suurejoonelised vaatemängud nii ülemkihi kui ka rahvamassi lõbustamiseks. Rooma võimu laienedes, levis see komme ka väljapoole Itaaliat. Kõikjal rajati ringikujulisi või ovaalseid areene amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas. Sissepääs oli küll tasuta, kuid erinevad tasandid olid määratud erinevatele rahvakihtidele. Kõige ülemine tasand oli eraldatud naissoost pealtvaatajatele. · Hobukaarikute võidusõidud hipodroomil. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus. Võistles neli võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide rõivaste värv. Nagu gladiaatorid, nii olid kaarikujuhidki enamasti orjad Termid · Kõige suuremad antiikaja vabaaja veetmise kohad. · Põhiruumideks kõikides termides oli rõivistu, külmavee kümbla, leige ruum ja kuum pesuruum · Luksuslikes termides mängisid sageli muusikud. Siin olid ka kehaliste harjutuste jaoks mõeldud
13. Rooma perekond ja eluolu Rooma perekond oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Roomlased armastasid veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi, need toimusid amfiteatrites millest kuulsaim on Colosseum Roomas. Neile meeldis ka vaadata hobukaarikute võidusõite hipodroomil, millest kuulsaim on Circus Maximus. 14. Rooma kultuur ja religioon Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist. Rooma kirjandus sai alguse Kreeka teoste mugandatud tõlgetest, kuid ületas peagi mõneski vallas oma eeskujusid. Kirjanduse kuldaeg saabus Augustuse ajal. Tähtsamad kultuuritegelased: Cicero- saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega Maecenas- võttis oma hoole alla noori lootust-andvaid kirjamehi
Foorum turu-ja koosolekuplats Latifundium suurmaavaldus Vana-Roomas. Gladiaator orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines avalikel mängudel. Amfiteater ehitis avalikeks vaatemängudeks, peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Hipodroom hobuste võiduajamis paik, inimesed said kokku ja vaatasid vaatemängu, veeti kihla. Colosseum - ajalooline amfiteater Itaalias. Toimusid gladiaatorite võitlused. Circus Maximus Hobukaarikute võidusõidu hipodroom Vana-Roomas. I suurimaid. Termid - avalikud saunad, ajaveetmispaigad. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võdu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale. Akvedukt veejuhe, mille kaudu said Roomlased puhast vett, kõrgele ehitatud veejuhtmestik. Aatrium avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Etruskid
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) ...
suure hukkamistelaine, mis pidi ühtlasi hoiatama ja hirmutama kõiki tema praegusi ja tulevasi vastaseid. Raamatus kirjeldatakse ka Nero rännakut Kreekasse, sest tema armastus kreeklaste vastu oli üldteada. Kreeklased pidavat olema Nero sõnul ainsad, kes taipavad midagi muusikast ning on väärt osa saama imperaatori kunstiandest. Nero võttis osa nii olümpiamängudest kui ka püütiamängudest. Ta demonstreeris oma näitlejaoksust tragöödiaetenduses, laulmist kitara saatel ning osales hobukaarikute võiduajamistel. Sealt on pärit ka ajalooline fakt Nero ebaõnnestunud võistlusest, kus ta kaarikult maha kukkus, kuid sellegipoolest 250 tuhande drahmi eest võitjaks kuulutati. Samal ajal proovis Roomas vandenõud korraldada Servius Galba, kes tahtis kasutada oma Gallias asuvat suhteliselt suurt armeed, et Nero tappa ning ise keisritroonile pääseda. Nero kogus kokku ka oma sõjaväe ning astus julgelt vastasele vastu ning võitis. Õnnetul kombel
pea teostama. 17. Olümpiamängud: esimesed teadaolevad mängud, spordialad, sportlaste autasustamine, olümpiamängude reeglid; Pierre de Coubertin Esimesed teadaolevad mängud peeti 776. aastal eKr. Kõige esimene ainus spordiala oli staadionijooks. Hiljem lisandusid ka viievõistlus (maadlus, jooks, odavise, kettaheide ja hoota kaugushüpe), pikemad jooksudistantsid, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus ning hobukaarikute võidusõidud. Sportlasi autasustati ausammastega kodulinnades, nende nime jäädvustamisega ajalukku, ülistuslauludega parimatelt poeetidelt, eduga riigielus. Olümpiamängude reeglid: * osa võtsid ainult mehed, sest võisteldi alasti * olümpiamängude ajal ei tohtinud sõdida * osaleda võisid ainult hellenid 18. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed. Perioodi Aleksander Suure vallutustest aastast 334 eKr kuni Rooma võimu
Võisteldi nii tantsudes ja koorilaulus, kuid tähtsamaks peeti võistlusi Zeusi pühapaigas Olümpias. Olümpia asus Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Kirjandus ja teater Lüürika
tunnused: eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Uue riigi periood oli Egiptuse välise võimu hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastel õppinud hobukaarikute kasutamist ja nende kaarikuvägi kujunes ähvardavaks jõuks Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber. 4. Miks on tähtsad: Suured püramiidid, Kuningate org, Memphis, Niilus, astmikpüramiid, Abu Simbeli ja Karnaki templid, Teeba?
