nõudmiseni eurohoiused ehk jooksvad arved kommertspankades; M1 vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses. M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel.
Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus) ( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Rea...
suudeta realiseerida rahalisi kokkuleppeid tähtaegselt ning kokkulepitud suuruses. 2. Panga finantsjuhtimise lähtekohtade ja keskkonna eripära selgitamiseks on võimalus võrrelda panga finantsaruandeid tavaettevõtte finantsaruannetega. Panga X bilansi varad: 1. Sularaha ja pangakontod 4 2. Väärtpaberid 12 1. Laenud 80 1. Põhivarad 4 1. Varad kokku: 100 Kohustused: 1. Hoiused 92 1. Allutatud võlakohustused 2 1. Eelisaktsiakapital 1 1. Lihtaktsiakapital 5 1. Kohustused kokku: 100 1. Panga bilansist nähtub, et tema peamiseks tegevuseks on hoiuste kaasamine, millest kujunevad panga kohustused ning laenude andmine , millest kujunevad panga varad. Sellest võib järeldada, et likviidsete varade osakaal aktivates on suhteliselt kõrge, selleks et tagada klientide nõuete ja ootamatute nõuete täitmine.
Arvu teisendamine tekstiks TEXT, DOLLAR, FIXED Teksti teisendamine arvuks VALUE Tekstide ühendamine (liitmine, sidurdamine) CONCATENATE Tekstiosa eraldamine LEFT, RIGHT, MID Tekstide võrdlemine EXACT Tekstis suur- ja väiketähtede muutmine UPPER, LOWER, PROPER Märgi või tekstiosa otsimine FIND Tekstiosa asendamine SUBSTITUTE Märkide asendamine tekstis REPLACE Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu Sissetulev summa positiivne, väljaminev negatiivne Kasutatav ajaühik peab olema sama kõigi andmete jaoks Kasutatavad parameetrid: Rate intress protsentides, enamasti aastas Nper makseperioodide arv Pmt makse suurus Per makseperiood Pv hetkeväärtus Fv väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) (osa)makse suurus
Arvu teisendamine tekstiks TEXT, DOLLAR, FIXED Teksti teisendamine arvuks VALUE Tekstide ühendamine (liitmine, sidurdamine) CONCATENATE Tekstiosa eraldamine LEFT, RIGHT, MID Tekstide võrdlemine EXACT Tekstis suur- ja väiketähtede muutmine UPPER, LOWER, PROPER Märgi või tekstiosa otsimine FIND Tekstiosa asendamine SUBSTITUTE Märkide asendamine tekstis REPLACE Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu Sissetulev summa positiivne, väljaminev negatiivne Kasutatav ajaühik peab olema sama kõigi andmete jaoks Kasutatavad parameetrid: Rate intress protsentides, enamasti aastas Nper makseperioodide arv Pmt makse suurus Per makseperiood Pv hetkeväärtus Fv väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) (osa)makse suurus
inimese võrra Õueaiamaa moodustas 1-2 % maast, aga tootis ligi 50 % juurviljast, üle 2/3 lihast, piimast ja kartulist ja ligi 9/10 munadest Kolhoosnikute sissetulekud: tööpäeva eest 1 rbl või alla selle 1946. a tõsteti paljude kaupade hindu: leib 1 rublalt 3.40-le, 1 kg suhkrut 5.15lt 15.50-le 1947. a kaotati kaardisüsteem (varem, kui teistes sõjas osalenud maades) 1947. a teostati ka rahareform. Hoiused pangas kuni 3000 rbl vahetati vahekorras 1:1, ülejäänud summa väiksemas väärtuses. Sularaha vahetati vahekorras 1:10. Riigilaenu kohta teatati, et väärtus moodustab nüüd 1/3 varasemast väärtusest Leiva hinda alandati 3 rbl peale Töötamist jätkasid evakueeritud ettevõtted Siberis tööliste meelepahaks, kes tahtsid koju tulla Arstide süüasi (13. jaan 1953 kuni 4. aprill 1953)
Ülemaailmne majanduskriis 1929. aastal alanud majanduslangus oli rängim seni olnud kriisidest, sest krahh halvas tervet maailma ja kestis väga pikalt 5 aastat. Kriis sai alguse USA-st, mille majandus sai suure tagasilöögi kiire majandusliku tõusu järel, pärast Esimest maailmasõda. Esimene maailma- sõda oli USA jaoks pigem positiivne, sest tõi kaasa majanduslikku kasu USA vahendas sõdivatele riikidele sõjavarustust ja andis samuti ka laene. Majandus oli paranemas, inimesed hakkasid väärtpaberitega spekuleerima (ostsid odavalt, aga müüsid kallilt) börsidel, lootuses kiiresti rikastuda, kui aga raha nappis siis laenati see pankadelt. Seoses sellega väärtpaberite hinna muutusid ebanormaalselt kõrgeteks. 24. oktoober 1929. a oli New Yorgi börsil spekuleerijate jaoks must päev (Must Neljapäev), sest järsku soovisid kõik korraga oma aktsiad müüa, kartes raha kaotada. Sellega kaasnes aga aktsia hindade langus ja...
