1942. aastal. zukov tema juhtimisel algas Stalingradi lahing. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar, kes sõlmis koos Ribbentropiga MRP. Ribbentrop Saksamaa välisminister, kes sõlmis koos Molotoviga MRP. Mannerheim Kinnitas Soome põhiseaduse, millega Soome kuulutati vabariigiks. Rommel oli Põhja- Aafrikas Saksa- Itaalia ühisvägede eesotsas, kui need väed sunniti taanduma. 20. Selgita: holokaust vägivaldne juutide tagakiusamine, piinamine. geto juutidele mõeldud linnaosa. vastupanuliikumine natside, fasistide, kommunistide vastu suunatud tegevus, mis oli tingitud vallutajate vägivallatsemisest. ( lasti ronge õhku, tapeti mõjuvõimsaid ja tähtsaid inimesi. ) koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaages, kus kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati. 21. II Maailmasõja inimkaotused-
Teise maailmasõja puhkemise põhjusi; 3) selgitab MRP ja baaside lepingu tähtsust Eesti ajaloos; 4) iseloomustab Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamist; 5) teab, millal algas ja lõppes Teine maailmasõda, toob esile Teise maailmasõja tulemused ning tagajärjed; 6) teab, mis riigid tegutsesid koostöös Saksamaaga ja mis riikidest moodustus Hitleri- vastane koalitsioon; 7) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid MRP, holokaust, küüditamine, baaside leping, okupatsioon, Atlandi Harta, ÜRO. Õppesisu 9. klass Teine maailmasõda 19391945, 10 tundi Tunde Kohustuslikud teemad Süvendavad/laiendavad teemad 2 Rahvusvaheline olukord lääneriikide järeleandmised lepituspoliitika/rahustamispoliitika ja Saksamaale. München. MRP selle mõju. Anschluss
Ajaloo KT5! II MS 1)Maailmasõja eel ja põhjused. Põhjuseks miks Austria ansluss sai võimalikuks. Austria oli saksakeelne maa(oli palju H pooldajaid), Euro ei aimanud Sm ohtu, majanduslikult kehval järjel. Põhjused: · NSVL tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Ing ja Pr-iga · Ülejäänud Euro ei olnud rahul, et 2 riiki hakkavad seda valitsema · Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, as...
b)negatiivsed-migrandid võtavad eest töökohad ja palk läheb madalaks, võõras kultuur vabatahtlik migr minnakse tuttavatele välismaale külla, lihtsalt reisimine...sunnitud küüditamine eestist siberisse ja sõjad afaganistan põgenikevoogu a) riigid -Somaaliast Keeniasse, Etioopiasse b) põhjused toidupuudus c) lahendused naaberriikidesse...genotsiid- kuritegu,mis seisneb rahvastiku või rassi jne hävitamises.nt.994 Rwanda genotsiid ja holokaust saksamaal(juutide vastu) Darfuni konflikti-On kestnud aastakümneid, on hukkunud ple 2milj.inimese ja 82,5 on põgenenud oma kodust...sunnitud muutuma pagulaseks-Tagakiusaimne usu tõttu, sõjad, poliitilised vastuolud...keskkonnapagulased-Inimesed,kes on sunnitud oma elukohast lahkuma, sest sealne elukeskkkond on muuttunud elamiskõlblikuks,nt puhta joogivee puudus, ulatuslik metsaraie, saastused, õnnetused, tsernobõl, hiroshima, nagasaki
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3 sept. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Võrreldes Poola armeega polnud Saksamaa sõjavägi mitte ainult suurem, vaid ka parem. Poola ratsaväe vastu panid sakslased tankid., Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept. 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poolat polnud enam. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Välksõda lään...
metsavendlusega ja muude vastupanuliikumistega, lootes, et sakslaste ja venelaste kokkupõrked, annavad võimaluse Eesti vabaks võidelda. Nõukogude Liidu pingutused enda valdusi kaitsa ei viinud sihile, sest Saksamaa suutis Punaarmeed võita ning Eesti oli sakslaste poolt okupeeritud 1941. aasta oktoobriks. Eestlased pidasid alguses sakslasi päästjateks, kuid hiljem said nad aru, et sakslased pole venelastest sugugi paremad. Nimelt võrdluseks NL küüditamine ja Saksamaa holokaust. Mõlematel juhtudel surid paljud eestlased, kas siis kulakud võid juudid. Saksamaa puhul hukati juute üle Euroopa ka Eesti aladel. Samuti hukati Saksa okupatsiooni ajal ka küüditajad ja NSVL juhtfiguurid Eestis, mille üle võisid nii mõnedki eestlased heameelt tunda, sest tegmist oli ju nende lähedaste küüditajatega. Kuid ka Saksa okupatsioon ei jäänud kestma. Juba 1944. aastal tungis Punaarmee Eesti aladele.