Võis naerda ka jumalate üle, kartmata nende pahameelt. Olümpiamängud - religioossed pidustused Olümpias alates 776. aastast eKr. Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Osalesid ainult kohalikud, mehed ja poisid. Varajaseim võistlusala kiirjooks. Spordivõistlused, ohvritalitused, pillimäng, kanti ette luulet, mõttemehed. Olümpiaalad esimene ala oli staadionijooks (~200m). Peagi lisandusid pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõitlus, hobukaarikute võidusõidud. Templid linnriigi silmapaistvam ehitis. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile igapäevase kaitse. Tempel näitas ka linnriigi jõukust. Pühendatud ühele jumalale, aga seal sees võis olla ka teistele jumalatele pühendatud altareid. Enamasti ristkülikukujulise põhiplaaniga, sammastega ümbritsetud ja madala viilkatusega. Dooria sammas vanim. Raskepärane, jõuline, lihtne. Suhtleliselt madal ja jässakas, ehitis on raskepärane, aga kindel
● Vereohver ● Usupidustused ● Delfi oraakel ● Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki ● Spordiväljak koos puhke- ja olmeruumidega = gymnasion ○ Hakati pidama loenguid ja vestlusi -- hariduskeskused ● Olümpiamängud ○ Iga 4a tagant Zeusi pühamus ○ Naistele pääs keelatud ○ Kiirjooks, maadlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus, hobukaarikute võidusõit ○ Ka luule ettekandmine ja võistulaulmine ● Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemine = filosoofia ● Thales - kõige aluseks vesi ● Demokritos - maailm koosneb aatomitest ● Sofistid hakkasid juurdlema inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle ● Filosoofiast hakkas eralduma teadus ○ Esimesena eraldus matemaatika (Pythagoras) ● Linnaühiskond
Vabaks lastes võis saada kodanikuks, võrdväärseks teistega Võis tappa-> koheldi halvemini kui Kreekas Olid põllutöölised, õpetajad Ori võis end vabaks osta->omaniku kasu Maksis orjapidajale maksu Töötas ise veel kõrvalt MEELELAHUTUS Võitlusmängud - gladiaatorite võitlus, hobukaarikute võitlus Termid – Saunad ROOMA KEISRIRIIK Varajane keisririik Algab Octavianuse ehk Augustuse valitsusajaga Pikk rahuperiood – Rooma rahu Poliitiline korraldus täiendus Välise võimsuse tipu saavutas Rooma Traianuse valitsemisajal Riigikorraldus: Igal aastal seati endiselt ametisse magistraadid, senat pidas korrapäraselt istungeid jne
Olümpiamängud · Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud · Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses · Kõige varasem võistlusala staadionijooks (u 192 m) · Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud · Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud · Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga · Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja esinesid kuulsad kõnemehed
bibertito Vitruviuse väljend Etruski templi kahe võrdse (või peaaegu võrdse) proportsiooni kohta bilingva kahes keeles tekst bucchero etruskite musta läikiva pealispinnaga savinõud caldarium kuum pesemisruum antiikaja termides canabae algselt müügiputkad ja väikepoed leegionlaagrite ääres; hiljem arenesid neist omavalitsuslikud kogukonnad, kus elanikud suhtlesid sõjaväelastega carceres ülestõstetava barjääriga areenist eraldatud hobukaarikute stardiboksid hipodroomi otsaseinas cardo, cardus ehk cardus maximus, linna peamine(-sed) põhja-lõunasuunaline põiktänav (- vad), kus tavaliselt kaubitseti carnareum - laohoone liha hoidmiseks (mitm. carnarea) castrum, castra militaarlinn, sõjalaager või kindlus, Roomas ruudukujulise põhiplaaniga, kindlustatud muldvalli (agger), vallikraavi (fossa) ja palissaadiga (vallum). Algselt ajutised või suveks, hiljem paiksed. cathedra seljatoega tool, troon
VANA-ROOMA referaat Juhendaja: Vormistas: 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Rooma Impeerium...........................................................................................................3 1.2 Etruskid:.....................................................................................................................3 2. Riigikorraldus..................................................................................................................4 2.1 Seisused kuningate ajal:.............................................................................................4 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal:............................................................................4 2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal:.......