Finantsplaan e eelarve on finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud. tarbija on teenuseid ja kaupe tarbiv subjekt rahakrediit on raha laenamine, et tasuda ostu eest. palk hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest. kapitalhooned,tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud. tööinimpingutused, mis on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks. võlakiriväärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandija on võlakirja ostjalt laenu saanud. liitintressintress mida arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelnevad perioodide intressid. rikkusaineliste varade koguväärtus. barterkaubandus on kaubandus, kus vahetatakse kaupe ja teenuseid ilma raha kasutamata. ülejääkolukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. käendajaisik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda. debe...
Arvu teisendamine tekstiks – TEXT, DOLLAR, FIXED Teksti teisendamine arvuks – VALUE Tekstide ühendamine (liitmine, sidurdamine) – CONCATENATE Tekstiosa eraldamine – LEFT, RIGHT, MID Tekstide võrdlemine – EXACT Tekstis suur- ja väiketähtede muutmine – UPPER, LOWER, PROPER Märgi või tekstiosa otsimine – FIND Tekstiosa asendamine – SUBSTITUTE Märkide asendamine tekstis – REPLACE Tühikute eemaldamine teksti algusest ja lõpust - TRIM Finantsfunktsioonid Laenud, liisingud, hoiused Perioodilised maksed kogu ajavahemiku jooksul sama suurusega Intressimäär ei muutu Sissetulev summa positiivne, väljaminev negatiivne Kasutatav ajaühik peab olema sama kõigi andmete jaoks Kasutatavad parameetrid: Rate – intress protsentides, enamasti aastas Nper – makseperioodide arv Pmt – makse suurus Per – makseperiood Pv – hetkeväärtus Fv – väärtus tulevikus PMT(Rate;Nper;Pv) – (osa)makse suurus
nivood 0,05 ja 0,01. Vea tõenäosus vastavalt 1 või 5 %. 30. Olulisuse tõenäosus p (significance probability) väikseim olulisuse nivoo, mille puhul saab vastu võtta sisuka hüpoteesi. 31. Osakorrelatsioon mõõdab 2 juhusliku suuruse (näiteks Y ja X1) vahelist korrelatsiooni juhul, kui kolmanda juhusliku suuruse (näiteks X2) võimalik mõju on elimineeritud. N: Ristandmete puhul kordaja näitab seost tarbimiskulude ja sissetuleku vahel, kui hoiused on ühesugused, nende võimalik mõju likvideeritud. Aegridade puhul (valimi maht T, perioodi pikkus, aastate arv): osakorrelatsioonikordaja näitab seost tarbimiskulude ja sissetulekuu vahel, kui hoiused ei muutu. 32. Paiknevuse karakteristikud annavad teavet tunnuse väärtuse paiknemise kohta tunnuste väärtuste hulgas (keskväärtus, mood, mediaan, kvantiilid). Kui mood, mediaan, keskväärtus langevad kokku, on tegu normaaljaotusega. 33
Valemist saab leida esialgse hoiuse kasvukordaja e rahakordaja 12. Ideaalne rahakordaja - kohustusliku reservi pöördväärtus M=1/r (r-kohustusliku reservi määr, m-rahakordaja) 13. Raha pakkumise kolm mõõtu: 1) M1= sularaha + n6udehoiused.tehinguraha. ( M0- sularaha. M1 hõlmab k6ige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad: ringluses oleva sularaha ning nõudehoiused pankades. 2) M2= Ml + säästuhoiused.üldraha. ( säästuarveid arvestatav raha m66t). 3) M3= M2 + tähtajalised hoiused. ( veelgi laiem raham66t, sisaldab tähtajalisi) 14. Kullastandardi alamliigid: 1) mündistandard; 2) kangistandard, millega piirati rahamärkide vahetamist; 3) deviisstandard 15. Bretton Woods'i süsteem pandi alus Rahvusvahelisele Valuutafondile ja v6eti kasutusele fikseeritud e. kindel vahetuskursisüsteem.l unts vastas 35 USD-le. 16. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamisdokumenti: Eesti maksebilanss, kooni kattevara bilanss
Valem: m = , r- kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja r 12. raha pakkumise kolm mõõtu M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. kullastandardi alamliigid algselt kehtis mündistandard, millelt hiljem mindi üle kangistandardile, millega piirati rahamärkide vahetamist. Eesti Vabariigis enne 1940.a sai rahamärke vahetada Inglise naelte vastu ning viimaseid omakordi Inglise Panga kullakangide vastu. Sellist vahetussüsteemi nim deviisistandardiks. 14. Bretton Woods'i süsteem
mittelikviidse aktsia omanik peab leidma ostja ise, sest kord välja antud aktsiat ei pea ettevõte kuinagi ise tagasi ostma. (Kulu,Liina et al. 2011: 60) Võlakiri. See on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on selle ostjalt laenu saanud.Inimene, kes võlakirja välja andis peab selle lunastus- ehk kustutustähtajal tagasi ostma, enne lunastustähtaega maksab võlakirja väljaandja selle omanikule intressi.(Kulu,Liina et al. 2011: 60) Hoiused. Pangad pakuvad välja peamiselt kahte tüüpi hoiuseid, tähtajaline- ja kogumishoius.Hoiused on riskivabad raha kasvatamise võimalused, kuid nende kasv on suhteliselt väike. ee on paljude investorite vara kogum. Investor ostab investeerimisfond. S fondi investeerides, selle osakuid, mis teevad temast fondiosakute omaniku,need omakorda tõendavad investori õigust osale fondi varast.
