis-füüsikaline protsess, mille käigus kütus viiakse kontakti hapendajaga ehk õhuhapnikuga. Kütuse põlevaine ja hapendaja ühinevad keemiliselt ning eraldub põlemissoojus. Põlemist, kus kütus on gaasilises faasis nagu hapendajagi nim. homogeenseks põlemiseks. Heterogeenseks nim. aga sellist põlemist, kus kütus
igasugune korrastatud liikumine püüab spontaanselt muutuda korrastamata liikumiseks. Klassikaline termodünaamika, mis uurib tasakaalulistes süsteemides kehtivaid seaduspärasusi, kujunes 19 saj II poolel ja 20 saj alguses ning selle põhimeetodid on Carnot' ringprotsessi ja termodünaamiliste potentsiaalide meetod. Tehniline termodünaamika- termodünaamika osa mis käsitleb ainult soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. 3. Mida mõistame termodünaamilise süsteemi all, homogeene, heterogeenne ja isoleeritud süsteem Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Homogeenne süsteem on selline, mille füüsikalis-keemilised omadused on kõigis punktides ühesugused. Sellise süsteemi näiteks on gaas, vesi, jää jne. Heterogeenseks nimetatakse süsteemi, mille üksikutel osadel on erinevad füüsikalised omadused
Klassikaline termodünaamika, mis uurib tasakaalulistes süsteemides kehtivaid seaduspärasusi, kujunes 19 saj II poolel ja 20 saj alguses ning selle põhimeetodid on Carnot' ringprotsessi ja termodünaamiliste potentsiaalide meetod. Tehniline termodünaamika- termodünaamika osa mis käsitleb ainult soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. 3. Mida mõistame termodünaamilise süsteemi all, homogeene, heterogeenne ja isoleeritud süsteem Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Homogeenne süsteem on selline, mille füüsikalis-keemilised omadused on kõigis punktides ühesugused. Sellise süsteemi näiteks on gaas, vesi, jää jne. Heterogeenseks nimetatakse süsteemi, mille üksikutel osadel on erinevad füüsikalised omadused
Arvatavasti aitab eredalt värvunud nokk tuukanitel liigikaaslasi kindlamini ära tunda Pärast peamise ja madalama rinde puuvõrade läbimist jõuab maapinnani vaid 1 % kiirgusest ja päris maapinnal saavad kasvada vaid valguse suhtes ülimalt vähenõudlikud liigid. Vihmametsa kooslusel lasti algul ise kujuneda, kuna nii moodustus kõige looduslähedaseim süsteem. Pinnase areng oli sarnane looduslikes metsas toimuvaga, kuigi algne pinnas oli lokaalse päritoluga ja homogeene. Ripptaimed arenesid ning tungisid üha enam valguse poole ning lõpuks blokeerisidki valguse, mis tõi kaasa vihmametsa koosluste vaesustumise. b)Ultraviolettkiirgus Siis kui taevas on selgem ja ei saja on troopilises vihmametsas on UV-kiirgus väga intensiivne pealpool puude lehti kuna see asub ekvaatoril ja kiirgus läheb enamasti puudele, kuna lehtede vahelt läheb kiirgust läbi minimaalselt, siis maapinnalähedal ei ole ultraviolettkiirguse intensiivsus suur.
Samasse tooteperekonda kuulub ka HDF (High Density Fiber Board). 8. HDF – plaat (high density fireboard) HDF plaat –toimub termomehaaniliselt kõrgtihe puitkiudplaat. HDF – plaatide levik väga kiire maailmas, hinnanguliselt kasv 20% aastas. Puidu lahutamine kiududeks, mis tähendab puidu peeneks jahvatamist kahe ketta vahel, rakendades samal ajal surve all aurutamist. Seega on kiudude suund puhtjuhuslik, millest tulenevalt plaadi struktuur väga homogeene. Toorainena kasutatakse nii okaspuu- kui lehtpuitu. HDF plaadid on suure tiheduse ja kõvadusega. HDF plaadid kasutatakse mööblitööstuses ja sisekujunduses viimistlusmaterjalina. 9. Mineraal- puitplaadid Mineraal-puitplaatide hulka kuuluvad tsement- ning kipsplaadid. Tsement või kips on neis plaatides sideaine rollis, asendades liimi, kuid liimiga võrreldes kulub nii kipsi kui tsementi
Potentsiaalne auramine- veepinnalt toimuv auramine Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Kondeseerumine – veeauru minek üle vedelasse olekusse. On olemas homogeene ja heterogeene kondenseerumine. Kondensatsiooniprotsessid looduses Õhu veeaurusisaldus suureneb Õhutemperatuur langeb 22. Õhuniiskust iseloomustavad suurused. V: suurused, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust. Nendeks on veeauru rõhk e, absoluutne niiskus a(oli minul üks küsimus, tähendus ja valem), suhteline niiskus r, niiskuse defitsiit ehk küllastusvajak d ning kastepunkt t . (küsitakse tähendust ja valemit)
