Samuti on mitmed tänapäeva ühiskonnategelased ja arvamusliidrid kasutanud oma tööde ilmestamiseks mõtteid Hobbes'ilt ning võrrelnud tänapäeva ühiskonda tema väljapakutud mudeliga. Milles seisneb kuulsa Inglise filosoofi Thomas Hobbes'i filosoofia, keda ta on sellega mõjutanud? Kas tema mõttemaailma järgi ideaalne ühiskond saaks ka tänapäeval toimida? 2 2. Elu ja looming Thomas Hobbes sündis 5. aprillil 1588.a maapreestri ja talutütre noorema pojana väikeses külas Malemsboury lähedal Edela-Inglismaal. Ta õppis algul oma sünnikoha koolis, hiljem Malmesbury erakoolis klassikalisi keeli. Ühe sugulase toetus võimaldas tal õpinguid jätkata Oxfordi Ülikoolis, mille ta lõpetas 1608. aastal bakalaurusena. Samast aastast oli Thomase koduõpetaja William Cavendishi, Hardwiki paruni, pärastise Devonshire' krahvi juures ja tegi
Thomas Hobbes George Berkeley Materialism Idealism Oli mõjutatud Galileist, Descartes'ist ja Arendas edasi Locke'i empirismi. inglise empirismist. Tema teadmusteoreetiline seisukoht on Arendas edasi mehhanistlikku materialismi. subjektiivne idealism. Väidab, et see mida me nimetame asjaks on Keha on asi, mis eksisteerib sõltumatult meie liitasiting ehk aistingute seos ja meil pole teadvusest, omab ulatuvust ja hõivab teatud mingit alust oletada, et nende taga oleneb kohta teise asja suhtes. ...
• Bacon pakkus välja ka teadusliku uurimise meetodi. Kuigi tema meetodi detailid on vananenud, on tänapäevalgi palju pooldajaid tema üldisel lähenemisel – induktsionismil. • „ME PEAME ERITI TÄHELE PANEMA SEDA JÕUDU JA KESTVAT MÕJU, MIS ON OLNUD MÕNINGATEL LEIUTISTEL. JA SIIN ON PÕHJUST RÕHUTADA EELKÕIGE KOLME: TRÜKIKUNST, PÜSSIROHI JA KOMPASS. NEED KOLM ON MUUTNUD MAAILMA VÄLJANÄGEMIST JA OLUKORDA.“ - Francis Bacon THOMAS HOBBES • Sündis 5.aprill 1588 ning suri 4.detsember 1679 • Inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik • Üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja ELUKÄIK • Thomas Hobbes sündis 1588. aastal Wiltshire'is või Malmesburys • 1603. aastal läks ta õppima Oxfordi ülikooli, mille lõpetas 1608. aastal. • Tal õnnestus saada tööd koduõpetajana Cavendishide perekonna juures ning
kõigepealt loodi, seati kõrvuti ja ühendati, sarnanevad Jumala poolt loomisteol öeldud käsusõnale – “Tehkem inimesed”5. Et kirjeldada selle tehisliku inimese loomust, ma uurin: Esiteks, tema ainest ja tema meistrit [artificer], kelleks mõlemaks on inimene. Teiseks, kuidas ja mis lepingutega on ta kokku pandud, millised on suverääni õigused ja tema õiglane võim ehk autoriteet, ning mis selle säilitab, ja mis hävitab. Kolmandaks, mis on kristlik riik. 1 Algtekst: Thomas Hobbes (1985) [1651] Leviathan, toim. C. B. Macpherson, Harmonsdworth: Penguin Books, lk 81–83, 119–121, 168–170, 172–173, 183–190, 192, 196, 198–199, 200–201, 223– 236, 238–239, 262–263, 268–272, 312–315, 363–368, 370–373. 2 Hobbesi sõnakasutust võib selgitada järgmiselt: sõna Art tähendab kunsti, oskust; selle oskuse või kunsti valdaja on Artificer ehk meister, oskus- või käsitööline, kelle töö tulemusena valmivad asjad,
Esiplaanile seati inimene. Sellega vastandati inimene jumalale. 4. valdav osa valgustajaid astus välja eraomaduse kaitseks. Püüti kaitsta talupoega ja kaotada pärisorjus. VALGUSTIS INGLISMAAL Valgustusajastu sünnikoht on Inglismaa, kuna see oli tolle aja demokraatlikuim maa, kus kehtis sõna- ja trükivabadus. Kui varasemal ajal lähtuti Aristotelesest, siis nüüd asuti ise katsetama. Lisaks Inglismaale ka Holland maa, kus on alati hinnatud vabadust. Thomas Hobbes (1588-1679) kõik inimesed on võrdsed. Valitseda on neid vaja vaid seetõttu, et nad on individualistid. Õige kuningavõim on absolutism. Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest oli sunnitud Inglise revolutsiooni ja parlamendi võimu ajal olema paguluses. John Locke (1632-1704) täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja. Pooldas nn loomuõigust riigi tekkides loobusid inimesed osadest oma vabadustest ja õigustest riigi kasuks