sissevoo komponendi muutudes. MPS säästmise piirkalduvus, MPC tarbimise piirkalduvus. Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend, väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades. M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti kroonides. Kvaasiraha = M2 M1. Raha pakkujad keskpank ja kommertspangad. Kohustuslik reservimäär rr = (RR/DD) x 100 RR kohustuslik reserv, DD nõudehoiused Rahanõudlus majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida likviidsel kujul. Rahanõudluse osad tehingunõudlus, ettevaatusnõudlus, spekulatiivne nõudlus. Intressimäär on hind, mida makstakse raha laenulevõtmise eest ja saadakse raha
12. Millega inflatsiooni mõõta? a)inflatsioonimääraga (keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes) b) hinnaindeksi abli ( mõõdetakse hinnataseme muutumist) c)THI- tarbijakaupade ja tasuliste teenuste hindade võrdlus 13. Ostukorv 14. Inflatsiooni mõju tarbijale Inimene, kellelon laen, maksab inflatsiooni võrra vähem raha tagasi; suurte säästude puhul kaotab, sest hoiused kaotavad inflatsiooni võrra säästudest; raha väärtuse e ostujõu langus 15. Hinnatõusu põhjused nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (pangad annavad kergelt laenu); tootmiskulude kasv 16. Kuidas riik säilitab paberraha väärtust? Kasutatakse devalvatsiooni (alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes), indekseerimist (korrigeeritakse hindu/makseid vastavalt inflatsioonimäärale) ja annuleerimist (rajatakse uus rahasüsteem) 17
Eurosüsteemipoolt * Eurosüsteemi kuuluvad EKP ja euroala riikidekeskpangad 18. Euribor ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid Euribor (Euro Interbank Offered Rate) Euribor on intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad. See on Euribor´i pankade paneeli kuuluvate pankade poolt teatatud laenupakkumiste intressimäärade keskmine. Pankadevahelisel turul pakutakse tähtajalised hoiused ja laenud eurodes ühe prime-pangast teisele prime-pangale Eristatakse:1 näd. Euribor, 2 näd. Euribor, 1 kuu Euribor, 2 kuu Euribor, 3 kuu Euribor, 6 kuu Euribor, 9 kuu Euribor, 12 kuu Euribor Millest sõltub Euribori suurus? Euroopa Keskpanga intressipoliitikast Suurpankade ootusest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes ECB intressipoliitika omakorda sõltub •ECP suurimast eesmärgist kontrollida inflatsiooni (veidi alla 2%) •ECP poolt mõjutatud rahapakkumisest
Rahaturul on võrgustruktuur ja see koosneb eraldiseisvate finantsinstrumentide mitmest allturust. Erinevalt enamikust teistest turgudest on rahaturg hulgiturg, kus tehingud on suured. Kapitaliturg - Finantsturg, kus kaubeldakse väärtpaberitega, mille tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt üks aasta; institutsioon, mille kaudu majanduses kogutud säästud antakse edasi 7. Panga bilansi komponendid. Aktiva: raha ja reservid, rahaturu väärtpaberid, antud laenud, finantsinvesteeringud Passiva: hoiused, laenud pankadelt, omakapital. 8. Vastandlikud eesmärgid finantsjuhtimises. Ettevõtte väärtuse maksimeerimine Riskide minimeerimine läbi likviidsuse tagamise Leidmaks parima võimaliku kombinatsiooni riskist, likviidsusest & ettevõtte väärtusest, peab tegema kompromisse. 9. Likviidsuse juhtimine panganduses. Krediidiasutuse likviidsus peab olema igal ajahetkel piisav tema kohustuste täitmiseks
täisteraviljatooted, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb selle elemendi rohkusest pinnases. Aine levik maal (2) • Kõige sagedamini võib leida molübdeeni molübdeniidist, wulfeniidist, ja CaMoO4 (Powellite). • Molübdeen Aine levik maal (3) • Wulfeniit • CaMoO4 (Powellite) Aine levik maal (4) • Mineraali hoiused asuvad Alaskal, Californias, Colorados, Oregonis, Utah`s, Washingtonis, Lõuna Ameerikas, Hiinas ja veel mõningas kohas. • Kõige suuremad molübdeeni tootjad on Ameerika Ühendriigid, Hiina, Tšiili, Peruu ja Kanada. • Alates augustist 2009 on tonni molübdeeni väärtus 30.000 eurot Aine levik maal (5) Maailma molübdeeni varude jaotus. Aine levik maal (6) • Hiinas, Tšiilis ja Ameerika Ühendriigis asub 84,5% maailma Molübdeeni varudest. Aine levik maal (7)