Laetud kera elektriväli: Kas see pole sama, mis sfäär? 6. Elektrivälja potentsiaal. Homogeense elektrivälja potentsiaal, ekvipotentsiaalpinnad. Füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhetega. Π ( potensiaalne energia , sama mis W ) φ= q A φ 1−φ 2= kus A on tehtud töö, ühik on V.<--- Elektrijõudude töö q Elektriväli on homogeene siis kui tema jõujooned on teineteise suhtes paralleelsed ja samasuunalised. Elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust ja liiguvad negatiivse laengu poole. Laengu läheduses on joonte tihedus suurem. φ=-E*x kus x on ühikuline suurus mööda x-telge. Ekvipotentsiaalpinnad: sellised pinnad elektriväljas, mille ulatuses on potentsiaalil sama väärtus. Elektrivälja jõujoon on igas punktis risti seda punkti läbiva ekvipotensiaalpinnaga
>Ülimina (superego) >Miski (ID) mitteteaduslikud impulsid inimeses inimspüühika pole tegelikult iga iniemse jaoks individuaalne, kõikidele inimestele omane, F uuris ka üleüldist inimpsüühika struktuuri strukturalismi eelk äija c. geoloogia kivistisi jne uurides saame aru, kuidas kogu maailma on sellisel kujul olemas, miks asjad on nii nagu nad on, kivimite algstruktuur * strkturalismi lahkumine keeleteaduse juurest *müüdikäsitlus m üüdid sisemuselt terviklik struktuur, homogeene struktuur *müteem (mytheme) saab tähenduslikuks kui need on kombineeritud teatud viisil, mitte enda tasandil *selliste kombinatsioonide aluseks on binaarsed (kaheks jaotus) opositisoonid (vastandus) vastandpaarid mees/naine, oma/v õõras iga kultuurilise mõtlemise aluseks Oidipuse lugu isa tapmine veresuhete alatähtsstamine ema pilastamine veresuhete ületähtsustamine *mees/naine sellised vastandused, mis ei toimi selle kaudu, mis viitaksid
rakendada Lagrande'i (määramata kordajate) meetodit. Lagrande'i kordajate meetod: Eesmärk viia kitsendustega opt ül vaba opt-st lubavale kujule. Z=f(x;y), g(x;y)=c. Lagrange'i funk: z=(x;y)+[c-g(x;y)], z(;x;y) statsionaarsuse tingimused: z'=c-g(x;y)=0, z'x=x-gx=0, z'y=y-gy=0. Täisdiferentsiaali meetod: z=f(x;y) korral esimene tingimus dz=fxdx+fydy=0 jääb kehtima, kui lisada kitsendus g(x;y)=c (dg=dc=0, sest g on konstant), (dg=9 gxdx+gydy=0. Lineaarne homogeene VS mittelineaarne lahend eksisteerib kui x/gx=y/gy=. c) n-muutuja ja mitme kitsendusega ül. z=(x1x2...xn), g(x1x2...xn)=c, z=(x1x2...xn) +[c-g(x1x2...xn)], z=c-g(x1;x2...xn)=0, z1=1-g1=0, zn=n-gn=0 d) Teist järku tingimused: vaba opt ül: d2z=fxxdx2+2fxydxdy+fyydy2, kitsendusega: d2z=fxxdx2+2fxydxdy+fyydy+fyd2y, Lagrange'i: d2z=zxxDx2+zxydxdy+zyxdydx+zyydy2 TT kitsendusi arvastades: z max, kui d2z<0, dg=0, z min, kui d2z>0, dg=0, TT hessi det kaudu: q=au2+2huv+bv2,kui u+v=0 18
Sellega tegeleb keemiline kineetika. · Kui soovitud produkti moodustumise ja edasireageerimise kiirused on lahedased, siis vahendatakse konversiooni astet. · Reaktsiooni kiirendavad tegurid: o Temperatuuritostmine o Kontsentratsiooni suurendamine o Gaaside korral rohu suurendamine o Tahkete ainete peenestamine o Katalusaatori kasutamine Keemilised reaktsioonid: · Tasakaalunihkumine. · Homogeene reaktsioon · Heterogeenne reaktsioon · Ühinemisreaktsioon · Lagunemisreaktsioon · Asendusreaktsioon · Vahetusreaktsioon. 9. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone! · Vahetusreaktsioonide vorrandites on lahteainete ja reaktsioonisaaduste valemite ette koefitsentide maaramine lihtne. Redoksvorrandite vordsustamine tavaliselt nii holpsasti ei toimu ja selleks kasutatakse jargmist viisi: · Maaratakse nende elementide oksudatsiooniaste, mis reaktsiooni kaigus muutub
inimesed tööle. 20 saj alguses pea sama jutt saksa sotsioloogilt F. Oppenheimerilt??. Peatöö 1908 ....... seisukoht on lihtne ehk vallutus tekitab riigi. Inimesel on teatud tungid, üks neist enesesäilitamine ja tunnustamisvajadus, mis sünnitavad tungi rikkuse järele. Selle hankimiseks 2 viis: töö-majanduslik vahend ja röövimine- poliitiline vahend. Riik on röövi legaliseeriminse vahend. Primitiivsetel küttidel riiki ei olnud, autoriteedil võib olla mingi autoriteet. Homogeene mass. Olukord muutus, kui tuli põlluharimine. Lõdvad ühendused läbi pidude ja kommete, samas (erinevus Spencerist) puudub neil vajadus sõdimiseks. Puudus vajadus midagi ära võtta, sest kõik on olemas. Polnud vaja vägivalda ega sõjaväge. Sealt tulenevalt polnud ka erilist majanduslikku ebavõrdust. Kasutasid siis tööd, et saada rikkaks. Töö aga ei ole see millega saaks jõukust põlistada. Karjakasvatajatel olukord teine ehk neil võimalus kiiresti rikkust suurenda