Locke: life can only be taken to prevent from being killed and after that who takes the life is subjected to the judge. property Hobbes: A person may protect his property by law but not if the soveregin demands it Locke: Sovereign has to protect property; you make property by adding labour; you can accumulate as much of it as possible Rousseau: property is the source of all evil Hegel: basis of individual rights lies in property Hobbes leviathan Part one: of man XIII mans natural state is a state of war. Life in a state of nature is brutish and short. Man's natural traits are: -competision which makes him go to war for gain -Defence wich makes him go to war for safety -glory wich makes him go to war for reputation. XIV Natural law aruges that man has the liberity to preserve himself. Two laws can be derived as precepts for natural law in general -First to seek Peace
kõik inimkonna probleemid. Tänapäeval on absolutism muutunud suhteliselt haruldaseks nähuks ning suuremates riikides seda tavaliselt ei esine. Näiteks Euroopas on vaid üks täielikult absolutistlik riik, Vatikan. Esimesena esitas absolutismi laadsed ideed N. Machiavelli oma teoses ,,Valitseja", kus ta pidas valitsejale kõiki vahendeid sobilikuks, et oma riiki tugevdada ja võimu kindlustada. Hobbes. Thomas Hobbes, üks 17. sajandi Inglismaa mõjukamaid filosoofe, on oma poliitilise filosoofia alases peateoses "Leviaatan" esitanud oma teooria riigi vajalikkusest. Ta vaatleb inimeste tunge, mis olevat enamuses egoistlikud ning leiab, et kui inimeste üle pole mingit kõrgemat võimu ehk suverääni, siis valitseb nende seas paratamatult kõikide sõda kõigi vastu. Seda saaks ületada vaid kunstlikul teel, inimeste omavaheliste lepingutega, mille teel loodaks ühiskond. Seega esitas
väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. 2. rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni. 3. kuningas valitsegu parlamendiga John Milton 1. trükivabadus kuulub inimõiguste hulka 2. esitas pamflette riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks 3. astus välja vabariigi kaitseks. Thomas Hobbes 1. kuninga võimu ei tohi piirata seadused ega kirik, kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani 2. kaitses absolutistlikku kuningavõimu 3. pidas religiooni vajalikuks korra hoidmiseks ühiskonnas. John Locke 1. kõrgeim võim riigis pidi kuuluma parlamendile 2. valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. James Harrington 1. omand loob võimu 2. vabariigi aluseks on maaomand 3. kontroll rahva
Poliitlised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Liberalism tekkis 18-19 saj. John Stuard Mill ''Vabadusest'' Väärtustatakse inimõigusi, sallivust ja reforme. Pooldatakse vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusi, vähest riikliku regul. Rikastele pole kõrgemaid makse. Sotsiaalabi väike. Soovitakes euroopa intregeerumist. (kest- ja reformierakond) Konservatism tekkis 17.saj. Thomas Hobbes ja Edmund Burke. Väärtusteks: rahvus, religioon, ühiskonnaklassid. Riik ei sekku maj.sse. Pooldab eraomandust ja madalaid võrdelisi makse. Kaitseb kodumaist kapitali ja ettevõtja huve. Riik maksab toetusi vaid siis kui abu kuskilt mõjalt ei saa. Oluline korrakaitsesüsteemi arendamine (IRL) Sotisalism tekkis 19 saj.keskel. Karl Marx ja Friedrich Engels. Väärtustatakse võrdseid võimalusi, kõigile inimõigused, võimalus haridusele, omandada elukutse ja leida tööd. Maj
