Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha
Galileo – füüsik Francis Bacon – kuulus selle poolest, et ta ründas skolastilist lähenemist maailmale (mis lähtus piiblist), teaduse arengut takistavad 1) soo iidolid – keskkonnast lähtuvalt, loodusest; 2) koopa iidolid – iga inimene elab oma väikeses koopas, individuaalne nägemus maailmast ongi tõde 3) turuiidolid – tekivad keelest, meie harjumusest keelt kasutada; 4) teatri iidolid – togmad, autoriteedid, mida me peame tõeseks, ilma et me neid kriitika alla paneks. Thomas Hobbes – kuulsaks raamatuga „Leviathan“, pakkus välja, kuidas tekkis riik. Mis oli enne riiki? Enne riiki oli looduslik seisund, absoluutne anarhia, kus ainsaks seadusteks oli loodusseadused, nägemus inimesest oli negatiivne, inimene on inimesele hunt. Et seda vältida, tekib riik. Rene Descartes – 1596-1650. Tahtis, et filosoofia oleks ka nagu matemaatika, kindlatel aktsioonidel põhinev, loogiline, selge. Rändas palju ringi, elas enamus aja Hollandis. 1649
korraldus · aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses. Õnn on kogukondlik nähtus (enda ohverdamine kogukonna heaks) Individualism (nt Montaigne) · tagasitõmbumine aktiivsest elust · õnn (rahu) on leidmine iseendas, ennast tundma õppides · sõprus on suurim õnn head sõbrad (Neo-)augustiinlus (nt Pascal) · hingeline distantseerumine maailmast · Jumala armu ootus, valmistumine igaveseks eluks Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil: Thomas Hobbes Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele uutlaadi filosoofiline süsteem. Rakendas tollaseid loodusfilosoofiaalaseid ideid, - mis seotud Descarte'iga -, kes hakkasid maailma käsitlema mehhanistlikult. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega ei ole absoluutset ega loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju
Selgitage! On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa me ei saa lihtsalt riiki tühistada siis tuleb meil looduseisund mõtteeksperimendina läbi viia. 2. Mida arvab Hobbes loodusseisundist? Hobbesi järgi pole midagi hullemat, kui elu ilma riigi kaitseta. Hobbesi järgi viib valitsuse puudumine meid ränkadesse konfliktidesse. Loodusseisund kui sõjaseisund. See on seisund, kus igaüks on õigusega umbusklik iga teise suhtes, ja just umbusk, mitte lihtsalt egoism või sadism, viib sõjani, kus inimesed ründavad kasu, julgeoleku ja maine pärast. See sõda toidab ennast ise, sest mõistlik kahtlus vägivaldse käitumise võimalikkuses
Sellega astuti välja kristliku elukorralduse ja mõttelaadi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kiriku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale, samal ajal enamikul saksa valgustajatest konflikti kirikuga ei tekkinud. Valgustuse vahetuks teerajajaks tuleb pidada teadusliikumist, mille käigus avastati mõningaid uneversumi füüsikaseaduseid ja õõnestati vajadust kasutada maailma seletamisel religiooni abi. Thomas Hobbes ja John Locke avaldasid oma mõtteid mõistusliku uurimise tähtsusest ning inimese õigustest ja kohustustest poliitikamaailmas. Locke'i teos "Essay Concerning Human Understanding" väidab, et inimesed võivad saada oma maailma isandaiks, kasutades mõistust, mis on inimesi kõigist teistest loomadest eristav joon. Mõistust kasutades võib inimene end teadmatusest päästa. Teoreetiliselt pakkus see mõte inimkonnale võimaluse jõuda edasi kõikidel inimtegevuse aladel.