deflatsioon) Indikatiivne ostukorv Tarbekaubad ja tasulised teenused Erineb piirkonniti (sõltub tarbimisharjumustest nt Eesti vs Iraan) o Devalveerimine Raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel (deflatsioon liiga suur) Tõstab kauba atraktiivsust välismaal Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga tahet Kommertspangad Hoiused, laenud, intress e kasvik 2. TÖÖTURG 2.1. Tööturg Mitterakendatud teadmised, oskused ja kogemused EI TEENI tulu! Teadmusühiskonnas füüsilise töö tähtsuse vähenemine Tööealine elanikkond (Eestis 15-74) o ,,professionaalne õppija" inimesed on tihti liiga pikalt ülikoolis Majanduslikult aktiivsed (tööjõud) o Töötajad ja tööotsijad Majanduslikult mitteaktiivsed
hindade arengut INFLATSIOONI MÕJU TARBIJALE: 1) Esmatarbekaupade kallinemisel langeb eelkõige vaesemate inimeste heaolu, sest nende sissetulekust kulub suurem osa esmatarbekaupadele 2) Luksuskaupade kallinemisel mõjutatakse eelkõige rikkamat elanikkonda. 3) Inimene, kes on pangast laenu võtnud, võidab inflatsioonist, kuna tagasimakse on inflatsiooni võrra väiksem 4) Suurte säästude puhul inimene kaotab, sest tema hoiused kaotavad inflatsiooni võrra oma väärtust Inflatsiooni peamine negatiivne mõju on raha väärtuse e ostujõu langus; olukord võib tekkida juhul, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine ja kui tootmiskulud on jõudsas kasvus MAJANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID: 1) Kõirge tööhõive e võitlus tööpuudusega 2) Hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga 3) Kõrge ja püsiv majanduskasv 4) Õiglane sissetulekute jaotus
10.1.1 Raha ajalugu, funktsioonid ja omadused Loe läbi lugu raha tekkimisest. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Millest tuleb inglisekeelne sõna salary? ....................................................................................... 2. Mis oli Ameerika dollari eelkäija? ....................................................................................... 3. Millest tuleneb Inglise naela nimetus? ....................................................................................... 4. Millele viitab raha nimetus "kroon"? ....................................................................................... 5. Mida kujutab endast sularaha tagatis? ....................................................................................... 6. Millised on elektroonilise raha erinevad vormid?......................................
majandus langes tekkis ahelreaktsioon ja langes kogu Euroopa majandus. Kriisist pääses kergemini Suurbritannia, sest siis oli palju neist sõltuvaid riike, kuhu said nad müüa oma kaupu ka kriisiaastatel. Olukorda parandati kas reformide kehtestamisega(Ameerikas) või pannes rõhku sõjatööstuse arendamisele(diktaktuuriga riikides- nt. Saksamaa). Ameerika päästis majanduskriisist president Roosevelti reformikava: · Suleti kõik pangad- suudeti taastada inimeste hoiused · Vähendati tootmist-riik maksis põllumeestele tootmise vähendamise eest · Loodi uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid · Töötutele hakati maksma abiraha, toetati ka vaesemaid peresi ja maksti pensione Suure depressiooni tulemuseks oli see, et see aitas kehtestada või kinnitada mitmes Euroopa riigis diktaktuuri(nt. Saksamaa, Eesti, Itaalia). Majanduskriisi lõpuks peetakse aastat 1933, sest siis hakkas olukord täna Roosevelti reformidele paranema.