õiguseks nõuda, et teised käituks samamoodi nagu tema. Kui teine kaldub tema poolt õigeks peetavaks käitumisest kõrvale, siis on alust arvata, et rikutakse sotsiaalseid õigusi. Sellest tulenevalt aga võivad sattuda kõikide õigused ja vabadused kriitika alla, kellele indiviidile need on vähegi vastuvõetamatud. Kui inimene võib tegutseda enda huvides ilma, et ühiskond looks mingeid tõkkeid nimetatakse poliitiliseks vabaduseks. T. Hobbes ja J. Bentham olid arvamusel, et vabadus peab olema igaühe jaoks teiste poolt sekkumata. Inimene peab saama teha seda, mida tahab, kuid siiski peavad olema teatud piirid. Piiride määratlemises olid küll eelpool nimetatud filosoofid eriarvamustel. Ütlus ,,Haugi vabadus on lepamaimude surm" seletab hästi vabaduse piiride tunnetamist ning inimese isikliku vabaduse mõju teistele. See, mis on ühe inimese vabadus ja õigus
uskuma hakatakse sellesse, millesse on meeldivam uskuda, ning ei tunta enam huvi asjade tegeliku seisu vastu. Baconi arvates pole võimalik iidoleid inimmõistusest täielikult väljajuurida, küll on aga võimalik vähendada nende mõju. Peamised ideed: Teadmised on jõud. Teadmised on selleks, et teha inimesed loodusest sõltumatuks. Inimene vajab leiutamise meetodit. Kogemuse kaudu saadud teadmised on inimkonna hüvangu eelduseks. Thomas Hobbes 1588-1679 Paarkümmend aastat pärast F.Baconit tõuseb esile tema õpilane Th.Hobbes. Ta polnud silmapaistev mitte niivõrd oma originaalsusega, kuivõrd oma mõtteselguse ja järjekindlusega. 2. Hobbesi filosoofia üldlaad. Erinevalt Baconist leiame siin avaruse ja laiahaardelisuse asemel üksikasjadesse ja peensustesse uppuvat kitsust. Ta filosoofiline huvi koondub kolme objekti ümber: loodus, inimene ja ühiskond.
21. Materialism 21.1. Sissejuhatuseks Materialism on selline suundumus, milles peetakse esmaseks ainet. Objektiivne reaalsus on mateeria, millest tuleneb teadvus. Materialistide järgi on maailm oma olemuselt aineline. 2 Materialismi üks tänapäeval levinumaid vorme on dialektiline ja ajalooline materialism, mille lõid Karl Marx ja Friedrich Engels. Dialektiline ja ajalooline materialism seletab looduse ja ühiskonna nähtusi teaduse saavutuste abil. 3 21.2. Üldiseloomustus Materialism on seisukoht, mis: a) vastandub idealismile, mis peab esmaseks vaimu või teadvust; b) väidab, et kõik olemasolev on materiaalne ja sõltub materiaalsest olemisest; c) eitab maailma loomist ja hinge surematust; 4 d) ajalooliselt sai alguse Vanas-Kreekas, kus tekkis õpetus nimega atomism; sellele va...
Francis Bacon inglise materialismi rajaja. Teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Ettevõtlikkuse tähtsus, kaubandus, õigustas monopole, liigkasuvõtmist, koloniaalekspansiooni. Kodanlus, uusaadel. Kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton - suur inglise luuletaja (,,Kaotatud paradiis", ,,Tagasivõidetud paradiis"), kaitses trükivabadust, abielulahutust, oli riigikiriku vastu. ,,Türannide võim on saatanast!" Thomas Hobbes vestupidine Miltonile, kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ,,Leviathan" inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku, kui sotsiaalset. Julgeolek ja rahu on ühisk. Tähtsaimad vajadused. Eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu. Jumala olemus on haaramatu. John Locke Liberalismi rajaja. Kõrgeim võim riigis peaks kuuluma parlamendile. Rõhutas üksikisiku vabaduse tähtsust
Absolutism Absolutism riigivalitsemisvorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Miks tekib? paljudes riikides taheti stabiilsust, taheti ühte inimest, kes juhiks riiki. Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine 7) majanduspoliitikas tuleb merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest maavaradest (kulla...