Otsik peab istuma tihkelt, kuna kui istub liiga lõdvelt, siis sissetõmbav kogus on tegelikult vähem, kui oodetud (tõmmatakse sisse ka õhk). Otsiku ei tohi panna liiga sügavalt lahusesse, kuna jallegi sissetõmmatav kogus võib erineda oodatavatest. Liiga külma või kuuma lahuse pipeteerimise käigus tekitavad vead, sellega, kui on võimalus, tuleb lahus kas soendada/jahtuda toatemperatuureni. Pipetteeriv vedelik peab olema homogeene: enne pipepteerimist tuleb kas fuugida, et saada kondensati kätte või vortexiga segada. Täidetud pipett ei tohi jaatta horisontaalseisundil , seest on suur oht pipetti vedelikuga saasta. Tavaliselt pipeteeritakse suuremad kogused esimesena, ning pärast lisatakse väiksemad kogused peale. Selleks, et olla kindel, et kogu pipeteeriv vedelik läks otsikust lahusesse, mina suspendeerisin
YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused: Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12 Joonis: ε ≥ 1 on suhteline dielektriline läbitavus, vaakumis ε =1 Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon...
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund............................................................................................
Nt eskmito kultuuriregioon põhineb keelel, religioonil, majandusel, sotsiaalsel organiseeritusel jne. samuti pole kultuurilistel avaldustel enamasti täpselt samasuguseid piire. Nt venelaste ja eestlaste kultuuriregioonid omavad ühiseid (toit) aga ka erinevaid (usk, keel) jooni. Piirid pole enmasti tervad ja kaks kultuuriregiooni pole samasuguse geo. Levikuga. Parem on rääkida piirialadest kui piiridest ning tuumaladest ja perifeeriast. 2) talituslik- pole enamasti kultuuriliselt homogeene. Tegemist on alaga, mis on organiseerunud poliitiliselt, sotsiaalselt või majanduslikult. Nt linn, kogudus, talu jne. neil on olemas enamasti sõlmpunktid või keskuskohad, kust koordineeritakse ja juhitakse regiooni. Linnas-linnavalitsus, kirik- pastoraat. Saarnaselt ametlikule kultuuriregioonile saab rääkida tuumaladest ja perifeeriast. Tihti on olemas kindlad piirid: riigipiir, talupiir. Samas võivad piirid olla ka hägused. Nt ajalehed- tehas on sõlmpunkt, kui lehtede levik on
juures seda, milline on üleüldine inim struktuur, o Geoloogia pmst kivimeid uurides me saame aru miks loodus me ümber on sellise kuju võtnud, miks on jõed, mäed seal jne. o Kõige tundum Levi-Straussil: Müüdi käsitlus: · Müüdid ilmutavad ennast eri rahvaste juures mitmekesistena. Samal ajal on müütidel homogeene struktuur. Müteem (mytheme) o Tähenduslikuks saavad müteemid siis kui nad on kombineeritud teataval viisil. o Müüt saab tähenduse erinevuse kaudu o Müütide kombinitsioonide aluseks on tihtipeale binaarsed (kaheksjaotuv) opositsioonid.
Ainet, mis vähendab reaktsiooni kiirust, nimetataksee inhibiitoriks. Katalüsaatori toimemehhanism seisneb peamiselt reaktsiooni mehhanismi muutmises mitmeetapiliseks, kusjuures kõigi etappide aktiveerimisenergiad on madalamad kui reaktsiooni aktiviseerimisenergia ilma katalüsaatorita. Katalüsaatori mõju on selektiivne, st katalüsaator mõjutab ainult mingi teatud kindla reaktsiooni kiirust. Joonis 9.5 Katalüsaattori mõju akktivatsioonieenergiale Katalüüsi jaotatakse: · Homogeene katalüüs katalüsaator on reageerivate ainetega samas faasis (enamasti vedel või gaasiline); · Heterogeenne katalüüs katalüsaator moodustab eraldi faasi (vedela või tahke); Katalüsaatorimürgid - ained, mis adsorbeeruvad katalüsaatori pinnale ja takistavad reagentide adsorptsiooni või isegi reageerivad katalüsaatoriga (H2S, CO) Promootorid -ained, mis veelgi kiirendavad katalüsaatori toimet. Nad suurendavad katalüsaatori pinnal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