on kasum. Klientide usaldusväärsuse ja maksevõime hindamine on siin kõige olulisem. Teine suurem risk on seotud võimalusega jätta rahuldamata hoiustajate nõudmised. Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale, tekib paanika ja hoiustajad võtavad raha pangast välja. Panga likviidsus – panga võime rahuldada igal ajal hoiustajate õigustatud nõudeid. Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe. Tulenevalt tagatisfondi seadusest on hoiused kindlustatud ja hüvitatakse 100 protsendi ulatuses. Alates 01.01. 2011 on hüvituse piirmäär 100 000 eurot. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 Keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav ning rahapoliitikat korraldav asutus. Keskpanga olulisemad tegevusvaldkonnad: - raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimise kaudu - finants- ja pangandusjärelvalve
inimese võrra · Õueaiamaa moodustas 1-2 % maast, aga tootis ligi 50 % juurviljast, üle 2/3 lihast, piimast ja kartulist ja ligi 9/10 munadest · Kolhoosnikute sissetulekud: tööpäeva eest 1 rbl või alla selle · 1946. a tõsteti paljude kaupade hindu: leib 1 rublalt 3.40-le, 1 kg suhkrut 5.15lt 15.50-le · 1947. a kaotati kaardisüsteem (varem, kui teistes sõjas osalenud maades) · 1947. a teostati ka rahareform. Hoiused pangas kuni 3000 rbl vahetati vahekorras 1:1, ülejäänud summa väiksemas väärtuses. Sularaha vahetati vahekorras 1:10. Riigilaenu kohta teatati, et väärtus moodustab nüüd 1/3 varasemast väärtusest · Leiva hinda alandati 3 rbl peale · Töötamist jätkasid evakueeritud ettevõtted Siberis tööliste meelepahaks, kes tahtsid koju tulla 1 Arstide süüasi (13
e. võrdne 100% 35. Raha pakkumine suureneb, kui: a. pangad kehtestavad omal soovil lisaks kohustuslikule reservmäärale ka täiendava reservmäära b. kohustuslik reservimäär suureneb c. raha baas suureneb d. raha multiplikaator väheneb 36. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. 104000 d. 108000 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 20%, kommertspankadel pole
Krooni lõpp saabus seega 25. märtsil 1941. Tähtsamate ajalehtede tagakülgedel ilmus teadaanne, mis kuulutas alates sellest päevast endiste iseseisvate riikide rahatähed väärtusetuiks, sealhulgas ka Eesti krooni. Ametlikuks vahetuskursiks kehtestati 1 kroon = 1 rubla 25 kopikat. See tähendas röövimist päise päeva ajal, mis tõi kaasa inimeste vaesestumise, sest õige vahetuskurss pidanuks olema 8 krooni=1 rubla. Inimesed kaotasid oma hoiused, elatustase langes järsult, poodides oli puudus toidust ja muust hädatarvilikust. Kuni 1000-kroonised hoiused arvestati ümber eelnimetatud röövelliku kursiga ja rahatähed, mis oli üle määratud summa, võeti lihtsalt ära. Nii kaotasid oma rahanatukese ka paljud lihttöölised. Hinnad viskusid poes umbes viiekordseks, palgatase vaid neljakordseks. II maailmasõja ajal 1941.a. juulis okupeerisid sakslased Eesti ligi kolmeks aastaks. Siis oli Eestimaa
Eesmärgid: kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss. 11. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid) Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12. Rahaagregaadid - M0 (rahabaas) = sularaha ja pankade vahendid Keskpangas (reservid) M1 = M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised/säästuhoiused M3 = M2 + suured tähtajalised hoiused "Raha asendajad" säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm 13. Eesti Panga ülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine
Pangas, 2%. Aitab stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankadepoolse refinantseerimise järele. 11. Rahapakkumise tegurid. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused · M2 = M1 + säästuhoiused · M3 = M2 + tähtajalised hoiused 12. Euroala kriisi tekkepõhjused · Maailma majanduslikul ja poliitilisel maastikul Euroopa roll muutub vähemtähtsaks. · Aasia roll kasvab. · Maailma majanduses G7 asendub G20. · Euroopa konkurentsivõime aeglaselt nõrgeneb. · Majanduskasv on viimastel aastatel EL-is olnud 1 ja 2 protsendi vahel. · Euroopa tootlikkuse kasv aeglustub ja jääb alla nii USA-le kui Aasia riikidele. · Euroopa teadus- ja arenduskeskused liiguvad koos tootmisega välja (Aasiasse).
· kindlustatav sündmus peab olema juhuslik · riski realiseerimise tõenäosus ja kahju ulatus peavad olema ligikaudselt kalkuleeritavad · kahju rahas mõõdetav. Kindlustuse liigid: · kahjukindlustus · elukindlustus · edasikindlustus risk kindlustakse mingi kolmanda isiku juures edasi, kui risk on väga suur. Kindlustuse vormid: 5 · vabatahtlik · kohustuslik nt autokindlustus · sundkindlustus haigekassa 14. Hoiused Majapidamise probleem: kuidas jaotada oma sissetulekud tarbimise ja säästmise vahel? Kas me alati mõtleme, et iga tarbimisotsus on samaaegselt ka säästmisotsus ja vastupidi? Tarbime täna, homme ei saa säästa, säästame täna, homme ei saa tarbida. Võõrfinantseerimise allikad: hoiused, laenud teistelt finantsasutustelt, väärtpaberite finantseerimine. · Jooksev hoius - tavaline arvelduskonto, raha laekumised ja ülekanded, intress on väga madal, tihti ei maksta üldse intressi
kogutulus suureneb joone nihke ning multiplikjaatori korrutise võrra Kitsendav fiskaalpoliitika- inflatsioonilõhe kõrvaldamiseks vähendatakse avaliku sektori kulutsi, suurendatakse makse, kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital Deposiidid- panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele.
