religiooniga. Mütoloogia tähendusrikkaimad osad ongi müüdid; 2) mütoloogia kui teadus müütidest, nende kujunemisest, olemusest, tõlgendustest, suhestumisest jne 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti pigem kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid 7-8 saj eKr. Theagenesmüütide allegooriline tõlgendamine, müüt kui mõistukõne. Euhemerosmüütides toimub ajalooliste tegelaste, vallutajate ja kangelaste jumalikustamine, moonutatud ajalugueuhemerismpooldajateks enamik antiigi ja keskaja ajaloolastest. Aristotelesmüüt kui kunstiteos, kirjanduslik väljamõeldis kui fiktsioon. Platonmüüdikriitik, kes pidas müüte pettusteks ja väljamõeldisteks.
eneseteadvust. Eepost võib vaadata kui riikliku institutsiooni, Homerose eeposeid näiteks esitati Panatenaiadel. Vergiliuselt telliti Juliuste suguvõsa ja Rooma ajalugu ühendav eepos. Eepostel on tihti ka ajalooline tagapõhi, mis aitab tähtsaid ajaloosündmusi rahva jaoks pidevalt elus hoida. Renessansi ajal tekkis taas vajadus suurte narratiivide järele, eelkõige rahvuseepose järele. See oli seotud rahvaste eneseteadvuse tõusuga. Mõningad näited: Kangelaslaul, lugu- Homeros, Ilias, Odüsseia, Apollonios Rhodios ja Valerius Flaccus, Argonautika Vergilius, “Aeneis” Nonnos, Dionysiaka Kataloog, didaktiline eepos- Hesiodos, “Teogoonia”, “Tööd ja päevad” Aratos, Ilmastikunähtused Lucretius, Asjade loomusest Kallimachose Aitia (vrd Ovidius, Fasti) Ovidius, Metamorfoosid Antiikaja eeposed on tugevasti mõjutanud nii kesk- ja uusaja eepilise luule sisu kui ka vormi,
Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE..................................................................................7 MUUSEUMI ASUTAMINE.........................................................
· "Noore Wertheri kannatused" - Goethe 18. saj kirjutatud kirikuromaan · "Jevgeni Onegin" - Venemaa, Puskin, 19 saj (romantism) · "Emma Bovary"- Flaubert, 19 saj, Prantsuse realism · "Inimlik komöödia" - Balzac, Prantsuse 19 saj realism · "Kuritöö ja karistus" - Dostojevski, vene, 19 saj realism · "Tühermaa" (tõlgitud ka kui "Ahermaa", autor T.S. Eliot) Ameerika, 20 saj modernism Lääne AUTORID · Homeros Iliase ja Odüsseia autor, vanakreeka · Aristophanes kuulsaim vanakreeka Atika ajajärgu komöödiakirjanik · Sappho vanakreeka luuletajanna ja pedagoog · Sokrates vanakreeka filosoof, ei kirjutanud ise ühtegi teost, küll aga pani Platon ta teksti kirja · Platon vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane. Peateos ,,Politeia" · Aristoteles vanakreeka filosoof, Platoni õpilane · Dante itaalia kirjanik, 14 saj, ,,Jumalik komöödia"
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikku...
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised jä...