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
7) Lend-lease`i süsteem materjalide trantsportimine vaid Priti ja Prantsuse laevadega. 8) Leningradi blokaad Leningradi linna (Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. 1941-1944. Paljud inimesed surid nälga. 9) Eesti Leegion Saksa Riigi Relva-SS väeosa. 10) Eesti Laskurkorpus - Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. 11) Holokaust - Tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. 12) Jalta konverents Aeg: 1945 veebruar, Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin, Sisu: ÜRO loomine, Saksamaa purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. 13) Teherani konverents Aeg: 1943; Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin; Sisu: teise rinde avamine.
1. Selgitada, mis on autoritaarne ja totalitaarne riik ning lisada -------------------- Autoritaarne riik Totalitaarne riik -- Selgitus Riigis on enamik võimust Riigis on kogu võim koondatud ühe isiku või koondunud ühe juhi ja tema isikute väikese rühma “sõltlaste” kätte, kindlalt kätte, poliitiliste diktatuurne riik. Totalitarismi erakondade tegevus on kas iseloomustab kontroll lõpetatud või piiratud, kodanike mõtteavalduste ja rahval puudub otsene väljendusvõimaluste üle võimalus oma juhtide ning inimõiguste rikkumine. otsuseid mõjutada. Riigis Kõrgeimaks seaduseks on tähtsustatakse diktaatori soov. konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisv...
Ajaloo mõisted 1. Rahvasteliit- 1919–1946 eksisteerinud valitsuste vaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. 2. Versailles` süsteem- pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk- Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria- Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demilitariseeritud tsooni olemasolu. 3. Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 4. Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, mil...
KORDAV TL 2 MAAILMASÕDA 1. Sõnasta lühidalt viis II ms puhkemise põhjust • Küikide suurriikide vahel tekkinud pinge ei leidnud lahendust I ms • Poliitilised eeldused-Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjata • Majanduslikud eeldused- Saksamaa pidi kuidagi majanduslikust olust välja tulema, peamine ül oli tugeva sõjaväe ülesehitamine • ideoloogilised eeldused- Saksa rahvas vajas eluruumi juurde • Tühistada Versaii leping ja näidata Saksamaa võimu 2. Mis muutus territooriumi jagamises 1939.a septembrist- 1941 juunini Poola riik kaotati, selle alad jagati Saksamaa ja NSVL vahel ning Leedu anti NSVL mõjusfääri 3. Riikide vallutused 1939a septembrist- 1941a juunini Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupa...
Sallivus või sallimatus Eesti näitel Mida aeg edasi, seda tolerantsemaks on meie ühiskond muutunud. See on tingitud globaliseerumisest. Näiteks tänapäeval oleks see täiesti taunitav sündmus, kui toimuks holokaust. Või kui ollakse mustaahaline, siis teda hakataks seetõttu diskrimineerima. Tänast maailma võib kutsuda integreerunuks ja globaliseerunuks. See tähendab seda, et inimesed peavad üksteist austama ja aktsepteerima, kuna nende vahel toimub igapäevane koostöö. Kõigile on teada, et mida sallivam on ühiskond, seda edukam ta on. Eestlasi peetakse aga üheks kõige ebatolerantsemaks rahvuseks. Miks on eestlased pigem sallimatud kui sallivad?
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne ) Lisaks kardeti kommuniste, neid oli ka Saksamaal Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa töölispartei , mis nimetati 1920 aastal ümber natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks . Loodi pruunide särkidega rünnakrühmad ,kes võitlesid kommunistide ja juutidega 1923 . korraldasid hitlerlased riigipöörde katse : ***See kukkus läbi ,mõneks ajaks ...
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting.(kus otsus...
