Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu. Enese heaolu eest hoolitsemine tundub olevat patt. Eneseülistuse moraal e minaism: · Nietzsche o Peaksime püüdma rahuldada omaenda võimuiha, vajaduse korral isegi valitsedes teisi, enne kui neamd hakkavad valitsema meie üle. o "tugev võidab. Üksi vägivalla, vägistamise akt pole sisemiselt ebaõiglane, kuna elu ise on vägivaldne, vägistav ja hävitav. · Hobbes o Inimene on loomult egost, inimese käitumist juhib enesearmastus. Ka kõik pealtnäha altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus. o Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surra. o Isegi kaastunne tuleneb egoisimist. Loodusseisund ja Leviatan · Elu ilma reegliteta ilma minimaalse moraalita poleks motiivi vastastikuseks
Kriitika Cicero Laeliuse pihta: sõbra tahte usaldamine Privaat- ja avalik sfäär · Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ja erinevad seega sõprusest, "lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse" (Sõprusest, lk 165) · Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus · Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Thomas Hobbesi (1588-1679) "egoism" · Kuna ihad (passions) on muutuvad, siis see, mida inimesed kõige enam soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on võim (power). · Võim on "käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve". Mis annab võimu juurde? füüsiline tugevus rikkus teenrid, sõbrad reputatsioon
sajandi algus ) ; Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et Saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus peamiselt pietismist( luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust.) ( 17. sajandi lõpp & 18. sajandi algus ) Valgustusajastu tähtsaimad esindajad olid: · T. Hobbes elas Commonwealthi ajal pagulasena Prantsusmaal, seega tal ei olnud parlamendi ja vabariigi suhtes eriti sooje suhteid. Peateos ,,Leviathian. Ta arendas mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Lõpetamaks kõikide sõda kõikide vastu, lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu. Viimane on ühiskonnale vajalik, ning
teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. · Rousseau rahva suveräniteet, mis tähendas, et võim lähtub rahvast. Ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit. · Denis Diderot hakkas välja andma entsüklopeediat, mis käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme andes hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra vastu. See koondas erinevaid inimesi, kes muidu poleks kokku saanud · Thomas Hobbes absolutismi pooldaja · Cant iseseisev mõtlemine, ,,alaealise elu on mugav, kuna ta ei vastuta" · John Locke ühiskondliku lepingi teooria, võimude lahususe printsiip, puhas leht. Kuidas aitas loodusteaduste ja filosoofia areng kaasa valgustusideede kujunemisele? Need mõlemad panid inimese mõtlema teist moodi. Lahtuti pigem sellest, mis oli olemas, mitte ei loodud endale mõtetesse kujutluspilti.
eksimine on seotud sellega, et inimesed tihti peale otsustavad emotsioonide ajel. b.) Koopa iidol- mis on seotud konkreetse inimesega, piltlikult on igal inimesel oma koobas, kõik inimesed on erinevad. Inimene erineb oma individuaalsete omaduste tõttu. c.) Turu iidol- ,,turg" on seotud tekstist vale arusaamaga. Saadakse sõnadest, kõnest, tekstist valesti aru. d.) Teatri iidol- autoriteedid, kes on kõrgemal ning kellele vaadatakse alt ülesse. Kolmas empirist Thomas Hobbes (1588- 1679) ,, maailm on tegelikult lihtsalt üks füüsikaliste kehade kogum ,, Maailm ei ole midagi muud kui füüsikaliste kehade kogum, maailm on allutatud füüsika seadustele. Tuleb välja uue riigi tekkimise teooriaga, ühiskondliku lepingu teooriaga ehk SOCIAL CONTRACT. Et inimesed astudes lepingusse loobuvad vabatahtlikult üksteist hävitamast nagu toimub loomariigis. Teine uusaja õpetus on ratsionalism DESCARTES Ratio on mõistus.