tekstiga) Heuristika- uurib kindla teadusliku probleemi lahendamise viise ja teid Kirjanduskaanoni traditsionalistlik mõistmine Kaanon kui klassika sünonüüm Väärtus Kvaliteet (semantiline tihedus, avatus, tõlgenduste rohkus) Harold Bloom "Lääne kaanon", "Mõjutuse äng" "Core Curriculum" USA ülikoolides Katkendeid Vanast ja Uuest Testamendist, Augustinus Platon, Homeros, v-kreeka tragöödia Dante, T. More, Machiavelli, Luther Hobbes, Voltaire, Rousseau, S. Mill Marx, Nietzsche, Freud, Darwin Kirjanduskaanoni relativistlik mõistmine Kaanoni konstrueeritus Kirjanduskaanon kui ühiskondliku kokkuleppe vorm John Guillory "Kultuuriline kapital: kirjanduskaanoni kujunemise probleem" Jan Assmann. Kanon und Zensur (1987) "Hiiliva muudatuse" mõiste "Kanoniseeriv tagasipöördumine"
8. Filosoofia: Thales, Pythagoras, Sokrates, Platon, Aristoteles; poliitika, luulekunst, matemaatika, aatomi teooria. 9. Tragöödida ja komöödiad (draama). · Ayschylos "Pärslased," "Aheldatud Prometheus," "Agamemnon." · Sophokles "Antigone," "Kuningas Oidipis." · Euripides "Troojalased," "Elektra," "Medeia." · Aristophanes "Ratsanikud," "Pilved," "Konnad," "Linnud." 10. Muud kirjanduslikud teosed. · Homeros "Ilias" ja "Odüsseia." · Aisopos valmid, näiteks "Rebane ja viinamarjad." · Sappho, naisluuletaja Lesbose saarelt. · Vergilius "Aensis" (Rooma eepos), "Bucolia" (karjase laulud). · Hesiodas poeem "Ööd ja päevad," "Jumalate pärinemine." · Ovidius "Amores" (lembelaulud), "Metamorfoosid." · Petronius. · Apuleius "Metamorfoosid." · Caesar "Märkmed Gallia sõjast," "Märkmed kodusõjast."
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017 1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Mitu riiki on maailmas? Mis temperatuuril vesi külmub? Mitu tundi on ühes ööpäevas? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele „Kui kaugele suudab inimene hüpata?“ saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja kä...
alla 30 eKr (periood, mil kreeklased kultuuri- ja teaduskeskus. valitsesid Idamaade üle). Hellenism aristokraatia riigikord, kus võim on tähendab pärast Makedoonia Aleksandri koondunud rikaste ja suursuguste inimeste vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste kätte. (Sparta) ja makedoonlaste kultuuri segunemist poliitika linnriigi asjadega tegelemine idamaade kultuuriga. Homeros vanakreeka pime laulik, Aristoteles filosoof, Platoni õpilane. Teda kes oli arvatavasti eeposte "Illias" ja loetakse antiikaja mitmekülgseimaks "Odüsseia" autor. õpetajaks: tegeles loodusteaduse, loogika, Sokrates 5. sajandi teisel poolel füüsika, ajaloo, riigikorra, eetika, muusika, eKr; filosoof, kes ei kirjutanud ise kirjanduse, maailma üldise korraldusega.
on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid need pandi kirja sajandid hiljem. Tuntumad on Homerose ,,Ilias" (www.ut.ee/klassik/ilias) ning ,,Odüsseia". Eepostes kajastuvad 14.7. saj ajaloolised sündmused. Homeros on nende ,,kokkuleppeline" autor. Homerose eeposed polnud ainsad tema omad kuuluvad nn Trooja eepika hulka. Teine varase perioodi oluline autor on Hesiodos ning tema kaks didaktilist eepost ,,Tööd ja päevad", ,,Jumalate põlvnemine". Eepika kõrval oli lüürika, mis jagunes monoodiliseks ja kooriliseks. Monoodilist esitas üks autor, see oli isiklikum ja struktuurilt lihtsam. Koorilüürika oli pidulikum. Kirjutati pilkavat satiirilist luulet, nt lahinguluuletusi
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (...