Kuningate võim ulatus nüüd Egiptuse piiridest kaugemale: Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi, mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis Nuubiat vaaraode võimu all. 14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? Umbes 1550-1075 aasta eKr ajasid Teeba valitsejad hüksoslased Egiptusest välja ja taastasid riigi ühtsuse. Uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastelt õppinud hobukaarikute kasutamist ja nüüd kujunes nende kaarikuvägi ähvardavaks jõuks kogu Lähis-Idas. Edukate sõjaretkedega alistasid Egiptuse kuningad oma võimule Palestiina ja Süüria. Ka kogu Nuubia oli Egiptuse võimu all. Egiptuses oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III ajal. ( Valitses 1468-1436 eKr ) Kujunesid diplomaatilised sidemed Aasia valitsejatega. Egiptuse tähtsaim usukeskus Uue riigi ajal oli
Tempel on ümarplaaniga, peetakse üheks täiuslikumaks kuppelehitiseks. See on pühendatud kõikidele planeedinimedega jumalatele. Ruumi kõrgus 43,5 meetrit. Kuppel seestpoolt kaetud kassettidega, valgus tuleb kupli keskel olevast avausest. Tempel on puhas betoon, marmor on pealt ära võetud. Sisekujunduses on näha erinevat värvi marmorit. Tänapäeval on tegu kirikuga, kuhu maetud renessanssi aegsed suurkujud. Basiilika termid ja lossid. Circus Maximus, kus korraldati hobukaarikute võiduajamisi. Vabariigi ajal oli linn kaitstud müüridega, mida ka laiendati. Keisririigi ajal ei olnud Rooma kaitstud. 3.saj lõpul hakati ehitama uut müüri tellistest ja betoonist 6m kõrge, 3m paks, kogupikkus 19km, kus olid ka nelinurksed tornid. Skulptuur tegid vabafiguure ja portreesi; ei teinud jumalaid; kujutati põhiliselt iseennast; populaarne portree püst, kuna austati esivanemaid, need olid õdus tähtsal kohal; portreed on väga realistlikud ja psühholoogilised.
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud.Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses.Kõige varasem võistlusala staadionijooks (u 192 m).Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud. Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja esinesid kuulsad kõnemehed. Mängude häirimatuks toimimiseks oli
Termid ehk saunad Seal võisid käia kõik, ka vaesed. Sisse pääses väikese tasu eest või hoopis vabalt. Peale mitmesuguste pesemis-, massaaži- ja higistamisruumide ning basseinide olid seal saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Mõndades termides oli ka muid asutusi: raamatukogu, võimla, kõrts jne. Naised käisid termides hommikupoolikul (pidid kandma supelriietust), mehed õhtupoolikul. Hipodroom. Seal toimusid hobukaarikute võidusõidud. Võistlusmaa pikk oli 12 ringi. Sageli põrkasid kaarikud kokku ja paiskusid ümber, nii et juhid langesid kapjade ja rataste alla ning said raskeid vigastusi. Ometi ei antud võidupärga mitte hobustejuhile, vaid hobuste omanikule, kes millegagi riskimata vaatas kihutamist pealt. Võistlejaid eristas erinevat värvi riietus. 4. Vana-Kreeka Jumalad 1) Zeus – taeva, tormi ja piksejumal 2) Hera – abielu kaitsja 3) Poseidon – merede valitseja