Ennetav- peab olema ennatav, kuritegusid vähendav efekt. 26. Võimu põhjendamine: 1) Jumalik autoriteet; 2) Loomulik autoriteet mõnele on loouomane alluda; 3)Autoriteet hüvest- valitsema peab see, kes on kõige targem; 4) nõusolekul baseeruvad teooriad. Machiavelli- heidab kõrvale võimu põhjendamise küsimuse ja keskendub võimu säilitamise tehnikale. Seab kahtluse alla selle, kasvõimu üldse saab filosoofiliselt põhjendada. Ühiskondliku lepingu teooria- rajajaks Hobbes. Eelduseks on inimeste põhimõtteline võrdsus. Pakuti välja muutumatuid riigivalitsemise aluspõhimõtteid, perioodilisi valimis, võimude lahusus. Bsotsialism- eraomad põhjustab ebavõrdusu ja rõhumist, ettepanekuks loobuda sellest. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Marx-tema panuseks majanduslike suhete tähtsuse rõhutamine poliitilse tegelikkuse kujunemisel. Anarhism- kõige utoopilisem võimuvastane projekt
.............................................................................. 2 2.1 Realismi põhiarusaamad.................................................................................................... 2 Igaüks enda eest, anarhia..................................................................................................... 2 Tugevam jääb ellu................................................................................................................. 2 Hobbes ja Morgenthau.......................................................................................................... 2 3.Gruusia sõda............................................................................................................................ 2 3.1 Miks?.................................................................................................................................. 2 3.2 Kuidas?..........................................................................
vajadustel ja sihteesmärkidel. Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ja erinevad seega sõprusest, "lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse". Riigis muud suhted peale sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. Põhineb sõprusel iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus vahend võimu saavutamiseks. Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamete hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik - riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) alus ja et riik on kunstlik ja põhine hirmul
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIM...
Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. 8. Kes olid järgmised isikud: - Xenophanes Kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja, müüdid on inimeste poolt välja mõeldud. Esindab panteismi - Aabraham juutide esiisa, Vana testament - Baruch Spinoza ratsionalist, juudi päritolu hollandi filosoof, mitte mõistus vaid lausa puhas mõistus samastab jumalat loodusega - Thomas Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping - Auguste Comte- positivism, teaduslik tunnetamine, eristas mõtlemise 3. staadiumit 9. Keskaja filosoofia 3 põhijoont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom
" ja ,,Kes saab valitsemisest kasu?". Valitsused, nagu ta uskus, saab anda ainuisiku kätesse, väikse grupi kätesse või suure grupi kätesse. Ükskõik millisel juhul peab valitsus juhtima isekatel huvidel valitseja heaks või terve ühiskonna hüvanguks. Aristotelese eesmärk oli hinnata valitsuse vorme normatiivide järgi, lootuses identifitseerida ideaalne konstitutsioon. Hilisemalt arendas Aristotelese süsteemi välja filosoof Thomas Hobbes ja Jean Bodin. Nende konkreetne mure oli iseseisvuse printsiibis, mida vaadeldi kui põhielement kõigile tasakaalukatele poliitilistele reziimidele. Iseseisvust loeti kui kõige igavesemat jõudu, jõudu mis isegi üksinda suudaks tagada korra valitsemises. ,,Kolme maailma" tüpoloogia Kahekümnenda sajandi ajal mõjutasid ajaloolised arengud jällekord poliitilise sorteerimise baase. Sõdade vahelisel ajal olid ilmnenud uued vormid autroitismist, eriti Stalini Venemaal, fashistlikus
senat ja kollegiumid,Kubermangud- haldusreform,Pearahamaks,Teenistusaadli loomine(astmestik),vaimulikud riigiametnikeks,euroopalikud tavad,uus pealinn Peterburg,Välismaised meistrid, manufaktuuride loomine. VALGUSTUSIDEOLOOGIA18.sajand-Nimi -Kant,püüe anda haridust teadmisi,humanism ja ratsionalism,Loodus eeskujuks,Katoliku kiriku vastu- deism,Ühiskonnakäsitlus erinev,Sünnimaa Inglismaa,Thomas Hobbes – sünnilt on inimesed võrdsed,John Locke- riik peab kaitsma omandit,usuvabadus. Prantsusmaal Voltaire:Katoliku kiriku vastu,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda,Valgustatud absolutism,Kirjavahetus Friedrich II ja Katariina II – ga. Montesquieu:Konstitutsiooniline / parlamentaarne monarhia,Geograafiline teooria,Võimude lahusus. Rousseau,Rahva võim,Vabariik,Looduslähedus,Entsüklopedistid
vabadusele ja headele tavadele rajatud vabariik. [30]Imponeeris 20. saj. diktaatoritele (Mussolini, Stalin, Hitler). Kas naturalistlik realist või küüniline pamfletist? Näiteks: ajaloo näidetest järeldab Machiavelli, et valitsejal on alati kergem võita nende sõprust, kes olid varem tema vaenlased, kui nende toetust, kes said tema sõbraks ja aitasid tal maad vallutada, sest esimesed olid eelmise valitsusega rahul, teised aga polnud valitsusega rahul. [3]Thomas Hobbes (1588-1679) [4 Leviathan] H-i nägemuses [5] on inimene samuti loomult egoistlik ja asotsiaalne, keda ennekõike juhib surmahirm. Oxfordi sõnaraamat nimetab H-i materialistiks ja küünikuks [H. kirjeldab inimloomust küüniliselt]. Vt. Leviathani referaat (Loengukonspekt OI 2005 HOBBES ref.doc). Kaks astet: rahvaste algolukorras valitseb loomuõigus (ius naturae, right of nature), mis ületatakse loomuliku seaduse (lex naturae, law of nature) abil.