olemusliku osana eetiline mõõde. Loomuõigusliku ideaaliga võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu ning mõlemaks otstarbeks on loomuõigust ka kasutatud [Jõgi 1997, lk 46]. Ei jää loomuõiguse ideed sageli mitte üksnes teoreetilisteks mõtisklusteks, vaid kuulutavad võimas poliitilise ja juriidilisi muudatusi [Jõgi 1997, lk 65]. 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia On sõnastatud Homeros (ajavahemikus 12.-7. saj. e. Kr.) olemasoleva müüdi alusel, et õigus, themis, selgesti määratletud maailma loomuliku korrana, mida inimesed on võimelised jumaliku juhatuse kord tunnetama [Luts 1997, lk 47]. Hesiodose (7. saj. lõpp e. Kr.) järgi on maailmakord ehk nomos Zeuse kaitsmise all. Selljuures mõistuseta loomuse nomos on vajaduste rahuldamine vägivalla abil ning mõistusega looduse, inimeste nomos on olla õiguses
(1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne). Isikupärase keele ja stiili ning mitmekülgsete teadmistega Müller on oma jutlustes tsiteerinud ja refereerinud nimekaid kirikutegelasi (Augustinus, Luhter jt), antiikautoreid (Arsitoteles, Homeros jt), legende jm. Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt.
Kõik on luuletekstid, mis ei tegele arhailise perioodi ajaloosündmustega. Luule on jagavat kaheks: eepiline luule, mis on kindlasti heksameetriline ja lüürika, mis kanti ette lüüra saatel. Oli kangelaseepika, ülistati mineviku kangelasi. Lüürika oli pühendunud aristokraatlike autorite seisukohtade väljatoomiseks. Silmapaistev oli Solon- ta avaldas oma seisukohti värsivormis. Laulu ja laulikute võistlused olid tüüpilised. Kangelaseepika ja õpetuseepika. Homeros ja Hesiodos. Kykliline eepos oli Trooja eepos, sinna võib lugeda 8 eepost. See võttis kogu Trooja sõja sündmustiku kokku. Sinna kuulusid ka Iilias ja Odysseia, mis on ainsana tervikuna jõudnud. (Siin ta räägib seda lugu) Homerose elulugu on teada. Ta sündis Smyrna linnas. Isa ei olnud teada, äkki oli jumal, ema oli. Tema algne nimi oli Melesigenes (laulust sündinud). Homeros tähendas pantvangi. Ei teata, miks ta sellise nime endale sai. Põhilise elu veetis ta vana mehena Kiose saarel
Läheb oma majja , teotavad teda jne ja siis laseb oma pojal korraldada võitluse vibu laskmises, kes laseb läbi 7 kivi silma noole. Maksab kätte kõigile kosilastele ja nendele kes nendega magasid. Verine ja sadistlik kättemaks. Kosilaste sugulased on pahandatud , koguvad jõudu ja Ithakat ähvardab kodusõna kuni tuleb Athena ja lepitab kõik ära. Mõlemad on au haavamise ja selle eest kätte maksmise omad. Kes on autor? Antiik ajal kreeklased uskusid et autor on Homeros. Need kaks eepost jäid tema omadeks. Homeros tema elulugu, 7 väiksemas teoses on kirjutatud tema elulugu.Oli sündinud Smyrna linnas, isa polnud teada , arvati et jumalik tegelane. Tema nimi oli algselt Melesigenes(jõed või laulus sündinud.) Homeros olevat täheldanud ka pimedat, pantvangi tähendas ka,keegi ei tea miks ta selle nime sai . Ta polnd sünnist saati pime vaid jäi pimedaks. Läks suhteliselt varakult kodust ära ,
Jumalas kahtlev Hiiob: ,,Kas sa mitte ei kallanud piima maha ega lasknud juustuks kälgenduda?" Piiblist saab lugeda, kuidas Taavet, Jesaja poeg, oma vendade pealikule kümme värsket juustu kingiks toob ja millistel asjaoludel ta surmab Koljati. Juust kuulus ka kreeklaste igapäevase toidu hulka, millest annab tunnistust ka Homerose Odüsseia. Kõige suuremaks juustuvalmistajaks selles ürikus on hiiglane Polyphemos, kes Odysseust ja tema kaaslasi pimedas koopas kinni hoidis. Nii kirjutab Homeros: "poole valgest piimast lasi ta pakseneda... et tal oleks õhtu-ooteks". Juustu hoidmiseks kasutasid kreeklased kõrkjatest valmistatud korve. Roomlased tundsid juba keisririigi aegadel tublit tosinat juustusorti ning teadsid, kuidas vadaku väljapressimise, soolamise ja suitsutamise teel juustu säilivust pikendada. Rooma gurmaanid ei rahuldunud aga ainult omamaiste sortidega, nad ihaldasid bitüünia juustu Väike-
