Rahvuskonvent ja vabariigi väljakuulutamine. 22.sep kuulutas Rahvuskonvent välja Prantsusmaa Vabariigi. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele 21.jaan 1973 raiuti kun.pea maha, 16.okt Marie Antoinette hukati. Paljud kun.kojad hakkasid kartma, et rev.ideed võivad levida ka nende maale. revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793 (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Austria ründas Pr.maad, juma 1792 löödi Austriat ja Preisimaad. Pr.maa kuulutas sõja ka UK’le, Hollandile ja Hispaaniale. Sõjaline tegevus mobiliseeris suurt osa prantslasi, suur osa vabatahtlike asus sõjaväkke. 1794 vallutatu Holland, kuna hakati levitama rev.ideid. 1795 sõlmiti rahu, Holland kuulutati Bataavia Vabariigiks. Preisimaaga sõlmiti rahu. Vendée ülestõus. talupoegade ülestõus, mis peagi kasvaks rojalistide mässuks. Talupojad ja mõõdukamad tahtsid revolutsiooni lõppu. Jakobiinide Klubi. käisid koos Püha Jakobi kloostris. Nägid kuningas täielikku igandit
Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti ja Prantsuse toel kaks kuud - juuni alguseni 1940. Norra - platsdarm Suurbritannia ründamiseks. Kolonn Norra valitsus ja kuningas põgenesid Londonisse. Uue valitsuse moodustas endine Norra kaitseminister Vidkun Quisling Quisling arreteeriti 1945. Mõisteti surma riigireetmise eest. Madalmaade vallutamine 1940. Operatsioon "Sirbilöök" 10. mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luksemburgile. Õhudessandid Rotterdamile, sildade hõivamine. Belgia kaitseliinide läbimurdmine. Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed, jõudsid La Manche´i äärde. Prantsuse ja Briti vägede evakuatsioon Dunkerque'ist mais-juunis. U 300 tuh meest. Relvastus jäi maha.
Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele ja revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793. (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Vendée ülestõus. Hukkamine oli sokk kogu Euroopale. Oli selge, et Prantsusmaa asjadesse tuleb sekkuda, paljud kardsid, et revolutsiooni ideed levivad ka nende maale. Algselt olid lahingud edukad, kuna Pr oli suht kaoses ja Preisimaa tundis sisse. 1792. sügisel kaldus Pr poolele edu. Prantsusmaa kuulutas ennetavalt sõja Suurbritanniale, Hollandile ja Hispaaniale, kuna teati, et sõda on nkn vältimatu. Mobiliseeriti terve Prantsusmaa, väga palju vabatahtlikke oli. Enam ei olnud oluline seisus vaid rahvus. Madalmaad (Holland) kuulutati ka vahepeal Bataavia vabariigiks, sellest sai 1. vabariigi vasallriik. Preisimaaga sõlmiti relvarahu. Löödi puruks emigrantlikud väed. . Vendeé ülestõus- seal üritasid katoliiklikud jõud ühineda ja anda panus revolutsioonilisse sõtta. Ühelt poolt revolutsiooniline sõda
1937. a. anti India provintsidele autonoomia, kuid territooriumid arvati selleks veel mitte valmis olevat. Seni India külge kuulunud Birma eraldati omaette Inglismaa valduseks. Kuid ellu viidud valitsemisprogramm ei toonud Indiale sisemist rahu. Taas elavnesid pahempoolsed voolud, kes nõudsid Indiale täielikku sõltumatust. Poliitiline võitlus tungis ka India vürstiriikidesse, mis seni olid seisnud suhteliselt eemal. INDONEESIA. Teine suur valdus, Indoneesia, kuulus Hollandile. Rahvuslik ärkamine toimus seal kohe sajandi alguses, mil loodi mitmeid rahvuslikke organisatsioone ja kasvas ning tugevnes haritlaskond, kes asus juhtima liikumist sõltumatuse eest. JAAPAN. 20.sajandi algul oli Jaapan oma arengutasemelt kõige enamarenenud maa Aasias. Jaapani majanduslik ja kultuuriline areng oli märkimisväärselt kõrge tänu suuremale kokkupuutele Euroopa hariduse ja teadusega. Meiji dünastia (1868-1912) lõpuks oli Jaapan
Peale kadakamarjade, mis on möödapääsmatud, kasutatakse dzinni maitsestamiseks ka koriandrit, aniisi, angeelika- ja iirisejuurt, mandleid, nelki, kaneeli jms. Tootmise algusaegadel lisati palju erinevaid taimseid komponente, tänapäeval piirdutakse enamasti 4 15 erineva maitseandjaga. Laias laastus võib rääkida kaht tüüpi inglise ning hollandi dzinnidest. Esimene on valdav Suurbritannia ja selle endiste asumaade, USA ning Hispaania toodangus. Teist harrastatakse lisaks Hollandile ka Belgias ning Saksamaal. · London Dry Gin on värvitu, maitsestatud ja kergesti segunev kuiv dzinn. Tänapäeval ei pea see olema valmistatud tingimata Londonis, isegi päritolumaa pole määratud. Iga tootja on retsepti ning maitsebuketi oma arusaamade kohaselt täiendanud. Ja nii paradoksaalne kui see ka tundub, püütakse dzinnile omast kadakamarjade maitset sageli iga hinnaga ära kaotada või seda vähemalt varjata, sest ..