Parim sõber = parim kodanik. 1. isamaa armastus 2. meeste sõprus 3.veresugulus. Kõige tähtsam olla riigile truu! 3. Montaigne (koges erilist sõprust) sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Tõeline sõprus võimalik vaid kahe vahel. Seletamatu side, üks hing kahes kehas. Enamus inimühendusi ei põhine sõprusel, neid tagab poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus, kodanike voorus on kuulekus ja kohusetunne. Individuaalne sõprus ja poliitika on vastuolus. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Ihad muutuvad, tõeliselt soovime vaid võimu (uute ihade rahuldamiseks). Omahuvi on suhete alus(sõprus ja poliitilised suhted), sõprus on loomulik, kuid riik püsib hirmul ja on kunstlik. Sõprus on kasvul või mõõduval naudingul põhinev isetekkeline suhe. Mandeville lisab et riigi sees tekib veel eraldi ühiskond, mis toimib samuti omakasul. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja
pärinevad erinevatest aegadest st kivist, pronskist ja rauast. Võeti üle antiikne seisukoht, et on olnud kolm aega kivi, pronksi ja rauaaueg. Jõuti ka ühiskonna tüüpide süstematiseerimiseni: metsikud kütid, barbaarsed karjakasvatajad, tsiviliseeritud karjakasvatajad ja viimaseks siis kaasaegsed kaupmehed. Omavahel neid ei ühildatud st kiviaega ei paigutatud barbareid jne. Valgustusajal alates 17 saj hakkas pihta ka teoretiseerimine tsivilisatsioonide tekke kohta. Thomas Hobbes (5. aprill 1588 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik ,monarhia kaitsja jne, kirjutas pamfleti "Leviaatan" kus siis kirjeldas tsivilisatsiooni tekkimist. Kõigepealt oli looduslik seisund e kõikide sõda kõikide vastu, loodusressurse vähe ja nii oli vägivald e tugevama õigus. Vaatamata sellele sundis jumalik käsk alluma autoriteedile, sest mingid kokkulepped ei toimunud. Selleks, et need hakkaks toimima oli vaja luua ühiskondlik lepe
!! 1. Antiikaeg Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel, maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3. Uusaeg/Modernism narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich, Kant, Locke, Hobbes, Rousseau sai läbi sõdade tulemusel, suured ideed marksism, liberalism (muutus sest sõjad ja m´pettumus) 4. Postmodernism eitus eelnevale, Derrida, Wittgenstein, Lyotard, suurte narratiivide eitamine Praegu ei ole me enam postmodernismis (murrangus) ja oleme nüüd jõudnud uude ajastusse, nüüd on vaja tugevat juhti kes väärtusi kehtestab et tekiks taas ühiskonnas rahu? Majanduslik innovatsiooni mis tuleb ühiskonnas järgmisena ning hakatakse
Monopolide kaotamine, kehvikute maksukoorma kergendamine. Francis Bacon ettevõtlikkuse, kaubanduse rolli rõhutaja. Ründas Aristotelest, väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, EKSPERIMENT. John Milton suur inglise luuletaja. Avaldas revolutsiooni ajal poliitilisi pamflette, nt. Trükivabadust kaitsev "Areopagitica". Pani aluse seisukohale, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka. Pooldas vabariiki. Thomas Hobbes pooldas absolutistlikku kuninga võimu. Inimene pole loomult halb, aga vajab valitsemist, sest on liiga individualistlik. Riigivõim on ühiskonnale vajalik ja seetõttu peab olema võimalikult tugev. Julgeolek ja rahu- ühiskonna tähtsaimad vajadused, mille kindlustab absolutism. Eitas isikuvabadusi ja pidas revolutsiooni kuriteoks. Tunnistas kõrgema olendi olemasolu, kuid nägi relgioonis inimese hirmu ja rumaluse saadust. Samas pidas seda vajalikuks korra hpidmiseks ühiskonnas.
Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Tähendus, mis on seotud mõistega ja mis on märgis sees, on Frege järgi "Sinn" (interpretant, kontekst, mis ulatuses märk asendab), teiseks: osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu -
Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Kokkuvõtlikult võib öelda, et võim on ühiskonna alus protsess, mis on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu teostatakse erinevaid ressursse ja omadusi omades ning tõhusaid meetmeid kasutades. Esimese võimukäsituse põhivoolu loojaks on Thomas Hobbes, kes kirjutas oma raamatus ,,Leviathan"(1651) võimu tsentraliseeritud käsitusest ja keskendus suveräänsusele. Sellise lähenemise järgi eksisteerib poliitiline kooskond (maa/ühiskond) ning seda kehastab riik. Riik juhib kooskonda võimu abil. Modernismi üks keskne idee on võim vs vaim. Modernism eeldas võimu ja tõe vastuolu: "Tõde on vaba vaimu auhind" ... "nende privileeg, kellel on õnnestunud end vabastada" (modernistlik vaim uskus, et teab tõde ja on seeläbi vaba). 19.
Näiteks inimene on kitsas mõttes vaba sel juhul, kui tema tegutsemisele ei tee keegi teine inimene takistusi või ei muuda tema tegutsemist mingil moel võimatuks. Samas ei ütle selline vabaduse määratlus mitte midagi selle kohta, mida inimene peaks oma vabadusega tegema, st on negatiivne määratlus. Termini negatiivne vabadus võttis kasutusele Jeremy Bentham, kes tähistas sellega sunduse puudumist. Negatiivset vabadust on muuhulgas propageerinud Thomas Hobbes, John Locke ja David Hume. Negatiivse vabaduse piirjuhuks võib pidada anarhiat, kui selle sisuks on igasuguste piirangute puudumine, normaalsel juhul on aga negatiivne vabadus siiski määratletud mõnede kindlate piirangute puudumisega. Positiivne vabaduse näideteks võiks olla vabadus valida elukohta, vabadus avaldada avalikult arvamust, vabadus uskuda oma veendumustesse, vabadus loometegevuseks ja elu eesmärkide määramiseks vms.
Peale selle sunnib see meid pidama kinni sõlmitud kokkulepetest, hüvitama meile süül tekkinud kahjud ja kandma kuritegude eest) karistust inimeste seas [Luts 1997, lk 86]. Vajadus targale töö- ja õiguste- ning kohustuste jaotusele sunnib rahvast ühinema riigiks. Selle sammuga kaasnes võimuvolituste andmine valitsejale, kes ei tohtinud omavoliliselt nende mahtu muuta. Kokkulepe osapooltena rahvas ja valitsejad. Rahvas andis lihtsalt osa oma loomulikest õigusest valitsejale. Thomas Hobbes (1588-1679) lähtus inimese asotsiaalsest ja egoistlikust loomusest. Rahvaste algolukorras valitseb loomuõigus, mis ei tähendanud normatiivset, st käskudest ja keeldudest moodustavat süsteemi, vaid igaühe esialgset piiratamatu vabadust. Igaüks võis sea kasutada suvaliste meelepäraste eesmärkide saavutamiseks, kasutades sealjuures suvalisi vahendeid.. selline vabadus olevat omane ühiskonna algsele, ,,loomulikule" olukorrale [Luts 1997, lk 90].
Sõprus on seletamatu, eksklusiivne side, "müsteerium", eristub armastusest, sugulastevahelisest kiindumusest, abielulistest suhetest, tuttav olemisest. Cicero Laeliuse analüüs: sõbra tahte usaldamine. Enamik inimühendusi põhineb naudingul või kasul ja need erinevad seega sõprusest. Selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab omakorda kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus on üks vahenditest, millega võimu (üldine võime tekkivaid ihasid rahuldada) saavutada. Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Sõpru hoiab koos 6 kasu või nauding, riiki aga alamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik kunstlik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel.
..............................................14 Aquino Thomas (vt Lisa 16).....................................................................................................14 Renessanss.....................................................................................................................................15 Barokk............................................................................................................................................16 Thomas Hobbes (vt Lisa 17).....................................................................................................16 La Mettrie (vt Lisa 18)..............................................................................................................16 Leibniz (vt Lisa 19)...................................................................................................................16 Descartes (vt Lisa 20)......................................................................