väga suurt populaarsust ei kogunud. Tema järgijatest on üks tuntumaid Timonit Phliusest, kelle kaudu on säilinud katked Pyrrhoni õpetusest, sest Pyrrhon ise midagi kirja ei pannud. Pyrhhonit iseloomustab tema vankumatult skeptiline suhtumine kõigesse. Skeptiku kohta on teada ka mõningaid lugusid. Näiteks olevat tema õpilased pidanud teda mitmel korral päästma jäärakutest allakukkumise eest või hobukaarikute alla jäämisest, kuna õpetaja keeldus kategooriliselt enda meeleandmeist välismaailma kohta järeldusi tegemast. Pyrrhoni õpetuse tuum arvatakse moodustuvat kolmest põhiküsimusest ja -teesist: 1. Millised on maailmas kohatavad asjad ja maailm ise oma loomult, oma tegelikkuses? Kõik olemasolev on eristamatu, kaalutlematu ja ei lase enda üle otsustada. 2. Seega, kuidas tuleks meil maailma asjadesse suhtuda? Tuleb hoiduda otsustamast
kontrolli all. 17. Olümpiamängud: esimesed teadaolevad mängud, spordialad, sportlaste autasustamine, olümpiamängude reeglid; Pierre de Coubertin. Õpik lk. 116-117 Esimesed teadaolevad mängud toimusid aastal 776 eKr. Spordialadeks olid kiirjooks staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võistlus (maadlusest ja rusikavõitlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hootakaugushüpe, maadlus) ja hobukaarikute võidusõidud. Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud rahva poole. Sportlasi autasustati pärgedega, kodudes püstitati ausambaid, kirjutati nende auks ülistuslaulu, võidi pakkuda ka kohta riigielus. Võistleja pidi olema hellen, kõnelema kreeka keelt, naised ei tohtinud osaleda ega ka pealtvaadata, Pierre de Coubertin olümpiaidee taaselustaja. 1894.aastal pani aluse ROCK'ile,
Nad ei olnud kõrvaldatud avalikust elust koos mehega võeti vastu külalisi ja tehti visiite sõprade juurde. Avalikud mängud Roomlased armastasid gladiaatorite võitlusi ja algselt korraldati neid usulistel tähtpäevadel. Keisririigi ajal muutus see meelelahutuseks. Ehitati amfiteatreid (nt Colosseum Roomas), kus neid võitlusi korraldada saaks. Kahevõitlus, erinev relvastus ja vastane (metsloomad). Rahvas/keiser andis lõpliku otsuse. Lisaks meeldisid roomlastele hobukaarikute võidusõidud hipodroomidel ja üks tuntuim ringrada on Circus Maximus Roomas. 4 võistkonda. Võistlejad olid orjad, kes üritasid ühiskonnas kõrgemat seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus.
Nad ei olnud kõrvaldatud avalikust elust koos mehega võeti vastu külalisi ja tehti visiite sõprade juurde. Avalikud mängud Roomlased armastasid gladiaatorite võitlusi ja algselt korraldati neid usulistel tähtpäevadel. Keisririigi ajal muutus see meelelahutuseks. Ehitati amfiteatreid (nt Colosseum Roomas), kus neid võitlusi korraldada saaks. Kahevõitlus, erinev relvastus ja vastane (metsloomad). Rahvas/keiser andis lõpliku otsuse. Lisaks meeldisid roomlastele hobukaarikute võidusõidud hipodroomidel ja üks tuntuim ringrada on Circus Maximus Roomas. 4 võistkonda. Võistlejad olid orjad, kes üritasid ühiskonnas kõrgemat seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus.