sõltumatuks, see saavutati 1648 Vestfaali rahuga. Holland oli protestantlik riik kuid usuliselt mitte nii unifitseeritud kui teised selleaja riigid, see tagas ka tugeva kodanluse. Holland oli oluline transiitkaubanduse vahendaja 16.-17.saj. Olulisimaks ühiskonnaklassiks oli jõukas kodanlus. 17sajandil kuulus Holland Euroopa juhtivate suurriikide hulka. Holland oli kaubanduslik riik ja välispoliitiliselt oli ta enesekaitsele suunatud Hollandile kuulus 75% Euroopa kaubalaevastiku mahust. Holland oli ka koloniaalriik (vallutas mh Portugali kolooniad). Hollandis oli kaupmeeste demokraatia: esialgu Holland on vabariik, hiljem juhib ülemasehaldur, Hollandis eksisteerib maapäev (kodanlus). Holland oli 17. sajandil ka usulise sallivuse pioneer Euroopas. Seal olid kõrgetasemelised ülikoolid, mis olid ühed Euroopa parimad. Kui mujal oli maalikunst ilustatud ja dekoratiivne, siis Hollandis oli 17. Sajandil
Seaduslikult oli kuninga ametikoht selleks ajaks juba kaotatud ja Louis'e üle mõisteti kohut kui tavainimese üle. Septembris 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent ning hääletuse tulemusena saab Prantsusmaast Vabariik. Parteilised suunad: jakobiinid ehk radikaalid, zirondiinid ehk rahumeelsemad vabariigi pooldajad ning soo (kuhu kuulusid kõik kõhklejad ning parteidevahelised laveerijad). Jaanuaris 1793 hukatakse Louis XVI. Sõda kuulutatakse Inglismaale, Hispaaniale, Hollandile (tugeva kuningavõimuga riigid). Rojalistid mässavad ning korra loomiseks loovad jakobiinid Rahvapäästekomitee (eesotsas Robespierre). Jakobiinid kehtestavad diktatuuri ning peale Marat'i mõrva (kes oli üks nende liidritest) alustasid nad terroriga, mille käigus vangistati zirondiinid, keelustati ristiusk (loodi uus usk) ning kehtestati uus põhiseadus (väga demokraatlik).
oli huvitatud kättemaksust 7 -aastase sõja kaotuse eest. 1778a Ameerika ja Prantsusmaa liidu sõpruse ja kaubanduslepingu B.Franklinii vahendusel, millega Prantsusma atunnustas juriidiliselt Ameerika iseseisuvst, sõlmiti väga soodsad kaubavahetuslepingud. Peetud esimeseks mingiks asjaks. Kui 1778 tulistasid GB alused Prantsusmaa aluseid, siis puhkes otsene sõda ka nende vahel.1779 konflikti astus Hispaania(Bourbonid) Prantsusmaa poolel. 1780 GB kuulutas sõja Hollandile, sest Holland ei nõustunud oma koloniaalkaubavahetust Ameerika kolooniatega katkestama, misjärel liitus Holland ka sõtta. See tähendas, et GB jäi üksi sõjas Ameerika, Prantsusma,a Hispaania ja Hollandi vastu. Hispaania sõdis ühelt poolt USA iseseisvuse nimel, kuid kui nad selle saavutasid, siis nad seda ei tunnistanud. Põhjus: Hispaanial oli endal kogu Ameerika koloniaalvaldusi täis. Samas polnud GB täiesti üksinda. USAs poldud üksmeelel, et iseseisvus saavutada
Madalmaadele kui uueks kuningaks saanud Felipe IV teisest abielust sündinud pojal. Prantsusmaa vastu moodustunud Inglismaa, Hollandi ja Rootsi koalitsioon sundis kuningat sõda lõpetama ja sõlmima 1668 Aacheni rahu. Prantsusmaa valdusesse langes kümmekond Flandria linna, teiste hulgas ka Lille. 1672 alustas vahepeal Inglismaaga salalepingu sõlminud Louis XIV karistussõda Hollandi vastu, lootes kasutada Hispaania eeldatavat appitulekut Hollandile ettekäändena uueks sõjaks Hispaania Madalmaade vastu. Hollandlased avasid taas tammid ning ujutasid Prantsuse väed üle. Inglismaa loobus Louis XIV toetamisest. Prantsusmaa vastastega ühines ka Brandenburgi Suur kuurvürst Friedrich Wilhelm ( Saksamaa), kes kartis oma Reinil asuvate väikevalduste pärast. 1678. sõlmitud Nijmegeni rahuga sai Prantsusmaa Burgundia vabakrahvkonna (Franche-Comté), mis Burgundia Ülemmaade jagamisel 1492 oli jäänud Habsburgidele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