* Sõprus on "müsteerium" seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris: Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne - sõprus iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist. Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Mandeville: sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust. Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6
(vrd: Kohustused). Õigused põhjendatud legaalsed või moraalsed õigused, mis võivad põhineda konkreetsetel kokkulepetel (nagu lubadused, kihlveod, vanded, tõotused või lepingud) või on universaalsed inimõigused, mis tulenevad inimloomusest (nagu näiteks need õigused, mis sisalduvad ÜRO Inimõiguste Deklaratsioonis). Ühiskondliku lepingu teooria filosoofiline seisukoht, mis väidab, et õigused ja kohustused tekivad lepingutest inimeste ja ühiskonna vahel. T. Hobbes ja J.J.Rousseau väitsid, et algne ühiskondlik leping oli vajalik, vältimaks anarhiat ja sotsiaalseid konflikte. Üldine hüve ühiskonna poolt defineeritav avalik huvi, mis annab aluse üksikisiku ja kollektiivi tegevusele (vrd: tegutsemine pro bono publico - avaliku hüve nimel).
· Keha: omab ulatust, piiratud, allub mehhaanikale. · Hing: ei oma ulatust, piire, ei allu mehhaanikale. · Need kaks saavad kokku käbinäärmes. 25) Millised olid Hobbesi teened? Psüühika seletamine välised tegurid mõjutavad meie psüühikat. Inimest motiveerib isu/nauding. Armastus ja vaen kui jõud. Sotsiaalpoliitik ,,Inimene on egoistlik, kõik kõigi vastu sõjas, et säilitada iseennast''. HOBBES OLI: materialist, mehhanitsist, determinist, empiirik ja hedonist. 26) Millised olid Locke teened? · Ei ole võimalik tostada kaasasündinud ideede teooriat (Tabula Rasa) · Ideed jagunevad lihtsateks ja keerukateks · Primaarsed ja sekundaarsed omadused (objekti füüsikalised omadused nt tahkus) · Inimene on egoga ja otsib naudinguid, seega vajame me piiranguid ja ohjamist. 27) Millised olid Hume teened?
toimimist täpselt samasuguses olukorras! Egoism, omahuvi ja altruism. Miks peaksin olema moraalne? Moraalne toimimine on toimimine teiste huvides (altruism). Moraalinormide kohustuslikkust annab põhjendada inimloomusega. Egoistlikud teooriad Enesearmastus, omahuvi, isekus, hoolitsemine enda eest, oma soovide rahuldamine Altruistlikud teooriad Armastus teiste vastu, teiste huvidest lähtumine, isetus, heategevus, heatahtlikkus Varauusaegsed moraaliteooriad Egoistlikud: Thomas Hobbes, Samuel Pufendorf, Bernanrd Mandeville Altruistlikud: Francis Hutcheson, Krahv Shafesbury, Jean-Jackques Rousseau Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks. (vanemate armastus laste vastu). Tõeliselt moraalsed teod on need, mis tehtud armastusest teiste vastu. Omakasu segunemine motiividesse vähendab moraalset väärtust. Hobbes Loomuseisund: kõigi sõda kõikide vastu.
The person tortured will of course confirm these suspicions if it relieves the pain. This of course says nothing about the truthfulness of the confession. Torture thus simply confirms existing expectations and contributes nothing to the truth. The prohibition of self-incrimination exists mainly because of the belief that the truth should not come forth from self-incrimination. Force often even has the opposite effect to finding the truth. Hobbes (v. 1995) said that "what is confessed in such a situation tends only to relieve the pain of he who is being tortured, not to provide information to the torturers". The idea of this was that no one can be forced to damage themselves. Given the fact that everyone will want to avoid pain, it is an irrational thought that torture can lead to truthful confessions. Disproportionate judgment In the process between an accusation and a conviction, it is important to look for facts
Aquino Thomas ainuvõim tagab ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. On lihtsalt ,,loomulik printsiip" nagu jumal juhib universumit 4.Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles türann valitseb lähtuvalt enda, monarh aga üldisest hüvest. Aquino Thomas türann on ebavooruslik ja salli alamate vooruseid, külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. sajandi Inglise vabariiklasena ja Thomas Hobbes kõik monarhid on türannid ja kõik türannid on monarhid. 5.Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. Nii nagu jumal loovutas paradiisis valitsemise Aadamale, peaks valitsema kõigi teiste üle selle esimese ,,isa" järglased. Riik on nagu perekond, kus on üks pea, perekonda sünnitakse omale kohale ja sinna ka jäädakse. 6.Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. Segavalitsus on parim, sest loob tasakaalu ja säilitab stabiilsuse süsteemi sees
* Sõprus on "müsteerium" seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris: Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel voi avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetottu kuulekus ja kohusetunne - sõprus iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus on vahend võimu saavutamiseks. Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik-riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga. et omahuvi on kõigi inimsuhete alus ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
Antiik Platon Armastus Armastus on tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise...