tunnetamatu. Tunnetuses eristab Kanti kahte aspekti: 1) tunnetuse mateeria ,,asi iseeneses" tekitab meis aistinguid; 2) tunnetuse aprioorne (kogemusest sõltumatu) külg mõistus töötleb ja korrastab aistinguid ja tekivad teadmised. Mõistuse aprioorseteks vormideks on see, et me mõtleme ajas ja ruumis ning otsime põhjuslike seoseid nähtuste vahel. Kanti kohuse-eetika Hobbesi ühiskonnafilosoofia 42 Thomas Hobbes (15881679) oli Inglise filosoof, ühiskonnafilosoofia (poliitikafilosoofia) teerajaja Inglismaal. Hobbes andis oma teoses vastuse küsimustele, miks tekkis riik ning milline peab riik olema. Nende probleemidega on filosoofid muidugi varemgi tegelnud (nt kas või Platon, Aristoteles, Augustinus, Thomas Aquinost). Hobbes on üks ühiskonnafilosoofia klassikuid. Looduslik ja ühiskondlik seisund Hobbes kujutas riigieelset seisundit kõige mustemates värvides, nimetades seda looduslikuks
Subjektiivne sotsioloogia e. sotsiaalfilosoofia kogemuslikku teadmist eristatakse rangelt hinnangulisest arutelust; ühiskonnas ei ole objektiivseid seduspärasusi, on vaid huvid ja eesmärgid (K. Marx). 4) Milline on tsiviilühiskonna ja riigi vaheline suhe demokraatlikus ühiskonnas? Kas Eesti ühiskond on demokraatlik? Ühiskond koosneb kahest osast: riigist ja tsiviilühiskonnast. Esimesena rääkisid tsiviilühiskonnast Hobbes, Locke ja Hegel. Tsiviilühiskonna põhitunnus: inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, mis teutsevad ilma riigivõimu sekkumiseta. Tsiviilühiskonna põhitunnused: · majand, vabadus, omandivormide mitmekesisus, turumajandus. · Inim ja kodanikuõiguste tingimatu tunnistamine, realiseerimine ja kaitse. · Kõigi võrdsus seaduse ees ning selle õiguslik tagamine · Pluralistlik elukorraldus.
sarnane kõigile ühiskonna liikmetele. Selle ühishuvi tõttu ongi mõistlik sõlmida nn ühiskondlik lepe ehk siis kuuletuda riigivõimule. Selles punktis ilmneb vastastikune austus. Riik või siis täpsemalt rahva poolt valitud võim peab teostama ühishuvide rakendamist ja rahvale pakkuma kaitset. Kui meie rikume seadusi, siis miks peaks riik meile kaitset pakkuma? Kui sa midagi saad, siis pead ka midagi vastu andma. Nii tekibki vastastikune poliitiline kohustus. Hobbes vaatleb poliitilist kohustust kahest seisukohalt: üksikindiviidi (potentsiaalse kodaniku) ja riigi seisukohalt. Üksikindiviid peab alluma konkreetse riigi seadustele. Ta ei tohi seaduste vastu eksida. Kuid riik peab vastutasuks kaitsma oma kodanikke ning neile tuge pakkuma. Poliitilisest kohustusest võime rääkida sama kaua, kui on eksisteerinud riigid. Koos riigiga kaasnevad ju ilmselgelt seadused, millele toetub ühiskond. Riik ei saa eksisteerida ilma ühiskonnata.
põhjal vahet räägiti õigustest, vabadusest, võrdsusest. Kuna valgustuse puhul oli rõhk mõistusel ja mõtlemisel, tõusis 18.sajandil esile mitmeid filosoofe ja teadlasi, kes arendasid teoreetiliselt uudseid riigi-ja võimukorraldusi. Põhiliseks arutamissuunaks oli nt nn ühiskondlik leping, mida nähti rahva võrdses allutamises monarhiale, kuid kus iga inimene oli omaette väärtus. Ühiskondlikust leppest rääkisid Hobbes ja Locke. Samuti kuulusid kuulsate valgustajate hulka veel Montesquieu, kes käsitles oma töödes eelkõige võimude lahususe printsiipi; Voltaire, kes kiitis monarhiat ning oli mh kirjavahetuses Katariina II-ga; Rousseau, kes oli vaadetelt üsna pessimistlik, leidmata ideaalset valitsusvormi, pidades kõike ja kõiki äraostetavateks ning arvates ühiskondlikust leppest kui üksikisiku huvide riigile allutamisest.
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absol...
Võideldi üldse kirikliku ideoloogiaga. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Tema arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda. Tema arvates on võimu kõige olulisem ülesanne kaitsta omandit kui tsivilisatsiooni tekke alust. Presbüterlased puratanismi kogudus, kes arvasid, et kogudus peaks määrama oma etteotsa
1. Milles seisnes valgustuse murrangulisus? Mida uut tõi see Euroopa vaimuellu? Valgustus innustas inimesi mõtlema iseseisvalt mitte toetuma selles autoriteetidele ehk kirikule. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse, mis oli maailma tunnetamise peamine allikas. Läheneti Jumalale teistmoodi, teda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Prantsusmaal tõi see kaasa ratsionalismi, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust. Inglismaale sõideti tutvuma vabama ühiskonnakorralduse ja uute ideedega, et need kogu Euroopale tuttavaks teha. 2. Millistele ideedele ja õpetustele tugines valgustusliikumine? Iseloomulikud jooned: usk mõistusesse, ratsionalism, ideede jõud, ideid on vaja levitada, võitlus eelarvamustega, filosoofia, võrdlemine. 3. Millised olid Thomas Hobbesi ja John Locke'i vaated riigieelsele ühiskonnale, riigi eesmärgile ...