.......... 3 2. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS..................................................................................... 3 3. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945............................................................................... 4 3.1 Saksamaa edasitung...................................................................................................... 5 3.2 Saksamaa lõplik lüüasaamine....................................................................................... 5 4. HOLOKAUST.................................................................................................................... 5 Lisa 1 Kronoloogia..........................................................................................................6 Kasutatud allikad...................................................................................................................11 2 1. OLUKORD ENNE II MAAILMASÕDA
Mees, kellelt Roman mütsi varastas, lastakse maha. Ta ei kahetse, et vang tema pärast suri, kuna arvab, et ellujäämine on tähtsam. Tema elu tegutsemise motiiv on saada kasu, kas petmise või valetamise teel. Sellise valiku valis ta sellepärast, kuna oli tihti olukordades, kus pidi teisi ära kasutama ellu jäämise nimel. 4. Milline on teose esituslaad (realistlik, fantaasia piirimail, kuidas see mõjutab lugejat)? Realistlik, annab ettekujutuse, kuidas holokaust ja vangilaagrid mõjutavad inimest. 5. Kas teos meeldis? Miks? Mulle meeldis see teos, kuna seda lugedes tundsin autori ausust ja siirust. Autor ei varjanud midagi, isegi mitte iseennast. Raamat andis mulle hea ülevaate holokaustist ja sunnitöölaagritest 6. Kas oled lugenud sama autori teisi teoseid? Samalaadseid teoseid? Ei ole lugenud Roman Fristeri teisi teoseid ega samalaadseid teoseid. 7. Mida see raamat Sulle kui lugejale ütles?
4) Talurahva ülestõus 1560, Harju- ja Läänemaal, 5) 1561 Tallinass hakkab pihta Rootsi aeg, Tallinn on Rootsi võimu all. Lõppes Liivi ordu tegevus. 6) 1582 Jam Zapolski rahu, Poola Vene vahel, Poola sai endale Venemaa alasid 7) 1583 Pljuusa rahu, Rooti Venemaa vahel, Rootsi saab endale Põhja- Eesti ja Hiiumaa. Saaremaa läks Taani valdusesse. *NB! Pärast Liivisõda oli eesti kolme kuninga valduses. Holokaust 27.jaanuar Halakaustipäev Holokaust- Saksa juudipoliitika, Teises maailmasõjas juutide massiline hävitamine. *sept. 1939 II Maailmasõja algus. Poolasse esimesed koonduslaagrid. *Kloogal- Eestis hävitati juute. *14.juuni 1941 Esimene küüditamine Eestis. 25. Märts 1949 teine küüditamine Eestis. Rootsiaeg 1561 (rootslased Põhja-Eestis) -1710/1721 (Põhjasõja lõpp)
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Ita...
1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule Poola, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa põhja osa. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega? Miks? Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus 15 riiki. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine. NSVL seda punkti ei täitnud ja okupeeris Baltikumi. Teiseks oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Kolmandaks oli Atlandi hartas kirjas, et alla kirjutanud riigid ei taotle omakasu, kuid ka sellest NSVL kinni ei pidanud. 3....
TÖÖLEHT NR 4 TEINE MAAILMASÕDA Õpik: LÄHIAJALUGU I OSA 9. KLASSILE RAHVUSVAHELINE OLUKORD TEISE MAAILMASÕJA EEL Peatükid 11,11a 1. Nimeta kolm põhjust, miks sai Austria anšluss võimalikuks? a) Austria ei osutanud vastupanu ning seetõttu Austria okupeeriti. b) Austrias soovisid paljud Saksamaaga ühenduda. c) Teised riigid ei tahtnud sakslastega sõdida. 2. Täida skeem Saksamaaga liidetud alade kohta 1933-1939 (vt õpiku kaart lk 92) Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe alusel 1939 Reini tsoon Sudeedimaa 19.august 1938 Tsehhi okupeeriti Austria 1.märts 1935 Klaipeda-Leedult Gdansk-Poolalt 3. Vasta küsimustele.Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tšehhoslovakkiale ? Saksam...
Stalingradi lahing 1942 Kurski lahing 1943( mõne kuuga vallutas punaarmee tagasi 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSVL aladest) Teherani konverents 1943(Iraanis)Seal kohtusid esimest kordaHitleri vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid Stalin Roosevelt ja Chrchill.Seal otsustati, et Usa ja Suurb avavad Prasnt teise rinde ja alustavad pealetungi sakslastele Normandias,NSVL pidi neid toetamaüldpealetungiga idast.Lisaks sellele võttis ta kohustus kuulutadapeale Saksamaa purustamistr sõda Jaapanile.Nad jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise osas ning Poola tulevaste piiride suhtes. 6.juunil 1944 maabusid USA, Suurb ,Kanada ja Poola sõjajõud Normandias.See muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks.Esialgu suutis Saksamaa osutada vastupaniu, kuid peale ägedaid lahinguid hakkas saksa sõjavägi lagunema.Punaarmee ja Lääneliitlaste sõjaline edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Prantsus, Itaalias,Poolas ja teistes Saksamaa poolt o...
Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saks...
mõisted: Pearl Harbor, Auschwitz, Atlandi harta, Ühinenud Rahvaste deklaratsioon (lk 104-105); Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a. Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta- Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon- mida kujutasid endast totaalne sõda ja Holokaust, milline oli Saksamaa poliitika vallutatud aladel, mida kujutas endast vastupanuliikumine (lk 116-118); Totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Natsid käitusid juutidega julmalt.Neid hävitati mitmel viisil,esialgu eraldati neid getodesse, kus elu sarnanes vangilaagri omaga. Algul hukati neid koha peal, hiljem saadeti surmalaagritesse. Eesmärgiks oli hävitada Euroopas kõik juudid. Vallutatud
KORDAMINE II MS 1. Teise MS puhkemise põhjused · I MS ei lahendanud kõiki probleeme ja konflikte, pigem süvendas neid · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepingutingimustega (reparatsioonid, sõjaväe kaotamine jne). Saksamaa älispoliitika muutus agressiivseks · Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon · Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia ...
Põhjused- poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tulnud oma ül toime, sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, sõlmiti mrp; versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Maj eeldused: hitler arendas sõjatööstust, ka stalin, hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust); ideoloogilised: hitleri põhiidee oli, et saksa rahvas vajab eluruumi, stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada lääne. It soovis muuta vahemere sisemereks ja taastada it antiikse võimsuse, jp soovis kontrollida ida-aasia maj. Saks valmistus sõjaks- Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut k...
Aabraham juutide esiisa, Mesopotaamiast. Mooses iisraellaste juht 13. sajandil, juhtis iisraellased Egiptusest tagasi. Taavet iisraellaste kuningas 10. sajandil, ühendas iisraellased ja rajas Iisraeli riigi. Saalomon Iisraeli õitsenguaja (10. sajandi) kuningas, Jeruusalemma Jahve tempel. Paabeli vangipõli Uus-Babüloonia ülemvõimu periood Juuda riigis, juutide küüditamine Mesopotaamiasse. Edasine kulg juutide tagasipöördumine Iisraeli juba 19. saj. lõpus, II ms ajal holokaust, Palestiini riiki pole Gaza sektor praeguseni pingekolle. Vana-Testamendi tähtsus ajalooallikana see on iisraellaste ajalugu, usku, kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas ning sajandite vältel kirjutatud, järk-järgult kokku seatud.
II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välk...
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
ligikaudu 10000 inimest Eestist, Lend-lease`i süsteem abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal, rendile ja laenuks anti relvi, lahingumoona, toiduaineid, kokku 50 miljardit USA dollari väärtuses, Leningradi blokaad linna piiramis rõngasse võtmine sakslaste poolt, kus nälga suri üle poole miljoni inimese, Eesti leegion Saksa juhtkonna poolt luba antud SS koosseisu moodustatud väeosa, Eesti laskurkorpus punaarmee rahvuslik väekoondis, holokaust natsionaalsotsialistlikus Saksamaal ja tema okupeeritud aladel toimunud juutide laushävitamine surmalaagrite gaasikambrites, mille tagajärjel jukkus ligi 6 mln inimest, Jalta (04 11. 02.1945) 1945 a veebruaris toimunud konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, kus otsustati, et asutatakse ÜRO, pandi paika okupatsioonid Saksamaal ning Kesk- ja Ida-Euroopa jääb Moskva meele alla, Teherani (28.11 01.12
1942. aastal. zukov tema juhtimisel algas Stalingradi lahing. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar, kes sõlmis koos Ribbentropiga MRP. Ribbentrop Saksamaa välisminister, kes sõlmis koos Molotoviga MRP. Mannerheim Kinnitas Soome põhiseaduse, millega Soome kuulutati vabariigiks. Rommel oli Põhja- Aafrikas Saksa- Itaalia ühisvägede eesotsas, kui need väed sunniti taanduma. 15. Selgita: holokaust vägivaldne juutide tagakiusamine, piinamine. geto juutidele mõeldud linnaosa. vastupanuliikumine natside, fasistide, kommunistide vastu suunatud tegevus, mis oli tingitud vallutajate vägivallatsemisest. ( lasti ronge õhku, tapeti mõjuvõimsaid ja tähtsaid inimesi. ) koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaages, kus kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati.