kes sai õppemaksust vabastuse tingimusel, et vastutasuks tuli tal teenida teisi üliõpilasi. Tema abiraha saaja positsioonis oli kindlasti midagi kahtlast, sest näis, et ta sai paremini läbi "kõrgema klassi" üliõpilastega kui tema enda seisusele vastavate õpilastega. Newton taotles Cambridges juura kraadi. Cambridge instruktsioonides domineeris Aristotelese filosoofial. Kolmandal aastal lubati õpingutest teatavast vaba valikut. Newton õppis selliseid filosoofe nagu Descartes, Gassendi, Hobbes ja Boyle. Ta õppis Kepleri optikat ja tundis huvi Koperniku ja Galileo vastu. Ta salvestas oma mõtted raamatusse, millele pani nimeks "Quaestiones Quaedam Philosophicae" (Teatud Filosoofilised Küsimused). 3 See, kuidas Newton tutvus oma aja kõige arenenumate matemaatiliste tekstidega, pole päris selge. De Moivre järgi algas tema huvi matemaatika vastu 1663 aasta sügisel. Ta oli laadalt astroloogia
("Discourse on Method"). Nende eesmärgiks oli harida mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Aastal 1641 Descartes järgis seda teosega "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ("Meditationes de Prima Philosophia"). See lühike töö on rohkem metafüüsiline, kui teaduslik ja selle eesmärgiks on kehtestada teatava aluse teadused mis Descartes teatas oma vastasseisus koos Chandoux aastal 1628. See teos avaldati koos vastuväidete ja vastustega koos kuue filosoofi ja teoloogiga (s.h. Thomas Hobbes, Pierre Gassendi ja Antoine Arnauld.) Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" ("Les passions de l'Ame") kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. See töö koosneb paljudest 4 lühikestest artiklitest. Printsess Elisabeth tõstatas 1643. aastal küsimuse, kuidas hing võib suhelda kehaga
- Riik organ mis valvab et täidetaks ühiskondlikku lepingut Mänguteooria terminid - Free-rider kasutab teiste poolt toodetud hüve - 2nd order f-r jätab vahele jäänud muidusööja karistamata kuna see on karistajale kulukas - Tragedy of commons inimesed kastavad ühist ressurssi ja kulutavad selle ära kuna igaüks loodab et teised loobuvad selle kasutamisest Sotsiaalse korra probleem miks on koostöö, mitte pidev sõda - Hobbes riik valvab korra järele - Parsons internaliseeriunud inimesed alluvad normidele - Putnam ühiskonnas valitseb usaldus, tehakse koostööd - Sotsiobioloogia evolutsiooni käigus on tekkinud vastumeelsus teiste petmise vastu - Axelrod tit fort tat, kui ise ei tee halba siis teised ei tee ka sulle Sotsiaalsed võrgustikud Jacob Moreno sotsiomeetria teadus võrgustikest
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Altruism on isetu hool ja omakasupüüdmatu, ennastohverdav teguviis. Egoismi vastand. Altruistlik on Thomas Hutchesoni sõnul näiteks vanemate armastus oma laste vastu. Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu, eneseusalduse puudumise, enesevihkamise, masohhismi, kõikeläbiva süütunde. Minaism on eneseülistuse moraal. Seda õpetas Nietzsche. Thomas Hobbes ütles, et inimene on loomult egoist. Tema käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoismi liigid: 1
AKTIIVSED TUNDED tunded, mis sünnivad siis, kui inimene on suutnud tunde muuta mõistuslikuks, st ta moodustab passioonist enda jaoks selge ja täpse idee.Inimene on oma tunnete vang,, tunded (passiivsed) takistavad inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid eetika, epistemol., metaf. Mõjud Ibn Sina, Cusanus, Hobbes, Descartes. Mõjut Kant, Hegel ,,Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend. Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.",,Vabadus on tunnetatud paratamatus Gottfried Wilhelm von Leibniz Spinoza ja Locke'i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29
Keskaja filosoofia 1. Seotus religiooniga. Jumalakesksus olemuse ja heaolu allikaks jumal. Maailma on jumal loonud ei-millestki. Jumal valitseb loodu üle. Kõige usaldusväärsem tõe allikas jumal. 2. Retrospektiivsus e. tagasivaatamine. Veendumus, et mida vanem ning iidsem seda algupärasem ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest...