seega kirik ülem riigist Varauusaegsed arendused-3 uut suunda *kodanikuhumanism (nt. Machiavelli ,,Discorsi") -aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses -õnn pigem kogukondlik *individualism (montaigne) -tagasitõmbumine aktiivsest elust -õnne leidmine iseendas -sõprus on sureliku inimese suurim õnn *neo-augustiinlus (Pascal) -hingeline distantseerumine maailmast -Jumala armu ootus ja valmistumine igaveseks eluks Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil:Thomas Hobbes (1588- 1699?) *Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele *Inimese panevad liikuma ihad *Hea ja kuri on seotud inimese ihadega:ei ole absoluutset ega loomupärast head ega kurja, vaid hea ja kuri on nimed,mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või põlgavad neid asju. *Õnn (felicity) õn pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab.Ei ole olemas meelerahu, sest elu on liikumine.
ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda." ,,Ilus oled alati, kui su hinges on armastus. Armastus ongi hinge ilus." Aquino Thomas: ,,Elu kõrgeimaks vormiks on olend, kes juhib ise oma tegusid." ,,Sõprus on suurima rõõmu allikas. Sõpradeta muutuvad ka kõige meeldivamad püüdlused kiiresti tüütavaks." René Descartes: ,,Selleks, et teada, mida inimesed tegelikult mõtlevad, pööra tähelepanu sellele, mida nad teevad, mitte sellele, mida nad ütlevad." Thomas Hobbes: ,,Kõigi kuritegude põhjuseks on valestimõistmised või põhjendamisvead või kirehood." ,,Iha midagi saavutada koos usuga sellesse nimetatakse lootuseks, sama asja ilma usuta aga meeleheiteks." Benedict Spioza: ,,Meil on õigus lükata endast meile ohutuimail viisil eemale kõik, mis on looduses kuri või mis takistab meid olemast ja mõistuslikku elu nautimast. Ning teisest küljest võime võtta loodusest kõik, mida hindame kasulikuks olemisele ja mõistlikule elule. Igal inimesel on
INGLISMAA Francis Bacon(1561-1626)-inglise materjalismi rajaja.Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment.Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus.Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim par...
verses; influenced many 18th century writers; "Absalom & Achitophel") Augustan Age (early 18th century) admired and emulated the original Augustan Age Aftermath of the Glorious Revolution: Bill of Rights (constitutional monarchy), Act of Toleration (except Catholics); Treaty of Union (now Great Britain); growing empire, influenced situations in NA Age of Enlightenment: Descartes: "cogito ergo sum"; Thomas Hobbes "Leviathan" (liberal thought); Isaac Newton (new scientific views); John Locke (father of political liberalism) The British Empire: first expeditions (1496 Cabot); breaking into the Atlantic (1562); colonies (1584) Literature: rise in education standards and availability; high time for metaphors; Ancient Rome's traditions of direct polished and political writing; Oliver Goldsmith defining your own cultural moment; journalism
muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse" (Sõprusest, lk 165) Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. Privaat- ja avalik sfäär on lahutatud: omakasul põhinevad suhted erinevad sõprusest; nende aluseks on võim. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Thomas Hobbes'i 'egoism': Kuna ihad (passions) on muutuvad, siis see, mida inimesed kõige enam soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on võim (power). Võim on "käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve". Mis annab võimu juurde? füüsiline tugevus rikkus teenrid, sõbrad
wichtigstes Werk der zeitgenössischen Epik. Literaturepoche: Aufklärung (1720-1800) Wissenswertes über die Epoche: Die Aufklärung leutet europaweit das Ende der Zeit des Absolutismus ein Unabhängigkeitserklärung der Vereinigten Staaten (1776) und französische Revolution (1789) sind letztendlich die Folgen der Aufklärung Kritik an Staat und Religion. Die Kirche verliert an Einfluss Schriften von Thomas Hobbes, Voltaire und Jean Jacques Rousseau nehmen großen Einfluss auf deutsche Aufklärer Immanuel Kant liefert 1784 mit seinem wichtigen Essay "Was ist Aufklärung?" die begriffliche Grundlage der Literaturepoche. Der Mensch selbst gerät in den Mittelpunkt. Die Aufklärer fordern Naturrechte ein Literaturepoche: Sturm und Drang (1770-1785) Wissenswertes über die Epoche: Johann Wolfgang von Goethe und Friedrich Schiller prägen praktisch im Alleingang die
14. otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): a- berkley b- kant c- locke d- fichte 15. Fatalist: a- ei usu, et tema elu on määratud kindla seaduse poolt b- tunnistab vankumatult tahtevabadust c- ei soovi püsida jäigas vastuolus d- ei usu, et teadus suudab seletada , mis meie tahtmisi determineerib 16. Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egostlikud: a- mill b- russell c- hobbes d- spinoza 17. milline neist pole monistlik teooria: a- subjektiivne idealism b- kahe aspekti teooriad c- Kimbu-teooriad d- okasionalism 18. milline neist on dualistlik teooria: a- parallelism b- funktsionalism c- indentsusteooria d- füsikalism 19. praktiline filosoofia on: a-teadmine, mida taodeltakse tema enese pärast b- üldteadmine, mille järgi saab toimida c- teadmine asjade olemusest d- loogika 20
ainuvalitsev eluvaade · Ristiusk on puhs tõde · Kas kristlikku ilmutust tuleb uskuda või saab kristlikele tõdedele läheneda ka mõistuse abil? Augustinus · Kogu olemine on loomult jumalik Renessanss · Jumalale ei saa läheneda mõistusega · Ideaaliks sai renessansinimene · Uus jumalatunnetus Barokk · Seda ajastut iseloomustas lepitamatute kontrastide vaheline pinge · Juhtlauseks oli "nopi päeva" · Idealism · Materialism Thomas Hobbes · Kõik nähtused koosnevad aineosakestest Descartes · Tõsikindla tunnetuse võib anda üksnes mõistus · "Cogito ergo sum" ehk "Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Locke · Kõik meie mõtted ja ettekujutused on vaid meie poolt nähtu ja kuuldu peegeldus · Me võtame meelega vastu ainult lihtmuljeid · Meelte primaarsed ja sekundaarsed omadused Hume · "Kui hoiame käes mõnd raamatut, siis küsigem,
3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast
- sugupoolte konflikt - vangidilemma: olukord kus vastastikune koostöö on mõlemale osapoolele kasulikum kui vastastikune petmine, aga kõige kasulikum on ise teist petta siis kui teine püüab koostööd teha. Vangidilemma on kõige tuntum mänguteoreetiline mudel, kuna leitakse, et vangidilemma abil saab kirjeldada väga paljusid olukordi sotsiaalses suhtlemises; muuhulgas ka Hobbes'i sotsiaalse lepingu teoorias käsitletavat. Thomas Hobbes "Leviathan" (1651) Sotsiaalse lepingu teooria - üks mõjukamaid teooriaid sotsiaalteaduste ajaloos, muuhulgas ka mänguteooria eelkäija. Looduslik seisund kõikide sõda kõikide vastu, iga inimene ajab taga oma kasumit olles selle nimel valmis teisi inimesi igal võimalusel petma; selline olukord eksisteeriks ühiskonna puudumisel. Kuid inimesed saavad aru, et kõikide sõda kõikide vastu pole neile kasulik.
vaimne vabadus ja religioosne tolerants. Jumalat vaadeli nüüd kui maailma loojat, kes enam selle edasisse korraldamisse ei sekku. Valgustusliikumine on alguse saanud Inlismaalt. Prantsuse valgustajatele andis tõuke kokkupuude Inglismaaga, kuhu sõideti tutvuma vabade poliitilise korralduse ja uute ideedega, et kogu Euroopa saaks nendest prantsuse keeles teada. Uus riigivõimu käsitus: Inglane Thomas Hobbes (1588-1679) väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Oma põhitöös "Leviathan" (1651) kirjeldas Hobbes ühiskonda kui "kõikide sõda kõikide vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu, ohverdades vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Jean Bodini omast. Ka Hobbes pidas oluliseks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.
jaoks ainult seda, mis on õige. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul ja avalikel vajadustel, seega erineb see sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil. 5 Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on lloomulik suhe, riik on kunstlik riik saab tekkida vaid inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete, sealhulgas sõpruse ja poliitika, alus.
