Kaudsete allikate põhjal arvatakse siiski , et Ateena polise elanike koguarv võis siiski olla 140 tuh. Enamasti orje siiski 15-20%. Kogu elanikkonnast, Kõige esimene teos on Homerose teos. Homerose põhjal on tehtud järeldus, et kreeka arhailiselt per oli orjade seisund veel raskem ja isandate võim absoluutsem kui klassikalisel per. Odüsseiast tuleb ka välja , et isandal on õigus ka oma orje tappa. Kuulekatel orjadel oli respekteeritud pos peres ja neil olid erinevad õigused tagatud. Homeros kahtlemata kajastas ka tegelikke hoiakuid, kuid seda dateerida on väga raske. Peale Homerost head kirjeldavat teksti leida orjade olukorra kohta ei olegi kuni Platonini. Platon (428- 347 eKr). ,,Seadused"(NOMNOI) Platoni dialoogid, mis viimasena tema teostes ton teada. Dialoog kolme kreeklase vahel ( ateenlase, spartalase, kreetalase), idee seisneb selles, et Platon kujutab seal ette ideaalset linna. Need kolm arutaad selle üle, millised
Marmorlaua ja brokaa-diga 2 4 kaetud poodiumil oli oma aeg juba olnud: nüüd oli järgi Louis XI kabeli käes. Tee oli vaba kõiksugu hullus-tele/sest saali olid jäänud ainuüksi flaamlased ja pööbel. Algas lõustade näitus. Esimesena ilmus ümmargusse auku nägu pahupidipööratud punaste silmalaugudega, pärani avatud suuga ja laubaga, mille kortsud sarnanesid meie keisririigi husaaride saapasäärte omadega. See kutsus välja säärase naerupuhangu, et Homeros oleks kõiki neid matse pidanud jumalateks.* Suursaal oli aga kõike muud kui Olümpos, seda teadis kõige paremini Gringoire'i vaene Jupiter. Järgnes teine ja kolmas lõust, siis tulid järgmised ja saalis kasvas järjest naerulagin ja rõõmujuubeldus. Sellel etendusel oli mingi haruldane, pead pööritama panev, joovastav ja võluv võim, 44 millest raske on aimu anda nüüdisaja lugejaskonnale. Kujutletagu ainult nägude seeriat,
jäljendamise abil.Et jäljendamine on meile loomupäraselt omane nagu ka harmoonia jarütm, siis juba alguses loomu poolest selleks võimekamad, arendades oma võimeid vähehaaval edasi, lõid improvisatsioonilise luule. Luule aga jagunes luuletajaile omaste iseloomude järgi: väärikamad jäljendasid tegevusi, mis olid ilusadf ja omased samasugustele inimestele; tavalisemad halbade tegevusi, luues kõigepealt pilkelaule nagu esimesed hümne ja kiidulaule. Homeros oli luuletajana kõigist üle, sest tema oli ainus, kes peale selle, et luulets 18 hästi, luuletas ka dramaatilisi jäljendusi, nii näitas ta esimesena kätte komöödiagi vormid, luulendades draamapäraselt mitte pilkavat, vaid naljakat 5. Komöödia on halvemate iseloomude jäljendus, kuigi mitte kogu pahelisuse, vaid osaliselt, sest naljakas on inetust vaid üks osa
Aiakunsti ajaloo loengukonspekt. Koostanud: 16Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Antiikse Kreeka aedade kohta ei ole palju informatsiooni. Need teadmised pärinevad enamasti erinevate ajalooallikate fragmentidest ning ilukirjandusest. Varaseimad neist on legendid. Enne aedu aga veidi linnadest Kreekas. ANTIIK-KREEKA LINNAPLANEERIMINE Esimesena mainis linna HOMEROS, ta nimetas nõnda asula kindlustatud siseosa (eristamaks seda sõjaväelaagrist). Linna vorm huvitas kreeka õpetlasi (eriti 5. ja 4. saj e.Kr) ainuüksi asendi, kliima ja plaanistuse seisukohalt, nende peamine tähelepanuobjekt oli polise struktuur. Kreeka linnades olid kolm tähtsamat ehitist turg (ka agoraa), gümnaasium ja teater. Antiikse Kreeka pealinnaks oli Ateena, iidse Ateena ja kogu Kreeka sümbolistlikuks keskuseks ja