- Loomuõigus – printsiibid, üldised moraalsed standardid o Inimõigused – 20nda sajandi termin, varem räägiti loomuõiguset või inimese õigusest Loomuõigus Antiik - Platon - Aristoteles - Rooma Keskaeg - Augustinus – lex aetema (jumalik+loomulik õigus), nex naturalis (loomulik + inimlik õigus), lex temporalis - Aquino Thomas Uusaeg - Grotius - Hobbes - Locke - Levellers - Revolutsioonide aeg – Glorious Revolution 1688, Ameerika revolutsioon) - Immanuel Kant - Prantsuse revolutsioon - Thomas Paine Loomuõiguse lõpp - Edmund Burke - Jeremy Bentham - Marx - Sotsioloogid Weber, Durkheim ja Marx Ajalooline kujunemine Sündmused - Magna charta – ei ole alusdokument - Inglise bill of rights - 18. sajandi deklaratsioonid Liikumised
Oma anlüüsis lähtub Aristotelesest. Arvas, et suveräänsus on kõige kõrgem, igasugustest piiravatest tingimustest sõltumatu võim ning see annab loa luua seadusi, ilma et selleks oleks vaja kelletki luba küsida. Pidas suveräänsust ühiseks ja terviklikuks mis ei saa kuuluda ühtaegu mitmele suveräänsele kandjale (nt. aristokraatiale ja monarhile). Kuigi arvas, et igasugune võim on Jumalast ja kuulub monarhile, võivad valitsemises osaleda seisuste esindajad. Thomas Hobbes (1588 1679)Oxford haridus. 19a tõlkis Homerose inglise keelde. William Cavendishi koduõpetaja. Äge rojalist. Otsis absoluutse kuningavõimu ja suveräänsuse tekkimise põhjenduseks ratsionaalseid argumente. Elements of Law, Natural and Politics (1640); The Leviathan (1651). Suveräänne riik tekib ühiskonna looduslik-loomulikust seisundist, kus valitseb ,,kõigi sõda kõikide vastu" (bellum omnium contra
teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Kuigi valgustus on seostatud enamati just prantslastega, on valgustusliikumine tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga. Jean Baptiste d´Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu". [1] Uus käistus riigivõimust ja selle kujunemisest kujunes koos valgustusega. Thomas Hobbes, kes oli inglane, väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud väga Jean Bodini omast. [1] John Locke esitas esimese inimõiguste käsitluse. Locke leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist abistades. Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Locke pidas
tähelepanu juhtimine anakronismidele ja vasturääkivustele, millest piibli tekstid kubisevad, - kõik need ideed olid uued ja kutsusid mõistust vabanema usu kütkeist. Spinozast sai kauaks ajaks religiooni eitamise, ateismi kehastus. Oma ühiskondlik- poliitilistes vaadetes on Spinoza vähem originaalne. Ta võtab omaks Hobbesi teooria, mis eristab ühiskonna "looduslikku" ja "poliitilist" olekut (ehk tsiviilühiskonda). Samuti nagu Hobbes võtab ka Spinoza oma ühiskonnaõpetuse 10 aluseks indiviidi enesealalhoiutungi, näeb õiguse allikat jõus, väidab, et looduslikus (loomulikus) olekus valitseb kõigi sõda kõigi vastu, tuletab riigi inimeste rahuvajadusest ja kaitseb lõpuks riigi võimutäiust, kusjuures ka kirik peab riigile alluma (2: 165).
Sõprus on kui müsteerium seletamatu side kahe inimese vahel. Kritiseerib Cicero seisukohta parim kodanik=parim sõber. Kaks sfääri on omavahel lahutatud: sõprus on puhtalt eraasi, kõik muud ühiskondlikud suhted lisavad sõprusesse omakasupüüdliku eesmärgi. Kodaniku voorus poliitikas ei ole suur armastus, sõprus ega kiindumus riigi suhtes, vaid kuulekus on kohusetunne. See on nagu sõprus iseendaga kui tahame endale head, kuuletume riigile. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbesi on seostatud egoistlike vaadetega, kuid see on nn loogiline egoism kõiki heategusid saab põhjendada mingi omakasuga. Näiteks andis kerjusele raha, sest südametunnistus piinas, tahtis lihtsal oma südamepiinast vabaneda. Võim on käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve. Ka sõbrad on üks aspekt, mis annab võimu juurde. Tema jaoks põhinevad nii sõprus kui poliitika oma huvil