võttis osa Churchill, Stalin ja Roosevelt. Seal kooskõlastati, kuidas Saksamaa lõplikult purustada ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht (San Francisco 24. okt 1945) Potsdami konverents 1945. aasta juulis-augustis arutasid USA, SB ja NSVL Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda rahvusvahelised sõjaroimarid kohtu alla. 11. Holokaust Juutide tagakiusamine Saksamaal sai alguse juba kohe pärast Hitleri võimuletulekut. Mõni aasta hiljem muutus juudi rahva massiliseks hävitamiseks ehk genotsiidiks. Teise maailmasõja ajal tegutsesid okupeeritud aladel SS-politseid, kes asusid hävitama juute. Algul hukati juute kohapeal, hiljem hakati neid saatma surmalaagritesse. Eesmärgiks oli hävitada Euroopas kõik juudid. 12. Vastupanuliikumine
poliitilist juhti. Ameeriklaste kätte andis ennast vabatahtlikult Hermann Göring. Kohtu alla anti ka Hitleri isiklik sekretär Martin Bormann. Kohtupidamise kohaks oli Nürnberg, sest seal toimusid Natsi-Saksamaa partei kongressid. Nürnbergis oli hästi säilinud kohtupalee koos vanglaga. 4 süüdistust: 1) kuriteod rahu vastu 2) agressiooni sõdade pidamine 3) sõja kuriteod- sõja vangide kallal vägivallatsemine 4) kuriteod inimsuse vastu- tsiviilelanikkonna kallal vägivallatsemine- holokaust Tuleb kahelda kohtupidamise õigluses, sest võitjate üle kohut ei mõisteta. Näiteks MRP-pakti puhul Ribbentrop oli kohtu all kuid Molotov oli kõrgel positsioonil edasi ning sisuliselt kohtumõistja. Kohtupidajad leppisid kokku keelatud teemade nimekirja. NL lõikas MRP-st kasu. Ameeriklased olid huvitatud, et Nürnbergi protsess kordagi ei püstitaks Jaapani tuumapommiga pommitamise teemat. Britid- Briti Impeerium oli loodud kuritegelike vahendeid kasutades.
aastal nimetas Hitler end Füüreriks · Tegi kannapöörde majanduses, keskendudes sõjatehnika arendamisele. · Hitler määras maaväeks 550 000 meest ning pidades ülejäänud Euroopat narriks, valmistus ta Teiseks maailmasõjaks · Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria. · Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler tungis kallale Poolale. · Holokaust Heinrich Himmler: · Saksamaa poliitik, Ssi juht talle allusid kõik Saksamaa politsei- ja julgeolekujõud. · Avas esimese koonduslaagri. · Holokausti peamine korraldaja uskus, et rassistlik ideoloogia õigustab miljonite inimeste tapmist. · Tahtis kasutada tõuaretust ka inimeste peal ülimrassiks Saksamaal aaria rass · Oli Operatsioon Himmleri vaimseks juhiks, mis oli esimene sõjaline operatsioon Teises Maailmasõjas
pealetungiga idast. NSV Liit võttis ka kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. Liidrid jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes . USA ja Suurbritannia tunnustasid NSV Liitu 1941. aasta piirides. Sellega sattusid Baltimaad taas nõukogude võimu alla. Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid: need pidid kulgema mööda Odra–Neisse jõge ja Curzoni liini. Totaalne sõda, holokaust Mõistet „totaalne sõda“ kasutas esimest korda saksa propagandaminister Goebbels 1942.a. lõpul, kuid totaalseks muutus see juba sõja esimestest päevadest alates. Ei ühe ega ka teise poole jaoks ei maksnud isiku huvid ja õigused ega ka rahumeelse elanikkonna julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli sõda võita. Holokaustiks (täh. kreeka keeles täielikult põlenud,ohverdatud) nimetatakse juutide totaalset hävitamist ja genotsiidi II maailmasõjas.