külmetusse, kui ta toppis tibu lund täis et näha kas tibu saab niiviisi säilitada Looming: Iidolid: Tunnetust takistavaid inimmõistuse iseärasusi nim Bavon iidoliteks ning liigitas nad neljaks: Sugukonnaiidolid Koopaiidolid - Tutuiidolid Teatri-iidolid Töötas välja induktsuonistliku teaduse metodoloogia, mida nim Baconi meetodiks Ütlused: Teadlased on võimeid valesti rakendanud Õige tee on mesilase meetod Iinduktsioon Teadmised on jõud Thomas Hobbes 1588-1679 Sai hea hariduse 1603 läks Oxfordi ülikooli, 1608 lõpetas 1640 otsustas lahkuda inglismaalt, asus elama Pariisi 1646 sai temast Krooniprints Charlesi matemaatikaõpetaja 1651 tugevasti kodusõjast mõjutatuna ilmus tema peateos "Leviaatan" 1660 kui taastati monarhia, kutsus tema õpilane Charles ta oma õukonda. Suri 4 dets 1679 Peateema: Inimloomus kõik on loodud võrdsena, kõigil on samad eesmörgid ja vahendid nende
Kas maailm on moraalne? Selleks, et teada saada kas maailm on moraalne peab leidma kõigepealt vastuse küsimusele, kas me oleme moraalsed üksteise suhtes. Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimuvad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim. Hobbes leidis, et loodus on loonud meid kehaliselt ja vaimselt võimetelt ligikaudu võrdsetena, nii et ehkki üks inimene võib olla teisest mõnevõrra tugevam või targem, on igaüks suuteline teist kahjustama või isegi tapma- kui mitte üksi , siis teiste abiga. Nii oli just hiljuti Osama
mõistust, mis on inimesi kõigist teistest loomadest eristav joon. Põhimõtteliselt tähendas see inimeseks saamist kogu oma vaimse potentsiaali rakendamist. Õigus haridusele ja mõtlemisele oli Herderi meelest inimkonna arengutee humaansuse suunas. Hariduse ja teaduse areng oli seega alus inimeste vabaduste ja õiguste tekkele. Kohe kui inimkonna ajaloos tuleb juttu inimese vabadustest, võime väita, et orjus on jäänud minevikku, sest orjadel pole ju vabadusi. Inglise filosoofid Thomas Hobbes ja John Locke esitasid väiteid inimeste vabaduste kaitseks. Hobbes ütles, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Locke kaitses oma kõnedes inimese omandit, isikuvabadust ning ta pooldas ka täielikku usuvabadust. Inimestes juurdunud harjumusi on raske muuta, kuid ajapikku hakkas aset leidma indiviidi väärtustamine ja arusaamine, et inimelule ei saa panna hinda, sest iga elu on aare ning seega ka hindamatu.
R. Hare- universaalne prekritivism T. Hobbes- eetiline egoism J. Butler- intuitsionism A. Schopenhauer- pessimism W. James- idealism (pragmatism) Emotivism- Nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustused pole väited. Neil puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Utilitarism- Teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu, õnne, ideaalide või huvide kaudu. Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne". Algpatt- on kristluse kohaselt inimese kaasasündinud patusus või rikutus. Algpatu põhjus on Looja keelust üleastumine ehk pattulangemine, mille esimene inimene Aadam sooritas Eedeni aias. Selle tagajärjel muutus inimese olemus rikutuks, tuli maailma seks ja inimsugu muutus surelikuks. Moraalne ari...