metsa hävitamine, mis on elukohaks paljudele lindudele ja loomadele. Metsa asemele küntakse põlde, mis aeglaselt mulla viljakust vähendavad. Samas püüame kalu ja jahime loomi, reostame vett ja keskkonda. See on totaalne maakera ekspluateerimine kõikidel tasanditel, kuid kas inimene teadvustab seda endale? Meie suhtumist on vaja muuta, sest nii intrigeeriv kui see ka ei ole, kaalul on inimkonna jätkusuutlikus. ,,Inimene on inimesele hunt" - nii ütles inglise filosoof Thomas Hobbes. Tal oli mõneti õigus ja ometi ütles ta seda ammu enne I ja II maailmasõda. Vaid inimene võib olla nii sõge, et luua sellist hirmu ja terrorit, purustada nõnda palju ja tappa miljoneid nagu seda juhtus II maailmasõja ajal. Sõja iseloom on ainult aastatega muutunud. Ainuüksi Ameerikal ja Venemaal on kahepeale nii palju aatompomme, et võivad terve maakera sadu kordi õhku lasta. Samas kehtib tänapäeval ka ütlus, et ,,iga inimene on iseenda kellalööja"
colonies during the 18th century, in which it was believed that society was "emerging from centuries of darkness and ignorance into a new age enlightened by reason, science, and respect for humanity."Enlightenment result was tolerance.Now when eyes had been opened,government started to see how bad is the situation in the countrysides.They started to locate schoolsystems and educate peasantries.Now it was possible to lose classes,and change the way of ruling more democratical. Thomas Hobbes said that we all are equal and we all have equal rights to live,to develop,to make living and live valuable life.Enlightenment changed the way of thinking,it opened eyes and that is were all started.Beliving in religious belives and principles decreased and rational thinking increased.Democracy,humanrights and sience were more valuable now. The main result beside tolerance were also enlightened absolutism,the independencewar of America and Great France Revolution.Enlightenment also
inimesele kaasa antud 2. praktiline eetika tegeleb otseselt moraaliküsimustega; kuidas ühte või teist asja elus lahendada. sageli tekivad uued eetikateooriad ja mõttekäigud. UTILITARISM eetikateooria; arvamus, et inimene elab pideva naudingu nimel ja kui karmistada karistusi, siis selle tagajärjel inimesed soovivad vähem kuritegusi sooritada. Eetika ja moraal koos aitavad ühiskonnal liikuda õnne ja hea elu suunas. Thomas HOBBES (1588-1679) Oma teoses ,,Leviathan" iseloomustab loodusseisundit inimene sünnib ilma normide, eetika, moraali ja riiklike seadusteta. See seisund on ,,kõikide sõda kõikide vastu" (darwinistlik olelusvõitlus, ainsaks tungiks on soov ellu jääda). Elu loodusseisundis on üksildane, räpane, brutaalne; ellujäämine sõltub sellest, kes on tugevam. Järelikult moraal: 1. aitab hoida ühiskonda koos 2. vähendab inimkonna kannatusi 3
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine ...
John Locke - liberalismi rajaja ,,Vabaduse piiriks on see, kui see hakkab segama teist inimest". Tõi välja võmude lahususe põhimõtte. Platon,- antiikaja idealismi esindaja e ideeõpetus. Platon tõi välja riigivalitsuse vormid. Analüüsis erinevaid riigivorme. Edmund Burke konservatismi rajaja. Inglise kirjanik. Leidis, et Prantsuse rev tõi kaasa moraali languse, majandusliku allakäigu, terrori ja vägivalla. Thomas Hobbes empirist. Uus riigi tekkimise teooria - ,,ühiskondliku lepingu teooria" mille kohaselt inimene on loobunud loodusest tulenevast õigusest üksteist hävitada. 3. Kuidas liigitatakse erakondi tegevusharude alusel? Massipartei kaadripartei häälte püüdja 4. selgita mõisted: makjavellism- poliitik oma eesmärkide nimel vahendeid ei vali. Tähtis on tulemus ja kõik vahendid on lubatud, populism, - populaarsust taotlev tegevus
haritlased, kirjanikud, kunstnikud. 3 Valgustuse sünnimaa ja selle maa valgustusele iseloomulik. Valgustuse sünnimaa on Inglismaa. Iseloomustab see, et põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Suur mõju oli proosal. 4 Inglismaa valgustus - tegelased ja jooned Põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Skolastilise teaduse asendumine looduse uurimisega. Arusaam, et looduslikust ehk loomulikust olekust pärinevad inimese loomulikud õigused. Thomas Hobbes, John Locke, Samuel Richardson, Henry Fielding, Laurence Sterne, Tobias Smollett, Daniel Defoe, Jonathan Swift 5 Saksamaa valgustus - tegelased ja jooned Oluline oli draamakirjandus. Ühiskonna parandamist taotleti inimeste harimise ja paremaks muutmise teel. Lessing, Leibniz, Herder, Goethe, Schiller. 6 Prantsusmaa valgustus - tegelased ja jooned Mõjutused Inglismaa filosoofiast Ratsionalism