1939- algas II MS; Saksamaa kallaletung Poolale; UK ja Prantsusmaa alustasid Saksamaaga sõda 28.sept 1939- Baaside leping (paigutati Eestisse NSVL sõjaväe baasid) 1940- Akomiterni paktist kujunes välja Kolmik pakt; sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 1940- Saksamaa vallutas Norra ja Taani, NSVL okupeeris Balti riigid, Talvesõda Soome ja NSVL vahel, loodi Barbarossa plaan 1940-1941- NSVL I okupatsioon 1941- Itaalia vallutas Kreeka ja Jugoslaavia; algab holokaust, Leningradi blokaad, käivitati Barbarossa plaan 14.juuni 1941- Juuniküüditamine 1941-1944- Saksa okupatsioon 1942- Britid asusid ründama Saksa-Itaalia vägesid Egiptuses, Stalingradi lahing 1943- Kurski lahing, avati „teine rinne“; Sitsiilia alistumine 1943- Teherani konverents (Churchill, Roosevelt, Stalin) 1944- liitlasriigid vallutavad Saksa okupatsioonis olnud riigid 1945- loodi ÜRO; alistus natsi Saksamaa; lõppes II MS 1945- Jalta konverents (Churchill, Roosevelt, Stalin)
mõisted: Pearl Harbor, Auschwitz, Atlandi harta, Ühinenud Rahvaste deklaratsioon (lk 104-105); Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a. Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta-Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon- mida kujutasid endast totaalne sõda ja Holokaust, milline oli Saksamaa poliitika vallutatud aladel, mida kujutas endast vastupanuliikumine (lk 116-118); Totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Natsid käitusid juutidega julmalt.Neid hävitati mitmel viisil,esialgu eraldati neid getodesse, kus elu sarnanes vangilaagri omaga. Algul hukati neid koha peal, hiljem saadeti surmalaagritesse. Eesmärgiks oli hävitada Euroopas kõik juudid. Vallutatud aladel toimus vägivallatsemine
1. Kirjelda ühiskondlikke olusid 20 saj algul kasutades mõisteid: jõuvahekordade tasakaal, sovinism, imperialism, eurotsentrism, rassism, antisemitism, kolonialism, globaliseerumine. Maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki. Sovinism oma rahvuse teistest paremaks pidamine; kasvas välja 19 s tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine) Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna; kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Rassism ettekujutus valge rassi üleolekust; vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pär...
74. Millal lõppes II maailmasõda Euroopas? 8.mai 1945 75. Mis sündmus/linna vallutamine tähistab II maailmasõja lõppu Euroopas? Berliini vallutamine. 76. Millal viskas USA Jaapanis aatompommid? 6,9 august 1945 77. Mis linnadele viskas USA Jaapanis aatompommid? Hiroshima,Nagasaki. 78. Mis kaalutlustel kasutas USA aatompomme Jaapani vastu? Et säästa enda mehi ja et aatompommi katsetada. 79. Millal lõppes II maailmasõda Vaiksel ookeanil? 2.septembril 1945 80. Mida tähendab holokaust? Juutide väärkohtlemine 2.maailmasõja ajal. 81. Mis oli Auschwitz? Koonduslaager. 82. Mida tähendab koonduslaager? Koht,kuhu koondti inimesed keda sooviti hävitada. 83. Mida tähendab vastupanuliikumine? Mitte-ametlik liikumine. 84. Kui palju juute sakslased tapsid II maailmasõja ajal? 6 miljonit. 85. Mille läbi kannatas saksa rahvas II maailmasõja lõpukuudel ja sõja järel? Saksa naisi vägistati massiliselt,linnade pommitamine. 86. Mis toimus peale II maailmasõja lõppu Nürnbergis
II maailmasõda KORDAMINE 1. Ajalised raamid: sõja algus ja lõpp sündmused Sõja algus: 01.09.1939 Sõja lõpp: 08.05.1945 kirjutati Berliini lähedal alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. II maailmasõda Euroopas oli sellega ametlikult lõppenud. 02.09.1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 2.Osapooled Kolmikpakti riigid(11): 27. sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmik- e. Berliini pakt: Saksamaa + Itaalia+ Jaapan. Eesmärgiga täpsustada sõjalisi kohustusi ja tihendada seniseid liidu suhteid. Hiljem liitusid: Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia, Soome, Mandzukuo, Tai. Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51). 3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõuk...