originally their own lawmakers and judges, acting upon and within their own systems of belief. At a minimal level this meant that man did not have a right to take either his own life or impede on that of another in terms of their life, liberty or property as these were all the workmanship of one omnipotent Locke (1821, p. 191) and the only way taking a life might be justified was if someone threatened one's liberty. Locke's state of nature is far removed from how Hobbes (1981, pp. 56-57) describes it as being a state of war in which man is in perpetual fear and his life being ...solitary, poor, nasty, brutish and short. However, it seems that Locke is quick to revert from his stance of a state of nature being a state of peace, good will, mutual assistance, and preservation Locke (1821, p. 202) and it becomes apparent that there is in fact an overlap with Hobbes account. As there is no temporal or divine authority to protect ones property in a
....................10 Kasuatud materjal..............................................11 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada Inglismaalt pärit ajaloolast, filosoofi ja matemaatikut Tomas Hobbes'it. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja. Tema kõige kuulsam teos on ,,Leviathan", mis ilmus 1651. aastal inglise ning 1668. aastal ladina keeles, kusjuures ladina keelde tõlkis raamatu Hobbes ise. Ta andis oma teoses vastuse küsimustele nagu :miks tekkis riik ning milline peaks riik olema. Hobbes on üks ühiskonnafilosoofia klassiukuid. Elulugu Thomas Hobbes sündis 5. aprillil 1588 aastal väikeses külas Malmesbury linna lähedal Edela- Inglismaal .Tema isa oli maapreester ning ema oli talutütar. Lapsepõlves sai Thomas küllaltki hea hariduse.Algselt õppis ta oma sünnikoha koolis ning seejärel asus ta õppima Malmesbury erakooli klassikalisi keeli. 1603
aktiivne osalus selles. Esindusdemokraatia on nüüdisaegne demokraatia vorm, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik. Põhitegijateks on siinkohal ajsatundlikud poliitikud, kes on rahva poolt valitud. Filosoofia Teema: Thomas Hobbes'i moraalikäsitlus Näidisküsimus: Kas nõustud Thomas Hobbes'i põhjendustega moraali kasuks? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html Nõistun, sest Hobbes kirjeldas moraalitut elu kui elu, kus valitseb vaid loodusseisund tugevam jääb ellu. Nii on ka loomariigis, kus organismi eesmärk on lihtsustatuna öelduna vaid kasvada, paljuneda ning surra ja inimelu oleks siis üksildane, vilets, loomalik ja ka lühike. Puuduks kirjandus, kunst, ühiskond ja ka ajaarvamine ühesõnaga puuduks pea kõik, mis on inimestega seotud. Moraal on seega sotsiaalse kontrolli vorm.
** Essee Kas maailm on moraalne? Kas võime öelda, et maailm on moraalne? Või peaksime kõigepealt tõstatama küsimuse, kas inimesed on moraalsed üksteise suhtes? Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimivad alati sellest lähtudes, mis on neile kõige kasulikum, püütakse vältida kahju ja otsitakse rahuldust, et kõik oleks nii nagu on neile parim. T. Hobbes on öelnud, et loodus on loonud meid kehalistelt ja vaimsetelt võimetelt ligikaudu võrdsetena, seega oleme me kõik suutelised teist inimest kahjustama või isegi vajadusel tapma. Kui inimene ei suuda teha seda üksi, on ta selleks suutline teiste abiga. Nii võib välja
Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks
In this situation we need to decide how can people live in this kind of conditions. This way we will understand how would the life be without the state and hopefully it will help us to see why do we even need the state. For example Jean-Jacques Rousseau thought that it should have been taken more time to develop from nature condition to the civil society. (Wolff, 1996) Some theoretics say that we have a lot of proofs about how people are managed to live without the state. (Wolff, 1996) Hobbes thought that power is only a way to get what the person wants. To be sure about being successful it needs to get powerful. According to Hobbes to be powerful it is necessary to have good reputation, a lot of money and friends. By the virtue of human wanting power it is obvious that being powerful is connected with competitiveness.(Wolff, 1996) But competitiveness is not bad because it is only impulsion. Hobbes also said that sometimes power depends from our strength
Moraaliteoloogia aga teeb inimestest kristlased, kes peavad silmas pidama, et austusväärse ja vaga elu eest siin ilmas saavad nad tasu alles pärast surma. Sellepärast leiab ta oma tõelise ühiskonna sealpoolsuses, maapeal elab ta ajutiselt nagu palverändur." See oli midagi uut. Mõistuseõigus tahtis korraldada ainult seda ruumi, mis jääb inimese sünni ja surma vahele. Mõistuseõiguse filosoofia istutasid riigiõpetusse Thomas Hobbes (1588-1679) ja John Locke (1632-1704). Hobbes elas kaasa Inglismaa ajaloo 91 erutavat aastat. Ta analüüsis Inglismaad ning iseennast. Pariisis eksiilis olles kirjutas ta "De cive" ning 1651.a. "Leviathan", kus ta väidab, et ,,...riik on inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu". Nimelt peab Hobbes inimest iseloomult egoistlikuks ja kui miski inimese tegevust ei piiraks,
Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks isetuse tegudeks egoism- enesearmastus altruism- teiste heaks toimimine ilma kasu motiivita. Hobbes: inimene on loomult egoist, tema moraalne toimimine on toimimine teiste kätumist juhib enesearmastus. huvides. Moraal põhineb kokkuleppel, see on kõigile kasulik. isegi kaastune on egoistlik. (Hobbes) Tõeliselt moraalsed teod on need mis on See tuleneb sellest,et inimene kujutab ette et tehtud armastusest teiste vastu, headusest. sama häda võib tabada ka neid. Mandeville: Inimese tugevaimaks egoistlikuks Inimesed annetavad vaestele tunnuseks on edevus. nimese peamiseks anonüümselt. käitumise mtiiviks on saada kiitust. Inimesed on valmis minema uppujale ...
eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased. Valgustus haaras praktiliselt kõiki Euroopa maid, kuid tema tuntumad ideoloogid olid enamjaolt pärit Inglismaalt, Prantsusmaalt või Saksamaalt. Tuntumad valgustusajastu filosoofid olid Voltaire, Rousseau, Montesquieu, Diderot, d'Holbach, Helvetius, d'Alembert, Buffon, Locke, Hobbes, Winkelmann, Lessing. Valgustusideed mõtestasid uudselt kõiki inimelu tähtsamaid dominante: suhtumist Jumalasse, riiki, ühiskonda, loodusesse ja inimesse endasse. Inglise filosoof Thomas Hobbes põhjendas ühiskondliku lepingu teooria. Tema järgi on ühiskonnal kaks seisundit: looduslik ja tsivilisatsiooni seisund. Looduslikus seisundis toimub kõigi sõda kõigi vastu, kuna kõik lähtuvad enesesäilitamise instinktist. Seda vastuolu saab aga ületada rahu
põhimõtetesse, vähenes usk kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse; Hakati eitama katoliku kiriku dogmasid (tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks peab Hobbes absoluutset monarhiat. John Locke: parlamentarism ja usuvabadus Riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti
2. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine 3. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Thomas Hobbes Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehadki, on allutatavad ja liigutatavad mingite jõudude (ihade) poolt. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega. Pole olemas absoluutset ja loomupärast head ega kurja: need on vaid nimed, mille inimesed annavad asjadele, vastavalt mida nad ihaldavad või väldivad "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab
prantsuse keeles kogu Euroopale tuttavaks teha. Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu", esitades uut, senisest erinevat maailmanägemust. Uus riigivõimu käsitlus Koos valgustusega kujunes uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. Thomas Hobbes väitis, et kuningavõim on rahvast, mitte jumalast. Oma teoses ,,Leviathan" kirjeldas Hobbes riigieelset ühiskonda kui ,,kõikide sõda kõikide vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu, andes sellega senised vabadused ja võimu valitsejale. Jean Bodini ja Hobbesi käsitlus monarhi võimust oled üpriski sarnased. Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.
Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus tsentrum, tiivad. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund(tv lk 14-15) leiti, et kui ei sõdita, muutuvad inimesed lodevaks ja moraalituks. Valgustusfilosoofid: Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Hobbes, Locke jne. Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE parim valitsusvorm on valgustatud absolutism valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga. ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." MONTESQUIEU pooldas võimude lahususe põhimõtet ja parlamentaarset monarhiat. Täidesaatev, seaduslik ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud. Ideaalne riigikord parlamentaarne monarhia
ideoloogia levitamiseks. Sellistel traktaatidel puudub tavaliselt teaduslik sisu. entsüklopedistid "Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat" (prantsuse Encyclopédie, ou dictionnaire raisonné des sciences, des arts et des métiers) oli prantsuse esimene entsüklopeedia, mis ilmus kokku 28 köites aastail 17511772. "Entsüklopeedia" väljaandjaid ja kaastöölisi hakati kutsuma entsüklopedistideks (nt Denis Diderot, Jean le Rond d'Alembert, jpt) Thomas Hobbes (5. aprill 1588 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja. Hobbes'i arvates on riik inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on
Kui USA-s seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Tuntud esindajad: Niccolò Machiavelli, Thomas Hobbes, John Locke, Charles de Montesquieu, Adam Smith, Thomas Jefferson, Abraham Lincoln, Woodrow Wilson, Milton Friedman, Francis Fukuyama. Konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare) ning tähendab säilitamist, samuti alalhoidlikust ehk vanameelsust. On enamasti parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks peetakse eelkõige soti filosoofi Edmund Burke'i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha
Kuid tõelised eesmärgid on siiski kõrgemad. Maapealset elu võib nautida, kuid see ei tohi ohtu seada kõrgemat eesmärki igavat elu ja õndsust. Seetõttu on kirik riigist ülem (kirik tegutseb inimeste tõeliste vaimsete voorustega). 8. Thomas Hobbesi (17.saj) subjektiivne õnnekäsitus (Hobbes töötas välja uut laadi filosoofilise süsteemi, kus ta rakendas tollaseid moodsaid loodusfilosoofiaalaseid ideid, kes hakkasid maailma käsitlema mehhanistlikult.) Hobbes rakendas selle filosoofia ka inimese käitmisele. Inimesed, kui kehad alluvad mingitele seadustele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega, ei ole olemas absoluutset ega loomupärast head ja kurja, need on inimeste antud nimed asjadele, mida nad vastavalt kas ihaldavad või väldivad. Järelikult, ei saa rääkida õnneliku elu objektiivsest sisust, sest see sõltub meie endi tungidest ja need võivad olla erinevatel inimestel erinevad. "Õnn on pidev õnnestumine
vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on inimesele loomupärane kaastunne või haletsus mis takistab sõja puhkemist, ta väidab et me ei oska õelda kuidas käituks ''loomulik inimene''. Nii Rousseau, Locke kui Hobbes on samal nõul, et kõik sõjale vastutöötavad põhjused siiski ainult lükkavad edasi tõsise konflikti teket ega suuda seda päriselt ära hoida.