Eneseülistuse moraal e minaism Friedrich Nietzsche (1844-1900) õpetas: Me peaksime püüdma rahuldada omaenda võimuiha, vajaduse korral isegi ekspluateerides ja valitsedes teisi, enne kui nemad hakkavad valitsema meie üle. ,,Tugev võidab. Rääkida õigest ja väärast pole mõtet. Ükski vägivalla, vägistamise, ekspluateerimise, hävitamise akt pole sisemiselt ,,ebaõiglane", kuna elu ise on vägivaldne, vägistav ja hävitav ning mõeldamatu teistsugusena." Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus. Ka kõik pealtäha altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisund" ja Leviatan
Jumalik õigus (divine law) Loodusseadus (natural law) Kahuri õigus (cannon law) Tsiviilõigus (civil law) Absoluutne monarhia, ebavõrdsus meeste ja naiste vahel Realistid Realistid uskusid, et ebavõrdsus on inimkonna loomulik osa, kuna nende arvates on inimesed loomult isekad, omakasupüüdlikud ja valmis oma isekate eesmärkide nimel teisi jalgade alla tammuma Thomas Hobbes (1588-1679) inglise filosoof Herbert Spencer (1820-1903) inglise sotsiaalteoreetik Thomas Hobbes Oma teoses Leviathan (1651) toob Hobbes välja, et inimesed on teadlikud oma isekusest ja omakasupüüdlikusest ja seega kontrollides vabatahtlikult oma isekaid impulsse loobusid inimesed oma isiklikust vabadusest ning lõid seega eelduse absoluutse monarhia institutsiooni tekkeks, kes pakkus neile kindlust, turvalisust ja kaitsest teineteise eest. Herbert Spencer
• Jean Bodin (1530–96) — prantsuse poliitiline filosoof. Arutles riikide eksistee- rimisaluste üle, võrdles sellest aspektist erinevaid kultuure. • Michel de Montaigne (1533–92) — Lõi uue kirjandusliku vormi (esseed). ”mets- lased imestavad meie kommete üle sama moodi, kui meie nende kommete üle. Meil pole õigust ended paremateks pidada.” • 16-17 saj. 11 Joonis 2.1: Thomas Hobbes 12 – Thomas Hobbes (1588-1679) — esitas oma filosoofilistes traktaatides sei- sukohti, et pärismaalaste elu on üksik, räpane jne. Hobbes (pildil nr 2.1) uuris inimelu reegleid. Ta arvas, et ühiskonna seadused on Jumalast ning ülistas monarhiat, mis on Jumala ees vastutav. Tema põhilised tööd rää- givad inimloomusest, poliitika elementidest, moraalist, vabadusest jms.
Valgustusliikumine viis Suure Prantsuse revolutsioonini. Võimule pääses asjaliku meelelaadiga kodanlus. Kuninglik barokk ja rokokoo kaotasid oma tähtsuse. Klassitsism jäljendas antiik-kunsti, rõ Ühiskondliku lepingu teooria- oletatavast lepingust riigi kodanike vahel riigi moodustamiseks. Eeldatakse, et sellega, et nad riigi territooriumil elavad, on kõik riigi kodanikud lepinguga nõustunud. Ühiskondliku lepingu olulisemad teoreetikud olid Jean-Jacques Rousseau, Thomas Hobbes ja John Locke. Revolutsioonilised sõjad- 1792.a. aprillis ründas Prantsusmaa revolutsiooniline valitsus naaberriikides asuvaid revolutsiooni vaenlasi. Nii algasid revolutsioonilised sõjad, mis ajapikku kaitsesõdadest vallutussõdadeks üle kasvasid. Prantsusmaa vallutas ulatusliku osa Euroopast ja jõudis välja Moskvasse Venemaal. Euroopa monarhide Prantsusmaa- vastane koalitsioon suutis lõpuks oma üleoleku realiseerida ning 1815.a. Waterloo lahinguga Prantsusmaa vallutussõjad lõppesid
Näiteks inimene on kitsas mõttes vaba sel juhul, kui tema tegutsemisele ei tee keegi teine inimene takistusi või ei muuda tema tegutsemist mingil moel võimatuks. Samas ei ütle selline vabaduse määratlus mitte midagi selle kohta, mida inimene peaks oma vabadusega tegema, st on negatiivne määratlus. Termini negatiivne vabadus võttis kasutusele Jeremy Bentham, kes tähistas sellega sunduse puudumist. Negatiivset vabadust on muuhulgas propageerinud Thomas Hobbes, John Locke ja David Hume. Negatiivse vabaduse piirjuhuks võib pidada anarhiat, kui selle sisuks on igasuguste piirangute puudumine, normaalsel juhul on aga negatiivne vabadus siiski määratletud mõnede kindlate piirangute puudumisega. Positiivne vabaduse näideteks võiks olla vabadus valida elukohta, vabadus avaldada avalikult arvamust, vabadus uskuda oma veendumustesse, vabadus loometegevuseks ja elu eesmärkide määramiseks vms.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