Jumalas kahtlev Hiiob: ,,Kas sa mitte ei kallanud piima maha ega lasknud juustuks kälgenduda?" Piiblist saab lugeda, kuidas Taavet, Jesaja poeg, oma vendade pealikule kümme värsket juustu kingiks toob ja millistel asjaoludel ta surmab Koljati. Juust kuulus ka kreeklaste igapäevase toidu hulka, millest annab tunnistust ka Homerose Odüsseia. Kõige suuremaks juustuvalmistajaks selles ürikus on hiiglane Polyphemos, kes Odysseust ja tema kaaslasi pimedas koopas kinni hoidis. Nii kirjutab Homeros: "poole valgest piimast lasi ta pakseneda... et tal oleks õhtu-ooteks". Juustu hoidmiseks kasutasid kreeklased kõrkjatest valmistatud korve. Roomlased tundsid juba keisririigi aegadel tublit tosinat juustusorti ning teadsid, kuidas vadaku väljapressimise, soolamise ja suitsutamise teel juustu säilivust pikendada. Rooma gurmaanid ei rahuldunud aga ainult omamaiste sortidega, nad ihaldasid bitüünia juustu Väike-
" Esitage näide liisusalmi kohta. *Üks hele valge tuvi lendas üle inglismaa, inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, mitu seppa peavad seda parandama,seda ütle sina, - vana tatinina. * Nipp, napp, null – sina oled kull! Müütide teemad. *Sünnimüüdid- maailm, loodus *Õpetavad müüdid- hea võit halva üle *Ajaloomüüdid- sõjad, rahva kangelaslikkus *Isikumüüdid- tänapäevategelased. Tähtsamad eeposed. „Gilgameš“ – sumerid „Ilias“, „Odüsseia“ – Homeros „Beowulf“ – anglosaksi „Nibelungide laul“ – saksa Kuningas Arturi lood – inglise „Kalevala“ – soome „Karutapja“ - läti Müüdi ja muinasjutu erinevused. Müüt: tõsilugu, värssides, kindel aeg ja koht, vastandite seadus, nimed konkreetsed. Muinasjutt: välja mõeldud, proosateos, kindel aeg ja koht, erinevad seadused, nimed umbmäärased ja vastandite seadus. Missugused raamatud sobivad lastele vanuses 6-18 kuud
http://et.wikipedia.org/wiki/Tempel (Vikipeedia) Triumfikaar- sõjaliste võitude tähistamiseks püstitatud uhke väravakujuline ehitis; asub Pariisis Prantsusmaal ning see püstitati revolutsioonisõdades ja Napoleoni sõdades hukkunute auks http://et.wikipedia.org/wiki/Arc_de_Triomphe (Vikipeedia) Trooja sõda- ahhailaste legendaarne sõjaretk Trooja linna vastu; üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia". Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr http://et.wikipedia.org/wiki/Trooja_s%C3%B5da (Vikipeedia) Terrakotasõdurid – põletatud savist inimesesuurused sõdurikujud, mis pandi kaasa Hiina esimesele keisrile tema hauakambrisse u 200 aastat eKr. Arheoloogilisest vaatepunktist: 1974 – Li Shanis alustati keiser Qin Shi Huangdi hauakambri ja terrakotasõdurite armee
Gen.eksp. nr. 1855 BARBY UELN 19.06.2012. 24 235 T 2330022TB953909 1996 kollane CASANOVA 13 581 T järglaskond HOMEROS TB register A HOPPER MTÜ EHS 13 679 T Lahavere 02.09.2011 11 451 T küla, 08.05
LOODUSINIMENE Algul oli kasvatus väga tagasihoidlik (mänguline) ning lapsed muutusid vara iseseisvaks. Distsipliin oli nõrk ja arenemisjärgus Muinsusühiskonnas kasvatati eeskujuga, vanemate ja laste suhted olid tunnetuslikul tasandil. Inimese kõige olulisem kasvataja oli loodus. Ta õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust, lohutas ning andis turvatunde. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis reguleerisid tahet olid töö, müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest, sõda tahtedistsipliini kujundaja. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest...