Tsiviilühiskond Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksiteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna (lad. Cives kodanik) peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused
Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas
VARAUUSAEGSED ARENGUD Kodanikuhumanism (Machiavelli) Õnne saavutamiseks on oluline osaleda aktiivselt poliitikas, õnn oli nende arvates pigem asi , mis on saavutatav ühiskondliku tegevuse kaudu. Individualism (Montaigne) rõhutas tagasitõmbumist poliitilisest elust, elada endasse süüvides. Õnne jaoks on tähtsad oma lähedased inimesed tõelised sõbrad. (Neo-)augustiinlus (Pascal) Samuti distantseerusid poliitikast. Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil: Thomas Hobbes. Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimese panevad liikuma ihad. Hobbes väidab, et ei eksisteerigi loomupärast head või kurja, need mõisted on seotud inimeste ihadega (kui miski meid tõmbab, siis nimetame seda halvaks). Hobbesi arvates ei saa õnne objektiivselt defineerida. Võimutaotlus, pidev rahuldamatu seisund, pidev püüdlus suurema võimu- õnne poole. Shaftesbury ja Leibnizi vastus Hobbesi subjektivismile
Why do we need morality? As an English philosopher Thomas Hobbes (1588-1679) said, all humans are made equal in mental and physical abilities. This does not mean that all of us are equally strong, smart or beautiful, but that everyone has the ability to damage or kill the other. The main goals, we all want to achieve, are having a shelter, security, power, wealth and enough food. This means that people are constantly competing with each other and that makes all of us (who desire the same things) enemies. Hobbes names the insecurity and fear
• Valgustusajastul koostasid Diderot ja Alemberti juhtimisel entsüklopeedia, mis sisaldas teadmisi kõikidest sajanditest kõigi eluvaldkondade kohta. Neid nim. entsüklopedistideks. • utoopiad – kirjanduslikud unelmad ideaalsest maailmast. • Tuntuimaks romaaniks olid Daniel Defoe „Robinson Crusoe“. • Valgustuse ideede mõjul hakati enam tähelepanu pöörama rahvaharidusele ning hakati parandama ka talurahva olukorda. • Inglise filosoofid T. Hobbes ja J. Locke pooldasid seisukohta, et Jumal lõi inimesed võrdseks. • Riik ei ole mitte Jumala vaid inimese looming. • Lepinguteooria kohaselt leppisid inimesed omavahel kokku, et seavad ametisse valitseja, kes nende vahel rahu tagaks ja korda looks.