joovastav rikkuse ja võimu kasv. Sellel suurejoonelisel teosel on eelkõige tegutsemise motiiv. "Filosoofid on maailma ainult mitmeti seletanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." "Otse vastupidiselt saksa filosoofiale, mis laskub taevast alla maa peale, tõuseme meie siin maa pealt taevasse..." MATERIALISM Marx annab materialismile uue sisu. Materialismi nimekamad esindajad enne Marxi olid Ludwig Feuerbach ja Thomas Hobbes (1588-1679). Antiikkreekas olid materialimsi esindanud "atomistid" Leukippos u.450 eKr) ja Demokritos (u.460-360 eKr). Seda materialismi oli esindanud ka Lucretius (u.100-55 eKr) oma poeemis Asjade loomusest. Noor Marx oli tutvunud just antiikse materialismiga. Marx kasutab materialismi nagu Aquino Thomas Aristotelest. Mõlemad on dogmaatikud, kuid targad dogmaatikud. Marx ja Engels lisavad uue aspekti, küsimuse "teadvuse vahekorrast olemisega, vaimse vahekorrast materiaalsega"
kirjutatud utoopia.*kõlblus,lugemine,muusika,religioon,keha*iseloom,vaim*filosoofia*praktiline tegevus? Miks Platon ei pooldanud demokraatiat? Milles seisnevad Aristotelese sotsioloogilised ideed? Millised on Renesanssi sotsioloogia peamised iseärasused.* Humanism(indiviid,õigus)*ratsionaalsus vs spekulatiivsus*Jumalast eraldumine(mina ja välised tegurid).Mida tähendab sotsiaalne leping.*ühiskondlik vs riiklik seisund;erahuvi=üldhuvi? Kes on sotsiaalse lepingu idee autor.*Thomas Hobbes? Mida ütleb Kant ja Rousseau sotsiaalse lepingu kohta*idee,praktiline elu, üldine huvi,reguleerida ühiskonda? Kes on sotsioloogia klassikud.*Auguste Comte,Emile Durkheim,Max Weber? Milles seisavad nende ideed? Mida tähendab "mõistev sotsioloogia" ja kes on selle autor? Mida tähendab kultuur(tooge välja neli seletust)*vaimsete ja materiaalsete väärtustekogum,mis peegeldab ühiskonna arengutaset*ühiskonna vaimsete tegevuste alad*teadmiste ja tegevuste omandamise tase*käitumine
Vabaduse määr on otseselt proportsionaalne enda peale võetud vastutuse määraga. Kui inimene loobub vastutusest, võtab ta endalt vabaduse. Vastutuse eest põgenev inimene surub end iseenda sotsiaalsete ja psühholoogiliste tingimuste puuri. Sellised inimesed moodustavadki nii nn. halli massi, mis allub nende eest vastutust kandvatele vabadele inimestele. Alluda on loomulikult lihtsam ja turvalisem kui valitseda ja otsustada. T. Hobbes ja J. Bentham olid arvamusel, et vabadus peab olema igaühe jaoks teiste poolt sekkumata. Inimene peab saama teha seda, mida tahab, kuid siiski peavad olema teatud piirid. Piiride määratlemises olid küll eelpool nimetatud filosoofid eriarvamustel. Ütlus ,,Haugi vabadus on lepamaimude surm" seletab hästi vabaduse piiride tunnetamist ning inimese isikliku vabaduse mõju teistele. See, mis on ühe inimese vabadus
tagaja 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia on korrumpeerunud monarhia; türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia (kõik "monarhid" on tegelikult türannid). Thomas Hobbes: nõustus võrdusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik "türannid" on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Parallelism: perekond=riik; valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim); võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas
• teadmised ei saa enne eksisteerida, kui esmalt ei ole kogutud tunnetatavaid, sensoorseid tõendeid – seega, empiiriku jaoks algab teadmiste kogumine aistingutest. • kõik järgnevad intellektuaalsed protsessid, mille abil väidetakse midagi maailma kohta, peavad keskenduma ainult aistingutele. Enamik filosoofilisi lähenemisi kasutab aistinguid ühe osana oma seletustest teadmiste päritolule; empiiriku jaoks omavad aistingud aga ülimat tähtsust. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene kui masin – Hobbes leidis, et inimesi võib vaadelda masinatena, funktsioneerimas suuremas masinas – universumis, ning analoogiliselt selle suurema masinaga. Kõik, mis eksisteerib, koosneb ainest, mateeriast. Kuna kõik olemasolev on mateeria ja liikumine, oli Hobbesi jaoks absurdne väita mittemateriaalse vaimu olemasolu, nagu tegi Descartes. Hobbesi peamine huvivaldkond oli poliitika. Ta oli täielikult veendunud, et parim valitsusvorm on absoluutne monarhia.