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
kuulus kolmhark ja võrk. Võidetu saatuse otsustas publik, kes ülespidi osutatud pöidlaga andis märku armuandmisest, allapoole pööratud pöial andis märku võidetu tapmisest. Kui kohal viibis keiser siis jäi lõplik otsus tema teha. Omavahel lasti võidelda ka metsloomadel ja metsloomadel gladiaatoritega. Kõige suurejoonelisemad olid aga merelahingud, neid võis pidada Tiberi jõel aga Caesar lasi selleks eraldi kaevata paisjärve. Gladiaatorite jõukatsumise kõrval nauditi ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Võistles neli võistkonda, igal võistkonnal oli Rooma elanike seas kindel ja kirglik pooldajaskond. Nagu gladiaatoridki, olid kaarikujuhid enamasti orjad, kuid edukamad neist võitsid kuulsust ja võisid loota vabanemisele ning suurtele auhinna-rahadele võitude eest. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võitlusetki, kui polnud nii populaarsed. Välisilmelt oli Rooma teater üpriski kreekapärane
Arvatavasti võeti see komme üle etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Kõige tavalisem jõukatsumine oli kahe erinevas relvastuses võitleja vahel , omavahel lasti võidelda ka metsloomadel või gladiaatoritel metsloomadega. Kõikjal rajati võitluse toimumiseks ringikujulisi või ovaalseid monumentaalseid areene- amfiteatreid, neist tuntuim on Colosseum Roomas. Gladiaatorite jõukatsumiste kõrval nautisid roomlased ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Peale gladiaatorite võitluste käidi ka teatris. Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Varasemal perioodil oli lava ja pealtvaatajate istekohad enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatris koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje
· Usupidustuste raames 2. Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. a. Korraldamine: · Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) · Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. · Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. · Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. b. Võistlusalad: · Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik). · Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk pikkusmõõt). · Maadlus · Rusikavõitlus · Viievõitlus (ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus) c. Võitlejate austamine: · Oliivipuu lehtedest pärg · Luuletused, kingitused, ausambad · Eluaegne pension
Toidulaud: · Vaestel leib ja jahupuder, kala, puu- ja juurvili. · Rikastel külluslikud lihatoidud, joogiks lahjendatud vein. · Peamine söögikord oli kolmekäiguline õhtusöök enamasti külaliste seltsis. · Toitu võeti näppudega, külitades madalatel lavatsitel. · Oksendamisega tehti ruumi uuele toidule. 3. Avalikud mängud: a. "Leiba ja vaatemängu!": · Peamine vahend rahvalõbustamiseks. · Nende korraldamine oli keisrite aukohus. b. Hobukaarikute võidusõit hipodroomil: · 4 võistkonda oma pooldajatega pealtvaatajate hulgas. · Läbiti 7 sirget tagasipöördega ümber tulba (u. 4 km). · Võistlejateks peamiselt orjad. · Circus Maximus (suur ringrada) kuulsaim hipodroom Roomas linnas keisrite palee kõrval. c. Gladiaatorite elukutseliste orjadest mõõgavõitlejate võitlused: · Amfiteatrid ringikujulised gladiaatorite areenid (suurim oli Colosseum
Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased). Võistluste hulka kuulusid erinevad jooksudistantsid (tähtsaim staadionijooks distants pikkusega 192 meetrit; ühtlasi ka kreeklaste peamine pikkusmõõt), maadlus, rusikavõitlus, pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater: Draamakunst (kr k drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi
Osaleda tohtisid võistlejate ja pealtvaatajatena ainult vabad meessoost hellenid (hiljem ka makedoonlased). Võistluste hulka kuulusid erinevad jooksudistantsid (tähtsaim staadionijooks distants pikkusega 192 meetrit; ühtlasi ka kreeklaste peamine pikkusmõõt), maadlus, rusikavõitlus, pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest), viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Spordivõistluste ja ohvritalituste kõrval võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Tagamaks sportlaste ja pealvaatajate takistusteta kohaletulekut kuulutati mängude ajaks välja olümpiarahu. Keelatud oli ka mängudele relvade kaasa võtmine. 3.7. Teater: Draamakunst (kr k drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi
Antiikolümpiamängud Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Kaunite ehitiste, olümpiavõitjate ja
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus ku...
d) akveduktid (ld k aquaeductus – veejuhe)- kõrgele sillataolisele kaaristule rajatud veejuhtmed, mille kaudu juhiti linnadesse mägedest puhast joogivett. e) termid- üksikisikutele või riigile kuuluvad antiikaja kümblusasutused; avaliku elu keskused mille juurde kuulusid tihti ka spordiväljakud, raamatukogud ja söögikohad. f) tsirkused (ld k ring)- piklikud kaarjate otstega hobukaarikute võidusõidurajad; Rooma suurim tsirkus- Circus Maximus mahutas pärast ümberehitust ~185tuhat inimest. g) amfiteatrid- teatrid, kus ovaalse kujuga areeni ümber olid rajatud tribüünid. Amfiteatrites etendati gladiaatorite (ld k gladius – lühike kahe teraga mõõk; kutselised võitlejad) võitluseid ning lavastati merelahinguid ja kiskjate ajujahte. Rooma suurim amfiteater Colosseum mahutas 50tuhat pealtvaatajat.
Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks ehk staadionijooks. Staadion,umbes 192 meetrit oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli ka maa,mis jooksjatel läbida tuli.Lisandusid veel pikemad jooksudistantsid,maadlus,rusikavõitlus,kombineeritud võistlus(maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide.hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed,kes oma ea tõttu aktiivselt ei sportinud. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Hiljem koostati selle põhjal olümpiavõitjate nimekiri,mis ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Olümpiamängud olid pidustused Zeusi auks,nende tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Võisteldi ka pillimängus,kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu
d) akveduktid (ld k aquaeductus veejuhe)- kõrgele sillataolisele kaaristule rajatud veejuhtmed, mille kaudu juhiti linnadesse mägedest puhast joogivett. e) termid- üksikisikutele või riigile kuuluvad antiikaja kümblusasutused; avaliku elu keskused mille juurde kuulusid tihti ka spordiväljakud, raamatukogud ja söögikohad. f) tsirkused (ld k ring)- piklikud kaarjate otstega hobukaarikute võidusõidurajad; Rooma suurim tsirkus- Circus Maximus mahutas pärast ümberehitust ~185tuhat inimest. g) amfiteatrid- teatrid, kus ovaalse kujuga areeni ümber olid rajatud tribüünid. Amfiteatrites etendati gladiaatorite (ld k gladius lühike kahe teraga mõõk; kutselised võitlejad) võitluseid ning lavastati merelahinguid ja kiskjate ajujahte. Rooma suurim amfiteater Colosseum mahutas 50tuhat pealtvaatajat.
Mängudele lubati ainult Helleneid ja barbareid ei lubatud. Olümpiamängude ajaks peeti sõdadest pausi ja kõiki kes tahtsid tulla Olümpiasse ei tohtinud teel sinna takistada. Olümpiamängud kestsid alguses vaid üks päev kuid hiljem viis päeva. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamad olid jooksud. Joosti erinevaid pikkusi kuid kõige populaarsem oli ühe staadioni ( 192m) jooks. Kavas oli veel ka hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, ja viievõistlus mis koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Kõik võistlejad olid alasti. Auhinnaks said võitjad oliivipuust pärja. Olümpiavõitjaga koos sai tuntuks ka ta kodulinn. Kodus ootasid võitjat suured autasud. Olümpiavõitjatest peeti väga lugu ja nendest vcalmistati ka skulptuure. Nendest pn kasvanud tuntud riigimehed. Kreekast pärit punasefiguuriline vaasimaal Millel kujutatati kahte maadlejat.
d) akveduktid (ld k aquaeductus veejuhe)- kõrgele sillataolisele kaaristule rajatud veejuhtmed, mille kaudu juhiti linnadesse mägedest puhast joogivett. e) termid- üksikisikutele või riigile kuuluvad antiikaja kümblusasutused; avaliku elu keskused mille juurde kuulusid tihti ka spordiväljakud, raamatukogud ja söögikohad. f) tsirkused (ld k ring)- piklikud kaarjate otstega hobukaarikute võidusõidurajad; Rooma suurim tsirkus- Circus Maximus mahutas pärast ümberehitust ~185tuhat inimest. g) amfiteatrid- teatrid, kus ovaalse kujuga areeni ümber olid rajatud tribüünid. Amfiteatrites etendati gladiaatorite (ld k gladius lühike kahe teraga mõõk; kutselised võitlejad) võitluseid ning lavastati merelahinguid ja kiskjate ajujahte. Rooma suurim amfiteater Colosseum mahutas 50tuhat pealtvaatajat.