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
1. Sõudmise ajalugu 1.1 Sõudepaadi kujunemine On teada, et Vana-Egiptuses kasutati paate ja aere juba 2500 aastat e. Kr. Kui alguses olid paadid ainult kalapüügiks, siis kusagil alates 70. aastast e. Kr. hakati paatidel ka võistlema. Vana-Kreekas olid sõjalaevad, kus kasutati sõudjaid lavade edasiliikumiseks. Sealjuures istusid sõudjad kolmandal korrusel. Aerud olid neil asetatud tullide sarnastesse avadesse ja sõuti pikkade aerudega. Ka Homeros oma eepostes ülistas sõudekunsti, rääkides sõjalaevadest ja meeste vaevast paadi edasiliikumisel. Esimesena kirjeldas oma teostes sõudevõistlust Virgilius, kes kirjutas võitjate elust ja nende vaevast. Kaasaegne sõudmine kui spordiala on alguse saanud Inglismaalt, kus sõudmine oli kooliprogrammi osa. 1715 korraldati Londonis esimesed sõudevõistlused. Võistlustest võtsid osa elukutselised paadimehed- sõudjad, kes paatidel teenindasid reisijaid Thames’i jõel.
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
Tolstoi ei tunnetanud universaalse võimuarengu suunda. Ta püüab tõestada, et tema tegelased toimivad alateadlikult. Historitsismi pooldavad tegelased Tolstoile sümpaatsed pole, nt Napoleon. Napoleonist ei kirjutanud hästi ka Proudhon. Tema arvates sai Napoleon oma tegude eest õige hinnangu. Tolstoi otsustab siis zanrilist ülesehitust muuta. Siit saab alguse epopöa. Alguses toetus Tolstoi inglise perekonnaromaani traditsioonile. Hiljem said talle aga eeskujuks Homeros ja Goethe. 1873. otsustab T muuta romaani kompositsiooni. Esialgu oli trükis 6 köidet. Ta muudab selle 4-ks köiteks. Ta võtab välja kõik need lõigud, kus on pr keel. Ta eemaldab ka kõik filosoofilised arutelud, mida ta oluliseks pidas. Teoreetilised mõtisklused sõjast paigutab ta teose lõppu. Ta abikaasa sai aru, et see polnud õige tegu. 1886. aastal osales Sofja 5. kordustrüki ettevalmistuses. Ta teeb oma ümberpaigutused. Ta paneb uuesti tagasi pr-keelsed
) Frankfurdis, isa oli jurist, keisri nõunik. Sai kodust hea hariduse, isa ja koduõpetajad kasvatasid. Astus 16-aastaselt Leipzigi ülikooli. Pandi juurat õppima, aga see ei huvitanud, hoopis loodusteadused, meditsiin, füüsika huvitasid. Maalis ka. Luuletab nooruslikult, tundeliselt. Kirjutab isikliku kogemuse pinnalt, teraapiline ja pihtimuslik luule. Vahepeal haige, siis jätkab õpinguid Strasbourgis, kus kohtub Herderiga. Luule-eeskujud on Homeros, Ossian ja Shakespeare. Otsib ja katsetab. 1773 „Götz von Berlichingen“ näitemäng, mis rääkis vaesunud aadlikust, kellest saab talurahva eesvõitleja. Tegu on ajaloolise isikuga, kuid lõpp on erinev – traagiline, sest Götz sureb vangitornis. Esimene katsetus Fausti-teemal, läbikirjutamine. Võtab eeskuju rahvaluulest. „Mailaul“, „Metsavaim“ – rahvalik, lihtne, meeleolukas. „Noore Wertheri kannatused“ – teos, millega pälvib suurema tähelepanu. Epistolaarromaan –
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