Mida ma arvan praegusest majandusolukorrast Eestis Referaat majandusõpetusest Kellele lüüakse devalveerimiskella? Danske Panga analüütik. Goldman Sachs. Citibank. Ei mäletagi, mil viimati sellised finantsmaailma vägevad on väikesele Eestile nii palju tähelepanu pööranud. Vahele ka mõni kiibitseja ning must esikaas. Suureneb huvi krooni laenamise ning tuletistehingutega enda kaitsmise vastu. Siis paanika veebis levinud teate peale, mis pani osa inimesi kiirustama valuutavahetusse. Mis toimub? Mis on olnud meie liidrite reaktsioon? Ähvardamine Kapoga! Õnneks on ka kainemaid. Eesti Pank on korranud üle valuutakomitee põhimõtted, kinnitades, et ringluses olevad kroonid on enam kui 100protsendiliselt tagatud ning et seadusega on tehtud krooni väärtuse muutmine nii keeruliseks, et see on praktiliselt võimatu. Tore. See jutt on asjalikum kui poliitikute demagoogia, aga samuti vaid pooltõde. Fakt on see, et krooni kursi muut...
Raha arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Raha arvestuse korraldus 3 Kassa 4 Pank 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead rahaarvestuse üldist korraldust; ·oskad koostada rahatehingute algdokumente; ·oskad koostada raha arvestusega seotud lausendeid; ·tead kuidas läbi viia raha arvestusega seotud inventuure. 2 Raha arvestuse korraldus Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise ...
ja renoveerimine; 4) muud kulud. 16.03.2010 13 Riigieelarve tasakaal (1) Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. (2) Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse riigieelarves ette finantseerimistehingud, mis kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 16.03.2010 14 Riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega (1) Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. (2) Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku
varade hind kasvab ja investor saab sealt vahelt teenida, aga hinnatõus pole garanteeritud ja seega peab võtma riski. 3) Passiivne sissetulek - olukord, kus raha teeb raha sõltumata sellest, mida omanik teeb. Raha asemel võib passiivse sissetuleku allikaks olla ka kinnisvara või äri. Alles passiivne sissetulek tagab majandusliku vabaduse. Kõige tüüpilisemateks passiivset sissetulekut pakkuvateks varadeks on: Hoiused, välja antud laenud ja võlakirjad. Varade omanik teenib igal ajaperioodil kinglaks määratud summa võrra intressi, mis ongi passiivne sissetulek. Tark investor jagab teenitud tulu kaheks: inflatsioon ja reaalintressiks. Algkapitali tuleks suurendada inflatsiooni võrra, sest muidu meie varanduse väärtus aegamööda väheneb. Üürikinnisvara. Et tegu oleks passiivse sissetulekuga, tuleb leida selline kinnisvara,
euroni. 4. Krediidiasutuse vara struktuur Vara struktuuris domineerib finantsvara, sh laenuportfell, millel on suur mõju krediidiasutuse riskidele ja likviidsusele. (Laenuportfell 75%, Raha ja nõuded KP'le 18%, Muu vara 3,7%, Väärtpaberiportfell 3,1%, Põhivara 0,2%) 5. Krediidiasutuse finantsressursside struktuur Kaasatud finantsressursside struktuuris domineerib võõrkapital, sh klientidelt kaasatud hoiused, millel on suur mõju krediidiasutuse likviidsusele. Omakapitali osakaal on suhteliselt väike (tavaliselt alla 10% passivast), millel on otsustav mõju maksevõimele. (Klientide hoiused 63,2%, KP'de ja KA'te hoiused 14,4%, Väärtpaberikohustused 9,9%, Omakapital 9,5%, Muud kohustused 3%) 6. Krediidiasutuse kasumiallikate struktuur Kasumiallikate struktuuris domineerib puhas intressitulu, mängivad suurt rolli võetavad ja
jagatud kohustusliku reservi pöördväärtusega). Et rahakordajat paremini määrata tuleb leida palju on ringluses raha tarvis. Selleks mõõduks on nn baasraha (tähis m0). Baasraha ehk vajaliku raha ringluses määravad ära kaks komponenti. M0 = CU + R = CU + KR + TK (kohustuslik reserv + täiendav reserv) CU – currency e sularaha R – reserv M1 = CU + D (sularaha + deposiidid) Rahakordaja leidmiseks teine variant: (nii on oluliselt täpsem ning arvesse on võetud ka hoiused ja reservid) m= M1 / M0 Tegurid, mis mõjutavad veel (lisaks rahakordajale) raha loomise protsessi: - Majanduses puudub küllaldane laenunõudlus, mis pidurdab raha loomise protsessi (kui laenuvõtjaid ei ole, siis raha jääb panka seisma) - Ei ole piisavalt laenukõlbulikke projekte - Raha lekkimine pangandussektorist (raha läheb pangast välja) (nt usalduse kaotus pankade vastu, ei hoiustata raha enam pangas)
vahetuskursid, vabakaubandus ning dollari kasutamine põhivaluutana. 3 15.Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 16.Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja on kohustuliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. M=1/r (rahakordaja= 1/kohustusliku reservi määr) Rahapoliitika 17. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted.
b. kapitaliseerimisfunktsioon, omamisfunktsioon ja kogumisfunktsioon c. maksevahend, väärtuse mõõt, akumulatsioonivahend Sobita küsimuse vastustega! Rahamõiste M1 on kohesteks tehinguteks ette nähtud väärtpabereid (sularaha väljaspool panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitšekid) Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused Rahamõiste M3 on – M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid Rahamõiste L on – M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Leia alltoodu finatsinfo põhjal rahaagregaatide M1 ja M2 arvväärtus! Tühikuid ja möötühikuid mitte kasutada.