relvastusse kuulus aga kolmhark ja võrk. Sageli läks areenil kokku mitu sellist paari. Võidetu saatuse üle otsustas publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis märku armuandmisest, allapoole pööratud pöidlaga aga soovist, et võitja võidetu tapaks. Omavahel lasti võidelda ka metsloomadel. Vahel piisas surmamõistetute saatmisest areenile kiskjate saagiks. Võitluste jaoks rajati võimsaid areene- amfiteatreid-, neist tuntuim on Colosseum Roomas. Roomlased nautisid ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Seal võistles neli võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide rõivaste värv. Nagu gladiaatorid, nii olid kaarikujuhidki enamasti orjad. Ehituskunst Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid enamasti puust ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus
Vabariigi ajal korraldati neid võitlusi 6 usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal sai gladiaatorite võitlustest lihtsalt suurejoneline vaatemäng lõbustamaks ülemkihti kui ka rahvamassi. Rajati võistluste toimumispaikadeks ringikujulisi või ovaalseid monumentaalseid areene amfiteatreid - , neist tuntuim on Colosseum Roomas. Gladiaatorite jõukatsumuste kõrval nautisid roomlased ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Gladiaatorite võistlustel oli kõige tavalisem jõukatsumis kahe erinevas relvastuses võitleja vahel. Võidetu saatuse üle langetas otsuse publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis märku armuandmisest, allapoole pööratud pöidlad aga soovist, et võidetu tapetaks võtja poolt. Kui keiser oli kohal, oli otsus tema teha. Areenil võis näha ka võitlemas väesalku, omavahel lasti
puudus huvi teooriate edasiarendamiseks. Selle asemel püüdsid nad neist leida elu- ja käitumisjuheniseid. Populaarseimaks said stoikud igal inimesel on maailma saatusest mööratud roll, roomlased rõhutasid seal, et inimene peab täitma endal lasuvaid ülesandeid (kohused riigi ja isamaa ees). Roomlaste teater sulandus itaalia naljamängust ja kreeka tetrikunstist, kuid jäi siiski gladiaatorite võitlustele ja hobukaarikute võidusõitudele alla. Teatri põhieesmärk oli rahvast naerutada, maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme ei käsitletud. Olid vabaõhutetrid, puidust lava ja istekohtadega (esimesed kivitetrid vabariigi lõpul). Puudus koor. Näitlejad kandsid maske, ning zestikuleerisid dialooge ja aariaid esitades. Kuulsaim näitekirjanik oli Plautus, kes mugandas hellenistliku kreeka komöödiaid. Sealsetes süzeedes kajastusid igapäevaelu koomilised juhtumid
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolk...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.............................................
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
Naistel polnud poliitilisi õigusi Kui peretütar abiellus pärast murdeiga, siis ta läks isa käe alt abikaasa eestkoste alla võisid ka lahutada ja iseseisvateks saada. Keisririigi ajal said nii mitmestki naisest avalikult tuntud inimene, sest siis oli omavoli vabam Avalikud mängud Roomlased armastasid gladiaatorite veriseid vaatemänge Need leidsid kõik aset amfiteatrites-kuulsaim on kindlasti Colosseum roomas Roomlased nautisid ka hobukaarikute võidusõitu hipodroomil Kuulsaim hipodroom on Circus maximus(suur ringrada) see paiknes roomas otse keisrite palee kõrval Seal võistles neli võistkonda ja igaühel oli rooma elanike seas poolehoidjaid. ??? 2.Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Linnade ulatuslik kasv ( urbaniseerumine) Põhja Itaalia, Madalmaad Linnad tekkisid feodaalide maale. Sotsiaalsed kihid: Rüütlid Vaimulikud Talupojad Linnaelanikkond Naturaalmajanduse lõpp Kaugkaubandus:
Alates 4.saj. ekr hakkasid hellenid esimestest olümpiamängudest aega arvama. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Võistlusalad: kiirjooks, pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus), hobukaarikute võidusõidud. Lisaks spordile, võisteldi ka pillimängus ja kanti ette luulet. Filosoofiaks nimetasid kreeklased maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemiseks ning sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofid püüdsid selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb, arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistuspäraselt. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Tume periood Hävisid kultuurikeskused ja kadus ka kiri. · Võeti kasutusele raud. Raua kasutuselevõtmine andis aluse hilisemale ajajärgule. Arhailine ajajärk Arhailist ajajärku iseloomustab: 1. Kolonisatsioon toimus väljaränne, eeskätt Vahemere ja Musta mere rannikule. · Esmalt rajati sinna agraarkolooniaid. Põllumajanduslikku maad oli vähe ja seda oli vaja, et toota teravilja. · Seejärel rajati sinna kaubanduskolooniaid. Kauplemispunktid. Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes. Riik pidi garanteerima ka selle, et see hõberaha oleks täpselt õige kaaluga jne. Ateenas kehtis selline rahaühik nagu drahm( 4,36 grammi) tetradrahm(17,44 grammi) üks talent( 26,2 kg) 3. Arhailisel ajal kujunes välj...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