5. Millist veinimarki valmistatakse Champagne'i maakonnas? 6. Milline linn on selle maakonna keskus? 7. Mille poolest see linn veel maailmakuulus on? 5 3. TÜLIÕUN (vanakreeka mütoloogia) Rubens. Parise kohtumõistmine. Rahvusgalerii, London Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ega -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Kui ,,Ilias" vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis ,,Odüsseia" pajatab nupuka Odysseuse, Trooja sõja kangelase eksirännakutest koduteel. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200. aastal eKr, mil Väike-Aasia looderannikul paiknes õitsev Troojamaa, mille pealinnal oli kaks nime: Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki
Vaimumaailma annab digitaaltehnoloogia. Heli kaotab oma kehalise päritolu. 30.11.10 Masin. Industriaalne revolutsioon, töö mehaniseeriti, tehnoloogia teeb midagi valmis. Tehnoloogiaga valitsemine. Progressi idee, arenguidee, tuleviku kontrollimise idee. Teaduse ees taandusi kõik. Latour Antropoloogiline maatriks; Ei eksisteerinud jaotust looduseks ja kultuuriks; hübriid. Looduse ja kultuuri vastandus masin. Vanas Kreekas juba samad tendentsid Trooja sõda. Homeros. Inimese võime loodusesse sekkuda, ehitada valmis midagi. 14s eKr Platon oma tõlgenudse ühe kreeklaste müüdist: Epimetheus (tiitan) saab jumalatelt ülesande luua elusolendid, tema loodud inimene abitu ja võimetu, kõik paremad omadused jagab E loomadele. Prometheous tähendab ettemõtlemist, toob Zeusi käest tule inimestele. Inimene saab vahendid, kuidas ise end maailmas kehtestada. Tehnoloogilise võimu kehtestamise lugu (tule toomine). Ratsionalismist ja valgustusest pärit
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kun...
Puhastustuli e. Purgatoorium asub lôunapoolkera tipus asuval leegitseval mäel, millel on 9 ringi Maakera ümber on 9 sfäärilist taevast, kuhu saab vastavalt teenetele ja ausale elule Pôrgu siin piinlevad parmude ja sääskede käes need, kes kahtlesid eelpôrgu jumala olemasolus, nad ei pääse ei pôrgu ega taeva pôrgu esimene ring süütud lapsed ja antiikaja suurmehed Platon, Sokrates, Homeros, Vergilius nemad ei tundnud ega saanudki tunda kristlikku jumalat. Dante tunneb neile kaasa ja vôtab Vergiliuse oma teejuhiks pôrgu 2. ring himuruse pattu langejad, abielurikkujad, need peavad keerlema külmas ja pimedas igavese pôrgutuule käes: Helena ja Paris, Kleopatra, Achilleus, Tido, Tristan pôrgu 3.-7. ring valvuriks kolmepäine peni Kerberos, ogarditele sajab kaela
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles ...
jutluse käsikiri (1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne). Isikupärase keele ja stiili ning mitmekülgsete teadmistega Müller on oma jutlustes tsiteerinud ja refereerinud nimekaid kirikutegelasi (Augustinus, Luhter jt), antiikautoreid (Arsitoteles, Homeros jt), legende jm. Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt.