inimese kõige õnnetum hetk on see, kui ta ärkab. o Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida. o Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel enesetapuks meelekindlust kogunud. o Meie olemasolule pole võimalik leida muud eesmärki kui selle mõistmiseni jõudmine, et parem oleks mitte eksisteerida. 3. Thomas HOBBES - inglane - kuulsaim teos ,,Leviathan'' 1651 Kuidas elasid inimesed siis, kui riiki ei olnud? Hobbes kujutas riigieelset seisundit kõige mustemate värvidega, nimetades seda looduslikuks seisundiks. Inimesed on Hobbes'i arvates looduse poolt võrdsed. Kui ka üks inimene on füüsiliselt või vaimselt teisest üle, siis lõppkokkuvõttes ei anna see kellelegi olulisi eeliseid. Füüsilist nõrkust saab kompenseerida salakavaluse või teiste inimeste abiga
Vastus: Biheiviorism Okasionalism Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma, kooskõlastab keha ja vaimu tegevust. Dualistlik interaktsionalism: keha ja vaim mõjutavad vastastikku teineteist. Identsusteooria vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. 2 Milline filosoof tuli välja mõttega, et loomulik olukord e. vabadus on kõigi sõda kõikide vastu ja seega on vabadus kahjulik? Vastus: Hobbes Rousseau inimene ei ole loomu poolest egoist. Loomu poolest hea, seega algses looduslikus seisundis on ta õnnelik. Omakasupüüdlikuks muutub alles ühiskonnas. Millisel juhul pooldas Mill riigivõimu poolset sekkumist inimese tegevusvabadusse? Vastus: Ainult siis kui inimese teod ohustavad teiste inimeste vabadust. Moraalselt õige ja ühiskondlikult soovitav oleks olukord, mis toob võimalikult suurt naudingut võimalikult suurele hulgale inimestele.
eksperiment. Riigijuhtimise küsimuses arvas ta, et kuningas valitsega koos parlamendiga. John Milton Inglise luuletaja (1608-1674), kellel on teosed ,,Kaotatud paradiis" ja ,,tagasivõidetud paradiis." Revolutsiooni ajal avaldas ta poliitilisi pamflette, mille hulgast osutus eriti mõjukaks tsensuuri vastustav ja trükivabadust kaitsev ,,Areopagitica." Tuntuks sai ta ka abielulahutuse kaitseks. Ta astus välja vabariigi kaitseks. Thomas Hobbes Miltonile vastupidistel seisukohtadel oli Thomas Hobbes (1588-1679), kes kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Tema kuulus teos ,,Leviathan", selles arendas ta mõtet, et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Parimaks pidas ta absolutismi. Ta rõhutas et julgeolek ja rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas, revolutsioon oli kuritegu. Usuküsimustes tunistas ta kõrgema
tulemuseks oli usuline sundus. Luterlus kui iseseisev kirik algas ju mõtetega sellest, kirik oli liialt alla käinud selleks, et ise oma asjadega toime tulla ning seetõttu oli õigustatud ka maise valitsuse jätkuv sekkumine ja toetus õige usu ülal hoidmiseks. Luther välistas igasuguse vastuhaku valitsejatele. Ta on öelnud: "Parem on, kui valitseja teeb valesti, kui et rahvas teeb õieti." Tulemuseks oli rahvuskirikud, mida domineeris riik. Thomas Hobbes (1588-1679) Hobbesi ideed ühiskondlikust lepingust, suveräänist ja absoluutsest monarhiast ei ole omamoodi midagi uut, nendest ühekaupa oli räägitud ka varem. Kalvinistlik riigiteoreetik Johannes Althusius (1586-1638) rääkis ka riigist, mis põhineb lepingul ning selline leping inimeste vahel on piisav ning ühiskonna ja riigi rajamiseks ei ole vaja usulist autoriteeti. Robert Filmer kirjutas raamatu "Patriarh ehk monarhide loomulik õigus" ning väitis, et
SIGNE KANGUR Vabadus kas illusioon? Iseenda ja teiste käitumisest arusaamine pakub kindlasti kõigile huvi. Igaüks on väikestviisi psühholoog, muidugi ka filosoof, arst jne. Arusaamine teiste käitumisest võimaldab ette näha, mida nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arv...