Marili 10A Valgustuse mõiste • Kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. • Saksa filosoof Immanuel Kant: inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. • Kritiseeris autoriteetidele tuginevat mõtteviisi; innustas mõtlema iseseisvalt. • Leidis tuge prantsuse ratsionalismist ja inglise empirismist. • Uus lähenemine Jumalasse. • Valgustusliikumise kodumaaks on Inglismaa. Uus riigivõimu käsitlus • Uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. • Inglane Thomas Hobbes: -Riigieelne ühiskond: „Kõikide sõda kõikide vastu“. -Monarhi käes peaks olema koondunud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. -Kohustus kindlustada alamate julgeolek. • John Locke`i: -Parlament ei tohi ise seadusi ellu viia ja kuningas ei peaks looma seadusi. -Riigi ja kiriku lahutamine. -Kritiseeris usulist tagakiusamist. -Rajas tee liberalismile. Prantsuse valgustajate poliitilised vaated:
Q: Social order requires social behaviour to be predictable and individuals to cooperate. Amongst the explanations of social order are five outlined by Hechter and Horne: `meaning', `values and norms', `power and authority', `spontaneous interaction' and `networks and groups'. Describe how at least three of these (or other) factors might explain social order, and discuss the extent to which you find the explanations convincing. Introduction For societies to cohere and cooperate, it is necessary for individuals within them to have a predictable and collaborative behaviour. The presence of social order enables individuals to feel more secure publicly, as it enables them to somewhat predict their lives. Social order is also necessary for stability and serves as the basis for collective advancements. There are several theories and explanations for why social order persists and emerges. Hechter and Horne in the reader Theories of Social Ord...
(Neo-)augustiinlus (nt Blaise Pascal) Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga -> kannab hingeline distantseerumine maailmast, Jumala armu ootus, valmistumine igaveseks eneseimetluse üle riigile eluks Individuaalne lahendus (Émile) Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. saj. T. Hobbes Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele>Inimese panevad liikuma Eneseküllasus, piiratud soovid, tõeline inimlik sõprus ihad, nälg, hirm KOKKUVÕTE: Ei ole absoluutset head või kurja Antiikaegne eudaimonism – voorus on õnne vajalik tingimus
KATSU ENDAGA HÄSTI LÄBI SAADA, TE PEATE ELU LÕPUNI KOOS OLEMA. Kui Sa kaotad, siis ära kaota õppetundi. Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed Aristoteles - ,,Halb lähendab inimesi." "Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." Jean-Jacques Rousseau - ,,Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega." Cicero - "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Thomas Hobbes - ,,Iha midagi saavutada koos usuga sellesse nimetatakse lootuseks, sama asja ilma usuta aga meeleheiteks." Sokrates - ,,Ole see, kes sa sooviksid olla." Kes mõtleb, ei saa iialgi igavust tunda Ovidius - "Parim kaitse on rünnak" von Clauswitz - "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Jean-Jacques Rousseau - ,,Nõrk keha nõrgestab vaimu." Cicero - "Kuidas külvad, nõnda lõikad" Schopenhauer - "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt
Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Inglismaa filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ja valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev.
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX ...
koolitraditsiooni õpetused tühjade sõnade õpetused individuaalsed meelisarvamused Inimesed määravad täiesti suveräänselt kindlaks, mis peab kehtima õigusena. Sealjuures ei ole kohustust arvestada iidolitega. Väärtushoiakute pagendamine õigusmõttest tõi kaasa positivistliku õiguskäsitluse. Õigus saab olla üksnes suvaliste eesmärkide saavutamise vahend ehk võimu organisatsiooni instrument. Thomas Hobbes (1588- 1679) – tee liberalismi Inimene on loomuselt kasuahne ja ühiskonda iseloomustab kõigi võitlus kõigi vastu. Inimese õigused ja vabadused eksisteerivad eelkõige negatiivsetena Loomuõigus ei tähenda normatiivset, s.t käskudest ja keeldudest moodustuvat süsteemi, vaid igaühele esialgset piiramatut vabadust. Igaühel on õigus kõigele ning on igaühe oma asi, kui tõhusalt ta suudab oma
! Inglismaast sai esimesena parlamentaarse monarhiaga riik · Kolooniate rajamine · Valgustusideed o Revolutsioonide käigus tekkisid ilmalikud mõttevoolud, arutleti missugune arengutee oleks Inglismaa jaoks parim. o Nö. Klassikalised valgustusideed kujunesid 18.saj Prantsusmaal, tuntuimad esindajad Voltaire, Rousseaud, kuid valgustusideed kujunesid just 17.saj Inglismaal. · Filosoofid Francis Bacon, Thomas Hobbes, John Locke Francis Bacon · Materialismi rajaja' Thomas Hobbes · ,, Leviathan" · Absolutistlik kuningavõim John Locke · Rõhutas, et kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile · LIBERALISMI ESISISA · Omandi kaitse!!
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahususe teooria, parlamentaarne monarhia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