Oikos- majapidamine kui üliku võimu baas. Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel Ülikud võistlesid au ja kuulsuse pärast. Ülikute sotsiaalne roll Riignõukogus, sõjas, kohtumõistmises, välissuhetes. ,,.. olla alati parim ning paista silma teiste ees" (Ilias) Ülikud taotlevad ,,pooljuamala" staatust. Au taotlemine ei toimunud pingeteta. Näiteks Iliases Achilleuse ja Agamemnoni rivaalitsemine (individuaalne auahnus vs kogukonna teenimine). Homeros uskus, et pingeid on võimalik heastada meeleparanduse kaudu. 7.-6. sajand kriis, kuna rivaalitsemine süvenes, paljudes polistes pääsesid võimule türannid. Riigimees Solon teostas reforme Ateenas hävitada ülikute süsteem, jagas kodanikud klassidesse varanduse alusel. (Samasugune reform teostati ka Spartas) Kreeka tragöödiad aust: teemad indiviidi suhe kogukonda ; moraalsed konfliktid ja valikud (Euripides : Orestes tapab oma ema kättemaksuks isa surma eest)
Žižek – Lacane tõlgendaja. Kirjeldab reaalse mõistet. Sarnaselt nagu umberto eco roosi nimes. Kultuuris on tähtis see, kuidas pääseda sümboolse korra reeglistike käest reaalsusesse. Mässaja üritab seda. Armastus ja meri – tohutu suur väli, mis on kütkestav. See on sarnane minevikuga, reaalsusega. Meheliku piirid upuvad armastusse ära. Mõnu ja hävitus. Vedel ja vormitu. Kultuurilooliselt vana traditsioon – Homeros kirjutab Odysseuse reisidest. Kohtub kahe printsiibiga – Skylla ja Charybdis. Kalju ja veekeeris. Uputavad su. Mehe uhkus on erektsioon. Orgasmihetkel on mees kõige haavatavam, naiselikum. Mehe kontroll enda üle on väiksem. Skeem on nähtav kasvõi põnevuslugudes. Emotsioonide pealetung hävitab mehelikkuse. Kohe kui kahtled, siis on sinuga lõpp. Seotud vedela ja vormituga. Kui ei lase endale üldse naiselikkust ligi saad olla üleni mentaalne. Heatis ideaalne mõrvar
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
------ puudusin----- `EGEUSE KUNST e. kreeta mükeene kunst Kreetal tekkisid suuremad riigid, Kreeta saare pindala on u. 7000 km(ruudus). Seal tekkisid suuremad linad ja väiksemad riigid. Kultuuri peamiseks keskuseks on mükeene linn ja kindlus. Oluline on Trooja. 3000 eKr tekivad ka seal piirkonnas riigid. võib rääkida kõrgkultuurist, kui euroopa vanimast kõrg kultuurist ~2000 eKr. H. Schliemann oli harrastus arheoloog, rahvuselt sakslane. Ta sai loa kaevata seal, kus homeros oli kirjeldanud trooja asupaika. Sealt ta selle ka leidis, hiljem leidis ta mükeene ja tirensi lossi varemed? A. Evans leidis knossose, hea haridusega üikooli arheoloog. Leidis euroopa vanima pealinna. Knossost on tabanud ränk maavärin ja seetõttu on see kokku kukkunud. suurim teadaolev loss ja seal on kasutatud sambaid, osaliselt kolme- osaliselt kahekorruseline. ehitatud mäe nõlvale, suurim teadaolev loss, mis näitab nende jõukust. Loss ehitati labürindina minotaurosele.