Igas riigis on reeglina 1 emissioonipank. Kommertspankade teenused 1. Hoiuste kaasamine- Kõige esimesena ajalooliselt tekkinud teenus. Hoiustamine sõltub usaldusest panga ja kogu pangandussüsteemi vastu, ühiskonna jõukusastmest ja säästmiskalduvustest (tähtajalised hoiused)- teised fiantsasutused, erinevalt kommertspankadest ei tohi avalikkuselt kaasata deposiite, küll tohivad aga teha võlakirjaemisioone. Selle ressursi arvel saab pank laenata (luues sedasi raha). Hoiused moodustavad Eesti kommertspankade bilansimahust 60%. Hoiuseda jagunevad: ¤ nõudmiseni hoius (Eestis 60% hoiustest) -kõige likviidsem, mõeldud arveldusteks võib olla ka välisvaluutas Tähtajalised hoiused (40% hoiustest Eestis, majanduse arenguga ja säästude tekkimisega seoses on nende osakaal kõikidest hoiustest suurenenud): ¤ säästuhoius- sobib pikemaajaliseks raha kogumiseks ja säilitamiseks (6-24 kuud)-
ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse jooksvast majandusarvestusest on käibevaraks majandusüksuse vara, mis realiseeritakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul. 1 KÄIBEVARADE LIIGITUS Käibevarad jagunevad : · Raha 1 Raha kassas 2 Raha pangas 3 Nõudmiseni ja tähtajalised hoiused · Lühiajalised finantsinvesteeringud (kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid ja kindla lunastamistähtajaga väärtpaberid) 1 Aktsia 2 Võlakiri 3 Obligatsioon 4 Fondide osakud · Nõuded ja ettemaksud 1 Nõuded ostjate vastu 2 Maksude ettemaksud ja tagasinõuded 3 Muud lühiajalised nõuded 4 Ettemaksud teenuste eest · Varud 1 Tooraine ja materjal 2 Lõpetamata toodang 3 Valmistoodang 4 Müügiks ostetud kaubad
heaks seadusettepanek pankade, suurte käitiste ja maa kuulutamiseks rahva omandiks, see tähendab riigistati, maksmata mingisugustki hüvitist natsionaliseeritud omandi eest. Kohe hakati tegutsema, et need sundvõõrandamised osutuksid tõhusaiks. Neli päeva pärast valimisi, s. o. 19. juulil kuulutati moratoorium, mille abil takistati inimestel võtmast pankadest oma sääste, isegi vältimatuks tarbeks. 2 Pankade natsionaliseerimisega kuulutati kõik üle 1000 Eesti kroonised hoiused riigi omaks. .... Väikesäästjad võisid pangast välja võtta 100 krooni kuus. Riik oli omastanud kõik isiklikud rahatagavarad ning kõik said sõltuvaks vaid palgast. Sellest alates oli vaid üks suur tööandja riik, kes peagi lükkas kõrvale kõik muud, ka kõige väiksemad. See suur samm muutis rahva täielikult riikliku järelevalve aluseks. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 69) Kõikidelt riigistatud pankadelt, tehastelt jne
Mitte just kõige efektiivsem tegutsemisviis, aga inimlik ja mõistetav. Arukas oleks siiski ka headel aegadel mõelda, kuidas pere heaolu ei väheneks, kui olud halvenevad või vastupidi kuidas head rahalist olukorda kõige mõistlikumalt ära kasutada. Näiteks varuda raha laste hariduse jaoks, vahetada eluaset, käia unistuste reisil, toetada oma vanemaid nende vanaduspõlves või oma pensioniajaks valmistuda. INVESTEERIMINE Võimalused säästude paigutamiseks, investeerimiseks: 1. Hoiused: · Tähtajaline hoius · Kogumis-, kasvu- või säästuhoius · Kasutushoius · Investeerimishoius (segu tähtajalisest hoiusest ja investeerimistootest) 2. Aktsiad tähistavad omandit ettevõttes, aktsiaseltsis · Nimiväärtus · Turuväärtus · Avalik aktsiaemissioon (IPO) · Eesti väärtpaberite keskregister 3. Võlakirjad fikseeritud tuluga väärtpaberid 4
kui teiste varade kasutamise eest pakutav tulu. Nõudehoiusega äritehingu eest tasumiseks tuleb anda pangale korraldus ülekandeks. - M2=M1+säästuhoiused. Säästuhoiustelt teenib omanik suuremat intressi. Olenevalt riigist ja rahasüsteemi ülesehitusest võib säästuhoiuste valik olla üsna erinev. Kompensatsiooniks suurema intressi eest kehtestavad pangad sellistel arvetel oleva raha kasutamisele piirangud, nt kuus raha välja võtmine piirsumma ulatuses. - M3= M2+tähtajalised hoiused. Mõnes riigis arvestatakse M3 hulka ka teistes rahaasutustes avatud arveid (nt investeerimisfondid). 9. Raha loomine pankades, Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmeks saamisega 15%-lt 2%-le