1940. aasta sügisel tungis Itaalia Kreekasse, et seda vallutada. See plaan läks aga nurja, kuna kreeklased osutasid tugevat vastupanu. Itaalia kutsus appi saksa väed, kes vallutasid lisaks Kreekale ka Jugoslaavia. 1941. aasta suveks olid Itaalia ja Saksamaa kokku vallutanud 12 Euroopa riiki. Vallutatud riikides kehtestati range okupatsioon ja hakati teostama juutide hävitamise kava, mille tagajärjel suri miljoneid juute. Holokaust. Suur Isamaasõda Kuigi mittekallaletungilepinguga lubasid mõlemad suurriigid teineteisele mitte kallale tungida, ei kavatsenud kumbki pool sellest lepingust tegelikult kinni pidada. 1941. aasta 22. juunil ründas Hitler NSV Liitu. Algas sõda, mis Venemaal kannab nime Suur Isamaasõda. Saksamaa tungis üha kaugemale Venemaale ning lõpuks jõuti välja ka Leningradini ka Moskvani. Moskva alla toimus suur lahing, millega punaarmee saksa väed taganema pani. Jaapani rünnak 7. detsembril 1941
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kauband...
8. Kuidas muutis Jaapani rünnak USA vastu jõudude tasakaalu Teises maailmasõjas? - Sõjategevus haaras ka Vaikse Ookeani piirkonna ning Euroopa tagant hakkas välja paistma Ida-Aasia. 9. Selgita mõisted: 1) Kolmikpakt 27. sept 1940. aastal Berliinis sõlmitud leping, millele allakirjutanud olid kohustatud üksteist igati toetama (Jaapan, Saksamaa, Itaalia); Kolmikpaktiga liitunud riike nimetatakse ka Teljeriikideks 2) holokaust juutide hirmus saatus Teise Maailmasõja aastail 3) Atlandi harta 8-punktiline deklaratsioon, milles Roosevelt (USA president) ja Churchill (Suurbritannia peaminister) kooskõlastasid ja allkirjastasid kokkuleppe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted Teise Maailmaõja käik aastail 1942-1945. Hitleri-vastase koalitsiooni võit 1. Teise Maailmasõja oluliseimad sündmused aastatel 1942-1945. 194 1
Lõppes saksamaa kapituleerumisega ja 300 mehe surmaga. Murrangulahingud: Kursk sakslased olid toibunudja otsustasid kurski all venlasi rünnata. Vene väed osutusid tugevamaks ja sai selgeks et vene väead on tugevamad. El-alamein 1942 - sakslased ei saanud varustust ja neid sunniti brittide ja usa poolt taganema tuneesiasse. 1943 andsid sakslased alla, lahingud põhja aafrikas lõppesid. Midway - saarestikus võitsdi usa jaapanit ja sellest vallutati tagasi maad. Mis on holokaust? Juutide massiline kinnivütmine ja tapmine gaasikambrites ja koonduslaagrites. Maalimsaõja aegsed konverentsid. 1941 atlandi harta usa ja inglismaa , et taastada kõigi sõja sokupeeritud riikide iseseisvus. 1943 teherani konverents usa, venemaa, inglismaa, teise rinde avamise küsimus ja nsv tunnustati 1941 aasta piirides 1945 jalta konverents samad inmesed, üro asutamise probleem kesk ja idaeuroopa jäeti venemaa alla saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks.
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikus...
1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? - 1935. aastal tühistas Sakasamaa ühepoolselt Versailles’ lepingu - Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud. - Sõlmiti uus kokkulepe suurbritanniaga, kus seati saksa sõjalaevastiku tonaaži piirmääraks 34% briti laevastiku tonnaažist. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Austria Liitmine - Märts, 1938 - Saksamaa nõudis Austria liitmist kantsler Schuschnigilt - Saksa vägede sissesõit Austriaase 13.03.1938 - Liitumisrefrendum 99% poolthääli - Kinnitamisreferendum 4.aprill 1938 - Saavutas natside vabastamise Austrias Müncheni kokkuleppega - ...
Maailm I maailmasõja eel 1. Perioodi üldiseloomustus 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord isikuvabadus, eraomand ja demokraatia ainuv...
d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30.nov 1939 12.märts 1940. Soome võit. 9) Teine rinne pärast Teherani konverentsi avatud rinne Lääne-Euroopas, eesmärk Saksamaa olukorda raskendada. 10) Holokaust juutide massiline hävitamine. 11) Nürnbergi kohtuprotsess kohus sõjasüüdlaste üle. Toimus vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 12) Antisemitism juudivastasus. 13) Geto juutidele mõeldud eriline linnaosa. 14) Juunipööre Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