Hariduse levik (renessanss ja reformatsioon) Valgustatud absolutism Parima ja ideaalse ühiskonna otsimine Rahulolematus feodaalkorraga 2. Valgustusajastu põhitunnused?(3) Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse Hakati väärtustama ratsionaalset mõistust, inimõigusi, demokraatiat ja teadust 3. Ühiskonnapoliitiline käsitlus valgustajate arvates?(5 nime) Thomas Hobbes ühiskondliku leppe teooria algataja, kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Hobbesi järgi kohustus kindlustada alamate julgeolek. Põhitöö ,,Leviathan" parim riigikord absolutism, ilma riigita on ,,Kõikide sõda kõigi vastu". John Locke empirismi põhjendaja, esimene inimõiguste käsitlus
minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb. Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed. Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsioonilist valitsemist ja tugevat kodanikuühiskonda. Pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd. Konservatism - Liberalismi vastand. Aluse pani Thomas Hobbes XVII sajandil. Konservatismi peateos on Edmund Burke'i raamat "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". Pooldatakse arengu stabiilsust ja ettevaatlikke järkjärgulisi reforme. Peale rahvuse ja religiooni väärivad hoidmist ka traditsioonilised ühiskonnaklassid. Pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist. Majanduses esindab konservatism peamiselt omanike huve. Liberaalidega sarnaselt ollakse riigi majandusliku sekkumise vastu, eraomanduse
"presuppose identities because an actor cannot know what it wants until it knows who it is, and since identities have varying degrees of cultural content so will interests." Without interests, however, identities lack "motivational force" and cannot explain action which results from a combination of "desire" and "belief." In his groundbreaking Social Theory of International Politics (1999), he articulates the central tenets of constructivism and, drawing on the philosophical views of Thomas Hobbes (realism), John Locke (father of classical liberalism) and Immanuel Kant, theorizes three cultures of anarchy characterized respectively by "enmity (hostility)," "rivalry," and "friendship." Other influencial constructivists are Emanuel Adler, Michael Barnett, John Gerard Ruggie, Martha Finnemore, Peter Katzenstein
Pole siiramat armastust, kui armastus toidu vastu. George Bernard Shaw Tsivilisatsiooni aksepteerimine, nii nagu ta on, tähendab allakäigu heakskiitmist. Teadmata Hinda meest tema küsimuste, mitte vastuste järgi. Voltaire Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Rahvatarkus Selge mõistuse esimeseks eelduseks on enamike arvamusega mittenõustmine. Oscar Wilde Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb? Barbara Mandarell Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid. John F. Kennedy Oma probleemid oleme ise tekitanud - ja lahendada saame neid ainult me ise. John F. Kennedy Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised. Albert Einstein Me kõik oleme erandjuhtumid. Albert Camus Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna. Sokrates Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kõigi kuritegude põhjuseks on valestimõistmised või ...
Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele.2 Inglismaa valgustus: Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Inglise filosoofia taotles keskaja skolastilise teaduse asendamist looduse uurimisega. Kui seni uuriti peamiselt erinevaid autoreid, siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment. Inglismaa filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Saksamaa valgustus: Erinevalt valgustajatest Prantsusmaal, ei vastandanud Saksa valgustajad oma mõttemaailma usule. Vastupidi, jumalasõnast lähtudes taotleti 17. sajandil suuremat pühadust. Saksa valgustajate üks tugisambaid oli Gottfried Wilhelm Leibniz. Saksa valgustajatest oli Baltimaadega kõige tihedamalt seotud Johann Georg Herder. Prantsusmaa valgustus:
(On jäänud Inglismaa põhiseaduslikuks alusdokumendiks.) → võetakse vastu usuteaduse akt ja trooni pärimise kord. → 1707. aastal Šoti ja Inglise ühendriigid ühendati ja sai Ühendatud kuningriik Valgustusfilosoofia ning valgusfilosoofid -Ajajärk Euroopa ajaloos, kus usutakse mõistusesse ja traditsiooni ning hüljatakse autoriteedid. 1680.aastad – 1780. aastad Thomas Hobbes → kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast → toetas absolutismi → monarhi kätte seadusandlik,täitesaatev ja kohtuvõim John Lock → parlamentaarne monarhia → esimene inimõiguste käsitlus → kirikurolli eemaldamine Charles-Louis de Secondat Montesque → demokraatia → 3 võimu, mis stabiliseeriksid üksteist → võimude lahususe põhimõte Francois Marie Arouet Voltaire → valgustatud monarhia
sinu vabadust, aga kui vaatad ja usud kõike mida räägitakse, siis see võib ohustada küll. 15.Kas haridus on teie vabadust avardanud või kitsendanud? Selgitage! Avardanud, ma küll olen õppinud juba nii 12 aastat, aga ikkagi on avardanud, sest kui mul on hea haridus, siis on mul ka tulevikus võimalus saada paremat tööd, mis võib anda mulle rohkem vabadust, kui nii mõnigi töö. 16.Inglise filosoof Thomas Hobbes on kirjutanud, et ,,kui inimene hirmust, et laev upub, heidab oma asjad merre, siis teeb ta seda täiesti vabatahtlikult ning võib sellest hoiduda, kui soovib. Järelikult on see vaba inimese tegu." Kas olete tema väitega nõus? Põhjendage oma vastust! Jah, sest keegi ei saa teda sundida neid asju vette viskama. Igal inimesel on õigus ise otsustada ka kui tema kardab, siis on tal see õigus need merre visata. 17.Kumma väitega nõustute: Õige käitumine on see, mis suurendab inimeste
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa...
4) Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Aristoteles: monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aquino Thomas: türannia = korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. saj Inglise vabariiklased: monarhia = türannia. 5) Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin ja Hobbes: Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Hobbes: Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult. Absoluutse monarhia argument Piibli toel: - Jumal andis maailma Aadamale valitseda - Esimese ,,isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa. Kaasaegsetele kõlas loomulikult. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