Rahaagregadid *rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha sularaharingluses olev sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; *rahaagregaat M1 hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; *rahaagregaat M2 rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); *rahaagregaat M3 rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms 13.Eesti pangaülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises Finantssektori statistika ja eesti maksebilansi koostamine Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine
inflatsiooni. Ta teatas eelmisel kvartalil ette, et raha emiteeritakse juurde. Raha mõõtmine – raha agregaatide koosseisu, mis mõõdavad raha pakkumist, arvatakse erinevaid finantsvarasid, mis erinevad oma likviidsuse poolest, ehk oma likviidsuse taseme poolest. Baasraha MØ – sisaldab ringluses olevat sularaha + pankade kassades olevat raha (kõige likviidsem) M1= MØ+ vähemlikviidsed varad (säästuhoiused on vähem likviidsed hoiused + ...) M2= M1 + tähtajalised hoiused M3 = M2 + Akumuleerimise eesmärgil hoitavad varad INFLATSIOON Kui raha pakkumine langeb alla taset, mis on vajalik majandusekasvu jagamiseks, siis jääb majanduskasv oma potentsiaalist maha Kui raha pakkumine ületab taset, mis on vajalik majanduse reaalse kasu kindlustamiseks, siis selle tulemusel raha väärtus langeb ning tekib inflatsioon. Inflatsioon ei ole halb nähtus, küsimus on ainult inflatsiooni tasemes.Kui see on liiga madal, siis see ei
hinnangute muutumisest raha vahetusväärtusel. Viimasel võivad olla nii objektiivsed kui ka subjektiivsed põhjused. (Lk 49-53, Mart Sõrg; ,,Raha", Tartu Ülikooli Kirjastus1996 a) Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused Näivraha Majandusteadlased nimetavad vara, mida saab kergesti rahaks
Vara väärtuse langus 39. Investeerimisasutuste liigitus FONDIVALITSEJAD – AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine Fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine Fondi vara investeerimine Fondi vara üle arvestuse pidamine INVESTEERIMISÜHINGUD – AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid (Admiral Markets AS, AS Cresco Väärtpaberid) 40. Tagatisfondi olemus Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. Hoiustatud summa paigutatakse teatud alusvarasse (aktsiad, valuuta)
kiiresti rahaks muuta. Vastand: V t d ""sukasäär" k ää " - paraku k võib õib sularaha l h Likviidsusrida: Lik iid id raha,h sukasääres hoidmisega ilma jääda jooksvad hoiused, finantsinvesteeringute potentsiaalsest tulust. väärtpaberid, ..., kinnisvara. Raha paigutusel tuleb teha kompromiss likviidsuse eeliste ja finantsaktivatest saadava tulu vahel. Kas hoida raha deposiidina, väärtpaberitena või kinnisvarana sõltub intressimäärast ja kinnisvara turuhindadest. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Äritehingute raha nõudlus
" Hoiused nullinud rahareformi kavale mõeldes tundub eriti küüniline aga see, et mõned aastad hiljem moodustas E. Savisaar just Keskerakonna ja hakkas võitlema nende inimeste õiguste eest, kelle Rahvarinde poolt toetatud rahareform oli säästudest ilma jäetud. Hoiukassasse pandud sääste ründasid kaks venelast valituse rahareformi kava ja inflatsioon. 1991. a detsembris kardeti, et plahvatuslik inflatsioon muudab järgneva kolme kuuga olematuks kõik vaevaga kogutud hoiused. Ülemnõukogu liige Tõnis Mets (Rahva Hääl, 25.12.1991): ,,Kui asi jätkub, võib Eesti krooni käibele tulles tekkida olukord, kus hoiustatud autoraha eest saame osta suvemütsi." Septembrikuistes sularaha järjekordades seisjad arvasid, et rahasabade eest tuleb tänulik olla härra Otsasonile, kes oli teleris esinedes kutsunud inimesi paigutama oma rublasid otstarbekamalt ja kindlamasse paika, kui seda on Hoiupank. Hoiupanga esimees Ruslan Dontsov (Õhtuleht, 21.09.1991):
korral kõrgemat intressi ei maksta. Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud, saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta. Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse reguleerimiseks. Muud sihtotstarbelised hoiused: puhkehoius, pulmahoius, elamuehitushoius jne. ahvatlevad inimesi säästma, pangas hoiustama ja samast pangast laenama. LAENAMINE Laenud jaotatakse peamiselt: 1. Tagatise järgi- hüpoteegiga tagatud laenud, käenduse ja garantiiga tagatud laenud. 2. Kasutusala järgi - tarbijakrediit, käibekapitali krediit (ettevõtete käibevarade finantseerimiseks), arvelduskrediit (ajutiste käibekapitali vajaduste finantseerimiseks),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