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
----- Demeter Zeusi õde, maa- ja viljakusjumalanna. Dionysos - veini- ja viljakusjumal. Eros Aprodite ja Arese poeg, armastuse jumal Nike võidujumalanna Helios päikesejumal Selene Heliose õde, kuujumalanna Eos - koidujumalanna Kreeka kultuur: 1)filosoofid: Sokrates, Platon, Aristoteles 2)skulptorid: Myron(pronksi-valumeister, Kettaheitja looja), Pheidias (Olympias asunud Zeusi kuju looja) 3)matemaatikud: Pythagoras, Eukleides, Archimedes 4)kirjanikud: Homeros (Ilias ja Odüsseia), Sophokles(tragöödiad), Aisopos (valmizanr) Laste õpetamine/ kasvatamine Ateenas ja Spartas: Sparta (al 7. saj. eKr) Ateena (al 5.saj eKr) Eesmärk Kasvatada sõdurit, riigi kaitsjat ja Kasvatada harmooniliselt arenenud valitsejat kodanikku Korraldu Riiklikes koolides Tasulistes erakoolides s
Vana- Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee - kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul (14-16. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaade humaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud. 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et Homeros ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (Homeros lõi suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche
Üks kolmest neitsijumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. 2. pilet ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos. Tartaros: kõige sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos: paik, kuhu saabuvad surnud peale hingeheitmist. Homeros: hämar, varjuline paik, sarnaneb unenäole. Hilisemad poeedid: surnute riik, kus halbu karistatakse ja head saavad hüvitust. Vergilius (Rooma poeet) kirjeldab allilma Charon (paadimees) viib hinged üle jõe, kus asub allilma värav. Hingedel peab olema hammaste vahel teeraha ja keha peab olema korralikult maetud, siis saab üle vee. Väravas on Kerberos (kolm pea, draakonisabaga koer), laseb sisse aga välja mitte. Pärast
(1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne). Isikupärase keele ja stiili ning mitmekülgsete teadmistega Müller on oma jutlustes tsiteerinud ja refereerinud nimekaid kirikutegelasi (Augustinus, Luhter jt), antiikautoreid (Arsitoteles, Homeros jt), legende jm. Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt.
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos. Tartaros: kõige sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos: paik, kuhu saabuvad surnud peale hingeheitmist. Homeros: hämar, varjuline paik, sarnaneb unenäole. Hilisemad poeedid: surnute riik, kus halbu karistatakse ja head saavad hüvitust. Vergilius (Rooma poeet) kirjeldab allilma - Charon (paadimees) viib hinged üle jõe, kus asub allilma värav. Hingedel peab olema hammaste vahel teeraha ja keha peab olema korralikult maetud, siis saab üle vee. Väravas on Kerberos (kolm pea, draakonisabaga koer), laseb sisse aga välja mitte.
Achilleuse kand ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k
ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k
ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand – ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja “Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: “Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid – kreeklaste nimetus Barbarid – võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised – Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k
Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odüsseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odüsseus nad halastamatult. Hilisemad kreeklased pidasid "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks pimedat laulikut Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Tänapäeval ei oska me öelda, kas Homerose nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas "Iilias" ja "Odüsseia" on ühe ja sama või erinevate autorite looming. Kuid sellest hoolimata nimetatekse mõlemaid teoseid tavapäraselt Homerose eeposteks. Palju on vaieldud kangelaspärimuse ja eepika ajaloolise tõepära üle. Ühelt poolt pole
Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk – 3. – 1
Siin on peakangelane kaval ja vastupidav Odüsseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odüsseus nad halastamatult. Hilisemad kreeklased pidasid "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks pimedat laulikut Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Tänapäeval ei oska me öelda, kas Homerose nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas "Iilias" ja "Odüsseia" on ühe ja sama või erinevate autorite looming. Kuid sellest hoolimata nimetatekse mõlemaid teoseid tavapäraselt Homerose eeposteks. Palju on vaieldud kangelaspärimuse ja eepika ajaloolise tõepära üle. Ühelt poolt pole
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
